Kassapõhist raamatupidamis-arvestust võib pidada füüsilisest isikust ettevõtja, kelle kaupade ja teenuste müügikäive eelneval kalendriaastal ei ületanud käibemaksukohustuse tekkimise piiri, mis on praegu (2002 märts) 250 000 krooni. Kassapõhine raamatupidamine on vähemahukas ja küllaltki lihtne, nii et seda peaks suutma iga ettevõtja ise pidada. Eriti lihtne on kassapõhise raamatupidamis-arvestuse pidamine MS Exceli abiga. Tulude-kulude tabelit võiksid täita vähemalt korra nädalas. Kui Sa väljastad kaupa või teenust harva, piisab ka korra kuus. Sellist arvestust nimetatakse ka Päevaraamatuks. Päevaraamatus näidatakse ettevõtlusest saadud tulud ja kulud, mis on dokumentaalselt tõestatud. 1 KULUDE-TULUDE ARVESTUS Ava MS Excel. Programmi Excel leiad Start menüüst. Kassapõhises raamatupidamises on vajalikud järgmised sissekanded tabelipealdisena.
........................................................... 36 Funktsioonid................................................................................................................................. 37 Funktsiooni struktuur................................................................................................................38 Teadmiseks.............................................................................................................................. 38 Viidete kasutamine................................................................................................................... 38 Suht-, absoluut- ja kombineeritud viidete vaheline erinevus.....................................................39 Enimkasutatavad funktsioonid..................................................................................................40 SUM ..........................................................................................................................
· kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast, · kaupa või teenust müüva füüsilise isiku allkiri. Joonis 5.7.1 1 TEKSTANDMETE SISESTAMINE Kuna arve peal esitatud kogused ja hinnad on alati mingid arvud, mida on vaja kas omavahel korrutada või kokku liita, vormistame Arve MS Exceli tabelina. Programmi Excel leiad Start menüüst. Proovi oma esimene arve teha näidise järgi. Hiljem, kui omad rohkem kogemusi, võid ise kujunda omale meeldiva arve. Joonis 5.7.2 Arve koosneb kahest täpselt ühesugusest osast üks osa jääb arve väljastajale, teine osa arve saajale. Excelis saab arve koostada selliselt, et muutes andmeid (maksja, kogus...) arve esimese osas, muutuvad andmed arve teises osas automaatselt
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
..................................... ...................................... ..... 3 Ülesanne: · Ava uus fail · Pane standardveerised Konspekt Avalduse(seletuskirja, taotluse jne) kirjutamine Koosta skeem : Joondusnuppude kasutamine avalduse vormistamisel Sisu : - täpne ( kuna, mitu, kes, kus, miks jne ) - selge - lühike ( nii lühidalt, kui saab ja nii pikalt kui vaja ! ) Ülesanne : Taotlus · Võta uus fail · Muuda menüükäsuga veerised Standardseteks 4 Kristiina Vanari
................................................................................................39 40.Absoluut- ja suhtaadress........................................................................................................................ 39 41.Segaaadressid.........................................................................................................................................40 1. 2. Exceli vaade Tabeliprogramm on keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas. Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja
Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli moodustavad tulbad ja read. Andmebaasi ridu nimetatakse ka kirjeteks (records). Tabelilahtreid nimetame aga andmeväljadeks (fields). Reeglina varustatakse iga tabeli esimene veerg unikaalse indikaatoriga (id), mida kutsutakse primaarvõtmeks. Igaks juhuks rõhutan üle, et unikaalne tähendab, et samasugust võtit tabelis enam olla ei tohi! Võtmed on just need väljad, mille abil seotakse erinevad andmetabelid.
Lubamatud on trükivead. Teadusteksti stiil on tavaliselt neutraalne, emotsioonideta ja impersonaalne. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust (käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö peab olema ühtne nii vormilt kui ka keelelt. Tähele tuleb panna seda, et ei kasutataks olevikku ja minevikku läbisegi, samuti peab olema ainsuse ja mitmuse kasutamine läbivalt ühesugune. Kõikidest kasutusele võetud terminitest, lühenditest ja sümbolitest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ja püüdma vältida liiga pikki lauseid. Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid sõnu. Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes kursiivkirjas (Italic) selle võõrkeelne nimetus.
Kõik kommentaarid