Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3
Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel) Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos Ridaküla – majad, talud on kõik reas Keraamika – savist tehtud esemed Metallurgia – metallist esemete valmistamine Tekstiil – riide/kanga valmistamine Alepõllundus – võeti mets maha, ülejäänud põletati, tehti põld 2-väljasüsteem – ühe põllu peal kasvatatakse vilja, teise peal on kariloomad, kes söövad heina ja situvad 3-väljasüsteem – tali- ja suveviljad, loomad söövad ja situvad Maakond – haldusüksus (Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Harjumaa) Kihelkond – haldusüksus (45) Vanem – haldusüksuse juht Irdmuistis – tarberiistad, ehted jne, mida saab mujale paigutada Kinnismuistis – asjad, mida ei saa mujale paigutada
ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Seal elati suurperedena. Kõrvalalaks maaviljelus, endiselt kõplapõllunduse tasemel. Pronksist valmistati kirveid ja odaotsi. Surnud maeti kivikirstkalmetesse. Vanem ehk Rooma rauaaeg (I-V saj. pKr). Põlluharimine koos karjakasvatusega muutub peamiseks elatusalaks. Kirveste ja teiste metalltööriistade levik tegi võimalikuks alepõllunduse. Hakkas levima söödiviljelus (põld kasutusel 3-4 aastat, siis 15-20a puhkas). Tekkis 2-väljasüsteem – pool põldu vilja all, pool söötis (karjamaa) 3. Eesti ühiskond muinasaaja lõpul. (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, külatüübid, haldusjaotus) Peamiseks tegevusalaks maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrvalt tegeleti loomapidamisega. Püüti kala ja kütiti. Eestlaste elamuks oli suitsutuba. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda
kasutamist. Orienteerumist välisturgudele ja kasumimajanduse tekkimist • Rühmatöö põhineb uurimuslikul ülevaatel, mille eesmärk on tuua erialase kirjanduse lühiülevaade kaubanduse arengust 19. sajandil Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Eesti linnad olid 19. sajandi esimesel poolel endiselt pooltukkuvas olekus • Peamisteks sissetulekute allikateks olid viina ja vilja müük • Täieliku laostumise vältimiseks võeti ette muudatusi: mitme väljasüsteem, maaparandus, viina hakati tootma kartulist, mis oli viljast odavam, kartul jõudis talupoja lauale • Suurenes põllutöömasinate kohapeal tootmine • Suuremat tähelepanu pöörati sordiaretusele, maaparandusele, kunstväetiste kasutamisele ja mullastiku keemilise koostise uurimisele Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Väliskaubandus käis enamasti mitte läbi Tallinna, vaid läbi Pärnu, kuhu olid koondunud kaubamajafirmad ja välismaised konsultandid
Ketser – kristlane, kelle tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku omaga. Inkvisitsioon – kiriku kohus ketserite üle Läänisüsteem – maavaldus koos talupoegadega(lään=sõjakäigud) Gild- kaupmeeste/käsitööliste ühing Skolastika-keskaegne filosoofia Koraan-islami usu pühakiri Klooster-eraldatud munkade elupaik Ketserlus-usust taganemine Piibel- ristiusu pühakiri Trubaduur-rändlaulik Keiser-impeeriumi juht Saaga-kangelaslaul Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem Islami usu pühakiri- oraan Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad Usuteadus - teoloogia Ülikooli juht- rektor Keskaegne filosoofia- skolastika Ebateadus, erinevatest ainetest püüti saada kulda - alkeemia Maavaldus koos talupoegadega, anti vasallile kasutamiseks - lään Islamiusu pühakoda – mošee Islami usuvool- šiidid
Leiva kvaliteet (valge leib, segaviljast leib) näitas selgelt ühiskonna hierarhilist kihistumist. Leivale omistati maagilist jõudu, mistõttu oli temaga seotud terve rida uskumusi. Leiba kasutasid mitmesugused posijad, ravitsejad ning nõiad. Leivale lisandus ka puder või kört. Vilja (oder, rukis, nisu, kaer) kasvatamine- põllu kündmisest ja külvamisest saagikoristuse ja rehepeksuni- nõudis palju tööd ja vaeva. Saagikus sõltus erinevatest faktoritest: kautatav väljasüsteem, adra tüüp, tööloomade olemasolu, mulla viljakus ja maa külviks ettevalmistamiseks vajaminevate künnikordade arv. Tänapäevaste parameetrite järgi oli keskajal saagikus väga madal. Mitte igal talupojal polnud loomi, keda adra ette rakendada ning neid tuli teistelt laenata. Just ühe või mitme tööloomarakendi olemasolu või nende puudumine oli talupojaühiskonna sotsiaalse kihistumise juures kõige otsustavamaks teguriks
Sotsialistliku suurtootmise väljakuulutamine. Käblin (1950-1978) Põllumajanduse tormiline areng. 23.Põllumajandussüsteemid ja olulisemad tootmissuunad: Kõplapõllundus. Alepõllundus: mets raiuti maha, puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli väetiseks. Kui mulla viljakuse tase langes lasti uus mets kasvada. Sööt-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt mõneks ajaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Põlispõld. 2- ja 3-väljasüsteem. Tootmissuund: Põllukultuurid: teraviljad, herned, tatar. Loomakasvatus: veised, hobused, lambad, lehmad. 24. Maaühiskonna sotsiaalne struktuur (kihistumine) ja maaühiskonna üldine elukorraldus. Kihistumine: adratalupojad moodustasid 17 saj lõpul eesti talurahva üldarvust ligikaudu 75% ülejäänud 25% talurahvast kuulus vabadike, üksjalgade, sulasrahva või mõisateenijate sotsiaalsetesse rühmadesse.
põllumajanduslik mõte, seltsid, need tulid kõik mõisatest ja balti aadlikelt. Püüti siis tolle aja arusaamade kohaselt ratsionaliseerida mõisamajapidamist. Tähendas uusi ja paremaid kultuure, mis andsid paremat saaki ja talusid ilma paremini,. Paremaid põllumasinaid, kartulikasvatuse tulek, maaparandus, et kuivendada soid ja võtta põllumaad juurde. Üks oluline põllukultuur, mis siis oli ristik. See tõi paratamatult kaasa ülemineku mitmevälja süsteemile. Enne oli 3 väljasüsteem, talivili, suvevili, kesa. Sellega muudeti seda. St seda., et kui varasema süsteemiga oli 1/3 koguaeg kesa all ehk vaba. Siis nüüd läks see väiksemaks. Ristik söödeti sisse meriino lammastele, andsid head peent villa jms. Põhja eestis kartul, lõuna eestis lina ja keskeestis merino lammas- Selle ristiku harimine nõudis paremaid põllutööriistu, atru jne TALUMAJANDUSE KRIIS 1820-1840 Talurahva vilets elujärg takistas ka mõisate arengut. Tööhulk mõisas suurenes
kasut. Sööti jäänud maid, 2. metsade arvelt tehti juurde, 3. maaraparanduste abiga saadi juurde: hakati soid kuivendama ja rajati poldreid. Merelt võidetud maa Tuleb kasutusele ratastega hõlmader, sellega võimalik künnivagu ümberpöörata. Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest
käed, astuvad jalad, ringid, inimfiguurid, loomad. Päikesekultus, viljakuskultus, mütoloogilised jutustused. 39 Ühiskond ja majandus Kaubanduse elavnemine. Eriti tihe oli see Elbe aladega. Keskne on põllumajandus. Pronksiajast pärinevad esimesed atrade jäänused. Kasvatati otra, nisu, hirssi. Nooremal pronksiajal lisandusid kaer, uba, hernes. Nooremal pronksiajal oli kasutusel ilmselt mingi väljasüsteem. Muinaspõldude jäänused (põllukivihunnikud). Osaliselt püsis püügimajandus. Ühiskonnas varanduslik diferentseeritus. Lõuna-Skandinaavias ülikute kiht, kel kontroll käsitöö, kaubanduse üle. Pronksil suur tähtsus pealikuühiskonna väljakujunemisel. Pronksist staatusesemed. Monumentaalsed matmispaigad. Maa kuulus ülikutele. Ohvrileiud Keraamika mitmekesine Skandinaavia pronksikultuuri perifeeriaks oli Soome. Rauaaeg
kohtunike asemel määrati riigi poolt politsei tööd tegema kreisifoogtid. Talupojad said õiguse kaevata isegist kuningale. 1696a- liivi ja eestimaa reglementidega määrati seaduslikult kroonu ehk riigimõisade talupoegade õigulik seisund. Keelati taluperemeeste karistamine ja talupoeg sai päritava talu kasutus õiguse. Era ehk rüütli mõisades seisund ei muutunud. Põllumajandus. 17saj oli eestis üle 1000 mõisa. Põhiline sisse tuleku allikas mõisnikule oli rukkis ja 3 väljasüsteem. Kivikoristus põldudel oli raske. Loomapidamisega tegelesid rohkem talupojad. Selles tulenevalt oli nende saagikus suurem. Mõisad omakorda suurendasid tulu saamiseks külvi pindasid. Mis tõi talupoegadele koormisi juurde. Teotööd ehk käidi mõisas tööl. Rakmetegu 3-6 päeva nädalas 1 mees koos hobuse või härjaga mõisas tööl. Jala tegu. Abitegu(hooaja tööd)- käidi siis tegemas kui vaja oli. Mõisavoor- talvine viljavedu hansa linnadesse. Loonus andav
annaabi.ee 
