(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 15. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja SaareLääne), 16. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? Tsisterslased, Brigitiinid,Dominiiklased ja Frantsiskaanid. 17. Mis oli usupuhastuse eeldused? Maadeavastused, humanismi ja renesanssi tulek. Tulirelvade areng. 18. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) Ususõda, liivimaa nõrgenemine, + koolide tulek, kirjaoskus. 19. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult? indulgentside(patulunastuskiri) müügi lõpetamist kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene
16. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 17. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja Saare-Lääne) 18. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? Tsisterslased, Brigitiinid,Dominiiklased ja Frantsiskaanid. 19. Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused? Maadeavastused, humanismi ja renesanssi tulek. Tulirelvade areng. 20. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) Ususõda, liivimaa nõrgenemine, + koolide tulek, kirjaoskus. 21. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult? Indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist Kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene
15. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis? Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. Eriti hästi kasvas siin rukkis mida vahetati teiste kaupade vastu või siis müüdi (Peamiselt Rootsi) 16. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jagatud piiskopkondadeks (Tallinna, Tartu ja Saare- Lääne) 17. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? Tsisterlased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased ja brigitiinid. 18. Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused? Maadeavastused, humanismi ja renesanssi tulek, tulirelvade areng. 19. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) - Usuõda, Liivimaa nõrgenemine + kirjaoskus, koolide tulek. 20. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult? Indulgentside müügi lõpetamist, kiriku olemuse muutmist e. kirik pidi olema nö. vaene. Samuti, et kirikus räägitaks emakeel ja piibel oleks emakeelne. 21
missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile. Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja maausu vahel – rahvausk, mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed. 1517.a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks
annaabi.ee 
