Somaatiline närvisüsteem-moodustavad liikumis ja meeleelundite närvid,välismaailmaga. Kollatäht-pupilli vastas on koht,kus asuvad ainult kolvikesed Lääts-pm luup läbinud valguskiired langevad silmaava Pimetäht-kohta kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Võrkkest-katab silmatagaosa seestpoolt,sinna koondatakse valguskiired Soon kest-see sisaldab veresooni,osaleb silma temp muutmisel,ning verevarustamisel Värvipimedus-daltoonikud,nad ei suuda tavaliselt rohelist ja punast eristada. Kurtsus-kuulmise täielik puudumine. Kuulmislävi-väikseim helitegevus mida inimene kuuleb.
lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Hästi saab värve eristada vaid heas valguses, sest kolvikeste talitlemiseks on vaja küllaltki tugevat valgust. Parim valgus silmadele on päevavalgus. Tänapäeval mõjutab õpilaste silmade tervist üha rohkem ka arvutiga töötamine. Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgimisest veerand tundi puhkama. Toit peab sisaldama vitamiine, eriti oluline on A-vitamiin, millest organism sünteesib nägemiseks vajalikke ühendeid. Normaalseks nägemiseks on vajalikud
Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune.Abi:nõgusad e klaasidega ürillid.Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiinirikas toit,eriti A-vit, lisaks B ja C- vitamiinid. 2.KÕRV:Trummikile ül-liigutab luukesi,kannavad võnked üle sisekõrva, need võimendavad helivõnkeid.keskkõrvas vb vms:D.Koosneb kolmest luust vms: vasar, alasi, jalus.Kuulmetõri ül-avaneb neelamise/haigutamise ajal.Kõrvavaigu ül, miks eritub-??Õps.Pikaajaline tugev heli-kahjustab kuulmisnärvi ja sisekõrva kuulmisrakkude
Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri lainepikkustel, tekib uus toon Daltoonikud ehk värvipimedad kanapimedus? Kui inimene näeb hämaras väga halvasti, A vitamiini vaegus Sobiv lugemiskaugus? 30-35cm sobiv valgus silmadele? Parim on loomulik valgus Miks kahjustab rappuvas sõidukis lugemine silmi? Tekst rapub ja silmaläätse kumerus kogu aeg suureneb/väheneb Kuidas kahjustab silmi arvuti? Tekib häireid pisaravedeliku moodustamises, kuna arvutis inimene pilgutab silmi vähem Kuidas mõjutab toit nägemist
Tuleb kanda kumerate ehk plusskraadidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näivad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Tuleb kanda nõgusate ehk miinuskraadidega prille. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Nägemishäireks on ka värvipimedus. Värvipimedad ehk daltoonikud ei suuda tavaliselt eristada rohelist ja punast värvi. Nägemine halveneb: halb valgus, ebaõige kehaasend, arvuti, teler, suitsetamine. Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus on 30-35 cm. Iga 45 min, tagant peaks silmi arvutiekraanilt puhkama.
Nägemise kaudu saab 90 % väljast tulevat infot. Silmas ajuni mahub liikuma ühes sekundis palju informatsiooni. Silma võrkkesta osad, vastavalt kuju järgi on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on seotud värvide eristamisega ja kepikesed valgete, mustade, hallide toonide eristamiseks. Kanapimedus võrkkestas vähe kepikesi. Päris pimedas ei näe ükski loom ka, minimaalset valgust on ikka vaja. Värvide eristamisega kasutatakse sageli mõiste värvipimedus daltonismi korral, daltoonikud. Nad ei näe teatud värvitoone, ei erista rohelist ja punast. See, mida näeme, on elektromagnetilised lained. Aga ei eristata kõiki elektromagneteid, nt röntgenkiirgus. Kuulmismeel me kuuleme õhuvõnkeid. Trummikile, selle taga on keskkõrv (kõige väiksemad luud alasi, haamrike, jalus). Selle ülesanne on võimendada õhuvõnkeid, mis jõuavad sisekõrva, seal on tigu. Seal need võnked muudetakse närviprotsessiks. Võnkeid mõõdetakse hertsides. Inimene kuuleb 16 Hz 20 000 Hz
KEPIKESED- võimaldavad nägemist ka hämaramas, eristavad musta ja valget KOLVIKESED-eristavad värve ja vajavad rohkem valgust. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks. KAUGELENÄGEVUS- inimene näeb kaugele, lähedale mitte, aitab kaksikkumer lääts. Pigem vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta taha. LÜHINÄGEVUS- inimene näeb lähedale, kaugele mitte, aitab kaksiknõgus lääts. Pigem nooremas eas ning leevendub vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta ette. DALTOONIKUD ehk värvipimedad ei erista värvusi, pärilik puue ja esineb rohkem meestel. Pole ravitav. SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi.
liiga lame või silmamuna ion normaalsest lühem. Seotus ka vanusega(pluss prillid)prillid ehk kumelääts. Lühinägevus- ei näe kaugele teravalt, arvkest või lääts on liiga kumer, silmamuna liiga pikergune, prillid ehk nõhusläätsed(miinus prillid). Kui lähedalt avadata tekib silmaläätse kumerus ja võib tekkida lühinägelikus.Töökoht peab langema vasakult poolt ja olema piisavalt valge. Värvipimedad ehk daltoonikud, kes ei suuda värve üksteisest eristada, üldjuhul pärilik ja rohkem meestel kui naistel, pole ravitav. Kõrv koosneb: välis-,kesk-ja sisekõrvast. Väliskõrv: kõhre ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik(veidi kõver, mis lõppeb pingul naha ehk trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest). Keskkõrv: trummiõõs(kolm üksteisega seotus kuulmeluukest:vasar, alasi ja jalus). Sisekõrv: kuulmetõri, avaneb neelu ja keskkõrv on
Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. On ka mõned inimesed kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt roheline ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. 5 1.5 Elu pimedana Neid, kes halvasti näevad, nimetatakse osalise nägemispuudega inimesteks. Paljud meie seast on kas lühinägijad või kaugelenägijad. Suurem osa pimeduse vormidest esineb vanematel inimestel, ent haigus või trauma võivad silmi igas vanuses kahjustada. Mõnikord võib laps sündida pimedana või tugeva nägemispuudega.
kasutama (nt. ,,kõik metallid juhivad elektrit" --- elektrijuhtivus on eraldi, iseseisev omadus) MÕTLEMISVORMID: · läbi mingite mõistete mõtlemine (mõiste oluliste tunnuste kogum) · läbi otsustuste mõtlemine (jaatataksevõi eitatakse midagi) · läbi järelduste mõtlemine (olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi, järeldusi) Järeldused: deduktiivne (üldiselt üksikule) nt. kõik daltoonikud ei erista punaseid ja rohelisi toone. juku on daltoonik. järeldus: juku ei erista punaseid ja rohelisi toone., induktiivne (üksikult üldisele) nt. vaatan eelmise nädala öiseid temperatuure, võin järeldada et kõikidel öödel oli temperatuur alla 0 (reast üksikutest faktidest tehakse järeldus) MOTIVATSIOON Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv
lastetuppa ja söögituppa. Aktiveerib eneseusaldust, stimuleerib töötegemist, mõjub ergutavalt nagu tass kanget kohvi. Liigkasutamisel on väsitav ja närviliseks tegev. Punased lilled on armastuse ja viha, võimu ning mässumeelsuse värvus. Kes on ise tugev, jõuline isiksus - sellele võib punane värvus mõjuda tugevust lisavana. Punast loetakse eneseusalduse värvuseks. 9 HUVITAVAID FAKTE VÄRVI KOHTA · Daltoonikud ei erista rohelist ja punast. · Punane on sotsiaaldemokraatide ning kommunistide värv. · Punane on parim värv kasutamiseks pealkirjades, bännerites ja teistes elementides, kuhu tahad lugeja pilku suunata. Hoolitse selle eest, et see punane ainult liiga roosa poleks. · Suur osa naistest eelistab kingituseks punast roosi. Suur osa arvab ka, et ehteid peaks kinkima punases ehtekarbis. Pilt2 punane roos ja punane ehtekarp.
Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Kuna kõik ülejäänud värvitoonud kujunevad nende kolme põhivärvuse segunemisel erinevates Vahekordades, siis piisab ka nende värvuste eristamiseks põhivärvuste kolvikestest. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi, tavaliselt rohelist ja punast, eristada. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Värvipimedus on üldjuhul pärilik ja esineb rohkem meestel kui naistel. Kaasasündinud värvipomedus pole kahjuks ravitav. Inimese värvilist nägemist (värvitaju) uuritakse spetsiaalsete värvustabelite abil. Nendes on eri värvi ringid paigutatud nii, et need moodustavad kujutisi, mida normaalse nägemisega inimesed eristavad, värvipimedad aga mitte. Värvipimedad inimesed ei tohi töötada mitmel erialal, näiteks autojuhtidena.
· võrkkestas valgustundlikud rakud: kolvikesed ja kepikesed · kolvikesed värviline nägemine · kepikesed must-valge nägemine NÄGEMINE · ruumiliselt (2 silma) · sagedasemad häired: a) kaugelenägevus kaugele näeb hästi, kuid raskus lähedal olevate objektidega b) lühinägevus lähedal olevat näeb hästi, kuid kaugeid objekte mitte · nägemishäireks on ka värvipimedus, tavaliselt ei suuda daltoonikud eristada punast ja rohelist KÕRV · on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelund · kolm osa: a) väliskõrv kõrvalest ja välimine kuulmekäik b) keskkõrv trummikile, kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus) c) sisekõrv tigu ja poolringkanalid KUULMINE · trummikile hakkab võnkuma · helid kanduvad edasi keskkõrva · tajume helisid, suudame eristada informatsiooni · normaalne kuulmissagedus on 20-20 000 võnget sekundis · vananedes väheneb TASAKAAL
annaabi.ee 
