Põllurull ja oder (0)

Põllurull
Rulli otstest ulatuvad välja raudpulgad, mis kinnituvad raami külgpuude aukudesse. Külgpuud olid ühendatud mõlemast otsast peale ja alla löödud lauaga . Rullid olid valmistatud puidust. Esimesed põllurullid tuli kasutusele 19. sajandi lõpul, need olid raamita ja siledast puust kerega. Hiljem, 20 saj algul kasutati Eestis ka raamiga ja istmekohaga keerulisemaid põllurulle.
Raske rull tagas mullakamakate purustamise ja tasandamise. Rullimine aitab niiskusel mulda tungida , parandades veevarustust. Mida tihedam on muld seda paremini säilitab ta vett ning ei lase veel nii kiiresti ära imbuda ja aurustuda. Sellepärast on hiljem taimede kasv parem ja taimkate tihedam. Veel aitab rullimine kaasa võitluses nälkjate vastu. Kevadine rullimine aitab mulda kokku suruda ja talvekahjustusi vähendada, rullimine tegi mulla tihedamaks siis ei pääsenud külm nii sügavale maapinda ja ei kahjustanud taimi. Mulda rullitakse külvijärgsel perioodil.
Vanal ajal kasutati rulli vedamiseks, inim- ja loomjõudu. Tänapäeval on põllurullid ühendatud traktoritega. Põllurulli eesmärk on sama mis ennegi, aga nüüdsed põllurullid on arenenumad ja valmistatud metallist.
Oder
Oder on üks vanimaid kultuurtaimi. Eestisse tuli oder umbes 4000 aastat tagasi, eestlaste kombestikus oli odral tähtis koht. Jõuludeks keedeti odraputru ja pruuliti õlut. Läbi aegade on armastatud kama, tangu - ja verivorste, ordajahu- ja kruubiputru ning odrakohvi. Suur osa odrast läks ka loomadele söödaks.
Oder on lühikese kasvuajaga (olenevalt sordist ja kasvukohast kulub tema valmimiseni külvamisest umbes 80 päeva) üheaastane taim. Oder on väga külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda. Põhjamaade tasandike kuivemad tingimused annavad kõva ja valgurikka odratera . Millest saab hõlpsasti valmistada viskit.
Odera kõrs on umbes 80 cm. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest pähikutest.