oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi . 25. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul?(arutle) Sellesse ei suhtutud eriti tõsiselt. Mõisted Venekirves – oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla - on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (8500–9000 eKr) Pulli asula. Rehi – talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna-Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied – looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tacitus - oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. tšuudid - on nimetus, mida on 9.–10. sajandil algselt kõigi Kirde-Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta
hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida - näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader 3.Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis kirjeldas kangurkalme e kivihunnik 5-15m läbimõõduga kivikirstkalme-maapealne kalmeehitis,suurtest kividest laotud ring mille keskele laotud kividest kirst neid rauaajal juurde enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid. Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid
hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida - näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader 3 .Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis kirjeldas kangurkalme e kivihunnik 5-15m läbimõõduga kivikirstkalme-maapealne kalmeehitis,suurtest kividest laotud ring mille keskele laotud kividest kirst neid rauaajal juurde enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid. Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või - müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid
Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks küttimine ja korilus.
· Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda kaheks: - Neandertallane levikuala euroopast lähis-idani. Pole meie esivanem, vaid eraldiseisev haru. Ajumaht oli suurem, kui tänapäeva inimesel. Esimesed, kes oma surnuid matsid. Kadusid umbes 30 000 40 000 aastat tagasi. - Tarkinimene kujunes u 200 000 aasta eest aafrikas ühisest esiemast nn. Aafrika Eevast
Samuti ka kaubandussuhteid. Etnoloogia Rahvateaduste uurimine. Kasutatakse igapäeva elu leide,et neid tõlgendada. Rahvaluule - See sisaldab vanu pärimusi ja seletus tegevuste kohta, näiteks kuidas künti vms. Kroonikad Kroonikad sisaldavad küllaltki täpseid kirjeldusi muinasaja ühiskonna kohta. Neist mahukaim ja täpseim on Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab ristiusus levitamist Läti ja Eesti aladel. 3. Kiviaeg §2 Pulli asula ja Kunda Lammasmägi (aeg, asupaik), arheoloogiline kultuur, Kunda kultuur (aeg, elanike tegevusalad, tööriistad), kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur (venekirveste kultuur) (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) balti hõimud. Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi. Pulli asub Pärnu lähedal. Teine tuntud vana
Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuuri tunnused: asulad rajati veekogude lähedusse; küttide ja kalastajate kultuur; eluviis on rändav Tööriistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust Elatusalad: kalastamine, jaht, korilus Neolootikum Vanimad nõud Eestis valmistati savist, millesse segati nt kivipuru
1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist
a. Ajalooline aeg periood keskaja algusest kuni tänapäevani, seda aega uuritakse põhjalikult kirjalike allikate toel. b. Perioodid: · Keskaeg Ristisõjast (12. saj lõpust) kuni Liivi sõjani (1561) · Uusaeg Liivi sõjast (1561) kuni Eesti iseseisvumiseni (1918) · Lähisajalugu alates Eesti iseseisvumisest (1918). Eesti kiviaeg 1. Mesoliitikum (u. 9000-5000 eKr) a. Asulapaigad: · Pulli (u. 9000 eKr) Pärnu jõe ääres. · Kunda Lammasmägi (u. 8000 eKr) · Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus. · Elanikke u. 1000. · Veekogu ääres. · Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel. · Elati suurperena - 4 põlvkonda koos. b. Tööriistad ja tegevusalad: · Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved.
eKr), kasutati edasi samadest materjalidest esemeid,aga need olid paremini töödeldud,võeti kasutusele savinõud.Pronksiaeg-(2000-500 eKr) levisid pronksesemed (Eestis ainult sissetoodud esemed), valdavalt luu ja kiviesemed.Rauaaeg-(900 eKr 1000 pKr) esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade järgi: varane, vanem e rooma, keskmine ja noorem rauaaeg 2. Kiviaeg. - Mesoliitikumi asulapaigad.IX aastatuhande algusest eKr pärinev muistse asulakihiga Pulli asula on kõige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis. Ühelaadsete leidude ja muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, (ka etnilist ühtekuuluvust) nim arheoloogiliseks kultuuriks.Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn.Kunda kultuuri.Levinud on see kultuur Läänemere idaranniku maades,alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.Nad rajasid asulad veekogude lähedusse
pKr keskmine rauaaeg u450-800a. pKr noorem rauaaeg noorem viikingaeg u800-1050a. pKr hilis rauaaeg u1050-...1300a. pKr Muistised: kinnismuistis, irdmuistis, ajalooline aeg, Muinasaega uurivad teadused: arheoloogia, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad, Kiviaeg §2 Pulli asula: u7500a. eKr/asus Pärnu jõe ääres/Sindi lähedal Kunda Lammasmägi: Pullist mõnevõrra hilisem/saarel Kunda järvel Arheoloogiline kultuur: ühelaadsete leidudega muististe rühma/tegevusalade, eluviiside sarnasuse alusel/vb ka etnilise ühtekuuluvuse põhjal, nimetatakse ... Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee ääres,tulekivist/kvartsist tööriistad(nooleotsad,kõõvitsad(loomanahalt rasvakihi
1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. 13.saj. algus) Muinasaja lõpuks loetakse eestlaste kaotus
paati kammkeraamika meenutavaid kirveid, nimetuse. mis olid väga hoolikalt lihvitud ja sisse puuri -tud silmaaugud. Tuntumad Pulli (9000- 8500 a Tamula, Akali (Peipsi järve ääres), Narva asulad(dateering) eKr) Joaoru. Sindi-Lodja (200 a Pullist noorem) Kunda Lammasmäe (umbes 8500 a eKr) Asulad, hooned Asulad paiknesid Asulad paiknesid Asulad paiknesid
a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jaht. Matmisviis: · Maasse kaevatud hauad · Maetud selili sirgasendis · Osaliselt kividega aketud · Üle puistatud ookri e punamulla kihiga · Haudades on palju ripatseid pmst looma hammastest · Kaasa pandud tööriistu. Tööriistad:
karuäkkega söödiviljelus mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles põlispõllundus ehk künnipõllundus, maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga tarandkalme maa sisse rajati ristkülikuline kividest laotud tarand, sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid. fennid eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud fennide hulka. tsuudid - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund.
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde,
Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI sajand eKr I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus.Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 m läbimööduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme - Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60m ja sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et
9) Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Hakati kasutama alepõllundust. Hakkas ka levima söödiviljelus. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. 10) Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Rauaajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid (3-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu pandi surnu). Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus o Nisu, kaer, hernes, uba · Käsitöö areng o Tööriistad o Tarbeesemed o Ehitised o Rõivad o Liiklusvahendid · Kaubandus o Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu Kaup osteti edasimüügiks o Maksevahend oli hõbe o Linnu veel ei olnud
Võib jagada ka uurimiskeskkonna järgi : · Allveearheoloogia · Koobastearheoloogia · Aeroarheoloogia. (õhuarheoloogia, terminit õhuarheoloogia ei kasut eriti tihti , arheoloogilisi obj uuritakse õhust , satelliitpiltide , radarite , helikopterite jms abil. Maapinnal kasvavate taimede järgi on võimalik uurida või mullavärvuse või varjude järgi. Uuritrakse asju , mida maapealt pole enam näha nt Saksamaa pronksiaegsed kalmed.Õhust näeb sageli suuremaid objekte , mida on võimalik avastada.Aeroarheoloogia on öluline seetõttu et sellega saab avastada objekte , mille olemasolust varem ei teatudki.Miinus on see, et see on suhteliselt kallis. Lääne-Euroopas hakati sellega tegelema juba 19 saj. algselt õhupalliga.Õhufotograafia hakkas seevastu ennekõike arenema I MS ajal. Ka Eestis oli vabaduss eraldi luuresalk.Eestis sõjajärgselt uuriti muinasaegseid linnuseid
d) Oluline on ka Läti Henriku Liivimaa kroonika Eesti muinasaeg: 1. Kiviaeg: a) paleoliitikum- puudub Eestis b) mesoliitikum- 9000 kuni 4900 eKr c) neoliitikum- 4900 kuni 1800 eKr 2. Pronksiaeg- 1800 kuni 500 eKr 3. Rauaaeg- 500eKr kuni 13. sajand pKr Keskmise kiviaja üldiseloomustus vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis (Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), asustusviis, töö- ja tarberiistad, elatusalad. Vanim teadaolev asula on Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal, u 8900 eKr (oli sessoonne). Tuntud on ka Kunda Lammasmägi Kunda linna lähedal, u 8000 eKr. Keskmise kiviaja asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri (asusid jõgede/järvede ääres, liigeldi paadiga, elasid ). Kiviaja inimesed elasid enamasti veekogude ääres ning rannikualadel ja seetõttu liigeldi ka paatidega. Nad elasid püstkodades, mis näitab, et nad ei olnud paikse eluviisiga. Inimeste peamiseks
allikad. Keskmise kiviaja üldiseloomustus – vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis (Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), töö- ja tarberiistad, elatusalad. Kiviaeg jaguneb kaheks: keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ning noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist (peamiselt tulekivi, aga ka kvarts, moondekivimid olid suuremate tööriistade jaoks), luust ja sarvest. Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on Pulli asulakoht. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, sealhulgas Pulli ja Kunda Lammasmägi, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi
kuivab ära ning keha säilib) Isetekkelisi muumiaid leitud soos, rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist, Alpidest nn jäämees. Nt Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et austust avaldada. Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia. Kivist kalmed rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed. Majandusliku tgevusega seotud muistised Tulekivi, soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega), rauasulatus kohad (sooraud) - paiknevad asulast väljas ning soo lähedal. Eestis toodetud sadu tonne rauda. 14.saj II poolel raua tootmine hääbub
*noorem rauaaeg -> noorem Vikingi aeg (800-1500 a pKr) -> hilis rauaaeg (11saj.-13.saj pKr) 3. Mesoliitikumi asulad. Lk. 11-13 (Pulli asula, Kunda asula, Kunda kultuur, elanike päritolu, tegevusalad, tööriistad, arheoloogilise kultuuri mõiste) *Pulli asula- 8000a keskpaigast enne Kristust pärinev muistse asulakihiga asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid. *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.
Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis. Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks. Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. Paulus - kristluse usukuulutaja,kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis.Rõhutas,et kristlus on mõeldud kõikidele rahvastele. PILET2 Antropogenees kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Paleoliitikum- vanim ja pikim kiviaeg, algas2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus oli hankiv või anastav (küttimine, korilus). 200 000 aastat tagsi homo sapiensi kujunemine, liiguti aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum- keskmine kiviaeg, algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus oli hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asula Eestis Pulli (9000 eKr)
Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr)
maagilised omadused, mis kuivama. Need põletati ja kaitsesid ja hoidsid saadav tuhk oli hea väetis. kandjat, andes talle osakese nende loomade- lindude hingejõust. 6. Kalmete liigid Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Kivikirstkalmed- erilised maapealsed kalmeehitised. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3- 8 meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed- ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Surnud maeti põletatult. Tarandkalmed- suurematest kividest laotud müürid, asetsesid ritkülikukujuliselt. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega + kaart . 7. -11 sajand e. Kr. Linnused Kirjeldus
maagilised omadused, mis kuivama. Need põletati ja kaitsesid ja hoidsid saadav tuhk oli hea väetis. kandjat, andes talle osakese nende loomade- lindude hingejõust. 6. Kalmete liigid Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Kivikirstkalmed- erilised maapealsed kalmeehitised. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3- 8 meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed- ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Surnud maeti põletatult. Tarandkalmed- suurematest kividest laotud müürid, asetsesid ritkülikukujuliselt. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega + kaart . 7. -11 sajand e. Kr. Linnused Kirjeldus
) Arheoloogia allikad: kinnismuistendid (suured asjad) ja irdmuistendid (üksikesemed). Kinnismuistendite jagunemine: · Elupaigaga seotud · Matusepaigad · Majanduslikul tagajärjel tekkinud · Kultuslikud · Liiklemisega seotud Kultuurkiht inimese tegevuse või elamise tagajärjel tekkinud mullakiht, mis sisaldab ehitiste jäänuseid ja inimeste kasutatud esemeid. Kalmed on ühed olulisemad muistised, sest sealt leiab tihti väga palju asju. Kalmed jagunevad järgmiselt: maahauad (auk maa sees, laip augus), haudehitis (maapealne rajatis), konstruktsioon maa sees. Matmisviisid on laibamatus, põletusmatus ja mumifitseerimine. Sissesoolatud/suitsetatud laip ei säili kaua. Hästi säilivad laibad järgmiselt: · Kuiv ja kuum kliima aitab laipa säilitada. Vedelikud auravad välja ja mädanemist põhjustav bakter ei ela. · Soodes ei pääse õhk laiba lähedale ja bakterid ei saa tegutseda laip säilib.
Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)Rooma rauaaeg - 50-450; keskmine rauaaeg - 450-800; noorem rauaaeg 900-1200 3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust, sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht. 4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr.
Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem (u.10. aastatuhat eKr.). Kunda kultuuri iseloomustab = hästi palju tulekivist tööriistu, inimesed elasid u.25 kaupa. Elatusalad : kalastamine, jaht, korilus. · Kammkeraamika kultuur: Levis Eestis u.4000. aasta paiku eKr. Oluliselt paranesid
EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat
o Pronksiaeg- II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid. o Varane rauaaeg Vsaj eKr kuni I saj pKr. o Vanem rauaaeg ehk rooma rauaaeg I saj kuni V saj keskpaik o Keskmine rauaaeg Vsaj teine pool kuni VIII saj lõpuni o Noorem rauaaeg IX saj kuni XIII saj algus. KIVIAEG o Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste peatumispaik Eestis u 7500 eKr. o Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude muistsete rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. o Kõik eesti meesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri- see on levinud alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
