eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil. Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitilisi leide, sest väga pikka aega kattis Eestit mandrijää ja see sulas alles 13000 a tagasi. Enne jääaega puuduvad andmed eesti kohta. Sest jää ja vesi viisid ära kõik, mis siin võid leiduda. Eesti muinasaeg algab mesoliitikumiga, mis on periood esimeste inimeste ilmumisest muistse vabadusvõitluse alguseni. Jää taandus kagu-loode suunaliselt. Kohe ei saanud peale tormata, sest alguses tekkis taimestik, siis loomad ja
Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli omane korilus, kalandus ja küttimine (metsas). Hilisemal perioodli lisandus ka merel küttimine (hülgeid). Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (kogukond paiknes ringi kindlal maa-alal, mis kandis nimetust reviir). Reviir maa-ala, mis toitis ära kogu kogukonna ja mille piires kogukond ümber paiknes. Pärast 6500eKr elati aastaringsetes külades. Külades pidi olema umbes 40 inimest, et ära toituda (kui liiga vähe või palju, siis ei suudetud).
Savinõud on olnud ka kaunistatud. Narva kultuuris korralikud ornamendid esialgu puudusid, ilmnes sälke ja kriime. Tegevusaladeks kalapüük, küttimine, korilus. Saab rääkida aastaringsest külast. Tüüpiline kammkeraamika 4000-3000 eKr. Savinõude kuju ei muutu, kuid nime on saanud see selle järgi, kuidas savinõusid kaunistati(kammilaadsed kriipsud, sõrmedega vajutatud kohud). Savi koostis muutub ühtlasemaks. Elukohad siseveekogud, rannik. Tegevusalad korilus, kalapüük, küttimine + marginaalne põllumajandus. Kõige varasemad jäljed, et Eestis on tegeletud põllumajandusega, tulenevad kammkeraamika kultuurist. Soodest on leitud õietolmuterasid(kaer, nisu, oder kasvatuse eesmärgil). Maeti maahaudadesse, laipmatused, aga hauad paiknesid asulaterritooriumil. Maeti selili, laibale valmistati kasetohust ase. Hauapanusteks ripatsid(valmistamiseks kasutati merevaiku, kujutasid loomasid).
sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliitikum kestab Eestis aastatel 90005000 eKr. Mesoliitikuimiga seostub arheoloogiline Kunda kultuur. See ei ole ainult Eestis, vaid samasuguseid leide on leitud ka Lätist ja muudest lähedastest aladest. Kunda kultuuris paiknesid asulad siseveekogude ääres. Peale aastat 6500 eKr asustati ka rannik ja saared. Siseveekogud Siseveekogud, mererand Korilus Korilus Küttimine (mets) Küttimine (mets, meri) Kalapüük Kalapüük Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (inimesd paiknesid ringi mingil kindlal maa-alal
viimased. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg 1. Pronksiaeg (1800-500 eKr) a. Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr): · Vanimateks pronksleidudeks Muhust odaots ja Võrtsjärvelt sirp. · Metalli eelised kivi ees vastupidavus ja kiirem töö. · Pronksesemete vähene levik vase ja tina looduslik puudumine. · Valdavalt jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine. b. Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) uuendused: · Kindlustatud asulad Asva Saaremaal, IRU Tallinna lähedal. · Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega (Jõelähtmel Peterburi maantee ääres). · Vanimad muistsete põldude jäänused Saha-Lool Maardu järve ääres kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllulappi. · Väikeselohulised kultuse kivid (nt Saaremaal Tumalas) arvatavasti
olid asulatest kaugemal küngastel (maeti külili kägarasse, käsi või käed pea all, surnuid kardeti) 10) Pronksiaeg- Elatusalad: maaviljelus, karjakasvatus, hülgeküttimine (saarlastel), küttimine, kalapüük; matmiskombed: kivikirstkalmed (ringikujuline, perekondlik), laevkalmed (põletusmatus, Gotlandi mõjud, laevakujuline müür), maahauad 11) Pronksiaega peetakse rahutuks ajaks, kuna pronksiaeg möödus “Eestis” Skandinaavia mõju all, samuti ehitati kindlustatud asulaid (nt. Asva asula Saaremaal), mis viitab sellele, et oldi valmis sõjaks. 12) Võib järeldada, haudade suurusest, matmisviisist, hauapanustest- arvati, et need, kes olid eluajal teistest tähtsamad olid seda ka peale surma. 13) 1.aastatuhande 1.poolt nimetatakse Eestis rooma rauaajaks, kuna sel ajal levis raud ja samuti ka see oli Rooma inpeeriumi hiilguse-ja languseaeg, samuti Rooma kiirgas oma kultuurimõjusid. 14) Tarandkalmed: surnuid maeti põletatult, surnule pandi ehteid kaasa arvukalt, igasse
Näited, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli kammkeraamika kultuurist kõrgemal tasemel: 1) 1)Hakati tegelema loomakasvatusega 2) 2) Savinõud, mida valmistati, olid lameda põhjaga. 3) 3) Kivisse osati auku puurida. PRONKSIAJAST LÄHEMALT Pronksiaega iseloomustavad kinnismuistised: 1) kivikirstkalmed- nt Jõelähtme-(paekividest kirst) 2) lohukivi- nt. Saaremaal Tumalas (1800 erinevat lohukivi) 3) kindlustatud asulad-nt Asva 4) põldude jäänused- nt Saha-Loo (u. 1000 eKr) Pronksiaeg tõi kaasa järgmiseid uuendusi: 1) peamisteks elatusaladeks muutusid karjakasvatus ja maaviljelus. Rannikupiirkond arenes pronksiajal kiiremini kui sisemaa, sest : Looduslikud tingimused olid paremad-paepealsetel rannikualadel om küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida on kergem harida. Rannikualadel suheldi rohkem naabritega, pronks toodi sisse. RAUAAJAST LÄHEMALT
- Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) b) Venekirveste kultuuris võrreldes kammkeraamika kultuuriga? - Tööriistade valmistamisoskus paranes (silmaaukudega paremini lihvitud kirved) - Tegeldi algelise loomakasvatusega - Hakati tegelema algelise maaviljelusega 1.3. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal mille see arheoloogiline kultuur ka nime sai. Siinsetel elanikel oli vira tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus (tegeldi kõplapõllundusega).
kammkeraamika kultuur arheoloogiline kultuur (IV at), mil Eestisse saabusid uued hõimud, kes kaunistasid savinõusid erilise tehnikaga, tööriist meenutas kammi venekirveste kultuur arheoloogiline kultuur (III at), paati ehk venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved andsid sellele ajastule nime; u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. kindlustatud asulad asulaid piirati paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseintega, nt Asva Saaremaal kivikirstkalmed matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega
midagi üles kirjutanud. Kirjalikud allikad pärinevad põhiliselt teistelt rahvastelt ning seetõttu pole need arvatavasti sajaprotsendiliselt objektiivsed. Üheks tuntumaks allikaks on Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika", kuid Eesti alasid on maininud ka roomlaste teosed ja Skandinaavia rahvaste saagad. Muinasaja kolm perioodi: I. Kiviaeg II. Pronksiaeg III. Rauaaeg I. KIVIAEG Eestis algas mesoliitikumi ehk keskmise kiviajaga. Soome aladelt on leitud, et seal oli ka juba paleoliitikumi ajal inimasustus, kuid Eestis seda tõestada ei saa taganev jää võttis kõik tõendid endaga kaasa. Mesoliitikumile ehk Kunda kultuurile iseloomulik: asustus siseveekogude ääres (magevesi joogiks, loomadele; liikumisteed), korilus ja küttimine + kalapüük, sesoonne küla (muutis asupaika teatud piirkonnas vastavalt loodusoludele). Peamised jahiloomad olid põder ja kobras.
võivad olla Lõuna- eelkäijad, Uuralite lähteala Dnepri ja Leedust ja Valgevenest juurest (mitte Reini vahel, Balti eestlased) hõimude kujunemise algus 8. Pronksiaja tähtsamad asulad + muutused: Iru, Asva a. asulate rajamisel kindlustamine, jäädi paikseks b. põllumajanduses alepõllundus (tuhk väetiseks), söödiviljelus (sõnnik väetiseks) c. matmiskommetes kivikirstkalmed laibamatus; ümmarguse põhiplaaniga laotud kividest kalme, mille keskel oli ristkülikukujuline ava, kuhu asetati laip (nt Jõelähtmel) 9. Mis perioodil hakati tootma oma rauda ja millest? Varasel rauaajal soorauamaagist. 10
Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI sajand eKr I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus.Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 m läbimööduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme - Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60m ja sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et
teatud rolli ka venekirvestekultuur. 7. Pronksiaeg Kolm ja pooltuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed. Mitmelpool mujal tõi pronksi kasutuselevõtt kaasa majanduse arengu ja ühiskondlike suhete elavnemise, Eestis ei toonud aga antud ajastu esimene pool kaasa suuremaid muutusi. Pronksist muretseti vaid kõige vajalikemaid tööristu, kirveid. Pronksiaja keskel hakati meie asulaid piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseinaga. Kõige tuntuma kindlustatud Asva asula järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Kindlustatud alades ostati nüüdseks juba ka ise pronksi ümber valada. Sammuti toimus ka kaubavahetuse areng. 8. Varajane rauaaeg 6 sajandil eKr jõudsid Eestisse esimesed raudesemed. Varasel rauaaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Seega varane
Kaubanduslikult suheldi Skandinaaviaga, sest seal leidus inglistina ja vaske. Läänepoolsed kontaktid mõjutasid siinsete elanike uskumisi ja kombeid: kivikirstkalmed ja laevkalmed. Asulakohtade paiknemine Eestis - Eesti jagunes kaheks eriilmeliseks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Eesti inimesed muutusid lõplikult paikseks. Kindlustatud asulad - Seoses väärtuste kogunemisega (karjaloomad, pronks jne), tekkisid kindlustatud asulad - seda perioodi nimetatakse Asva kultuuriks. Neid rajati Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikul. Need paiknesid looduslikel kõrgendikel ning olid ümbritsetud paekividest või palkidest kaitseehitistega. (Iru ja Asva olid kindlusatud asulad nt) Peamised tegevus- ja elatusalad - Peamised tegevusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus, käsitöö. Põhja-Eestis oli söödiviljelus ja lõunas alepõllundus. Matmiskobestikus hakkasid esinema ka tarandkalmed (põletusmatus.)
kuni 10500 aastat eKr. Pärast jää taandumist, tekkis siia taimestik, siis ka loomad ning arvatavasti loomakarjade järel jõudsid siia ka inimesed. -) Arhheoloogiline kultuur teatud territooriumilt leitud ühesugused ainelised leiud. *) Eesti arhheoloogiline kultuur kannab nimetust kunda kultuur, mille sai ta oma kõige varasema leiukoha Kunda Lammasmägi, 1872 (Pulli küla, mis on ajaliselt vanem, avastati alles 20. sajandil). Sarnaseid leida on leitud ka Läti, Leedu, lõuna-Sooma aladelt. * Aastast 9000 eKr 6500 eKr paiknes asustus siseveekogude ääres ning tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning olid sesoonnsed külad ehk vastavalt aastaajale paikneti ümber (piirkond, mille raames kogukond oma asukohta vahetas kannab nimetust reviir). * Aastast 6500 eKr 5000 eKr hakati paiknema ka mererannikute ääres, sest see oli see aeg kus Läänemere soolasus muutus ja ilmusid ka hülged ning rikastus tolleaegse inimese toidulaud talvel ka hülgeliha võrra
MUINASAEG EESTIS Muinasaeg jaotatakse, kivi, pronksi ja rauaajaks. Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr Pronksiaeg u 2aastatuh- Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr 5saj ekr Jaotatakse 3ks: Põhiliselt Eesti aladel ei esinenud. Samal ajal Euroopas 13. saj 1)Paleoliitikum-inimesed kõrgkeskaeg ja tsentraliseeritud puudusid,jääeg riikide teke, rüütliajastu.Euroopas keskaeg 5.saj. Eestis tõrjus raud välja kivist ja pronksist tööriistad, kuna kohapeal toodeti t
EESTI AJALUGU Muinasaeg KIVIAEG 1)paleoliitikum puudus inimasustus, jääaeg. 2)mesoliitikum tekkisid esimesed püsivad asustused, kaugelt saabunud jahimehed asustasid endale elukohad, mesoliitikumist on päris vanimad asutused Kunda, Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, näiteks: · Venekirves kultuur · Kammkeraamika kultuur (nõud jms olid kaunistatud mustriga, mis meenutas kammimustrit) PRONKSIAEG - 4 a. t. 5 saj. eKr Asvakultuur kindlustatud asula kultuur, külad, asulad, mis olid kaitstud, kindlustatud. Põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, rikkuste kasv, tõi kaasa röövretked. Tänu tööriistadele. Eesti aladel ei esinenud väga, sest pronksi oli vähe. Siia jõudsid pronk
materjalid siiski rahvas. Jälgi, esemeid kivi ja puit Raud oli valitsev eriti(kui mitte -1000 eKr. Hakati materjal ja sepp üldse) ei pärine. rajama hinnatuim meister. kindlustatud Seostub asulaid, maeti tasandkalmega, surnuid, kivikirst kust pärinevad ka kalmed suurim osa Sellest ajast vanaaegseid pärineb vanim ehteid jm säilinud põld raudesemeid esmakordselt mainitakse eestlasi ka kirjasõnas. 4. Eestlaste muistne usund – mis olid meie usundi eripärad?
korilusega(korjati juurikaid, seeni ja marju jms, loodusest toidu korjamine) 2. Mesoliitikumi ja neoliitikumi inimesed Eesti aladel. Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur. Mesoliitikum(keskmine kiviaeg)- asutus oli sellel ajal Kundas Kunda Lammasmäel(see on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht), seepärast sai ka terve periood nime Kunda kultuur. Asutus oli umbes 8700-4950 eKr siseveekogude ääres, mesoliitikumi teisel poolel asustati aga rannik. Veekogude ääres elati, sest seal oli hea kalastada ja vett joovaid loomi küttida. Saakloomadeks olid kobras ja põder hiljem olid ka tarvas ja metssiga. Esimesed kunstiilmingud olid keskmisel kiviajal. Eestis olid nendeks sarvest kujud. Neoliitikum(noor kiviaeg)- olid esimesed savinõud umbes 5000 a eKr. Narva kultuuri ajajärk umbes kuni 4000 eKr. Kammkeraamika umbes 4000a eKr(esemetel olid jäljed nagu oleks kammiga tõmmatud), kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud.
venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud.tõid kaasa vene-paadikujulise, hästi lihvitud, keskelt aukudega riista. tõid veel nöörijäljenditega savinõud ja uued matmiskombed-hauad kaevatud maha, surnud sisse külili, tugevasti kägardatuna,kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead.) balti hõimud- hilisemate leedukate,lätlaste ja preislaste eelkäiad Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama(paekivist laotud tara, palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal-karjakasvatus, maaviljelus, küttimine,kalapüük, kaubavahetus(võib järeldada metallihulga suuren.) Varane rauaaeg-üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu. Kalmed ja kultusekivid- surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse
Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põldu, karjakasvatus, kalapüük, korilus, kaubandus. Ojamaa oli kaubakeskus. RAUAAEG 500eKr - 13.sajand pKr. Rooma rauaaeg- raua ulatuslik levik toimus I aastatuhande esimesel poolel. Langes kokku Rooma impeeriumi sünni, hiilguse ja langusajaga. Sepast sai tähtsaim meistrimees. Tarankalmes- surnud põletati eemale ja toodi kalmesse jäänus.
Asustus oli peamiselt Karjala või Valga jõe ülemjooksul. Tehti savipotte, kütiti, püüti kalu, kammkeraamika aeg oli ka kalapüügi kõrgaeg. Mööblit veel ei tuntud- sellele annab tõestust kaussidele, mis olid alt ovaalsed ja lauale panematud. Tekkisid esimesed viljaseemned. Põlluvili oli oder. 3) Nöörkeraamika & venekujulised kirved: umbes 3000a eKr. Elati taludes ning matmiskommetesse oli kalmistute kõrvale arenenud ka hauad. Asustus oli rohkem sisemaal, aga ikka ka vee ääres, rahva arvukus suurenes. Koliti sisemaale, et põldu harida ja ka sellepärast, et rahvaarv kasvas. Hariti maad ning põhitoit tuli põllult, kuid oluline koht oli ikka ka jahil ja kalapüügil. Nöörkeraamika ja veneajal arenes välja venekirves, põllumajandus elavnes ning hakati kuduma kangaid (arenes välja rõivas).
1) Muinasaja periodiseerimine: a) Kiviaeg · vanemkiviaeg(paleoliitikum). Esimeste inimestte kujunemisest jääaja lõpuni. Eestis puudus inimasustus. · Keskmine kiviaeg(mesoliitikum 9000-u5000 eKr).tööriisu valmistati kivist, savist ja luust. · Nooremkiviaeg(neoliitikum u 5000-u 1800 Ekr) . Tööriistad rohkem töödeldud, savinõude kasutusele võtmine. Ajalooline aeg- periood keskaja algusest kuni tänapäevani. Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur oli neoliitikumis
Elanikud Indoeurooplased lõunast. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed, sead, vaised) ja algas ka maaviljelus. Inimesi maeti kägaras asendis või külili. Balti hõimud Indoeurooplastele järgnesid balti hõimud, kes on tänepäeva lätlaste, leedukata ja preislaste eelkäijad. 4. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud. Vanimad esemed on Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve äärest saadud sirp. pronksi kättesaadavus Pronksi puudus Eesti aladel, seega kaubeldi lõunapoolsete hõimudega, et seda saada. See pani alguse kaubandusele. Tihti sulatati ka esemeid ümber. Asva kultuur (aeg, elanike tegevusalad) 9. 6 sajand ekr. Elanikud tegelesid karjakasvatuse, maaviljeluse, küttimise ja kalapüügiga.
b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Keskmisest Kiviajast c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Jaht, kalapüük d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? - e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? Nad kuulusid europiidsesse rassi Kammkeraamika kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Noorem kiviaeg e. neoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Noorem kiviaeg 5000a e.Kr c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Viljaseemned, esimesed jäljed põlluharimisest. d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? soome-ugri keelkonda e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? Kammkeraamika kultuuri elanikud on läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. Nöörkeraamika e
Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust, nende keelest on jäänud meie keelde tundmatu päritoluga sõnu. Järgmine periood on noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000-1800 eKr). Toimuvad olulised muudatused. Võetakse kasutusele keraamika. Idast saabuvad soome-ugri hõimud, sellele viitab kammkeraamika levik meie aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede järvede ääres. Arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused. Peamised elatusalad olid endiselt küttimine ja kalapüük, korilus. Eesti põllumajanduse algus. Tekib kõpla ja peenrapõllundus. Käsitöö sai alguse. Vanim haud pärineb neoliitikumist. Maeti magamisasendis asulasse maja lähedale, panused vähesed.
Vanem Rauaaeg Perioodi nimetus Vanem pronksiaeg Noorem pronkisaeg Eelrooma rauaaeg Kultuur/aeg 1800-1100 a ekr 1100-500 ekr 500 ekr 50 pkr Asukohad Muhu, Võrtsjärve Lääne- ning Põhja- Kagu-Eesti, Põhja- ümbrus Eesti ning saared Eesti rannik, saared, Eestis elas u 40 000 inimest Levik suur Leiud Pronksesemd, odaotsad Põllujäänused, Esimesed rauast (kivihunnikud) esemed
Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi kaasa hammastest ja merevaigust ripatseid ning tööriistu ja jahitarbeid. Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu. 1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast) 2) Venekirveste kultuur (ka nöörkeraamika, 3000 eKr, pärit lõunast) Nimetusele andsid aluse nendest aegadest leitud savinõude kaunistusviisid. Eesti vanimad savinõud valmistati savist, millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipuru. Küttimise ja kalapüüdmise kõrvalt tegeleti vee ka maaviljelusega. Inimesi maeti asulates kaugemale.
Asulad paiknesid endiselt jõgede, järvede ääres; ka mere ääres ja saartel Surnuid maeti asula territooriumile Lahkunutele pandi kaasa mõni noake või ehe Mitmed kammkeraamika leiud viitavad kunstilise meele olemasolule Luust või merevaigust valmistati loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osasid kasutati ka ehetena Küsimused 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasustus puudus. 2.Millepoolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti,elatusalasid) Kunda kultuur (Pulli, Kunda Lammasmäe) Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika = vene kirveste kultuur Pronksiaeg Asva kultuur · Kindlustatud asulad · Kivikirstkalmed (laevkalmed)
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oligi arengutempo l
-võimu proovis haarata ka Rootsi, kes oli loonud Lihula linnusesse tugipunkti. See aga hävitati. Rootslaste plaan nurjati -Taani väed saabusid Saaremaale, kus hakati ehitama kiviheitemasinaid, linnuseid, mille abil sunniti Taanlased Saarelt lahkuma. Kõik said sellest teada ja kutsuti ülestõusule. -1223 eestlased ründavad S'lasi ja võtavad Linnused üle. Vabastati kogu maa va. Tallinn (Tagasi vallutatud aladelt pühiti kõik, mis oli võõras ka. Ristiusk) Taaselustati head suhted naabritega (neilt saadi ka sõjalist toetust vastutasuks andami maksmine) -M.V.O tegid tagasivallutusi, Tartu linnus hõivati tormijooksuga + 1227 liikus saartele (muhu linnus vallutati) + Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: -20 aastat kestnud sõdimised (Saksa, Taani, Rootsiga) -poolsada laastavat sõjakäiku
Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine-
Kivikirved ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud enamasti vvaid tera. Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad. Luust õngekonks. jaht põtru, kopraid. Linde, veelinde. Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud. rannarahvas hülgekütmine. loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr) Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
