Kordamisküsimused ajaloos: Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Millal ja kuidas algas ajalugu? Umbes 5500a taasi, mis ajast on teada vanimad ametlikut dateeritud savitahvel (Sumeri kiilkiri). 3
rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7.sajandist tegid läti hõimud (latgalid) Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu-Eestisse hulk linnuseid. Vana-Vene riigiga olid ka esialgu suhted head.Eestlased osalesid vene vürstide korraldatud sõjaretkedel ja kaitsesid piiriäärseid kindluseid lõunapoolsete sisserändajate eest ,kauplesid usinalt venelastega.Alates 11 saj.suhted teravnesid,kui vene suurvürst Jaroslav Tark a.1030 vallutas Tarbatu linnuse ja asutas sinna oma tugipunkti Jurjevi.Kuid venelaste katsed oma mõjuala veel laiendada ei õnnestunud a.1061 vallutasid eestlased Tartu tagasi.Vastastikustes rüüsteretkedes 12 saj. kumbki pool erilist edu ei saavutanud. Seleta mõisteid 6. rehi(3p)-on talurahvakultuuris hoone kus kuivatati ja peksti vilja 7.Jaroslav Tark-normanni päritolu Kiievi suurvürst 1019-1054a.Vallutas a.1030 Tartu(Tarbatu) linnuse ja nimetas selle Jurjeviks
rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7 .sajandist tegid läti hõimud (latgalid ) Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu-Eestisse hulk linnuseid. Vana-Vene riigiga olid ka esialgu suhted head.Eestlased osalesid vene vürstide korraldatud sõjaretkedel ja kaitsesid piiriäärseid kindluseid lõunapoolsete sisserändajate eest ,kauplesid usinalt venelastega.Alates 11 saj.suhted teravnesid,kui vene suurvürst Jaroslav Tark a.1030 vallutas Tarbatu linnuse ja asutas sinna oma tugipunkti Jurjevi.Kuid venelaste katsed oma mõjuala veel laiendada ei õnnestunud a.1061 vallutasid eestlased Tartu tagasi.Vastastikustes rüüsteretkedes 12 saj. kumbki pool erilist edu ei saavutanud. Seleta mõisteid 6. rehi(3p)-on talurahvakultuuris hoone kus kuivatati ja peksti vilja 7.Jaroslav Tark-normanni päritolu Kiievi suurvürst 1019-1054a.Vallutas a.1030 Tartu(Tarbatu) linnuse ja nimetas selle Jurjeviks
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine
Rooma rauaaeg ( u 50-450 pKr) - Keskmine rauaaeg( u 450-800 pKr) - Noorem rauaaeg Viikingi aeg( u 800-1050 pKr) Hilis rauaaeg( u 1050-1200 pKr) 4.Millise ühiskondliku korraga seostatakse Eesti muinasaega? Selle etapid. Vastus. 5.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad andmed asustuse kohta? Mida nimetatakse Kunda kultuuriks? Vastus. Keskmisest kiviajast e. Mesoliitikumist, IX aastatuhande algus eKr, Pulli Küla. Kunda kultuur-oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. 6.Millised olid vanimate asukate tööriistad, tegevusalad ja päritolu? Vastus. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust.
Haudade suurus, matmiskombed ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud hierarhiast- kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. Rauaajal surnud reeglina põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid" teist ilma" rõõmurikkaks ja muretuks paigaks. 7. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu? Põhjenda oma arvamust. Kiievi vürst Jaroslav Tark- Rootsi kuninga väimees ja Norra kuninga äi - korraldas 1030. aastal sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas, oma võimu tugipunktiks kujundas ja oma ristinime (Juri) järgi Jurjeviks ristis. Venelased ehitasid Tartusse kiriku ja tegelesid õigeusu levitamisega. Eestisse ning eesti keelde tulid rist, raamat ja papp. 8. Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihistumisele? Rauast relvad, pronksist ja hõbedast ehted , hõbemündid 9
pärines, kuidas seal elati. Pulli asula asus Pärnu jõe kaldal, Sindi lähedal. Pärineb mesoliitikumist, Kunda kultuuri ajastust 8900-8700ekr. Avastati 1967 Elati väikestes kogukondades. Tegeleti kalapüügi, jahipidamise ja korilusega. Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest jms looduslikest materjalidest. 7. Kunda kultuur – mis see oli, millal see oli. Mis keelt Kunda kultuuri inimesed kasutasid, milliseid tööriistu, kuidas elasid, kus elasid? Keraamika kasutuselevõtt. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9000-4000ekr. Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika. 8. Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega!
Lisaks keraamikale jõudis noorema kiviajal Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Noorema kiviaja lõpus hakkasid kujunema talud. Külas võis olla 2-4 majapidamist, seega elas külas 20-50 inimest. Ka kaubandus oli juba üsnagi arenenud. Tööriistadena hakati valmistama kirveid, odasid, nooli. Paikne eluviis. Venekirves venekujuline tööriist. Levis kivi- ja pronksiajal. Kammkeraamika kultuur - Eestisse jõudis kammkeraamika umbes 4000 aastat eKr. Lisaks uut tüüpi keraamikale iseloomustas kammkeraamika kultuuri asustuse jätkuv paiknemine vee ääres, vahel ka väikesaartel. Sellest ajajärgust on Eestis teada umbes 50 asulakohta. Kammkeraamika kultuuri ajal tuli taas kasutusele kvaliteetne tulekivi. Sellest valmistatud tööriistad Eestis osutavad üsnagi laialdastele kaubandussidemetele. Pildil kammkeraamika savinõu.
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg
olevad hõimud). religiooni põhisisu- Religiooni põhisisu on alistumine Allahi tahtele, mis on ilmunud inimestele prohvetite kaudu. Islamiusu püharaamat on koraan, kus on kirja pandud tähtedes väljendunud Jumala sõna. Moslemid usuvad, et kõik inimesed alituksid Allahi tahtlele ning elaksid koraani kohaselt, nii tuleks rahu igaühele. Moslemite kogukonnaks on umma. Kogu kultuuri, mida ühendab islam ja araabia keel, nimetataksegi kokku araabia kultuuriks. Sümboliks on täht ja noorkuu. Teiseks tähtsaks islami sümboliks on sahada ehk islami usutunnistus. Islamiusulised palvetavad mosees. levimine ja jagunemine- Islami usk levis kiiresti, sest araablased olid sõjaliselt tugevad ning vastased nõrgad ja killustunud. Rahvad, kes võtsid islami usu vastu vabatahtlikult, olid vabastatud maksude maksmisest. Islam on lõhenenud kaheks: 1) Sunniidid- umbes 90% moslemitest, kes järgivad Koraani (püharaamat
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f
Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 4. Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus. 5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p Esiteks, see oli hästi toidumiseks ( kalapüüdmiseks). Teiseks, vee kaudu nad võiksid liikuda ühest rannast teisele. Kolmandaks, nad võiksid kogu aeg kasutada vett 6. Kirjelda lühidalt kammkeraamika kultuuri 3p 4. aastatuhande.algus. Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja- Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome- Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö-
Ajastu tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. Lühidalt tähendab see et inimesed õppisid valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkaisd oma asulatkohtadesse potikilde maha jätma. Vahemere-äärsetel aladel tähendas neoliitikum ühtlasi üleminekut põlluharimisele,mis Eestis toimus hiljem. Vanim Eestist leitud potikillud esindavad nn Narva keraamikat. Seda valmistasid kundalaste järeltulijad. * U 4000 a eKr e u 6000 a tagasi hakkas Eestis levima nn kammkeraamika kultuur. See kasvas välja nn Narva kultuurist. See aeg tuli eestissee paljus sisserändajaid, võib- olla Karjalast v kusagilt Volga ülemjooksult. Kammkeraamikale nime andnud anumad olid valmisatud mitte kedral,vaid kokku voolitudlaiadest savilintidest. Nõusid kaunistasid lohukesed aj kammitaolise esemega vajutatud mustrid.Anumate põhi oli alt ümar, mõnikord peaaegu koonusjas. St et neid sai asetada ka pehmele liivale,maasse süvendatud auku v kinidest laotatud ringi. Kammkeraamika rahvas
Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks küttimine ja korilus. Tööriistad enamasti vaslmistati: kivist, luust, nahast ja puust. Koos elati väikesti gruppidena(küla oli ca.15-30 inimest) Maa hõredalt asustatud. Esimesed asulad tekkisid jõgede suudmetesse. Eluhooneks püstkoda. ASVAKULTUUR PRONKSIAEG (1500E/KR-600E/KR) Kasutusele esimene metall tööriistade valmistamiseks pronks.
RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. 5. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
majordoomus- Karl Martell, tänu temale peatati araablaste sissetung Euroopasse, kuniga kojaülem. aasta 800pKr- paavst kroonis Karl Suure keisriks, sellega taastati keisrivõim. aasta 843 pKr- Sõlmiti Verduni kokkulepe, millega jagati frangi riik kolmeks. vasall- maaomanik. senjöör- see,kes annetab vasallile feoodi, isand. lään ehk feood- maaisanda poolt annetatud maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- see, kellele on maa annetatud I EESTI MUINASAEG (9000 eKr-1227 pKr) Eesti kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg Õpiku viited: ptk 1-6. Atlas: lk 4-6. Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Wicheli jäätumist nim ka viimaseks jääajaks, mis lõppes u 12000 a tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. Jääaegu põhjustasid kliima muutused kogu Maal. Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla
Näiteks on mõnel pool neoliitikumi alguseks loetud uusi võtteid kivitöötlemise tehnoloogias ja selleks oluliseks muutuseks peetakse lihvitud kiviriistade ilmumist. Teistes maades on neoliitikumi märgiks loetud savinõude valmistamise algust. Viimasel ajal on aga paljudes maades hakatud neoliitikumi alguseks pidama üleminekut viljelusmajandusele. Neoliitikumile ülemineku tunnused: Lihvitud kiviriistade valmistamine Keraamika kasutuselevõtt Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad ja viljeluskultuurid Lähis-Ida: nisu ja oder Kagu-Aasia: riis Kesk-Aafrika: durra ja hirss Kesk- ja Lõuna-Ameerika: mais ja uba Hiina: hirss Lähis-Idas arenes viljelusmajandus u. 8500 e.m.a., mujal mõned aastatuhanded hiljem. Karjakasvatus sai senistel andmetel alguse Lähis-Idas, kus kodustati esimese koduloomana lambad umbes 8500 e.m.a. Mõnevõrra hiljem kodustati kitsed
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse
(Kunda asula kasutusel 8700 – u 1700 eKr) *Sindi-Lodja etapp (kultuur) – merele lähemal, kui Pulli asula. Pärnu jõe äärest mitu km mere poole. Leidi sellest asulast kalade luid, mis näitab, et 6000eKr osa rahvastikust orienteerusid merel. Tegelesid merekalapüügi ja hüljeste küttimisega. Tõi kaasa Lääne-Eesti väikesaarte asustamise. Näitab tollaagsete inimeste orienteeritust merel – iseloomulikuim tunnus. *Narva etapp (kultuur) – iseloomustab savinõude keraamika. Keraamika kasutuselevõtt on arheoloogide jaoks oluline, sest kui inimesed võtsid kasutusele savinõusid, siis on arheoloogide leiud mitmekordsed, sest savinõud läksid kergesti katki. Nõude kuju muutus kiiremalt kui tööriistade kuju. Tänu sellele on võimalik eristada detailsemalt erinevaid etappe. Keraamika on sageli ka kaunistava ornamendiga, piirkondades oma ornament, aitab võrrelda eri piirkondade omavahelisi seoseid. Keraamika järgi on eristatud ka erinevaid
kammkeraamika kultuur arheoloogiline kultuur (IV at), mil Eestisse saabusid uued hõimud, kes kaunistasid savinõusid erilise tehnikaga, tööriist meenutas kammi venekirveste kultuur arheoloogiline kultuur (III at), paati ehk venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved andsid sellele ajastule nime; u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. kindlustatud asulad asulaid piirati paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseintega, nt Asva Saaremaal kivikirstkalmed matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega
Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI sajand eKr I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus.Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 m läbimööduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme - Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit
Tundis samuti huvi antiikaja vastu . Väljakaevatud leidude põhjal avaldas,, Antiikkunsti ajaloo'' I teos , mis uurib väljakaevatud leidude järgi antiikaega. Samuti oluline uurija on taanist Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) hakkas süstematiseerima mitmel pool leitud muinasaegseid leide. Antiikesemed/leiud asusid raamatukogudes või muuseumides. Thomsen oli pankuri poeg , pääses Kopenhageni raamatukokku tööle , kuhu oli kogunud üle 1000 muinaseseme. Leidis , et muinasaeg on jagunenud kolmeks põhiperiodiks ( kiviaeg , pronksiaeg ja raua aeg.) See süsteem meeldis ka teistele , leidsid , et selllega on näha muinasaja arengut . 1819 avatud näitusel saavutas Thomsen üleeuroopase tuntuse ( esialgu vaid Skandinaavias , hiljem ka mujal ). Arvati , et ta peaks oma ideed kirja panema, ta pani selle süsteemi siiski paika , 1836 kirj teose ,, Põhjamaiste maististe juht'' , kus ta põhjendas , miks on õige nii muinasaega jagada. Raamat saavutas väga suure
Tõsi, Lätis on üks kalmistu, millest on välja kaevatud üle 300 luustiku, Kunda kultuuri kalmistu, elanikud olid europiidse rassiga. Mõningatel oli ka kergeid mongoliidseid jooni. Tamula järve kalda pealt leiti ühe naisterahva kolp ja hiljem on välja tulnud ka jääpuuraots, mis on iseloomulik Kunda kultuurile. Leiti, et tõenäoliselt kuulus kolp kunagi järve uppunud naisele naise vanus on 6000-5000 eKr. Sellest inimesest on tehtud ka rekonstruktsioon. Tüüpilise kammkeraamika kultuur See on levinud veel laiemal alal kui Kunda kultuur Loode-Venemaa, Soome, Eesti, Läti. Volga ja Kama piirkonnas on veel palju kultuure, millel on kammkeraamika kultuuriga sarnasusi. Võiks öelda, et kui seda piirkonda vaadata (Põhja-Venemaa ja Läänemere maad), siis hilisemal ajal pole olnud sel ajal nii sarnaseid kultuure, kui seda oli tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajal. Nöörkeraamika kultuur Levib 3000eKr väga laialdasel alal
saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäeval on arheoloogia ajalooteaduse haru, mis uurib lahtikaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib väljakaevatava põhjal ajalugu. Arholoogia on muutunud tõlgendavaks teaduseks, rekonstrueerib inimkonna ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia. Muinasaeg. Keskaja arheoloogia. Kirjalikke allikad on vähe, arheoloogia annab palju infot juurde. Uusaja arheoloogia. Klassikaline arheoloogia (antiikmuististe uurimine). Arheoloogid uurivad esimeste INIMESTE elu. Esimesed tööriistad tehti 2,6 mln aastat tagasi. Kirjalikud allikad ulatuvad ainult 5000 aastat tagasi. Arheoloogia jagamine uurimisvaldkondade järgi: *Linnaarheoloogia *Asustusarheoloogia *Majandusarheoloogia *Arhitektuuriarheoloogia
Nooremast kiviajast sarvest tehtud põdrapead, nagu sauaotsad. Mesoliitikumi II poolel kujunevad asulad ka rannavööndisse, saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Ruhnu). Leitud hülgeluid, hüljeste küttimine kevadisel perioodil (siis pojad). Soomest 8000 aastat vana võrk, Narva lähedalt u 6000 aastat vana võrgu käbi. Neoliitikum Kolm peamist tunnust: 1. Mitmetes maades algab viljelusmajandus ehk neoliitiline revolutsioon 2. Lihvitud kiviriistade kasutusele võtt 3. Keraamika kasutusele võtt Varaseim neoliitiline kultuur on Narva kultuur. Narva tüüpi savinõule tuleb kivid toestuseks panna ja lõke ümber teha. Taolist keraamikat palju Läti ja Leedu aladel. Narva kultuuris kütid, kalastajad, hülgekütid. Kammkeramika kultuur (tüüpilise kammkeraamika) Ornament tehti kammilaadse riistaga. Kõõvits kaapimise riist, uurits uuristamise riist , saab auke teha; mõlemad tehtud tulekivist. Kivikirvestesse ei tehtud silmaauku. Õngekonksud, noaotsad
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted
veis (ohvritalitused), 5. Kass (kodustas inimese enda - koduloomaks siis kui algas maaviljelus - hiirte/rottide tõttu) MAAVILJELEJATE EELISED KÜTTIDE JA KORILASTE EES 1. Toitu rohkem - toidu tagavarad 2. Paiksus nendest tulenevalt 3. Rahvastiku kiire kasv (mehed ei käinud enam jahil?) 4. Kõrgem staatus · Pärast 5000 eKr enam rahvas ei liigu, vaid liiguvad maaviljelusoskused ning keel NEOLIITIKUMI ALGUS EESTIS - keraamika ilmumine - nn Narva kultuur (5000 eKr) - kuna I leiti Narvast - nime kinnistasid Läti ja Leedu arheoloogid - avastaja ise kasutas Narva keraamikale. Need on koonilised, suured savinõud - jämedaseinalised etc, omal ajal ilmselt kohutavalt väärtuslik, kuna neid potte parandati (sidumise teel) · Sellele järgneb kammkeraamika kultuur (4000 eKr). Riigiküla asula hooned (50-60rm) Valma kaksikmatus - vt ajaloo põhiperioodid. Toimus ka asula territooriumile matmine
Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest kaitstud küngastele. (Otepääl) o Neemlinnused rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. (Rõuge)
Majandus oli hankiv või anastav (küttimine, korilus). 200 000 aastat tagsi homo sapiensi kujunemine, liiguti aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum- keskmine kiviaeg, algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus oli hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asula Eestis Pulli (9000 eKr) Neoliitikum- noorem kiviaeg, alguseks loetakse keraamika/savinõude kasutuselevõttu. Käsitööoskuste hüppeline areng keraamika, kivi lihvimine/puurimine, riide kudumine. Toimus neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Homo habilis- ilmus 2,5 milj. aastat tagasi, tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel, tööriistad. Homo erectus- ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav, piiratud kõnevõime. Neandertaallane- Homo sapiens- ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst, tule süütaine, algsed majad, koer, sugukond. (tark inimene)
Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr
Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
