Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MS Exceli kasutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
real, reale, vajuta, bold, trenn, koolitoit, excel, tulpa, lahter, kaldkirja, tahad, jäta, hakkad, uurima, õed, trenni, valikud, salvesta, perekonnanimi, exceli, osakaalu, 2017, põhitõed, ridadeks, summeerimine, liitmine, siniseks, lahtrid, tulema, tabelites, eristatav, tekiks, tabeliga, ruutu, lahtrisse, allajoonitud, telefoniga, koduloomad, nimesidseda peaks suutma iga ettevõtja ise pidada. Eriti lihtne on kassapõhise raamatupidamis-arvestuse pidamine MS Exceli abiga. Tulude-kulude tabelit võiksid täita vähemalt korra nädalas. Kui Sa väljastad kaupa või teenust harva, piisab ka korra kuus. Sellist arvestust nimetatakse ka Päevaraamatuks. Päevaraamatus näidatakse ettevõtlusest saadud tulud ja kulud, mis on dokumentaalselt tõestatud. 1 KULUDE-TULUDE ARVESTUS Ava MS Excel. Programmi Excel leiad Start menüüst. Kassapõhises raamatupidamises on vajalikud järgmised sissekanded tabelipealdisena. Kuupäev just see kuupäev, millal raha laekus või Sa ise ülekandsid/maksid. Dokumendi nr number, mis on iga sissetulnud või väljaläinud dokumendi peal. Kellelt saadud/kellele makstud siin käib firma/ettevõtte nimi, kes raha ülekandis või kellele Sa ise maksid/ülekandsid. Aadress - siin käib firma/ettevõtte aadress. Sisstulek sissetulnud/ülekantud raha summa.
.......84 PivotTable-aruande koostamine...............................................................................................84 Valideerimine ehk sisestuse kontroll............................................................................................86 Töölehe ja töövihiku kaitse...........................................................................................................90 5 6 Microsoft Excel on tabelarvutusprogramm, mis võimaldab koostada kõikvõimalikke tabeleid ja diagramme, vormistada andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega. Kui käivitate Exceli, on teie ees suur tühi ruudustik. Ülaservas on tähed ja vasakus servas ülevalt alla on numbrid. Allservas on lehesakid Leht1, Leht2 jne. Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs,
· kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast, · kaupa või teenust müüva füüsilise isiku allkiri. Joonis 5.7.1 1 TEKSTANDMETE SISESTAMINE Kuna arve peal esitatud kogused ja hinnad on alati mingid arvud, mida on vaja kas omavahel korrutada või kokku liita, vormistame Arve MS Exceli tabelina. Programmi Excel leiad Start menüüst. Proovi oma esimene arve teha näidise järgi. Hiljem, kui omad rohkem kogemusi, võid ise kujunda omale meeldiva arve. Joonis 5.7.2 Arve koosneb kahest täpselt ühesugusest osast üks osa jääb arve väljastajale, teine osa arve saajale. Excelis saab arve koostada selliselt, et muutes andmeid (maksja, kogus...) arve esimese osas, muutuvad andmed arve teises osas automaatselt
ridadest (Rows). 7 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Lause (Sentence) on tekstiosa, mis algab suurtähega ja lõpeb lõpumärgiga (punkt, küsi- või hüüumärk), millele järgneb tühik. Rida (Row) dokumendi (ekraanil) ühel real paiknev tekst. Päis (Header) igal lehel (teatud lehtedel) korduv tekst lehtede alguses. Muutuva tekstiga päiseid saab luua sektsioonide abil. Jalus (Footer) sama, mis eelmine, kuid lehe allääres. Sisukord (Table of Contentsi- TOC, eesti k SK) - jaotiste ja alajaotiste pealkirjadest moodustatud loetelu koos nende alguse lk numbritega. Sisukorda saab genereerida ja uuendada automaatselt. Aineregister (Index) mõistete ja terminite loetelu koos lk numbritega, kus nad paiknevad.
· Aktiveerid vasakult vajalikud failed · Aktiveerid paremal poolel kausta , kuhu soovid nad lisada ja nooltel klõpsides paigutad failid vasakult paremale (failinimedes ei tohi olla tühikuid!) -> OK Faililained ( file extension ) · .doc tekstifail Word · .rtf tekstifail WordPad · -txt tekstifail (text only) NotePad · .sxw tekstifail OpenOffice Writer · .xls tabelarvutus Excel · .sxc tabelarvutus OpenOffice Calc · .pps esitlus Powerpoint Show · .ppt esitlus Powerpoint presentation · .sxi esitlus OpenOffice Impress · .htm(l) veebi tekstivorming · .jpg pildifail Rastergraafika · .bmp pildifail bittgraafika · .gif pildifail animatsioon (liikuv) · .tif pildifail rastergraafika · .wav helifail · .mp3 tihendatud helifail
..................................................... 14 9.Põhitegevused lehtedega..........................................................................................................................14 10.Põhitegevused ridade ja veergudega......................................................................................................15 11.Enamkasutatavad hiirekursori tahendused.............................................................................................17 12.Aktiivne lahter ja lahtriplokid................................................................................................................17 13.Info sisestamine lahtritesse.................................................................................................................... 17 14.Andmeseeriate sisestamine....................................................................................................................18 15.Andmete märgistamise võimalused....................................
MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused | 7 | lasteaed | 8 | leht | 9 | mysql | 10 | performance_schema | 11 | php_edasijounud |
Sisukord 3. Kasutatud lühendite loetelu (vajadusel) 4. Sissejuhatus 5. Kirjanduse ülevaade 6. Metoodika 7. Tulemused 8. Arutelu 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 11. Lisad (vaid vajadusel) 2.1. Tiitelleht Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) tiitellehe ülaservas keskel õppeasutuse nimi; 2) 9 rida allpool keskel töö koostaja ees- ja perekonnanimi; 3) selle alla järgmisele reale klass; 4) 2 rida allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed, kirja suurus 18); 5) 2 rida allpool keskel töö liik (uurimistöö); 6) 3 rida allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet või teaduslik kraad; 7) viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!). Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht vormistatakse
Avanenud uuel rippmenüül on kasutusel olevad nupuread tähistatud linnukesega. Tekstiaken teksti sisestamiseks Tekstiakna kuju ekraanil oleneb sellest, millise vormi olete valinud menüüst View. Soovitav on rippmenüüst valida Page Layout - sel juhul näete töölehte ekraanil sarnaselt väljatrükile. Rohkem, kui ühe lehekülje vaatamiseks ekraanilt valige nupult Zoom sobiv vähendus (protsentides - 50%, 25%, 10%). Olekuriba ekraanipildi alaosas Sellel real antakse pisut informatsiooni ekraanil oleva dokumendi kohta - dokumendi lehekülgede arv jms. Samuti võib sellele reale ilmuda teade, mida parajasti tehakse (näiteks salvestatakse). Teksti sisestamine Peale tekstitoimeti MS Word käivitamist avatakse tavaliselt tühi dokument. Kui tekstitoimeti käivitati topeltklõpsuga dokumendil, siis avatakse tühja dokumendi asemel see dokument, millel topeltklõps tehti.
koostaja ees- ja perekonnanimi; töö pealkiri; töö iseloom uurimistöö; juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet või teaduslik kraad; töö valmimise koht ja aasta. Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Vormistatakse Times New Roman (TNR) kirjas suurusega 12, reavahe 2,0. 1. Tiitellehe ülaservas keskel kooli täielik nimi. 2. 9 rida allpool keskel töö koostaja nimi ja selle alla järgmisele reale klass. 3. Üks rida allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed, kirja suurus 14). 4. Üks rida allpool keskel töö ainevaldkond (uurimistöö). 5. Kolm rida allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet. 6. Viimane rida keskel töö valmimiskoht ja aastaarv. Tiitellehe pöördel on välja toodud kaitsmisele lubamise kuupäev, kaitsmise kuupäev, retsensendi nimi. Õpilase ja juhendaja allkiri autoriõiguse seaduse täitmise kohta. Õpilase ja
Teksti jõudmisel dokumendi paremasse äärde, liigub kursor automaatselt järgmise rea algusesse. Teksti sisestamisel tuleks silmas pidada mõned reeglid: 1. mitme tühiku asemel tuleb kasutada tabulatsiooniklahvi (Tab-klahv), s.t me ei kasuta järjest rohkem kui ühte tühikut (ja ka tabulatsiooni; sellest hiljem lähemalt); 2. Enter-klahvi tuleb kasutada ainult tekstilõigu lõpul või tühja rea sisestamiseks; kui aga on soovi minna uuele reale lõigu sees, siis kasutame klahvikombinatsiooni Shift+Enter; 3. kirjavahemärgid kuuluvad sellele eelneva sõna juurde, s.t enne kirjavahemärki tühikut ei pane, vaid lisame kindlasti selle järele; 4. tavaliselt ei poolitata teksti tema esmasel sisestamisel, vaid alles vahetult enne väljatrükki; kui siiski soovid seda teha, siis kasuta tavalise „-“märgi asemel klahvi- kombinatsiooni Ctrl+ -
Andmeanalüüs ja statistika uurimistöös 2016 Andmeanalüüsi põhimõisted Neli andmeanalüüsi juures möödapääsmatut terminit objekt tunnus väärtus skaala Objekt / objektid Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, kogume me andmeid kas inimeste, koolide, valgete hiirte, kalendrikuude, kartulipõldude vms kohta. Kõiki selliseid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta me andmeid kogume, nimetatakse statistilises andmeanalüüsis objektideks. Muutujad ja tunnused Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte iseloomustavad omadused, mis meid huvitavad. Näiteks: värvus, vanus, hind, kaal, arvamus millegi suhtes jne. Selliseid omadusi nimetatakse muutujateks. Omadusi, mida saab mõõta nii (või mis on juba kokku võetud nii), et iga objekti jaoks saadakse ainult üks vastus ehk üks ühik infot, nimetatakse tunnusteks. Väärtused Objektid ja tunnused peavad olema valitud enne andmete kogumist. Andmete kogu
· Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. · Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogiliselt järgneva sümboli juurde (n.: 8 °C). · Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. Töö tutvustamise ettevalmistamiseks peab esineja teadma: · kuidas esineda · kus esineda · kellele esineda Töö tutvustust võib alustada: definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms.
väärtustele. 3. Kui väärtusepaar määratud, tuleb see sisestada nupuga Add. Märkused: SPSS lubab kodeerida ka lihtsalt (uut muutujat loomata) – see on mõeldav väikeste muudatuste tegemisel, mitte andmete grupeerimisel, sest siis läheb osa infot kaduma. HISTOGRAMM Histogramm sobib arvtunnuse (millel on palju erinevaid väärtuseid) väärtuste kokkuvõtmiseks/esitamiseks. Kui tulpdiagrammi puhul esitatakse ühes tulbas ühe kategooria väärtused, siis histogrammi ühte tulpa koondatakse kokku teatavas vahemikus esinevad väärtused. 1. Mõisted 1.1. Keskmist taset kirjeldavad arvnäitajad. Mood – tunnuse enamlevinud väärtus (väärtus, mida esineb kõige sagedamini) Mediaan – variatsioonirea keskel paiknev väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa, pooled on mediaanist suuremad ja pooled väiksemad. Aritmeetiline keskmine (keskväärtus) kirjeldab jaotuse keskmist taset. Moonutatud
Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nur- gaminuti ja –sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogili- selt järgneva sümboli juurde (n.: –8 °C). Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. Töö tutvustamise ettevalmistamiseks peab esineja teadma: kuidas esineda kus esineda kellele esineda Töö tutvustust võib alustada: definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms.
Jooksva välja Tabeli omadused välja kirjeldus Joonis 3.6 Tabeli kujundusaken Tabeli loomist tuleb alustada väljadele nime andmisest ning neile tüüpide ja muude näitajate määramisest. Iga väli asub kujundusaknas omaette real, mille esimeses veerus on välja nimetus, teises veerus sellel väljal hoitavate andmete tüüp ning kolmandas veerus välja kirjeldus. Välja nimetus võib-olla maksimaalselt 64 märki pikk ning võib koosneda mitmest sõnast ja sisaldada tühikuid ning täppidega tähti. Mugavam on kasutada siiski lühemat nimetust. Väljatüüpe on kokku üheksa: Tüüp Sisu Text Tekst. Kuni 255 sümbolit. Tekst võib sisaldada arve, tähti,
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials. See annab meile võimaluse ühtemoodi alustada. 18 Menüüriba Menüüriba sisaldab programmi põhikäske ja erinevaid valikuid. Juhendis annan reeglina menüüle viitavad käsud kujul Image>Image Size jne. Tihti on levinumad käsud asendatud lühikäskudega klaviatuurilt. Näiteks Image>Adjustments>Levels valimise asemelt vajuta klaviatuuril Ctrl+L. Tööriistad Tööriistapaneel, asub reeglina programmi vasakus servas. Siit leiad näiteks kustutamise, suumimise, selekteerimise jne käsud. Enamusel nuppudest on all pisike nooleke, mis tähistab seda, et selle tööriista all on veel teisigi. Teiste tööriistade valimiseks hoia hiireklahvi natuke pikemalt all. Mõnede tööriistade järgi näete mõnda tähte, siis on tegemist tööriista lühikäsuga klaviatuurilt
Rahulolu-uuringus osalenud klassiti Joonis 2.3. Noor-Eesti V albumi kaas. 1915 19 3.3.6. Valemid Valemid eraldatakse muust tekstist ja nende vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit (vali menüülindilt Lisa – Võrrand). Kogu töö ulatuses tuleb järgida valemite ühtset kirjutusviisi (soovitavalt kasutatakse valemites kaldkirja, tähesuurus 12 p). Vältida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse tavaliselt omaette real. Kui töös on mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudesse valemiga samale reale, soovitatavalt paremale (vt järgnevat näidet). 𝑎2 + 𝑏 2 = 𝑐 2 (valem 1)
kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v
koma asemel teiste märkidega (punkt, sidekriips). Näiteks: 15 krooni 25 senti tuleks kirjutada 15,25 kr. Kui nähtust iseloomustava näitaja juurdekasv on suurem kui 100%, tuleb suurenemine näidata tekstis mitte protsentides, vaid kordades. Nii näiteks on parem kirjutada, et toodang suurenes vaadeldaval perioodil 2,2 korda; ei ole soovitav märkida, et toodangu juurdekasv oli 120%. Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut üle viia teisele reale. Arvude ja algebraliste sümbolite vahele ei jäeta vahet. Kuupäevade äranäitamiseks kasutada numbrilist või sõnalis- numbrilist kirjutusviisi, kusjuures kuu nimetus märgitakse nimetavas käändes. Näited: 06.03.2001, kus 06 märgib kuupäeva, 03 kuud 06.03.01 6. märts 2001 Tekstis kuupäeva märkides võib aastaarvule lisada sõna "aasta" vajalikus käändes või lühendi "a" (Referaadi vormistamine ... 2005). 11. TABELID Üldnõuded
koma asemel teiste märkidega (punkt, sidekriips). Näiteks: 15 krooni 25 senti tuleks kirjutada 15,25 kr. Kui nähtust iseloomustava näitaja juurdekasv on suurem kui 100%, tuleb suurenemine näidata tekstis mitte protsentides, vaid kordades. Nii näiteks on parem kirjutada, et toodang suurenes vaadeldaval perioodil 2,2 korda; ei ole soovitav märkida, et toodangu juurdekasv oli 120%. Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut üle viia teisele reale. Arvude ja algebraliste sümbolite vahele ei jäeta vahet. Kuupäevade äranäitamiseks kasutada numbrilist või sõnalis- numbrilist kirjutusviisi, kusjuures kuu nimetus märgitakse nimetavas käändes. Näited: 06.03.2001, kus 06 märgib kuupäeva, 03 kuud 06.03.01 6. märts 2001 Tekstis kuupäeva märkides võib aastaarvule lisada sõna "aasta" vajalikus käändes või lühendi "a" (Referaadi vormistamine ... 2005). 11. TABELID Üldnõuded
Tööriistariba asukoha muutmiseks haara hiirega riba algusest kinni ja lohista õigesse kohta. 7 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.2 Joonistusala Mehikese eemaldamine ehk uue malli loomine Kui programmi käivitame, siis tervitab meid üks mehike joonistusala keskel. Vali Select-tööriist ja kliki mehele ning vajuta klaviatuurilt kustutusklahvi Delete. Nüüd vali menüüst File>Save As Template, pane mallile nimi ja soovi korral iseloomustus. Nüüd peaks selle malliga avatama kõik sinu uued dokumendid. Teljed 3D mudelite loomisel on oluline xyz-teljestik, mis määravad mudeli pikkuse, laiuse ja kõrguse. Teljestikud ristuvad 0-punktis. Google SketchUp värvib teljestikud vastavalt punane, sinine ja roheline. Kõikide mudelite loomise aluseks ongi nende värvide jälgimine.
@ Nõutud täht, number või tühik (@@@-@@@ 656-9881) & Tekstisümbol ei ole nõutud < Kõik tähed väikeasteks (JÄNES) > Kõik tähed suurteks Input Mask väärtuse sisestamist reguleeriv mall; koosneb maskisümbolitest ja teistest märkidest, mis peavad väärtuse sisalduma. Maski koostamisel aitab maskitark Input Mask Wizart, mille avab hiireklõps kolme punktiga nupul disaini akna real Input Mask. Mõned maskisümbolid. Märk Kirjeldus 0 Number (0 kuni 9) kohustuslik, + ja - keelatud 9 Number (0 kuni 9) mittehokustuslik, + ja - keelatud # Number (0 kuni 9) mittehokustuslik, + ja - lubatud L Täht, kohustuslik ? Täht, mittekohustuslik A Täht või number, kohustuslik a Täht või number, mittekohustuslik
directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada. Paigaldamine Paigaldamiseks leia üles allalaetud WAMPSERVER fail ning tee sellel topeltklikk. Paigalduse alguses võidakse hoiatada tundmatu tootja eest, aga surume hirmud alla ja käivitame soovitud faili. Avanenud aknas tervitatakse kasutajat ja näidatakse paigaldatav tarkvara. Kuna me oleme endiselt kindlad, et seda tahame, siis vajuta Next. Järgmises aknas kuvatakse hästi oluline leping, millega peame nõus olema, kui tahame seda tarkvara kasutada - I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis.
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3. Retsen
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus küsimise peale sisestatavast nimest. Arvutamine Arvutamine teadupärast arvuti põhitöö - vähemalt arvutustehnika algaastatel. Et siin lahkesti kasutaja antud arve liita/lahutada saaks, tuleb kõigepealt hoolitseda, et need ka arvuti jaoks arvud ja mitte sümbolite jadad oleksid. Kõigepealt annab ReadLine kätte numbriliste sümbolitega teksti. Ning käsklus int.Parse muudab selle arvutuste jaoks kõlbulikuks
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2
Klassi ainekavasse tuleb ka ära märkida kõik kasutatavad vahendid ja õppekäigud, kuhu plaanis minna. Esimese klassi esimesel veerandil ära mine õppekäigule! Esimeses klassis ei ole tekstülesandeid. Kolmandast veerandist hakatakse tegelema matemaatilise jutukestega (ei ole tekstülesanne!). Teises klassis, kui tulevad tekstülesanded, siis tuleb ka kirja panna tekstülesande tüüp (kahe tehteline tekstülesanne, võrra rohkem tüüp). Peab olema ainekavas ka lahter märkuste jaoks, kuhu te märgite mida te ei jõudnud teha ja miks ei jõudnud. Ainekavasse tuleb ka kirja panna uus sõnavara, mida te kasutate. Peaks olema ka kirjas, milliste lause mallide järgi toimub õpetamine. Töökorraldused: vaata (tähelepanu endale) kuula (siis hakkad rääkima). Õpetaja peab rääkima väga korrektselt : selge, aeglane, lihtlaused! Korraldused hästi täpsed ja üks korraga
11-16 Raamatud ja üldine lugemine 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid Küsitlus viidi läbi Ülenurme Gümnaasiumis 2013. õppeaasta 2. õppeveerandil, millele õpilased vastasid arvutiklassis. Küsimustikus oli ära seletatud, kuidas tuleb vastata ning selle täitmisele kulus kuni 10 minutit. Andmed sisestati ja korrastati ning diagrammid ja tabelid koostati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel 2010 abil. 8 3. Tulemused ja arutelu Tulemustes on iga küsimuse juures välja toodud kõik vastusevariandid. 10. klassi ja 12. klassi tulemusi vaadeldi eraldi. 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine 1. Kas jälgid regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid/ muid uudisteportaale? Joonis 1. Ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide jälgimine klasside kaupa. 10
Kui kaugel on kool kodust? Kuivõrd mugavalt ja turvaliselt on lapsel võimalik kodust kooli jõuda? (koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) Kas on tegu tavalise riigikooliga, erakooliga, või eri(lise)kooliga (nt spordikool)? Millised huviringid koolis tegutsevad? (laulukoor, korvpalli trenn, kunstiring, jne) Mitu paralleelklassi avatakse? Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? Kas koolis on juurutatud kvaliteedikindlustussüsteem? (jah, ei) Olles kõne alla tulevate koolide kohta andmed kokku kogunud, tuleb järelduste ja otsuste tegemiseks andmeid analüüsida. Lihtsamal juhul, kui teil on andmeid vähe (antud juhul siis vaid
∗ Kui kaugel on kool kodust? ∗ Kuivõrd mugavalt ja turvaliselt on lapsel võimalik kodust kooli jõuda? (koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) ∗ Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) ∗ Kas on tegu tavalise riigikooliga, erakooliga, või eri(lise)kooliga (nt spordikool)? ∗ Millised huviringid koolis tegutsevad? (laulukoor, korvpalli trenn, kunstiring, jne) ∗ Mitu paralleelklassi avatakse? ∗ Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) ∗ Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? ∗ Kas koolis on juurutatud kvaliteedikindlustussüsteem? (jah, ei) Olles kõne alla tulevate koolide kohta andmed kokku kogunud, tuleb järelduste ja otsuste tegemiseks andmeid analüüsida. Lihtsamal juhul, kui teil on andmeid vähe (antud juhul siis vaid
annaabi.ee 
