Vanamuusikafestivalid
Ingrid Tagel, Liina Kokk , Pille-Riin
Sootna, Kristiina Moosel, Hele-
Andra Kuulmets
• Kontserdid toimuvad linna kirikutes,
erinevates saalides ja linna muudes
põnevates paikades.
• Keskaegsed pillid.
• Tantsijad .
Tartu Vanamuusika Festival
• 1996
• Euroopa keskaja muusika
• Tihedad sidemed Schola Cantorum
Basiliensis’ega Šveitsist
• Raho Langsepp
• Festivitas Artium
• 6.-9. oktoober
Viljandi Vanamuusika Festival
• 1982. aasta
• Neeme Punder
• 26. korda
• 12.-17. juuli
• Öökontserdid
• Paolo Pandolfo,Trio Mediaeval,
Haapsalu Vanamuusika Festivalid
• 1994. aasta
• Haapsalu Festivalikoor
• CEFEMA
• Paul Dombrecht, Sirkka - Liisa Kaakinen-
Pilch
• Toomas Siitan
Rakvere Vanamuusika
Festivalid
• “Fiori musicali”
• Rohkem pille kui varasemal korral.
• “Händel Bachil külas”
• “Puukingatants”
Saaremaa Vanamuusikafestival
• Neljas festival (2000)
• 80 noort muusikut.
• Tiiu Maripuu.
• Krevera Rita Ilves.
• Jacob van Eyck .
• Lõpuüritus Muhus .
Elleri muusikakooli
vanamuusikaansambel
• Anneli Kuusk .
• Ellerino .
• Kuressaare, Viljandi, Nižni- Novgorodi ja
Rakvere.
• Pillidel...
• Pildil: Ellerino 10.
sünnipäevakontsert.
Muusika kuulamine
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristiina moosel
Õppematerjali autor
Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. Lugude esitamisel kasutatakse erinevaid keskaegseid pille. Näiteks rataslüüra, harf, fiidel jne. Tavaliselt on ka festivalidel võimalik näha tantsimas erinevates keskaegsetes riietes tüdrukuid või naisi seal esitavate laulude saatel. Tartu Vanamuusika Festival sündis 1996. aastal. Keskendudes põhiliselt Euroopa keskaja muusikale, on festival algusest peale olnud seotud ka orientaalsete kultuuridega. Huvikeskmes pole olnud aga mitte Idamaade kultuur iseseisvalt, vaid seostatuna Euroopa varasema, eelkõige keskaja kultuuriga, mil Euroopa sai vaieldamatult suurimaid mõjutusi araabia kultuurist. Festivalil toimuvad kontserdid, etendused, näitused, loengud ja meistriklassid ning alati on olnud avatud ka festivali kohvik. Eesmärgiks on olnud luua festivalist kunstiline tervik, kus kõik üritused on üksteisega tihedalt seotud.
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid