positsioonidelt kognitiivses arengus? 1) Abstraktsioonid 2) Kujundid 3) Toimingud 4) Refleksid Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks lapse sisemise aktiivsuse mõjul väliste ärritajatele reageerimisega. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas 1) Ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud 2) Tähendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud
ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? ____________________ 64. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? _____________ 65. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks _____________ mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 66. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas (1) ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud 67. (2) tahendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud Sotsiaalne areng 68. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? _______________________________ 69. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? ____________________________________________________________ 70
Kasuks klassil on olemas sotsiaalne struktuur 63. Kumb vastus on õige? Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamine ühes või teises eluvaldkonnas 76. Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete () ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud televisioon () tähendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses internet kadunud elupiirkond 64. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad 77. Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel?
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ...
MÕTLEMINE Mõtlemine ülesannete lahendamine. On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike ...
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
Mõtemine on tunnetuste kõrgeim aste (tänu mõtlemisele erineme loomariigist) Mõtlemise oluliseks aluseks ja eelduseks on kõnevõime Mõtlemine on valdavalt eksplitsiitne ja teadvuslik protsess, kuigi suur osa mõtlemisprotsesse on implitsiitsed Intuitsioon on näide teadvusvälisest mõtlemisest, intuitsioon rajaneb kogemuste ja teadmiste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel Peamised mõtlemisprotsessid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Peamised mõtlemisvormid: mõiste, järeldus, otsustus. Iduiktiivne üksikult üldisele Deduktiivne üldiselt üksikule Mõtlemine käivutub tavaliselt probleemsituatsiooni korral. Probleemimile lahenduse leidmisel käivitub otsinguprotsess, mille käigus kasutatakse püsimälu ja loovfantaasiat. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Esemeline mõtlemine (vahetu kokkupuude esemetega, nt pusle kokkupanek),
Näiteks mida tegid eile jne. 33) Mõtlemisoperatsioonid, mida tähendavad 1) Analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks 2) Süntees osade või omaduste mõtteline ühendamine ühtseks tervikuks 3) Võrdlemine erinevuste ja sarnasuste leidmine 4) Abstraheerimine eraldatakse esemest või nähtusest olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama 5) Üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed nende üldiste ja oluliste omaduste alusel 34) Mõtlemisvormid, mida tähendavad 1) Mõiste esemete oluliste tunnuste kogu. Koosneb sisust ja mahust. Näiteks mõiste ,,tool". Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, seljatugi. Tema mahuks on kõik tooliliigid. Näiteks mõiste ,,taburet". Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, ilma seljatoeta. Tema mahuks on kõik taburetiliigid. Sarnaseid näiteid võib tuua ka sõnaga ,,puu" ja ,,kask" 2) Otsustus mõtlemisvorm, kus midagi jaatatakse või eitatakse (tõene ja väär)
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaeg...
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
.............................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine............................................................................................................. 6 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid................................................................................... 9 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid...............................................................................................9 2.2.2 Mõtlemisvormid ......................................................................................................10 Mõiste ..............................................................................................................................11 2.3 Mõtlemise liigid.............................................................................................................. 14 2.4 Loovmõtlemine............................................................................................
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
abstraktsioonid. 18. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? 19. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks sisemise aktiivsuse mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 20. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud. Sotsiaalne areng 1. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? 2. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? 1) Individuaal 2) Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas, milleks on perekond, naabruskond ja kool. 3) Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente.
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsia...
konkreetsel arenguastmel. Sageli on ühe klassi õpilased väga erineval arengutasemel, eriti kehtib see mureeas õpilaste kohta, kus algab üleminek formaalsete operatsioonide tasemele. Isegi need õpilased, kes teatud ülesannete lahendamisel ilmutavad formaalset mõtlemist, ei pruugi selleks võimelise dolla neile vähem tuntud ülesannete juures. Abstraktse mõtlemisega isik ei pea oma vastavat võimet alati või sageli kasutama.Ühtlasi ei tähenda see, et madalamad mõtlemisvormid oleksid kadunud. Fischer ja Rose soovitavad õpetajatel silmas pidada järgmist: Aju areng hõlmab korduvaid närvisüsteemi kasvutsükleid ja õppimist, kus lapsed ei õpi oskusi ega mõisteid ära korraga, vaid õpivad neid uuesti ja töötavad neid ümber igal uuel arenguastmel. Nii lapsed kui ka täiskasvanud kasutavad oskusi ja arutlevad mitmel tasemel isegi siis, kui on tegemist konkreetse probleemi või ainevaldkonnaga
uurimismeetodite Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha: · milliseid mõttevorme väide väljendab loogika; · väite verbaalsed struktuurid grammatika; · mida väide maailma kohta ütleb metafüüsika Loogika mõiste autoriks peetakse kas Demokritost või Zenonit Kitionist (stoik). Aristoteles õpetas, et loogika objektiks pole mitte mõtlemine üldse, vaid mõtlemise vormid. Põhilised mõtlemisvormid on mõiste (sõna), otsustuse e lause (väide) ning otsustustest koosnev arutlus. I. Kant nimetas selle formaalseks loogikaks. PÕHILISED LOOGIKASEADUSED (aksioomid) IDENTSUSE SEADUS (Printsiip pärinevat Aristoteleselt, reegli sõnastas G. W. Leibniz) (ld principum(lex) identitatis; ik principle (law) of identity): Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt.
Mõtlemisnähtuste liigitamine. Sarnaselt mälupsühholoogia teemaga on ka mõtlemise teema raames võimalik välja tuua palju erinevaid liigitusi ja alajaotusi. Väljakuj termonioloogias leiame järgmised mõisted: 1. Mõtlemisoperatsioonid 1.1. Analüüs 1.2. Võrdlemine 1.3. Süntees 1.4. Üldistamine 1.5. Absraheerimine 2. Mõtlemisvormid 2.1. Mõiste Üksik Üldine Konkreetne Abstraktne 2.2. Järeldus Tõene Väär 2.3. Otsustus Induktiivne üksikvaatluselt ja faktidelt liigutakse mingile järeldusele
Puhtad mõisted: meelelisuse paljad vormid, kategooriad omavahel seome. Aprioorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada. Kausaalsus. Locke: 2 sündmust, põhjuslik seos; tunneme ära jõu nende vahel. Hume: kausaalsust pole, sündmused järgnevad (=põhjus). Kanti meelest on Hume'il õigus. Kausaalsusprintsiip pole tuletatav aistingutest, vaid pärineb mõistusest. Inimene töötab vastavalt mõtlemisvormidele. Kõigis meie kogemustes on mõtlemisvormid sees. Näivuskiht (die Erscheinung) - see, mida vastu võtame, on paratamatu. Meil ei saa kunagi olla kogemust, mis pole vastavuses kausaalsusseadusega. Transendentaalne otsustusvõime. Kuidas teab mõistus, millal millist kategooriat kasutada. Kant ütleb, et on selline võime (Urteilskraft). Aeg on lüli kategooriate ja aine vahel. Kõik meie aistingud alluvad ühisele vormile. Aeg võimaldab teha otsuseid. Loodusteaduste võimalikkus. Kuidas on puhas loodusteadus võimalik
vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Emile Durkheim · 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. Emile Durkheim · Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. · Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. · Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus Emile Durkheim · Ühiskonnas on integratsioon ehk side. · Mida suurem see side on, seda tugevam on indiviidide sotsiaalne ja psühholoogiline turvatunne (nt leevendab frustratsiooni). · Mida tugevam turvatunne, seda väiksem enesetappude arv. Emile Durkheim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
