aktivisatsiooniseisund. Selleks, et inimene midagi teeb, on vaja, et oleks mingi sisemine aktiivsus (kui minna eksamile mütsiga lööma, siis ei saa parimat tulemust; organism ei mobiliseeri ennast piisavalt kuna tulemus pole tähtis. Samas kui liiga palju püüda, on organism liiga aktiivne). Optimaalse aktivisatsiooni tase on individuaalne. YIN-YANG E. VASTANDPROTSESSIDE TEOORIA Püüab seletada, et inimesed võivad käituda ka sellepärast, et mõned vastandprotsessid panevad nad käima. Vastandprotsessid = Inimese närvisüsteemis on erutusseisund ja pidurdusseisund, need 2 seisundit lähevad pidevalt üksteisele üle ja asenduvad teineteisega. (N: inimene tarvitab esimest korda narkot, pärast seda on organismis erutus ja mingi aja pärast tuleb pidurdusseisund; meeleolu langus. Kui inimene järgmine kord sama koguse paneb, siis erutusprotsessil on kaldvus jääda samaks või väheneda, vastandprotsess tavaliselt suureneb. Seega, inimene hakkab järjest rohkem narkot panema.)
......................................................................................................................................................4 2. AKTIVATSIOON..................................................................................................................................................6 2.1 Optimaalseisund...............................................................................................................................................6 2.2 Vastandprotsessid.............................................................................................................................................6 2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon.............................................................................................................7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE..........................................................................................................................8 4. Inimvajaduste hierarhia.........................
· Yerkes-Dodson'i teooria Soorituse saavutamiseks on vajalik organismi optimaalne aktivisatsiooniseisund. Selleks, et inimene midagi teeks, on tal vaja, et organism oleks aktiveeritud. T-tüüpi inimesed otsivad adrenaliini, kellel on vaja, et optimaalne aktivisatsiooniseisund oleks kõrgem. On ka neid, kellel on tase individuaalselt keskmisest madalam. · Yin-Yang teooria Inimesed võivad käituda ka sellepärast, et on mingid vastandprotsessid, mis panevad inimesi käituma. Inimese organismid toimuvad närvisüsteemis 2 protsessi: närvirakk töötab, ei tööta erutus- ja pidurdusseisund. Need protsessid lähevad üksteisele üle pidevalt. · Abraham Maslow püramiiditeooria Inimesed käituvad vastavalt vajadustele. Kõige alumine osa (5.) püramiidis on füüsiline vajadus (seksuaalne, õhk). Järgmine on turvalisuse või kaitstuse vajadus inimene ei tunne oma elu ohus olevat, kui millegagi tegeleb
BIOGEENNE TEKE 1. Bioloogiline metüleerimine Protsess, kus ensüümide toimel metüülrühm kandub üle sidemesse metalli või metalloidiga. Põhjustajad: Bakterid Seened Vetikad 1. Bioloogiline alküülimine Toimub alküülrühma(de) ülekanne. Protsess on iseloomulik metalloididele. Näiteks arseenbetaiin BIOGEENNE TEKE Demetüleerimine ja dealküülimine Vastandprotsessid, kus orgaanilise rühmaga seotud metall või metalloid vabastatakse Näide ANTROPOGEENNE TEKE 1. Trinbutüültina kasutati laevavärvide koostises biotsiidina lahustudes palju püsivamad kui arvati settisid merepõhja ning imendusid merekarpidesse ja muudesse selgrootutesse 1. Tetraetüülplii kasutati bensiini lisandina detonatsiooni vastu sattus loodusesse ebapiisava põlemise või kütuselekete tulemusena
Erutus ja tegevus tulemuslikkus ongi omavahel seotud. 22.Yerkes-Dodsoni seadus Tegevus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Kui inimene on nii motiveeritud kui ka mõõdukalt erutunud, siis tegutseb ta kõige efektiivsemalt.Vähese erutuse ja motiveerituse korral tuntakse lihtsalt igavust, puudub huvi tegevuse vastu.Liialt kõrge erutus võib aga põhjustada palju vigu ja alati ei saa inimene aru sellestki, mida talle öeldakse. 23.Vastandprotsessid Need protsessiod on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani.Vastand protsessid võivad toimida ka teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. 24.Homöostaas Homöostaatilise seisundi regulastioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitad ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit(homöostaasi) 25.A
valesse kohta. Optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Erinevus on erutuse tasemes. Yerkes-Dodsoni seadus kirjeldab seost U-kujulise kõverana: tegevus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Optimaalseisund toimib teatud piires uued kogemused, mis on eelnevatest täiesti erinevad, kuid positiivsed, ei mõju nii ärritavalt kui negatiivsed. Vastandprotsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Sellistel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu meeldivani. Vastandprotsess võib toimida ka teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv see kestab kauem kui meeldiv tunne. Homöostaatilise seisundi ehk tasakaaluseisundi regulatsioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada, vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust
Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab koos kultuuriga. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Optimaalseisund kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile. Üks neist on väga ärevil, teine rahulik.. eksami sooritab paremini rahulikuks jäänu. Tulemus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Vastandprotsessid. Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugusel juhul talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani. Samas võib olla ka nii, et algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Maslow püramiid: 1) Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms
üldise heaolu jaoks · Sotsiaalsed vajadused- inimene omandab tavaliselt kultuuriga. Eneseteostus antud kultuuris tunnustatud viisil. Yerkes-Dodsoni seadus- erutus ja tegevuse tulemuslikkus on omavahel seotud ning kerge pabin on mõnes olukorras isegi parem. Kui lahendatakse kerget ülesannet, siis peaks erutus olema pigem natuke kõrgem, sest see motiveerib ja kui lahendatakse rasket ülesannet siis erutus peaks olema väiksem, sest see rahustab. Vastandprotsessid e. inimene teeb midagi ebameeldivat selleks, et saautada lõpuks meeldiv kogemus nt. Langevarjuhüpete puhul peab inimene oma hirmust üle saama. Humanistlik lähenemisviis- alusepanija oli Abraham Maslow, kes üritas viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused ühtsesse süsteemita kujutas vajadused püramiidil, kus alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised vajadused ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused
tung ja see paneb inimesi mingit moodi käituma. Sellele teooriale käbi vastu nt uudishimu ja riskialtisus sellises olukorras taandamise asemel inimesed püüavad seda olekut hoopis süvendada. -) Ajendite teooriad mingi väline põhjus, mis paneb inimesi kuidagi käituma. -) Yerkes-Dodsoni seadus: Selleks, et saavutada maksimaalseid tulemusi, vajab inimene optimaalset motivatsiooni. -) Yin-Yang ehk vastandprotsesside teooria: Vahel on vastandprotsessid inimese motivaatoriteks. -) A. Maslow tema meelest on põhiline liikuma panev jõud vajadus. Ta on erinevad vajadused jaganud viie astmelisse püramiidi all pool olevad vajadused, tuleb enne rahuldada, kui saab minna kõrgema astme vajaduste juurde. Tasandid jagunevad: 1) Bioloogilised vajadused (vajadused, mis rahuldamata jätmisel viivad indiviidi või liigi väljasuremisel); 2) Turvalisus vajadus (ükskõik mida me teeme, me tahame, et selle
dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse. Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline – värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane, sinine, kollane). Teooria aga ei suuda seletada ’puhta kollase’ taju ning värvi kontrasti ja järelefekte. Teooria ei seleta mis juhtub pärast kolvikeste aktivatsiooni Vastandprotsessid – kolvikesed annavad sisendi värvipaaride (sinine-kollane; punane- roheline; must-valge) suhtes tundikele rakusüsteemidele. Erinevus on kollase tajumises. Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kepikesed – reageerivad valgusele, võimaldavad näha kiiresti ja kehvades tingimustes, asetseb reetinas perifeerselt Kolvikesed – reageerivad värvusele ja on fookuspunktis suurimad (värvitundlikkus), asuvad reetina keskosal. Nägemistaju lokaalsed koodid Mis on retseptiivväli
korral. Kui inimene on nii motiveeritud kui ka mõõdukalt erutunud, siis tegutseb ta kõige efektiivsemalt. Vähese erutuse ja motivatsiooni korral tuntakse lihtsalt igavust, puudub huvi tegevuse vastu. Liialt kõrge erutus võib aga põhjustada palju vigu ja alati ei saa inimene aru sellestki, mida talle öeldakse. Optimaalseisund toimub teatud piires. Uued kogemused, mis on varasematest täiesti erinevad, aga positiivsed, ei mõju nii ärritavalt kui erinevad, aga negatiivsed. Vastandprotsessid- Need protsessid on seotud olukordadega, kui inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani. Vastandprotsess võib aga toimuda ja teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. Homöostaatilise seisundi regulatsioon- Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit. Neid vajadusi rahuldatakse
II Skeemide vaheliste konfliktide lahendamiseks poolautomaatsed (mitte tahtlikult juhitud) protsessid III Tähelepanu süsteemi poolt juhitud suunatud protsessid uues situatsioonis: a. konstrueeritakse uus skeem uue käitumise kontrollimiseks b. rakendatakse uut skeemi c. jälgitakse vigade tegemist, hindamaks skeemi kohasust Vastandprotsesside teooria Ewald Hering (1878): Kolme tüüpi vastandprotsessid: 1. Roheline protsess ja vastand punane protsess 2. Sinine protsess ja vastand kollane protsess 3. Valge protsess ja vastand must protsess Punase-rohelise värvipimedus: keskmise ja pika lainepikkuse kolvikesed kahjustatud. Oponentrakud taalamuse lateraalses genikulaartuumas Süntees: Kolme tüüpi kolvikesed signaliseerivad vastandrakke. Näide: Lühikese lainepikkuse kolvikesed saadavad erutussignaale, pika lainepikuse kolvikesed pidurdussignaale.
annaabi.ee 
