Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muistend,pajatus,naljand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muistend, õudus, jutte, legendid, pajatus, naljand, muinasjutte, meelelahutuseks, usuti, taara, metsavaim, muistendi, tõll, vanapagan, õudusjuttud, anektoodid, linnalegendid, hirmul, vaimukas, lõppugaaitas laule paremini meelde jätta. Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor vaheldumisi. Vanasti nimetati regilaulu leeloks ning laulmist leelotamiseks. KUULA! Riimiline rahvalaul 18 saj. kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. Seda eristab regivärsist lõppriim ja värsside rühmitamine salmideks. Olulisemal kohal on nüüd soololaul ja pillisaade. oKUULA! MUINASJUTT Muinasjutt on väljamõeldud jutt. Vanasti räägiti muinasjutte ajaviiteks. Sageli ei olnud muinasjutud mõeldud lastele. Muinasjutt on traditsiooniline proosavormiline rahvaluuleteos imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjuttude tunnused: Väljakujunenud (õnnelik)lõpp ja algus (n Elas kord...) Sündmustiku kordumine.
1211 – Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu. 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu. 1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu 4. Milline tähendus võiks olla faktil, et sarnaselt taime- ja loomaliikidega hävib kasvavas tempos ka inimkeeli? V: Keelte väljasuremine kiireneb ning uusi keeli juurde ei teki. Millesse me usume? 5. Mis on animism? V: Usuti, et loodus on hingestatud: igal puul, kivil, allikal, järvel on hing. 6. Millesse uskusid muistsed eestlased? V: Nad uskusid nagu paljud teised loodusrahvad, et loodus on hingestatud: hing on igal puul, järvel, allikal, kivil jne. Hiljem muutusid looduslike nähtuste hinged haldjateks e kaitsevaimudeks. 7. Millesse usuvad (sinu arvates) eestlased tänapäeval? V: horoskoope, ebausukombeid (must kass üle tee), ufosid, mõnda Jumalat. 8
Referaat rahvaluulest Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi,
Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased sõnad. RAHVAJUTT *MUINASJUTTU ja MUISTENDIT eristab see, et muinasjutus ei ole antud aega ja kohta (seitsme maa ja mere taga, vanal ajal), muistend on seotud kindla aja, koha või isikuga (Ülemiste järv, Põhjasõda, Peeter I vms). PAJATUS on tõsieluline jutuke, milles puudub mütoloogiline osa. Nt ,,Juhtum surnuaias" NALJAND naljalugu, tõsieluline, põhineb enamasti sõnamängul, nt ,,Soe piim". MÜÜT on muistend, mille tegelasteks on jumalad. Enamasti räägib maailma ja selle nähtuste tekkest jne RAHVALUULE VÄIKEVORMID
omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. 25. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 26. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. 27. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks 28. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata 29. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või
Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid:
Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. - Novgorodi 13. sajandist pärit tohtkirja pikseloits. - Hamburgi kiriku piiskopi teodes mainitud Aestland (eesti) kus kirjeldatakse kristlike tavasid eiravaid inimesi, kes kummardavad draakoneid ja ja linde, kes ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi draakonile. -Liivi kroonikates mainitakse Virumaa ja muhulaste jumalat Tharapitat. Paganlikud jumalad, pikne. 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Taara (Tarapita) nimi saab alguse muistsete eestlase sõjahüüdest Thor Avita!, millega kutsutakse appi Thori. Sellele tõlgendusele on aja jooksul lisandunud mitmeid teisi. Siiski on levinud kokkulepe, et Taara nimi pärineb Thorist. On aga ka neid, kes väidavad, et Taara on algne nimi ning ei ole kellestki teisest jumalusest kujunenud. Taara on tuletis Tharapitast.
kohta. Novgorodi esimene leetopiss (1071) novgorodlane tuli Tsuudide maale teadmamehe juurde, soovis ennustust, aga see kutsus kuradid kotta ja teadmamees kangestus, sest kuradid rabasid teda. Teadmamees rääkis, kuidas meie jumalad on mustad, tiivulised, elavad sügavikkudes, kuhu lähevad ka surnud. Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073-1076) Aestlandi(Eesti?) saar, mille elanikud austavad draakoneid ja linde, kellele ohverdatakse ostetud inimesi 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Henriku kroonikates mainitakse korduvalt saarlaste suurt jumalat Tharapitat. 17.sajandi kroonikud Hiärne ja Kelch tõlgitsesid seda eestlaste sõjahüüdena, millega kutsuti appi Skandinaavia äiksejumalat Thori: thor avita! Elav mõttevahetus 19.saj estofiilide seas viis selleni, et muistse jumala nimekujuna aktsepteeriti Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei
takistust tuleb ületada) (lahendusest). · parallelism mõtteriim, · kolmarvsus Valged kanad punasel õrrel värsirühmade grupeerimine · õnnelik lõpp (hambad), Ümber ilma sisu ja vormi põhjal On ka kunstmuinasjutte ulatavad, ümber pea ei mõttelisteks tervikuteks need on muinasjutud, millel ulata (silmad). Küll saab siiski vaita olla, on kindel autor. kui saab alla musta mulla muistend rahvajutt, mille kena kirstu keskeelle, sündmustik on seotud kõnekäänd rahvapärane valge laudade vahele. kindla koha, aja, inimeste väljend, lühike piltlik ütlus, või sündmustega. mis iseloomustab · neljajalaline trohheus Peegeldavad rahva poeetilises vormis mõnda värsimõõt, mille puhul arusaamu loodusnähtustest olukorda, nähtust, eset või
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjandus
Lisaks alustas Peterson eesti panteoni ehitamist ja mütoloogia konstrueerimist, mõtestas eestlust. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. - Jutt röövlipealikust, kelle tütar armub õilsast soost vangi, isa on selle vastu ja lükkab vangi kaljult merre, mille peale tütar talle järele hüppab. - Haldjatütar. Eesti muistend. (Hiljem tuntud „Kalevipoja“ Salme kosimisloona). Kanamunast koorunud Salmele tulevad kosja päike kuu ja täht, Salme valib viimase. Seega läheb ta taevalootusesse elama ja paneb tähena enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma. - Jutt kurikuulsast pankurist, kes võrgutab tütarlapsi ja jätab nad siis maha häbisse ning kuidas ta tõmbab kuradilgi naha üle kõrvade.
teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks. valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus, kus peamiselt antropomorfeeritud loomtegelaste kaudu kujutatakse inimeste iseloomujooni ja käitumist; iseloomulik on, et loo moraal tuuakse eraldi (alguses v lõpus) välja. muinasjutt- rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial põhinev meelelahutuslik, sageli õpetliku sisuga lugu, mis ei pretendeeri usutavusele (vrdl müüt, muistend, pajatus). Iseloomulik on imepärase, üleloomuliku esinemine, tegelaste ja sündmustiku skemaatilisus, tegevuse kordused, detailide vähesus, ajaline-ruumiline ebamäärasus, maagilised esemed, imepärased v imevõimetega tegelased. Rahvamuinasjutud (anonüümsus, suuline levik), kunstmuinasjutud (autorilooming, mis järgib muinasjutu tüüpilist temaatikat, ülesehitust). gradatsioon- astendus; kunstiline kujund, intriigi arengu järk-järguline intensiivistumine,
või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi soti rahvaballaadid. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet õnnetu armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (1759 -1805), Johann Wolfgang Goethe (1749-1832), Heinrich Heine (1797 -1856); inglane Rober Burns (1759-1796); venelased Aleksandr Puskin (1799 -1837), Mihhail Lermontov (1814 -1841); eestlased Jakob Tamm (1861 -1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856 -1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". 8
või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi soti rahvaballaadid. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet õnnetu armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (1759 -1805), Johann Wolfgang Goethe (1749-1832), Heinrich Heine (1797 -1856); inglane Rober Burns (1759-1796); venelased Aleksandr Puskin (1799 -1837), Mihhail Lermontov (1814 -1841); eestlased Jakob Tamm (1861 -1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856 -1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". 8
Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimese). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..., Kui nad surnud ei ole...), sündmustiku kordumine (3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada olulised on ka arvud 7, 9, 12), muinasjuttude tegelased on vastandlikud (rikas ja vaene, hea ja kuri, noor ja vana, tark ja rumal). Enamasti on muinasjutud õnneliku lõpuga. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda (1839 -1907) innustusel. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta, vägilasmuistendid,. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude
Välisarhitektuuri silmapaistvaim osa on peasissekäigud ehk portaalid. Huvitavaim esialgsel kujul säilinud portaal on Ridala kirikul, mille vimpergis paikneb Eesti üks vanim skulptuurifiguur, mis kujutab kiriku kaitsepühakut -- Maarja Magdaleenat. Kirikutega on seotud paljud legendid, mis sageli on üsna sarnased. Eks kirikute suursugusus ja salapära, seotus püha ja kättesaamatuga on soodustanud fantaasiavaldkonda kuuluvate lugude teket. Ridala kirik Ridala kirikus peeti vanasti palju jutlusi, mis Vanakuradit väga vihastas. Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe
-mõtisklev kõrvaltvaataja, ühiskondlikult väheaktiivne -tema tähtsust mõisteti alles pärast tema surma -loominu iseärasuseks on suur huvi üksikisiku ja tema püüdluste vastu -dragöödiates kohustusliku kokkupõrget vaenulike jõududega kujutas ta inimeses endas -ta ei usu kõrgematesse jõududesse -tugev psühholoogiline analüüs ja juhuse meelevallda antud inimese draagika -mõjutas tugevalt Euroopa draamakirjandust TEATRI SÜND Draama alged- on rahvaluules,tavades ja kommetes. Usuti et mõne tegevuse etendamine aitab sellel ka teoks saada. Tearri areng eestis: -esimene rändteater 14.saj -rändteatrite külaskäigud ei olnud süstemaatilised -esimene teater loodi Riias - 1870 loodi teater Eestis laulu ja mänguseltsi Vanemuine, loojaks oli Liitja Koidulaa -kutseline teater sündis 1906 -1913 avati Estonia teater ,,Kuningas Oidipus" Laios ei tohi sigitada lapsi sest muidu sünnib tal poeg kes tapab oma isa ja abiellub emaga. Llaios rikub keeldu ja sünnib poeg
osaks suur rahvusvaheline tähelepanu, üritas Faehlmann koguni kohmakal moel distantseeruda, et luua n.-ö. tõupuhtamat eesti mütoloogiat, mis ühtlasi kinnitaks eestlaste kõrgemat kultuurilist arengutaset enne ristiusustamist. Faehlmann ühe käega laenas Soomest, aga teise käega püüdis seda varjata ning eesti mütoloogiat soome omast eraldada. Samamoodi haakis ta germaanlaste ja skandinaavlaste Thorist lahti vanade eestlaste Taara. 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine sündis laenatud ja luuletatud materjalist ning saksa keeles. Eesti rahvas kuulis „oma” laulujumalast esimest korda ajalehest: 1858. aastal kirjutas Vanemuisest jt. ebajumalatest Tallorahwa Postimees (nr. 37) ja 1866. aastal avaldas Perno Postimees (nr.3, 24, 25) ümberjutustuse Faehlmanni müütidest.Vanemuise
Vanas Testamendis on need taandatud Jumala enda loominguks. Kui taimede ja valguse loomine tulenes sumeri mütoloogias Ani ja Ki suguühtest, siis vanas testamendis on need omistatud Jumala loominguks. Sumeri mütoloogiast puudub vete poolitamise motiiv. 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. !!! Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. !!! Kõigil on omamoodi: 1. Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge. 2 Toimumiskoht: müüdis toimub tegevus teises maailmas, muistendis
ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad,pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. 13. Millised on demonoloogia põhilised žanrid? Too mõni näide tänapäeva demonoloogilistest uskumustest? Demonoloogia põhilised zanrid on piibel, muistend, eksempel, traktaat jne. Tuntuim tänapäevane demonoloogiline uskumus, et Lucifer on taevast langenud ingel, kes nüüd on saatan. 14. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. Kodukäija on mingi süüteo pärast deemonlik kummitav surnu, kes käib surnuna ringi ja kummitab oma endises kodupaigas. Ta suhtub elavatesse pahatahtlikult. 15. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too
• Vorm – aheljutt; • Struktuur – korduslaul; • Kontekst – tantsulaul; • Funktsioon – hoiatusmuistend; • Levik – rändmuistend; • Päritolu – eksempel (ld. exemplum); 28. Arutle teemal, kas traditsioonilised muistendid ja tänapäevased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse. Esita (nt af Klintbergi artikli põhjal) poolt- ja vastuargumendid, mis üht või teist seisukohta kinnitavad. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend • “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tudavalt.” (Kalmre 2001) • FOAFtale = friend of a friend tale jutud, mille rääkis või mis kuuldud sõbra sõbralt’ Af Klintbergi artikli põhiseisukohti
), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nadohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Novgorodi tohtkiri- pikseloits Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik < Kalevala); Koit ja Hämarik; Kalev oma abikaasaga Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg (Kalevide, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta, Vanemuise tütar Hiiud: nõid oma kolma lapsega; metsa‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad, maa‐alused, hännad, jms). Põrgu: kurat oma käsilastega 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille
Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva. Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus: pühakoha rüvetamise korral see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal? Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse
Lamab lumeteki all, aga külm ei ole tal. Saabub kevad, unest virgub, mehe pikkuseks siis sirgub. Voogab tuules nagu meri, pea täis kullakarva teri. (Rukis) 10. Aias istub uhke emand madal, kohevil ja lai. Suvelt kingituseks tema rohelised pärlid sai. Neid nüüd valvab emand aias, kleiti peitnud okkad ta, et võiks igat pärlimaiast valusasti torgata. (Karusmari) 11. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) Tänapäeva muistendid on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tänapäevane on kaasaegsem, võrreldes vanematega suust suhu kuuldutega. 1. Martna kihelkonnas Ahni küla põldude peal on üsna madalik lame mägi, mis on mühuga üles nagu küpsetatud leib. Mäe ümbrusring on arvata 160 sülda, millel kivivundament (müür) kahelt ja kolmelt kivilt veel näha, mis kõrte laotud on. Kivid on
ajakirjandusstiil ajakirjanduses kasutatav lugejate informeerimiseks ja mõjutamiseks mõeldud keel. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. ajalooline muistend vt muistend. ajalooline kirjandus ajalooaineline kirjandus. Ajaloolises kirjanduses käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud või nendena esitatud isikud, sündmused arenevad ajaloolises keskkonnas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Selle proosaliigi rajajaks peetakse inglise kirjanikku Walter Scotti (17711832), kelle tuntumad teosed on "Rob Roy" ja "Ivanhoe"
• Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folklorisi tegevuse dialoogilisus • Folklorisi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? • Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Neid arhiivisäilikuid (laule, jutte, tantse, kombekirjeldusi) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. • Väljaspool arhiivi eksisteerib ja toimib folkloor tavaelu orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana – tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne. Folkloori esimese ehk loomuliku elu kaudu muudetakse „nähtamatu“ folkloor „nähtavaks“ 10
5 Tegevusväli Mingi aeg, koht Ajatu, kohatu 5a Toimumisaeg Kauge minevik Lähiminevik Ebamäärane 5b Toimumiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm Ebamäärane 6 Hoiak Püha Püha või profaanne Profaanne 7 Peategelane Mitte-inimene Inimene Inimene või mitte-inimene Proosajutustuse liik MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT Lauri Honko müüdi määratlemisest (1984 [1972]) Müüt kui kognitiivsete kategooriate allikas Müüt kui sümboolse eneseväljenduse vorm Müüt kui alateadvuse projektsioon Müüt kui vahend, mis aitab inimesel kohaneda eluga, müüt kui maailmapilt Müüt kui käitumisjuhis Müüt kui sotsiaalsete institutsioonide legitimeerija Müüt kui sotsiaalse tähtsuse markeerija
Nergal ja Ereskigal. Pooljumalik kuningas Gilgames. 9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues Testamendis) esitatud maailmaloomise loost? Vanas testamendis teeb jumal kõik ise, sumeris on kõik teised jumalad ka 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. Kõigil on omamoodi: Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge.
mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) valge poiss , must nina ( uba ), roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik ) Rahvaluule on suuline, mälus säilitatud ja põlvest põlve edasi antud vaime looming.Rahvaluule tunnused on : suuline looming, traditsiooniline, kollektiivne, varieeruv, anonüümne. Rahvajutu liigid on : muistend tekke-seletus, koha, vägilasmuistend, ajalooline, rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus), traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), traditsiooniline algus ( elas kord, seitsme maa ja mere taga, kord oli), imeasjad ( seitsme penikoorma saapad, võlukepp, nähtamatuks tegev keep ), maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõistatused Rahvalaul : vana e
Toimumisae Kauge minevik Lähiminevik ebamäärane Toimmiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm ebamäärane Hoiak Püha Püha või profaanne Profaanne Peagelane Mitte-inimene Inimene Inimine või mitte- inimene Proosajutustuse liik Müüt Muistend Muinasjutt Folkloori zanrisüsteem Zanrisuhetele osutav mõiste: o Zanriste sarnasused ja erinevused; o Zanriste segunemine o Zanriste koospüsimine folklooripotsessis; o Zanrite tööjaotus; Erinevaid lähenemis zanritele: o Tekstipõhine vs esituspõhine(70ndatest Ameerikas); o Analüütiline vs rahvapärane (etic vs emic); o Liigutav vs tunnetuslik. Rahvalaul
Klassikalisest kreeka ajastust on tulnud tänapäeva maailma, paljud kultuurilised ja poliitilised aspektid. Näiteks, Demokraatia kui mõiste on saabunud läbi aegade täna päeva poliitikasse ja valitsemise korda Klassikalisest kreekast, Ateena linnriigist. Sama moodi on pärit sellest ajastust ka teadri alus tõed. Kuna klassikalisest ajastus hakkati Ateena linnriigist komöödia ja tragöödia ettendusi. Kuid me unustame alati ära tõe, et paljud müüdid ja legendid, mida tänase päevani harrastatakse rääkida oma lastele ja kasutada on pärit just Klassikalise kreeka ajastu eelnevast perioodist. Vana kreeka ajastust pida täna päeval tuntakse kui Kreeka -Mükeene kultuuri. Kreeka- Mükeene kultuuri ajastu oli väga rikkalik paljudes tegurites. Sellest ajastust on pärit Heraklese müüd mida on paljudes vormides tänapäeva inimeste ette toodud. Homeros
· 1664 Piksepale Urvaste · 1694 Heinrich Gösekeni aruanne praostile "ebausu" kommetest Mihkli khk. Keeruliseks teeb asja see, et nad on kirjutatud erinevatel eesmärkidel. Reisikirjad on kindlasti neutraalsemad kuid nt kirikukirjad kajastavad pastorite võitlust rahvausundite ja kombestiku vastu. Keeruline on tagasi minna minevikku ja mõista seda tervikpilti. Varasemate allikate eelis on see, et nad kirjeldavad mingit situatsiooni, kust saab ise leida folkloristikat. · Usundiline muistend · Usuldiline teade Muistend on jutustus aga teade ongi kindla vihje presenteerimine. Kui muistend on oma vaatepunktist kirjutatud, endaga juhtunud, siis on tegu memoaariga. · teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat. Seal võivad olla usundilised motiivid. Rahvalaulud Hing on seotud emotsioonidega ja ta on ruumiline (hing läks täis), hing saab olla ka eluase, vaim on pigem psüühika ja intellektuaalsus
kogupikkusest. Kirjanduses: Folkloor rahvaluule, rahva suuline looming: rahvalaulud, -jutud, mõistatused, kõnekäänud jne. Rahvalaul regilaul (8-silbiline värsirida, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi ja uuem e lõppriimiline rahvalaul (sõnade riimumine värsi lõpul). Algriim sõnade algushäälikute kordus värsi piires. Iseloomustab regilaulu. Rahvajutt muinasjutud, muistendid, pajatused, naljand, Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnalegendideks. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjaga rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum või isik.
annaabi.ee 
