Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muistne vabadusvõitlus ja Reformatsioon Liivimaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reformatsioon, venelast, preisimaa, vürst, usupuhastuse, piiskoppide, lutheri, luterlik, muistne, suurvürst, jaroslav, tartusse, juri, 1054, venelased, vallutati, kaeva, harjumaal, 1060, kroonikas, hõimud, viimased, 1061, tugevaks, käiku, leidsid, kandis, linnakodanikud, munkade, vaenulik, 1524, pildirüüste, kujusid, viljandis, pärnus, ülemkihtterritoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnal oli oma kaitsepühak. (Eesti kohanimedes äratuntavad: Harju-Madise,Järva-jaani,Kadrina jne). Jumalateenistusi peeti küll ladn. keeles, aga ühe osana vüis kuuluda ka rahvakeelne jutlus. kogudusepreestritelt eeldatiu vaid seda, et ta oskaks lugeda ja tunneks tähtsamaid palveid. tihti pidi preester rahvaga suhtlema ka tõlgi vahendusel. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. kui ristisõdade lainel oldi juba palju saavutada suudetud, siis järgneva saj. poliitiline ebastabiilsus andis saavutatule tagasilöögi. Alles 15.saj. alguse üldkiriklikud reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale. vaimulikke kutsuti Riia kirikukogule, kus rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. 16.saj. algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata
Läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused, näiteks kohtuvõim talupoegade üle, läksid 14. saj samuti üle vasallide. Seisused ja maapäevad-14.saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Seisuste tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Et oma taotlustele laiemat toetust leida, otsis Saksa ordu liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade sest. 1420. a hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi- maapäevi.Seal oli esindatud neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas. Suhted välisnaabritega-Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Kui Liivimaa ja Preisimaa olid alistatud, pöörasid ordurüütlid mõõgad Leedu vastu. Peagi takistasid sõjakad leedulased maismaaühendust Liivimaa ja Preisimaa vahel. Idas piirnesid Saksa ordu ja
Tsunft- ametialade kaupa koondusid linnakäsitöölised nendesse ühendustesse Skraa- tsunfti põhikiri Gild- kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust Hansa Liit- hansa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Tallinn tartu viljandi uus pärnu olid hansaliidu liikmed toomkapiitel, toomkirikutes pidasid jumalateenistusi krgemad vaimulikud- toomhärrad, kes osalesid piiskopkonna valitsemiselja moodustasid toomkapiitli. M. Luther algatas usupuhastuse 1517 wittenbergis. Liivimaale jõudsid jutustajad juba 1523 ja leidsid väga kiiresti poolelehoidjaid. Jutustati evangeeliumiusku, s t õndsakssaamist ainult jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, seda enam et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Kui mungad astusid välja traditsioonilise õpetuse kaitseks, vals see ainult õli tulle. Reformatsioon- usupuhastus
1. Väikeriigid (maaisandad Eesti alal) lk 51-52 + 58 2. Talurahva olukord lk 52-53 3. Linnade teke lk 55 4. Jüriöö ülestõus lk 55-56 5. Seisused ja maapäevad lk 61-62 6. Talurahva sotsiaalne koosseis ja õiguslik seisund lk 64,66,67 7. Gildid ja vennaskonnad lk 71,73 8. Ordud ja kloostrid lk 78 9. Reformatsioon ehk usuvahetus Eesti alal lk 80-81 VASTUSED: 1. Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu oli leppinud kokku, et vallutatud aladest jääb piiskopile 2/3 ja Mo-le 1/3. Mo aga suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. 1222 eestlaste ülestõus, tagasivallutamisel läksid Mo kätte Järvamaa ja Virumaa. Taanile jäid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Eestimaa piiskopile läks Sakala ja Ugandi koos Kesk-Eesti aladega, sellest alast sai Tartu piiskopkond.
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop
11. Mis/kes peatab ristisõdijate tungi itta Vene aladele? 1p Aleksandr Nevski 12. Millisest 5-st väikeriigist koosnes Vana-Liivimaa? 5p Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkond, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond 13. Nimeta 4 seisuslikku gruppi, kes valitses Vana-Liivimaal? 4p Vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. 14. Kes väljus võitjana ordu ja piiskoppide vahelisest nn võitlusest? Põhjenda. 2p Ma arvan, et Taani, sellepärast, et Stensby lepingu pärast peaaegu kõik Põhja- Eesti läks Taanile. 15. Miks kasvas Eesti elanikkond aeglasemalt kui mujal Euroopas? 1p Olid näljahädad,taudid,laastavad sõjad 16. -Nimeta kolm olulisemat seisust talupoegade hulgas 3p Kõige arvikam kiht olid adratalupojad, kes maksid makse ja teokoormisi Teisest soodsamas olukorras olid maavabad ja vabatalupojad. Maavabad olid
Venelased olid lubanud eestlastele appi tulla, kuid nad jäid hiljaks. Pärast kaheksat päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1220.jaanuaris tungisid sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski kuuendal päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla, seal võtsid rahu vastu. Sellega lõppeski muistne vabadusvõitlus ning sellega ka muistne iseseisvusaeg. Allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastaste poolel; vastased olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega; vastastel oli tolle aja kõige parem relvastus; samuti võisid nad kogu aeg oma väge uute ja puhanud meestega täiendada; eestlased pidi võitlema mitme vastasega üheaegselt; vallutajad
* Saksa kaupmehed, paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg), meretee kiirem, ohutum * Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga. Teiste liivlaste vastupanu lõppes 120607.a siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja määrati preestrid. 1208 võtsid ristimise vastu latgalid. Edasi suunduti eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eelvõitluse aeg 12081212(5) 1208. ristisõdijad Sakala ja Ugandi maakonnas. 1210. võitsid eestlased Ümera lahingu Pingestusid suhted idanaabritega, nad korraldasid mitu sõjaretke. Ristisõdijad ja eestlased kurnatud ning puhkes ka katk, 1212. sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. Vallutus ajajärk 12151221(2) 1215. uue hooga, sakslased ja latgalid teevad rüüsteretki Ugandisse, jõuavad ka Läänemaal ja KeskEestisse. Eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus.
11. saj esimesel poolele püstitati mitmeid ruunikive, mis olid mõne tähtsama Eestimaal langenud viikingi mälestuseks. Ida: Vana-Vene riik sai alguse 882. aastal, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja ühendas Venemaa. Alguses olid rahumeelsed suhted, eestlased (aka tšuudid) aitasid isegi Kiievit vallutada. 10. saj lõpul suhted teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal eestlaste vastu sõjakäigu, võitis, nimetas Tartu Jurjeviks. Eesti ajaloos oli üks väga tähelepanuväärne seik: 1030-1061 nurjati venelaste vallutuskatse. Eestlased olid päris tugevaks muutunud ja sellest kõneleb ka asjaolu, et järgneva poole sajandi jooksul pole teada ühestki venelaste sõjakäigust Eestisse. 2) Talurahva olukord ja pärisorjuse kujunemine keskajal
kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.-st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.-ks oli Harju- Virus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku Kärkna ja Padise klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil.
andis muuhulgas Harju-Viru vasallidele privileegi, mida tuntakse Jungingeni armukirja nime all ja mis laiendas nende pärandamisõigust oma läänidele sedavõrd, et need muutusid sisuliselt vasallide pärisomandiks. Analoogilised armuõigused kauplesid endale hiljem välja ka piiskopkondade lääni-mehed. Vasallide ja linnade osatähtsus kasvas eriti pärast Saksa Ordu hävitavat lüüasaamist Poola-Leedu ühendvägedelt 1410. aastal Grünwaldi lahingus. Ordu ja piiskoppide õnneks ei saanud linnad ja vasallkonnad omavahel läbi. MAAPÄEVA TEKE. 1421. aastast peale hakati pidama Vana-Liivimaa üldisi iga-aastasi maapäevi. Neil arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi: välispoliitika, maksud, kirikuasjad, talupoegade pagemine, raha müntimine jne. Maapäevast osavõtu õigus oli neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; Riia, Tallinna ja Tartu linnadel
· 1143- Rajati Lüübeki linn · 1147-1149- Saksa aladel toimusid Vendide ristisõjad · 1186- Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks · 1198- Berthold tuli Liivimaale tagasi · 1199- Saab Albert missiooni endale (uus peapiiskop) Mõõgavendade ordu · Loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid · Sisuliselt tugevaim jõud religioonis · Liivlased koos Kaupoga pöördusid vabatahtlikkult ristiusku · Eestlaste muistne vabadusvõistlus o 1208 esimesed ristiretked Eestisse o 1210 Võnnu lähedal Ümera lahing, mille eestlased võitsid o 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu o 1215 Algas võitlus uue hooga ristisõdijad jõudsid juba Läänemaale ja Kesk- Eestisse o 1217 Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakala vanem Lembitu o 1217 Madisepäeva lahing Eestlased jäid alla
tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.ks oli HarjuVirus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku Kärkna ja Padise klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil.
Talle kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus. Madisepäeva lahing- 1217 aastal. Osutus eestlastele raskeks kaotuseks. Muhu linnuse vallutamine- 1227 aastal. Sakslaste väed olid nii suured, et muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida. Sellega aga ei lepitud ja peeti maha suur lahing. Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid
Talle kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus. Madisepäeva lahing- 1217 aastal. Osutus eestlastele raskeks kaotuseks. Muhu linnuse vallutamine- 1227 aastal. Sakslaste väed olid nii suured, et muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida. Sellega aga ei lepitud ja peeti maha suur lahing. Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid
Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tsuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tsuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Keava linnus Harjumaal. 1060. a vürst maksustas kroonikates sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul (26-29) : Adramaa - põllumaa, mida hariti ühe adraga. Põllumaa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem ühel osal tali-, teisel suvivili, kolmas oli kesaks, levis seoses talirukki kasvatamisega. Rehielamu eestlaste elamu, mida kasutati ka tootmishoonena, ehk viljakuivatamiseks. Sumbkülad - levisid Lääne-, Kesk- ja
aasta paiku oma vägedega Eestisse tulnud Rootsi kunginas. Terve suve rüüstas ta oma vägedega Steini-nimelises maakonnas. Siis ruttas kohale eestlaste suur vägi ja toimus lahing, kus langes ja rootslaste kuningas. Ta maeti saaga järgi Eesti rannikule. Kaotusele järgneval suvel olevat Ingvari poeg teinud Eestisse eduka tasuretke. *Tsuudid-eestlased ja ida pool Peipsit elanud läänemesesoomlased. Vene kroonikates nimetati neid tsuutideks *Jaroslav Tark- Vene vürst, kes püüdis 1030 aastal oma valdusi Eestimaa arvel laiendada, tehes sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis eestlasi ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. *Sossol- Izjaslavi kroonikas nimetati sossoliteks eesti hõime. 8. Eestlased muinasaja lõpul Lk. 26-29. (adramaa, kolmeväljasüsteem, rehielamu, sumb-, rida- ja hajakülad, 45 kihelkonda, 8 maakonda pluss 4 väikemaakonda, vanemad, malev)
piiskopkondadele paavsti esindajate isikliku sekkumise järel. Liivimaa poliitiline ajalugu XIV saj: Saksa ordu võitlus Riia peapiiskopi ja linnaga. Kuna Saksa Ordul oli Riia linnas linnus, mis on aga Piiskopi aladel, tekkis seoses sellega konflikt. See sõda Raksa ordu ja Piiskopi vahel kestis vahelduva eduga kuni 16. sajandini välja. ,,Punase joonene läbi orduaegse Liivi ajaloo läheb püsiv vastuolu kõrgemate võimukandjate, piiskoppide ja ordu vahel, mis tihti paisub teravaks, koguni verisekski kokkupõrkeks." (Kruus, 1924) Peapiiskop Friedrich Pernstein. Oli Riia peapiiskopp. Kui selleks sai, püüdis Ordu ja Riia linna tüli lahedada, käis selleks isegi kõrgmeistri juures. Ei saanud eriti asja. Seejärel hakkas ta toetama linna, kes aga paganlike Leedukatega oli mestis, seega ka tema ja see Saksa Ordule meeltmööda polnud. Tegelikul suurema osa sellest konfliktiperioodist oli Pernstein Avignonis Paavsti kuurias
Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14.sajandi keskpaigast hakati Liivimaal korraldama iga-aastaseid linnadepäevi. 1420.aastatel hakati korraldama maapäevi, mis toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäevadel arutati tähtsamaid sise-ja välispoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. 9. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED Sisesuhted: Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Selle vastuolu juured ulatusid 13. sajandi algusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata.Võiluses võimu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni välja. Kõigi tülide vahekohtunikuks oli paavst. 1420. aastatel hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi- maapäevi(Valgas).Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning
kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse perioodi kui eraldi perioodi. Tuntuim neist oli kirikuõpetaja Balthasar Russow (1536-1600), kes kirjutas "Liivimaa kroonika." Protestantlik luterlik perspektiiv, autor sidus kogu perioodi katoliiklikuks tervikuks, mille lõpetas Liivi sõda, kui rüütliordu valitsemine lõppes. 16. saj keskel hakkas levima saksa õpetlaste seas legend Liivimaa avastamisest Bremeni kaupmeeste poolt 1158. aastal, mis muutus baltisaksa ajalookäsitluse nurgakiviks, kuni 1860. aastani kui see ümber lükati. Vallutust õigustati keskaegsetest kroonikatest laenatud käsitusega ehk põliselanikud kui paganlik metsarahvas, kes vajasid usu- ja kultuuritoojat. 18
On ka sõjaretkeid nende vastu. Nt 11saj koordineeritud sõjapoliitika. Toimub 10 saj paiku kristianiseerimine. Baltikumist sai paganlik vaheala. Dünastiliselt Vana-Vene vürstid (kuni 12saj) seotud skandinaavlastega. Taani Valdemaril juured Venes. 1030 Jaroslav Vladimirovitš Tark tuli Eesti sõdima ja tegi Jurjevi (Jaroslavi ristinimi Juri). Analoogilisi jutte 11-12saj veelgi. Isjasjev vallutas Kadepi (Keava?). Toimuvad veel 12saj. 1131-32 vürst Sevobad sõdis tšuudide vastu Klines. Sitsiilia geograaf Al-Idrisi Robert II teenistuses. Tegi maailmakaardi koos selgitustega, originaal oli hõbedast. Säilinud vaid koopiad. Araabia kiri konsonantkiri ja mainitakse Astlanda maad. Tagveida, Qlury. Seostus Koluvaniga (vanavene tln). I. Leimus vaidleb vastu. Täitsa kindel oli aga 1219 taanlaste retk. Piiskop Fulco 1170. paiku, taani misjonipoliitika. Benediktiini munk Prantsusmaalt. Määratud eestlaste piiskopiks.
Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222). 1217 Madisepäeva lahing- hukkus eestlaste vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti
ei olnud nii arenenud kui teistel. *reformatsioon liivimaal ehk usupuhastus usupuhastustuse algatas Martin Luther 1517aastal. Liivimaale jõudis uue usu jutlustajad juba 1523.aasatal ja leidsid linnades väga kiirest poolehoidjaid.jutlustati õndsaksaamist ainult Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Munkadele see ei meeldinud et nad nii palju poolehoidu kogusid ja see vallandas ordumeistri ning piiskoppide vahel 1524aastal tallinnas pildirüüste-kirikutes purustati kujusid ja pühapilte, altareid ning reliikviad. Liivimaa meistrile Plettenbergile pakuti orgu laiali saatmist, aga ta jäi oma ordule truuks ja lükkas kõik sarnased ettepanekud tagasi-katolik usk jäi püsima. Kui ta oleks laiali saatnud oleks tulnud luterik usk võimule. Reformatsiooni järel hakati rohkem jutlusi pidama. Luterliku põhimõte oli see et iga kristlane peab kuulma ja lugema jumala sõna oma emakeeles.
Teine kitsaskoht on see, et too baltisaksa ajaloo uurimine oli ideoloogilise suunitlusega, selleks on saksa asi. Saksa misjonärid jõudsid 12. saj metsikusse tsivilseerimatusse Baltikumi, kristianiseerisid ja tsiviliseerisid kohalikud. Üldse keskajal oli baltisaksa iseseisvusajal keskne koht uurimises. Baltisaksa käsitluse põhiskeem - vallutati hõimud, tsiviliseeriti nad, võitlus Leedu vägedega ja Vene võimuga. Teine teema sisevõitlused Liivi ordu ja piiskoppide vahel. Ajaloolaste silme eest terendas Preisimaa võrdlus. Sellele Liivimaa iseseisvumisele järgnes 1558. aasta katastroof. Esile tõusevad piiskop Albert ja ordumeister Plettenberg seoses kahe sündmusega, Vene-Liivi sõda, aasta? ja reformatsioon. Baltsisaksa oma koolkond hääbus 20. sajandi 3-4 aastakümnel, osalt muutus natsimeelseks, osalt inimesed lahkusid elavate hulgast. Liivimaa keskaja uurimine jätkus peale II maailmasõda Saksamaal
Kui meri oli tugevalt jääs, kogusid sakslased kokku oma väe. Jõuti Muhu linnuse alla. Nii suurt väge nähes pakkusid Muhulased rahu, millega ei nõustutud. Hakati linnust piirama.Alles kuuendal päeval suudeti linnus vallutada ning siis peeti suured tapatalgud. Edasi liiguti Valjala alla, kus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Ka saarlased pakkusid rahu ning seekord võtsid sakslased selle vastu. Hakati kohe usinasti ristima. Nii jõudis lõpule Eesti muistne vabadusvõitlus nign muinasaeg e. muistne iseseisvus. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste kaotuse põhjused. Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga
saj kokku ühiseks moodsaks rahvuseks (kõrvuti jäid eksisteerima baltisaksa ja eesti reaalsused ja identiteedid) KOKKUVÕTE EESTI UUSAJA PERIOODIDEST: I Eesti varauusaeg (u 1500-1800) Liivi sõjast pärisorjuse kaotamiseni/asehalduskorra kehtestamiseni II Eesti uusaeg: 19.saj III Eesti uusim aeg 20.saj - ... 1. Saja-aastane sõja periood (1558-1662) 2. Rootsi aeg (1561-1710/1721) 3. Vene aeg (1710/1721-1917/1918) EESTI UUSAEG II Vana-Liivimaa lõpp ja varauusaja kontekst: reformatsioon (alates 1520ndatest), Liivi sõda (1558-1583) ja saja-aastane mitmete sõdade periood Ajastu kirjandus 16.saj: - Balthasar Russow. Liivimaa kroonika. Eesti k 1967 ja 1993. Esimene trükk 1578, täiendatud trükk 1584. Paul Johansen väide 1960ndatel: autori eesti päritolu? vaieldav. - Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Eesti k 1995 ja 2006. Avaldati esimest korda alles 1870ndatel. Valik eestikeelsest teaduskirjandusest: - Kruus, Hans. Vene-Liivi sõda. 1558-1561
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS.............................
normid, mida uuendab ja kinnitab kuningas Erik VII Menved. Lääniõigus sätestab maahärra suhted vasallidega, kohtukorralduse ja protsessi, tagab vasallide läänide pärandumise meesliinis. Vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi surmanuhtlusega. Patronaadiõigus Koguduseliikmed ise preestrit valida ei saanud, sest algusest peale valitses kirikus patronaadiõigus, mille alusel preestri valis maaomanik ehk peamiselt mõisnik. Nii toimus piiskoppide ja ordu aladel, kuna Põhja-Eesti Taani alal kuulus see õigus mitmes koguduses Taani kuningale, aastast 1346 aga Tallinna konsistooriumile. Katku esinemisest Liivimaal on esimesed teated 15. sajandi algusest, Tartus aastal 1403. Seda esines ka järgnevail aastail (1418, 1474, 1486), ilmselt idast saabununa (Pihkvas ja Novgorodis aastal 1352). 16 sajandi algus tõid kaasa nii ikaldusi, kui katkuaastaid. 1504 aasta katk tappis Harju- ja Virumaal üle poole elanikest.
Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa), loomakasvatus (sead, lehmad) ei olnud nii oluline, edasi tulid küttimine ja kalapüük (selle osa oli
o Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki. o 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna. o Eestlaste naabrusesse jäi küll üks suuremaid ja tugevamiad venemaa osi- Novgorodi feodaalvabariik, ent tal paolnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. MUISTNE VABADUSVÕITLUS I periood (1208-1212), II periood (1215-1221) ja III periood (1222- 1227) ning tulemused. AASTAD SÜNDMUS/LAHING TULEMUS 1208- Algas sõdda Eestimaa pärast. Sihtpärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. 1208 a Otepäe linnus süüdati põlema.
Skandinaavia sõjamehed pidevalt Läänemere idakallast. Bremeni peapiiskopi Rimberti kirja pandud ,,Püha Ansgari eluloos" räägitakse taanlaste mereretke hävitavast lüüasaamisest kuralaste käest ning hilisemast rootslaste edukast sõjakäigust kuralaste vastu 850. Aastatel. Rootsi 11.sajandi ruunikividel on tähendatud üles, kes langesid lahingutes Läänemere idakaldal. - Vene kroonikad märgivad, et 1030. Aastal vallutas Tartu linnuse Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark, kes kümme aastat hiljem võttis ette sõjaretke ka leedulaste vastu. 12.sajandil tungisid venelased Must-Venesse, rajades Novogordoki kindluse. 13.sajandil oli Novogordok juba Leedu vürstide residents. Põhjala ristisõjad - 12. Sajandi lõpp: Läänemere idakaldal elavad rahvad ainukesed paganad. Esimene Läänemere-äärsetel aladel elavate paganate vastu suunatud ristisõda toimus 1147. Aastal slaavi vendide vastu. 1159
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist
annaabi.ee 
