jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid. Seljaaju ehitus Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Seljaaju ehitus
protsess Füüsiline inaktiivsus pole sarkopeenia ainus põhjus Sarkopeenia teke ja areng on multifaktoraalne protsess Mis põhjustavad ja soodustavad sarkopeeniat? Füüsiline inaktiivsust Motoorsete ühikute uuesti moodustumine Alanenud hormoonide tase Alanenud valgusüntees Mis mängib sarkopeenia arengul suurt rolli? Seoses vananemisega tekkivad neuromuskulaarsed muutused Inimese motoneuronid ning nende omadused ja funktsioonid hääbuvad Mis on motoneutron? Motoneuronite ülesandeks on signaalide vahendamine ajust lihastele initsieerimaks liigutusi ja liigutustegevusi Motoorse üksuse moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega Millest sõltub lihaskiudude arv? Kiudude arv, mida motoneuron innerveerib, sõltub konkreetse lihase asukohast ja funktsioonist Lihaskiudude hääbumine saab alguse
Pärst seljaajust väljumist liituvad selgmine ja kõhtmine juur vastavate lülivaheliste mulkude prk.-s seljaajunärviks e. spinaalnärviks. Seljaajusegmendiks nim. seljaaju osa , millest väljub paar selgmisi ja kõhtmisi juuri. Seljaaju segmente kokku 31: 8 keala-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innnerveerivad teatud kindlaid skeletilihaseid ja nahapiirkondi.Selajaaju hallaine seespool, valgeaine selle ümber.Seljaaju eesarves motoneuronid ja tagasarves kontaktneuronid. 57. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist: Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvid. Selgmine haru innerveerib peamiselt seljalihaseid, kõhtmised harud koonduvad põimikuteks (kaela, õla, nimme ja ristluu)
Seljaaju koosneb valge ollusest ja hall ollusest (seljaaju ristlõikel on näha). Hallolluse tagumised juured on paksemad kui esimesed. Hallolluse moodustavad närvirakkude kehad ja valgeolluse moodustavad jätked. Hallollusel eristatakse eesmini, külgmisi ja tagumisi sarvi. Tagumistes sarvedes paikneb tundlikkust juhtivate teiste närvirakkude keha. Tagumisi kutsutakse ka sensoorseteks. Eesmistes sarvedes olevaid kutsutakse motoneuronid. Neid on kahesuguseid: alfa motoneuronid ja gamma motoneuronid. Alfa motoneuronite kaudu juhitakse tahtelisi liigutusi, need on saanud vastava käskluse saanud peaajukoorest. Gamma motoneuronite kaudu juhitakse seljaaju poolt lihaste toonust. Hallollus on liblika kujuline. Seljaaju on segmentaalse ehitusega, igas seljaaju lülis paikneb üks segment. Enne seljaajju sisenemist on tagumiste juurte koostises moodustis, mida kutsutakse spinaal kambjoniks. Aferentseteks kutsutakse selliseid juhteteid, mis lähevad keskustesse Eferentsed
sekmentaarsuse annavad närvikiud, mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid närviaju paare saab kokku 31 üksteise peale. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku kehad, valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel
erutuslävega väikestele motoneuronitele rekruteerub järjest rohkem ka kõrgema erutuslävega suuri motoneuroneid. Lihastevaheline koordinatsioon ilmneb: *Sünergistlihaste adekvaatses valikus; *Antagonistlihaste mittevajaliku aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m
spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Hallaine Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat, mis paikneb seljaaju keskosas, kujutades endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit. Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu. Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud. 3 Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena tuumadena. Eessarvede tuumad motoorsed keskused Tagasarvede tuumad sensoorsed keskused
seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi. Liigutustegevuste juhtimisel saadakse tagasiside järgmistest elunditest: Lihaskääv, kõõlusorgan nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat, naha- ja liigeseretseptorid 19. Pea- ja seljaaju roll liigutustegevuse juhtimisel. Motokorteks asub suuraju poolkerades...suurajukoores Motoneuronid paiknevad seljaajus...hallaine eessarves Kirjeldage, iseloomustage järgmisi mõisteid: 1) lihaskääv – vt ülevalt 2) kõõlusorgan - vt ülevalt 3) alfa-motoneuronid – asuvad seljaaju esssarves; reguleerivad skeletilihaste välimiste kihtide tööd, põhiliselt kontraktsioone 4) gamma-motoneuronid - asuvad seljaaju esssarves, reguleerivad sekeletilihaste sisemiste kihtide tööd Seljaaju tagasarvedes asuvad lülineuronid:
AP sagedus tõuseb · lävi väikseim stiimuli energia hulk, mis on võimeline esile kutsuma resteptori ärrituse · lokalisatsioon- eri piirkondadest tulev info hoitakse NS ruumiliselt lahus Somaatiline tundlikkus · Puutetundlikkus- mehanoretseptorid · Propriotseptsioon ja kinesteesia- kehaosade asendi ja nende liikumise tajumine. Lihase kontraktsiooni läbiviivad lihaskiudud e ekstrafusaarsed lihaskiudud, mida innerveerivad -motoneuronid. Lihaskäävid- lihaskiud+närvilõpmed, keha asendi retseptorid, tundlikud lihase venituse korral. Golgi kõõlusorganid tundliku lihase kontraktsiooni suhtes, takistavad seda. · Valu- notsiretseptorid, kaasneb sümp NS aktivatsioon. Roll alanevatel inhibeerivatel teedel, lähtuvad taalamusest ja ajutüvest, transmitteriteks endorfiinid. · Temperatuur- temp tõusmine 10 kraadi võrra, kiirendab ainevahetust 2x Spetsiifilised meeled
Segmendid jagunevad: 1)Kaelasegment, 2)rinnasegment, 3) nimmesegment, 4)ristluusegment Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku keha, valgeolluse aga närviraku jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust juhtivate närvirakkude kehad. Eesmistes sarvedes paiknevad motoorikat ehk liigutusi juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa- motoneuronid juhivad tahtlikke liigutusi. Gamma-motoneuronid juhivad lihaste toonust. Motoneuronite närvikiud väljuvad seljaajust eesmiste seljaaju juurte kaudu. Eesmiste sarvede kaudu siseneb aga tundlikkus seljaajju. Esimene sensoorse neuroni keha asub väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivate neuronite kehad aga segmendis spinaalganglioni. 31 paari üksteise kohal, igas spinaalganglionis on hulga närviraku kehasid ja nende närvirakkude kaudu siseneb tundlikkus seljaajju
PÜRAMIDAALSÜSTEEM 7 Ekstrapüramidaalsüsteem e indirektne süsteem juhib ja kontrollib tahtele mittealluvaid keerukaid automaatseid liigutusi ‒ lihaste toonust, kehaasendit. Erinevalt püramidaalsüsteemist on ekstrapüramidaalsüsteem fülogeneetiliselt vanem, hulgineuroniline, multisünaptiline. Valmistab ette motoneuronid, „häälestab” püramidaalsüsteemi funktsioneerimiseks. Nii püramidaal‐ kui ka ekstrapüramidaalsüsteemi alumise perifeerse neuroni keha asub spinaalnärvi või kraniaalnärvi motoorsetes tuumades. Ekstrapüramidaalsüsteemi kuuluvad motoorsed subkortikaalsed tuumad ja integratsioonitsentrid. Motoorsed tuumad 1. Corpus striatum ‒ (putamen + nucleus caudatus) 2. Globus pallidus 3. Nucleus subthalamicus 4. Nucleus ruber 5. Substantia nigra
spinaalnärvi eesmise juure kaudu 7. Spinaalganglionid Selle moodustavad seljaaju selgmises juures asuvad närvirakud. Enne kõhtmise närvijuurega liitumist moodustab iga selgmine närvijuur närvisõlme. · Spinaalganglionid on sensoorsed (tunde-) ganglionid, kus paiknevad aferentsete närvirakkude (neuronite) kehad. 8. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes Hallaine eessambas paiknevad motoneuronid (e eferentsed). 9. Seljaaju juhteteed. Valgeaines eristatakse ülenevaid (aferentseid) ja alanevaid (eferentseid) juhteteid. Ülenevad juhteteed paiknevad tagaväädis ja külgmise väädi lateraalses osas. · Spinotalaamkulgla, sirekimp ja talbkimp peamised ülenevad juhteteed, mille vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. · Spinotalaamkulgla toimib kolme järku neuronite ühendusena:
Hapnikupuudus on peamine, mis kuulmisrakke hävitab. Kui inimene halvasti kuuleb, siis ta hakkab kõvasti rääkima, aga ise nad seda ei taju. 75. Tasakaaluanalüsaatori osad joonis 22, lk 237 õpikus. Esikus on 2 kotikest, kus registreeritakse pea asend üle-alla ja vasakule-paremale liikumise registreerimine. Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides esikunärv/tasakaalunärv sild - väikeaju ja seljaaju motoneuronid. Kummasgis kõrvas on 5 elundit/elundiosa, mis registreerivad tasakaalu. 76. Silmamuna ehitus. Joonis 21. 77. Nimeta silma abiseadeldised. 6 silmamuna liigutavat lihast(..); pisaraaparaat; silma rasvapadjand(hoiab silma õiges asendis), silmalaud, kulmud. 78. Nägemisanalüsaatori osad. Silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed nägemisnärv nägemisristmik suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 79. Kirjelda valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni.
verega -- peam. vesinikkarbonaadina, CO2 ja H2O -> süsihape -> vesinikkarbonaat -> asend. Cl, vaban. H ja CO2, erütrotsüüdist lahk. Cl ja osal. vesi eripärad: kõva toes -- ninaõõs, neel - luud; kõri, hingetoru, bronhid - kõhred; => hingamisteed ei lange kokku, õhk saab vabalt liikuda; sisepinnal limaskest, ripsepiteel; puud. lihaskest regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid -> motoneuronid seljaajus -> hingamislihased aktiivs.: piklikaju, ajusild, suurajukoor, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 8. Seedeelundkond koosn.: suuõõs -- keel, hambad; süljenäärmed; neel; söögitoru; magu; peensool -- kaksteistsõrmik, tühi-, niudesool; jämesool -- umb-, käär- (ülenev, risti-, alanev-, sigmakäärsool), pärasool; maks; sapipõis; kõhunääre tööt.: suu -- peenest., segat. süljega, süsivesikute, lipiidide lõhust. -> neel (hing
LF slaid 20 lihaskiud? lihasrakke, mis panevad lihase tööle 3. kiired kiirelt väsivad - plahvatuslik jõud ja vähem mitokondreid Silva - Nende erinevus 98. kust algavad alfa-motoneuronid? Seljaaju eesmistes sarvedes Silval sama LF slaid 19, 21 Lihaskius 99. kus lõpevad alfa-motoneuronite aksonid? LF slaid 19 silval sama - motoorne lõppplaat
karvakeste hõõrdumise nende kohal oleva kattemembraani vastu. Karvrakkude mehaaniline ärritus transformeeritakse närviimpulssideks, mis suunduvad mööda kuulmis- ehk teonärvi aju silla kuulmistuumadesse, sealt aga edasi suuraju oimusagara koorde, kus paikneb kuulmiskeskus. 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte: Sisekõrva elundi retseptoorsed rakud → teonärv (kuulmisnärv) → sild → väikeaju ja seljaaju motoneuronid. 177. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte: Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke
mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid närviaju paare saab kokku 31 üksteise peale. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku kehad, valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad(motoneuronid).Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel Eristatakse sambaid
sfinkterite häired, kõhukinnisus). Ravi – medikamentoosne, kirurgiline, füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi, psühholoogiline abi, dieet, grupitoetus, haridus. Perifeerse närvisüsteemi haigused. Perifeerse närvisüsteemi ehitus: kraniaalnärvid ja spinaalnärvid, närvijuured, põimikud ja perifeersed närvid. Perifeerne ns jaguneb somaatiliseks (tundlikkus/sensoorsed närvid ja ganglionid/ ja motoorika/motoneuronid ja aksonid/) ja autonoomseks (sümpaatiline/vastus stressile/ ja parasümpaatiline/organismi reservide ja homeostaasi säilitamine/) kraniaalnärvid 12 paari (v.a n.opticus mis on aju osa), spinaalnärvid 31 paari. Igast seljaaju segmendist algavad närvijuured. Nimme ja ristluunärvide pikad juured – hobusesaba. 31 paari – 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi, 1 õndranärv. Kaelapõimik lülisamba kõrval, õlapõimik
a) kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b) rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c) nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d) ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb 1) hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. - Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused - Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2) valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse - eesmisi - külgmisi - tagumisi sambaid
a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c. nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d. ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb: 1. hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2. valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse: eesmisi külgmisi tagumisi sambaid
ämblikvõrkelme vahel) - -aneurüsm NÄRVISÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Motoorsed juhteteed e püramidaaltrakt Püramidaaltrakt (motoorne juhtetee) koosneb 2 neuronist perifeersest (seljaaju eessarve rakud, kraniaalnärvide motoorsed tuumad ajutüves) ja tsentraalsest (pretsentraalkääru(motoorika)motoneuronid). Külgmine kortikospinaaltrakt e. lateraaltrakt ristub piklikaju ja seljaaju piiril, tegeleb jäsemete innervatsiooniga. Eesmine kortikospinaaltrakt - ei ristu, tegeleb kehatüve innervatsiooniga. Kortikobulbaartrakt (kraniaalnärvid) - osa kiude ristub, kahepoolne innervatsioon, v.a. XII ja VII n. alumine osa. Motoorne juhtetee: Ajukoore (tsentraalne ajutüvi. seljaaju eessarv (perifeerne
asuvaid sihtkudesid, pikad aksonid), 2. interneuronid (kontakteeruvad kohalikult ajupiirkonn sees). Neuronite tüübid neurotransmitete järgi:1. erutavad, ergastavad neuronid (glutamat, atsetüülkoliin, paljud projektsioonineuronid); 2. pidurdavad neuronid (gamma- aminovõihape, interneuronid ja mitmed projektsioonineuronid); 3. modulatoorsed (serotoniin ja neuropeptiidid). Perifeersed närvid innerveerivad närvisüsteemist väljaspool asuvaid sitkudesid (motoneuronid, sensoorsed neuronid ja autonoomsed neuronid). Kesknärvisüsteemi (peaaju + seljaaju) sees innerveerivad neuronid teisi neuroneid.Kesknärvisüsteemis on neuronite kehad koondunud kihtideks või tuumadeks; aksonid kulgevad tihti kimpudena, mis moodustavad ajus juhteteid. Aksonite juhtetee ajus.Rubrospinaalne juhtetee: pealine lateraalne juhtetee, mis alustab punasest nukleusist. Kiud, mis tuleb punasest nukleusist ja läheb mööda vastaslateraalselt ajutüvi
ANTERIO-POSTERIOORSE TELJE KUJUNEMINE: *Hox- geenid on erin geenisegmentides *Kesk- tagaaju piirkond on tugev signalisatsiooni tsenter. *Eesaju mood otsaju ja vaheaju (sellest areneb silma võrkkest) *vaheajust (Diencephalon) punguvad välja silma vesiikulid. DORSO-VENTRAALSE TELJE KUJUNEMINE: Seljaaju selgmise identiteedi määrab ära epidermis ja kõhtmise notochord e seljakeelik. Seljakeelik ütleb, et arenema peavad motoneuronid. · Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Kõik KNSi rakud tulevad neuraaltorust. Kui paljunemine lõpeb, siis nad migreeruvad vastavasse paika. Ventrikulaartsooni piirkonnas on neuronid, neuroepiteel. Marginaaltsoonis on neuronite jätked. * Lõppasukohta migreeruvad nt mööda teisi rakke. (rakud migreeruvad neuraaltorust väljapoole)
Sensoorne ja motoorne homonukulus – keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole tunnetus ja kontroll. - Motoorse koore stimulatsioon tingib vastavate kehaosade liigutused - Liigutused on esmases motoorses korteksis topograafiliselt organiseeritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. - Motoorne korteks (käsklused) - Basaalganglionid (jõud) - Väikeaju (täpsus) - Ajutüvi ja seljaaju (liigutused) - Motoneuronid - Tasakaal - Baasilised kehaasendid - Autonoomse NS kontroll - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused siis ajutüvest pärinevad kogu keha liigutused. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub 1) Signaali lokaliseerimiseks on vaja nägemisinfot 2) Frontaalsagara motoorika alad planeeriad ja juhivad liigutust 3) Seljaaju kaudu kandub info kätte 4) Motoneuronid viivad sõnumi käe lihastesse
HCO3 ioon difundeerub erütrotsüüditest välja kontsentratsioonide diferentsi tõttu. Erütrotsüüti liiguvad negatiivse laengu asendajana kloori ioonid ja järgneb vesi. HCO3- asendumist klooriga nimetatakse Hamburgeri nihkeks Kopsude CO2 vahetus on eelpool kirjeldatud. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus paikenv hingamiskeskus, kus eristatakse sissehingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja välja hing lihaste tööd juhtivaid ekspiratoorseid neuroneid. Neile alluvad motoneuronid seljaaju IV-VII ja kaela ja I-VII rinnasegmentide eessarvedes.Neuronite aktiivsuse rütmi- tsentraalse rõtmogeneesi( selle kujundamine on autonoomne, mõjutab perifeersetelt retseptoritelt ja KNS osadelt saadav info) abil viiakse hingamine organismi ainevahetusega vastavusse. Gaasivahetus kopsudesgaaside difusioon alveoolide ja vere vahelO2 ja CO2 transport verega gaaside difusioon kudede ja vere vahel.
Lihastevaheline koordinatsioon imneb: * Sünergislihaste (koostoimelihste) adekvaatses valikus; *Antagonistlihaste (vastandtoimelihaste) mittevajaliku aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Lihastevaheline koordinatsioon realiseerub sünergist- ja antagonistlihaste -motoneuronite talitluse retsiprooksete suhete e retsiprookse innervatsiooni alusel. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste -motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antagonistlihste - motoneuronid; *Antangonistlihste pidurdavad lülineuronid. Liigutus algab momendist, kui sünergistlihaste -motoneuronid ja antagonistlihaste pidurdavad lülineuronid on saavutanud küllalt kõrge aktiivsuse ning sünergistlihaste pidurdavate lülineuronite ja antagonistlihaste -motoneurinite aktiivsus on langenud nullnivoole. Retsiprookne innervatsioon on oluline kaasasündinud koordinatsioonimehhanism
mehaaniline või keemiline ärritaja) - ka nende ärritajate poolt esile kutsutud närviimpulss võib vallandada lihaskontraktsiooni ● Erutuslaine neuroni kehas ja jätketes seisneb elektriliste ja keemiliste protsesside keerulises ahelas. - tipp-potentsiaal imetajate organismis olevate neuronite kehas ulatub 10 mV-ni ja kestab u 1 ms - absoluutse refraktaalsuse periood kestab u 0,4 ms - motoneuronid on väga tundlikud - nad võivad vastu võtta ja edastada suur hulga impulsse - motoneuroni keha u 1700 erutustsüklit sekundis - akson ligikaudu 2500 erutustsüklit sekundis. GANGLIONID ● närvisõlm e närvitänk e tänk ● närvide (va motoorsete) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga /nr-de sõlmjas kogum Talitlusest ja ehituselt jagunevad:
geenid, mis määravad pea osa arengu (ajupõied). Nii tekib 3 ajupõikese staadiumist 5 ajupõiekese staadium. Selleks jagunevad ees- ja rombaju kaheks, keskaju jääb üheks. Eesajust tekivad ots- ja vaheaju, rombajust taga- ja piklikaju. Seljaaju selgmise struktuuri määrab ära epidermis, kõhtmise seljakeelik. Dorsoventraalsel polariseerumisel mängivad rolli Shh ja TGF-β perekond. Faktorid määravad ära, et motoneuronid tekivad ventraalselt (Shh) ja assotsatsiooni neuronid (TGF-β) dorsaalselt. Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Kõik kesknärvisüsteemi rakud tulevad neuraaltorust. Kui on toimunud viimane jagunemine, siis migreegruvad sünapsidesse. Liikumine toimub seega
- Aferentsed e sensoorsed neuronid – närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i. - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud, vaid vahendavad infot ühest neuronist teise. - Eferentsed e motoorsed neuronid Gliia koosneb NS mitteneuraalsetest rakkudest; on erinevate funtsoonidega rakkude kogum - Ependüümi rakud - Astrotsüüdid - Mikrogliia - Oligodentdrotsüüdid - Schwanni rakud Neurogeneratsioon perifeerses NS-s Motoneuronid võivad suuta ennast parandada Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müelineniseerimata askonitest Müeliin on valge – valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Inimese aju ontogeeniline areng Aju funktsionaalne hierarhia Inimese aju peamiste osade eestikeelsed vastused Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus
arvust ja varustatav koepiirkonna ning kapillaaride vahelisest kaugusest. Erinevatel kudedel on erinev kapillarisatsioon. Eriti hea on nt südamelihastel. 22. Hingamise regulatsioon: hingamiskeskus, hingamise automaatsus. Hingamiskeskuse aferentsed mõjustused. Hingamine on automaatne protsess, mis kohandub vastavalt organismi vajadustele. Hingamiskeskus Hingamiskeskus asub piklikajus, kus olevad motoneuronid innerveerivad (varustavad närvierutustega) hingamislihaseid. Hingamiskeskus jaguneb: • Dorsaalne respiratoorne grupp: sissehingamiskeskus • Ventraalne respiratoorne grupp: forsseerutud hingamise keskus Hingamiskeskuse neuronitele on omane sisemine rütmiline aktiivsus. 16 Lisaks piklikajule reguleerib hingamise sügavust ja sagedust ka grupp neuroneid ajusillas.
erutuslävega väikestele motoneuronitele rekruteerub järjest rohkem ka kõrgema erutuslävega suuri motoneuroneid. Lihastevaheline koordinatsioon ilmneb: *Sünergistlihaste adekvaatses valikus; *Antagonistlihaste mittevajaliku aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m
ühtse keskuse asemel eristuvad inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite paikmed. Inspiratoorsed neuronid on dorsaalse rühmana tractus solitariuse tuumapiirkonnas, ventraalse rühmana nucleus ambiguuse piirkonnas ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides (C 1-2). Ekspiratoorsed neuronid asuvad nucleus ambiguuse piirkonnas inspiratoorsete neuronite vahel ja veel nucleus retrofacialise juures. Neile neuronitele alluvad hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid seljaaju C4-7 ja Th1-7 segmentide eessarvedes. Hingamistsü klis eristub kolm faasi, mille vaheldumist reguleerivad kuus aktiivsuselt (erutusmustrilt) eri tüüpi neuroniklassi (nende vahel on keeruline süsteem lülitusi, eri aegadel aktiveerumise ja koostöö käigus kujuneb ühine aktiivsusrütm - rütmogenees) formatio reticularise juhtimisel, mille kaudu on süsteemil side aferentidega perifeerias ja kesknärvisüsteemis. Aferentidelt pärineb info võimaldab adaptatsiooni (7.2
Sisekõrva retseptoorsed rakud -> teonärv/kuulmisnärv -> suuraju poolkera oimusagara koor =kuulmiskeskus 185) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides -> esikunärv/tasakaalunärv -> väikeaju ja seljaaju motoneuronid 186) Haistmisanalüsaator Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked/ haistmiskiud moodustavad haistmisnärvi -> haistmissibul -> suuraju koore hipokambikääru konksu osa 187) Maitsmisanalüsaator Maitsmispunga retseptoorne rakk -> IX ja VII peaajunärv -> suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa. 188) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid (Joonis 23 jooniste vihikust)
info vahetus keha ja aju vahel: saadab “teateid” ja toob peaajust “käske” 2. reflekside keskus MOTOORNE TÖÖ 3. toodab programmi keerulisemate liigutuste sooritamiseks Meie lihaste töö: S/a eessarves keskel motoneuronid painutajalihastele ning distaalseltsirutajalihastele. käimine, rääkimine, asendid, kirjutamine jne = KÄITUMINE – osa liigutusi tahtlikud (teadvuse kontrolli all) Seljaajusarve selgmisest osast (dorsaalsest) tulevad sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad – osa mittetahtlikud (ei vaja teadvuse kontrolli) juhteteed. Seljaaju kõhtmisest ehk ventraalsest osast tulevad motoorsed juhteteed.
annaabi.ee 
