Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muinasjutud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ahnus, ennemuistsed, määramatus, kullaketrajad, kiidab, vaeslapse, käsikivi, võõrasema, heale, tükk, tütart, väimees, valgelMõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald ○ “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Udumäe kuningas”, “Vaeslapse käsikivi”, “Põhja konn”, “Tark mees taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane”, “Julge rehepapp” ● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud” ● Ernst Peterson Särgava ○ “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest”
Lõunamaale vm). mõistatus- folkloori lühivorm, sõnaline peitepilt, mingi asja, nähtuse, olendi, eseme v tegevuse napisõnaline kirjeldamine ülesandega ära arvata, millest jutt käib. Algul olid mõistatused rituaalsed-maagilised, nüüd pigem taibukuse proovikiviks. Võib olla metafoor, võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused. 2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus); Kunder „Eesti muinasjutud” („Kass ja hiir”, „Vaeslaps ja talutütar”); Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”); Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise?
muinasjutu kirjandusliku imiteerimisega. · 1970ndate aastate eesti kunstmuinasjuttude tippteosed on Eno Raua ,,Naksitrallid" ja Aino Perviku ,,Kunksmoor". Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjutusüzeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku folklooriga). Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Esimene muinasjutu raamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" . 6 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk ja täitmatu naine , Nõiutud krevett
Muistend on tavaliselt lühike, kokku surutud stiiliga. Muistend jaguneb: koha muistend(Kivi), seletus muistend(miks jänesel mokk lõhki), vägilas muistend(kalevipoeg), ajaloolised muistendid(katk), usundilised muistendid(haljad/naljad) Naljand on lühike koomilise sisuga rahvajutt. Pajatus on lühikese mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindle elujuhtum ja/või isik. Friedrich Reinhold Kreutzwald on koostanud, muinasjutukogu; Eesti rahva ennemuistsed jutud. Rahvaluule väikeliigid Vanasõna- on vaimukas naljasõnaline ütlus, mis iseloomustab või kiidab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlikke normide seisukohalt. Vanasõnadele on lähedane aforism vaimukas ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte või elutõde. Mõistatus- on sõnaline peite pilt. Ta sisaldab küsimust, millele peab vastama. Näide: kanda jõuad, lugeda ei jõua?(juuksed) Kõnekäänd- on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
imeesemetele. Tegelastel on üleloomulikud võimed või neid aitavad üleloomulike võimetega inimesed ja loomad. Tõsielulised muinasjutud Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Kunstmuinasjutt Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte. Kunstmuinasjuttude autorid on tavaliselt elukutselised kirjanikud (nt Fr. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed lood“). Kunstmuinasjutud on ühe kindla teadaoleva autori poolt välja mõeldud. Loe: A. Kivirähk “ Muinasjutt kolmest vennast” MUISTEND Muistend on rahvaluule liik , mille tegevuslik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada. Muistendid on sageli seotud loodusega, mingi kindla koha, eseme või isikuga. Muistendi puhul arvati, et neis kirjeldatu on tõsi. Muistendi liigid:
1) Räägitakse, et Ants vihub usinalt tööd teha ja keegi ütleb: Kes tööd teeb, see leiba leiab -- lause eelduseosa on kontekstis antud ja seaduspärasuse `Igaüks, kes teeb tööd, leiab leiba' kaudu tehakse prognoos: Ants leiab samuti leiba (st. kas elab juba praegu hästi või saab edaspidi jõukaks). 2) Räägitakse, et Ants elab teistest paremini ja keegi ütleb: Kes tööd teeb, see leiba leiab -- siin on kontekstis antud lause järelduseosa ja seaduspärasuse kaudu antakse Antsu heale elule seletus: ta jõukus tuleneb ta virkusest. 3) Antsu kohta on teada mõlemad seigad: ta on kõva töömees ja elab ka hästi. Siis on selle vanasõna tarvitamine kinnitus seaduspära kehtivuse kohta ("Ega muidu vanasõna ütle, et...", "no näed, vanasõnagi ütleb, et...."). Kõnekäänu või fraasi sees üldistust, seaduspärasust ei ole, kellelgi või millelegi antakse lihtsalt kujundlik iseloomustus ja/või hinnang: Seal valitses täielik paabel; Tal on kangesti küüned oma
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
lindudena igavese tuule käes; III ringist alates on rängad piinad ja Kerberos valvab, nt. türannid keevas veres, ketserid igavesti põlevates puusärkides, põrgujõed on nende pisaratest; VI ringis on nõuandjad; VIII ringis on kupeldajad, prostituudid, petised, reeturid, palju paavste). Põrgus on palju ajaloolisi tegelasi ja Dante kaasaegseid inimesi. Siis jõutakse puhastusmäe astangule, kus tehakse D näole 7p'd (viha, laiskus, ahnus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlus, uhkus). Igal puhastusmäe ringil üks P kustub. Vergilius ei saa teda enam edasi saata, nüüd saadab Beatrice. 10. taevas on Jumal ja särav valgus. 11. Petrarca, sonett 1304-1374. Itaalia renessansi suurimaid poeete. Ka pärit Firenzest ja ka pagendati sealt (nagu Dantegi). Rändasid perega Avignoni, kus möödus ta noorus. 1327 6.aprillil näeb P kirikus üht daami, kellesse ta armub- Laura
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, l
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes
,,Koit ja hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Endla järv ja Juta". Friedrich Reinhoold Kreutzwalt (1803-1882) o Saksakeelsed artiklid 1836-1863; o eestikeelsed kirjutises väljaandes ,,Sipelgas" 1843-1861; o Koostöös A. H. Neusiga kogumik 1854; o Eepos ,,Kalevipoeg" 1857-1861; o ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1866. Piret Voolaid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur; folkloori lühivormide uurija e parömioloog (lühivormide uurimine) ,,Täägin järelikult olen olemas. Paröömiline pilguheit Tartu graftitile" Grafiti andmebaas www.folklore.ee/grafiti Grafiti folkloorses aspektis Paröömiline grafiti = folkloorne lühivorm (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodia jms) grafitis; tekstiline pool grafitist
Teeb lapi lahti ja seal pöidla suurune poiss, kes sündis eide sõrmest. Eit pani nimeks Pöialpoiss, kes suuruselt ei kasvanud, kuid mõistuselt. Läks isale appi kündma. Isa puhkas suupistet sööma. Poeg lubas et teda võib müüa. Pöialpoiss ronis hobusele kõrva sisse ja hakkas kündma. Seda nägi üks mees ja pakkus raha, isa alguses puikles vastu ja siis sai poisi eest 1000 rubla. Poiss tegi härrale taskusse augu ja põgenes. Eksis ära. Hunt sõi ta ära. Oli tükk aega hundi kõhus. Iga kord kui hunt tahtis lambakarja sööma minna, pistis Pöialpoiss kisama. Hunt jäi päris näljaseks, palus poisil lahkuda. Viis poisi koju. Pöialpoiss ütles, et ema ja isa hundi ära tapaks. Tapsidki, poiss sai endale hundi nahast kasuka. ,,SIVKA-BURKA"-elas taat kelle oli kolm poega, vanemad pojad tegelesid majapidamisega ja käisid korralikult riides. Kolmas aga istus enamasti ahju peal ja korjas metsas seeni- Lollike-Ivan. Taat suri
leitud allikaid, mis seda tõestaksid. 3.3. Karu (pruunkaru ehk Ursus arctos) Karu esines 73 muinasjutust peategelasena 15 ja kõrvaltegelasena 3 korral. Talle omistati peategelase rollis 10 erinevat omadust. 5 omadust, mis on karu ökoloogiaga otseses seoses: kiskjalikkus, järglasi õpetama, teravilja sööma, tugevus, ronimine puu otsa. 1 omadust, mis on antud imetajaga kaudses seoses: uudishimulikkus. 4 omadust, mis pole seotud karu ökoloogia: rumalus, lahkus, ahnus ja kuuletub teistele (karjaloom) Karu on suure ning tugeva kehaehitusega kiskjaline, kelle toidulaud on äärmiselt mitmekesine. Ta sööb marju, rohttaimi, tammetõrusid, kaera, raipeid ja mõnikord põtrasid. Seetõttu on muinasjuttudes loomale omistatud omadused “kiskjalikkus”, “teravilja sööma” ning “tugevus” otseses seoses karu ökoloogiaga. Kuna ta on imetaja, peab ta kindlasti hoolitsema oma järglaste eest 1-2 aastat ning õpetama
8. Lasteajakirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal jm. Eesti - Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses 4 soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
1.OSA Kirjanduse põhiliigid ja zanrid EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA -eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema hakkasid kolm jumalannat:
See, kes vette kukkus sest sai veealajas, kes metsa kukkus, sellest sai metsaaljas, kes väljale, see väljaaljas. On olemas veevaimud, maavaimud ja metsavaimud (eelnev tekst) Piiblis (taevas oli jälle sõda ka), inglid olid jumala juhiste täitjad maailma loomisel (ehk siis pmst lõid inglid maailma). Enne langemist oli üks peainglitest ka valguseingel Lucifer, kes ühel päeval hakkas Jumalale vastu. Tema languse põhjustasid uhkus ja ahnus. Kolmandik ingleid langes, arvuliselt võis langenud inglite hulk ulatuda sadadesse tuhendetesse. Meid ümbritsevas maailmas on valdav langenud inglite kultus: deemonite ja surma kultus riietel, muusikas, raamatutes, okultism, nõidusega seotud raamatud 17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus.
Hiis, suur puu, kivi(kangur) jms. Kui vakarühma kogunemiskoht, ohvrinõupidamis- ja ka pidutsemiskoht. Usulised muistendid Kaev, mets Muhumaal ühes talus elasid mustlased. Perenaine võttis sealt endale tüdruku lapsehoidjaks. Öösel läks tüdruk Natalia kaevust vett tooma. Kuid äkki ta tundis, kuidas ta käed peosse võeti ja teda metsa poole vedama hakati. Tüdruk nägi ainult kahte musta varju, Tondid lasksid tüdrukul tükk aega istuda ning tõid ta siis koju tagasi. Kodus tahtis tüdruk rääkima hakata, aga kohku ennast keeletuks. Arsti abiga sai ta kõnevõime siiski tagasi. Kaevu kohta räägitakse, et sealt ei tohi öösel vett võtta, muidu viivad vaimud veevõtja metsa. (Kärla) Muistend põhineb KOGETUL. Surnuaias Saun peale päevaloojat ei tohi sauna minna. Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11
· Hiis, suur puu, kivi(kangur) jms. Kui vakarühma kogunemiskoht, ohvrinõupidamis- ja ka pidutsemiskoht. Usulised muistendid · Kaev, mets Muhumaal ühes talus elasid mustlased. Perenaine võttis sealt endale tüdruku lapsehoidjaks. Öösel läks tüdruk Natalia kaevust vett tooma. Kuid äkki ta tundis, kuidas ta käed peosse võeti ja teda metsa poole vedama hakati. Tüdruk nägi ainult kahte musta varju, Tondid lasksid tüdrukul tükk aega istuda ning tõid ta siis koju tagasi. Kodus tahtis tüdruk rääkima hakata, aga kohku ennast keeletuks. Arsti abiga sai ta kõnevõime siiski tagasi. Kaevu kohta räägitakse, et sealt ei tohi öösel vett võtta, muidu viivad vaimud veevõtja metsa. (Kärla) Muistend põhineb KOGETUL. · Surnuaias · Saun peale päevaloojat ei tohi sauna minna. Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03
eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus ZANRID: lugulaul · värss luuletuse rida. komöödia koomilise · ulatuslik Värsirida ei pea moodustama sisuga näidend · jutustava sisuga terviklauset, mitu värssi · naeruvääristatakse · värssides kirjutatud võivad moodustada ühe lause inimeste pahesid (rumalus, · põhineb rahvalikel või mitu lauset ühe värsi. ahnus jne) ja ühiskonna kangelaslauludel · stroof salm. Kõige negatiivseid jooni · tegelasteks vägilased või tavalisemad on kahe- ja (võimuliialdus jne) muinasjumalad neljarealised stroofid. Kuid · situatsioonikoomika · Friedrich Reinhold kasutatakse ka kolme-, viie-, olukorrakoomika; Kreutzwald ,,Kalevipoeg"; kuue-, seitsme-, koomikavõte, mis põhineb
Suunatud madalamale publikule. Keskne koht näitleja improvisatsioonil, autor vähemtähtis. Näitlejatele ei anta tavapärast näidenditeksti vaid proosalist kirjeldust laval toimuvast, näitlejate teha on ka näidendi lõpp. Comedia del arte eelkäija. 5. saj keskpaiku hakatakse komöödiaid avalikult esitama. Agoon kõige olulisem komöödia osa. Näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse või ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab üht poolt ja taunib teist. Järgneb paradosele. Epicharmos 6.-5. saj) Pärit Sitsiiliast, jäänud ükskikuid fragmente ja teoste pealkirju. Ta on esimene, kes hakkas looma koomilisi näidendeid tervikliku ja lõpuleviidud tegevustikuga. Komöödi süzeed kahte liiki. Olustikulised ja mütoloogilised. Koor puudub. Olustikulises on tähtsad tegelastüübid, et oleks naljakam. Klassikalised tüübid: parasiit, rikas isa, õnnetult armunud noor tütarlaps, sangarlik noormees
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid
oma arust), katerina ivanovna(oli heal tasemel, aga muutus vaeseks, üritas kohaneda, aga ei tulnud välja; lasi lastel tänaval suursuguste lastena tänaval tantsida; vaesus võttis headuse ära, mees töötu ja raha pole ja armastust ka eriti polnud; tundis kohustust pere eest hoolitseda, temperamentne ja lasi käed käiku) · sisemine heitslu, argipäev roskolnikovi süümekad(hea mees, aga tahtis heale järjele saada, pere andis raha, et saaks ülikoolis täiendada, ei tahtnud, et õde peaks abielluma inimesega raha pärast, läks varijanovi pere juurde ja andis oma viimase raha, kuigi tal endal polnud siis enam üldse; isekas, aga mõtles teiste peale, vastuoluline)luzini kõrkus(raskolnikovi õega tahtis abielluda, nagu naine oleks terve elu eest võlgu, raskolnikov ei kannatanud seda, polnud väga meeldiv, arvas, et on parem)
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaen
Lasmanis ,,Karutapja" · I.Karnauhhova ,,Vene vägilased" ,,Dam San" · E.Raud ,,Kalevipoeg" 8. Lastekirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal. Eesti: Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse "Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit "Eestirahwa Ennemuistsed jutud"(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri "lasteleht" (1901-19409. Lutsu "Kevade" I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks kasvatusvahendiks1950-
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
saj baltisaksa haritlaste oluline tegevusvaldkond. Kunstballaad, resp. Kohapärimuslik või kohalooline ballaad (allikaks kroonikad, perekonnapärimus või..) Eesti rahvaluule motiive-süžeesid baltisaksa luules Regilaulud (nt: „Salme laul“, „Uppunud vend“, „Tütarde tapja“) Hiiumuistendid Rändava järve muistendi motiivid ja/või süžee Faehlmanni müüdid („Koit ja Hämarik“) Kreutzwaldi ennemuistsed jutud Teine artikkel Eesti Rahvaluule Arhiivi kohta: Vähemusrühmade folkloorikogud Eesti Rahvaluule Arhiivis ERA, Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase, Soome, Ingeri, Vadja jne. Kolmanda loengu jätk neljandas loengus: Kolm põlvkonda eesti (keelseid) haritlasi Jakob Hurt (1839-1907) – sümboolne nurgakivi arhiivile (tema kogu arhiivis). Esimene kirjameeste seltsi esimees ja siis algatas rahvaluulekogumise aktsiooni.
c. igas tervikinimeses on ka inetust d. seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut Seksuaalne armastus (keha ilule suunatud. Tuleb armastada kõiki ilusaid kehasid. Veel parem inimhingi, veel parem seadusi, tavasid, kombeid) ja sokraatiline armastus. Alkibiadese lugu näitab aga sellist inimest raidkujuna: kahte korraga ei saa - inimeske jääda ja sokraatiliselt armastada. Agathon kiidab Erose ilu ja tarkust ja seda, et tänu temale on jumalate seas rahu, kunstimeisterlikkust jms. Sokrates hädaldab, et tema arvas, et ülistuskõnedes räägitakse tõtt ja räägib oma tõe. Tõestab, et Eros oli kole ja halb. Või tegelt ei olnud ka. Diotima järgi oli ta vahepealne: "Ära käi siis peale, nagu peaks kõik, 1
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971)
Aga minu arust on see rohkem tragöödia, kuna peategelane on jõhker ja halastamatu. Kirjutamisviisi järgi. Psüholoogiline. Kuna see jutustab peategelase ja teiste hingeelust. Proosa Lühivormid Tuglase marginaalid. Kuidas mõtleb Tuglas inimesest. Tuglas motleb inimesest väga mitmepalgeliselt. Tema jaoks on inimene ilus, armas, kole ja hirmus. Ilus on kogu elu kui ilusalt teda elada. Sünd, elukäik kõik muu ja isegi surm. Kuid kole ja hirmus on inimeste juures nende ahnus. Teame ju et kõik sõjad ja rahutused tekivad üldjuhul ahnusest või siis lihtsalt inimesed on lollid ja see on Tuglase meelest inimeste juures kole ja hirmus. Viimases tekstis muidugi on kõik positiivne kuna kummardab inimesi kes hävitamise asemel hoopis ehitama või taastama hakkab. Tammsaare miniatuur. Sõnasta miniatuuri idee. Miniatuuris tahetakseselgitada, et ei ole mõtet kättesaamatute asjadega unustada kättesaadavaid asju mida meil just vaja on
Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171) Kaheteistkümnes lugu (Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus. 172-187) Võrtsjärve? poole minnes murdis endale männist kepi, mida kasutas sortsipoegadega võitlemiseks. Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas, pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas
annaabi.ee 
