positsioonidelt kognitiivses arengus? 1) Abstraktsioonid 2) Kujundid 3) Toimingud 4) Refleksid Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks lapse sisemise aktiivsuse mõjul väliste ärritajatele reageerimisega. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas 1) Ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud 2) Tähendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud
ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? ____________________ 64. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? _____________ 65. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks _____________ mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 66. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas (1) ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud 67. (2) tahendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud Sotsiaalne areng 68. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? _______________________________ 69. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? ____________________________________________________________ 70
Kasuks klassil on olemas sotsiaalne struktuur 63. Kumb vastus on õige? Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamine ühes või teises eluvaldkonnas 76. Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete () ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud televisioon () tähendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses internet kadunud elupiirkond 64. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad 77. Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel?
*mõtlemine võimaldab liikuda ajas edasi-tagasi. Mõtlemisoperatsioonid: *analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. *süntees osade mõtteline ühendamine tervikuks. *võrdlemine erinevuste ja sarnasuste leidmine. *Abstraheerimine eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. *üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel, nt kõik metallid juhivad elektrit. Mõtlemisvormid: 1)Mõiste: *sisu (olulised/mitteolulised tunnused), *maht (kõik esemed, mida antud mõiste sisaldab). 2)Otsustus mõtlemisvorm, kus midagi jaotatakse või eitatakse, võib olla kas tõene või väär. 3)Järeldus olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi. Probleemi lahendamise etapid: *prob. märkamine ja sõnastamine. *teadaolevate mudelite otsimine. *haudumiseperiood. *probleemi läbi uurimine, võib tulla nn ,,ahhaa"-periood. *viimistlemise ja kontrollimise periood
MÕTLEMINE Mõtlemine ülesannete lahendamine. On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike ...
Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse(rohi on roheline, vesi jäätub temperatuuril 0°C). Episoodiline mälu: info on seotud inimese endaga(mida ma tegin eile ja kellega kohtusin üleeile). Kanadas elav eestlane, maailmakuulus mälu-uurija Endel Tulving 2-3 mäluhäiret Amneesia, joobe-mälulünk, vaegmälu Oska nimetada mõtlemisoperatsioonid ja vormid Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine. Mõtlemisvormid: mõiste, otsustus, järeldus. Mõistete olulised tunnused Inimene: bioloogiline oled, imetaja, hästiarenenud aju, püstine kõnnak jne. Tool: mööbliese, mõeldud istumiseks, seljatoega jne Võimete kolm tasandit Andekus, talent ja geniaalsus Kirjelda loovisikut Loovisik on ideederikas, originaalne, keskendumisvõimeline, leidlik, püüdlik, ettevõtlik, uuendustele avatud, uudishimulik, teeb vahet olulisel ja mitteolulisel, ei karda läbikukkumist. Nimeta põhiemotsioonid
meeldejäetuga. 24.Mõtlemisoperatsioonid- Analüüs-mingi eseme v nähtuse(terviku) mõtteline jaotamine osadeks süntees- osades v omaduste ühendamine tervikuks Võrdlemine-erinevuste ja sarnasuste leidmine Abstraheerimine-eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama n. Metallidest elektrijuhtivus Üldistamine- ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende ühiste ja oluliste tunnuste alusel n. Kõik metallid juhivad elektrit 25.Mõtlemisvormid( kirjelda) Mõiste- mõistel on sisu ja maht. Sisuks võib olla olulised ja mitteolulised tunnused. Tooli kohta- olulised tunnused e sisu : mööbliese, istumiseks. Mahuks kõik esemed, mida antud mõiste sisaldab. Mahuks kõik toolid. Mõiste- inimene, sisu- püstikõnnak, kõrgelt arenenud aju, loomariigi esindaja, Maht-kõik inimesed Otsustus- mõtlemisvorm, kus midagi jaatatakse või eitatakse. Otsustus võib olla tõene v väär.
Mõtemine on tunnetuste kõrgeim aste (tänu mõtlemisele erineme loomariigist) Mõtlemise oluliseks aluseks ja eelduseks on kõnevõime Mõtlemine on valdavalt eksplitsiitne ja teadvuslik protsess, kuigi suur osa mõtlemisprotsesse on implitsiitsed Intuitsioon on näide teadvusvälisest mõtlemisest, intuitsioon rajaneb kogemuste ja teadmiste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel Peamised mõtlemisprotsessid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Peamised mõtlemisvormid: mõiste, järeldus, otsustus. Iduiktiivne üksikult üldisele Deduktiivne üldiselt üksikule Mõtlemine käivutub tavaliselt probleemsituatsiooni korral. Probleemimile lahenduse leidmisel käivitub otsinguprotsess, mille käigus kasutatakse püsimälu ja loovfantaasiat. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Esemeline mõtlemine (vahetu kokkupuude esemetega, nt pusle kokkupanek),
Näiteks mida tegid eile jne. 33) Mõtlemisoperatsioonid, mida tähendavad 1) Analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks 2) Süntees osade või omaduste mõtteline ühendamine ühtseks tervikuks 3) Võrdlemine erinevuste ja sarnasuste leidmine 4) Abstraheerimine eraldatakse esemest või nähtusest olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama 5) Üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed nende üldiste ja oluliste omaduste alusel 34) Mõtlemisvormid, mida tähendavad 1) Mõiste esemete oluliste tunnuste kogu. Koosneb sisust ja mahust. Näiteks mõiste ,,tool". Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, seljatugi. Tema mahuks on kõik tooliliigid. Näiteks mõiste ,,taburet". Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, ilma seljatoeta. Tema mahuks on kõik taburetiliigid. Sarnaseid näiteid võib tuua ka sõnaga ,,puu" ja ,,kask" 2) Otsustus mõtlemisvorm, kus midagi jaatatakse või eitatakse (tõene ja väär)
Üldistamine selle abil ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel. Aluseks võetakse need tunnused mis abstraheerimise teel on saadud. Töösse: 1.Psühholoogia mõiste: 2.Psüühika (mõiste ja jagunemine) 3.Protsessid (järjekord) 4.Seisundid 5.Omadused 6.Mõisted: aisting + liigid taju + liigid mälu (2) + osad kujutlus fantaasia + võtted mõtlemine + operatsioonid analüüs süntees võrdlemine abstraheerimine üldistamine Mõtlemisvormid On mõiste, otsustus ja järeldus. Mõiste on eseme oluliste tunnuste kogum. Otsustus on mõtlemis vorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse. Järeldus nimetatakse mõtlemis vormi mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uus teadmine. Loov mõtlemine ehk loovus on mõtlemise eripära, võime luua uusi ideid ja asju, mis on inimese jaoks uued ja tundmatud. (Võib tuleneda olemasolevatest) Õppimine Tundmused ehk emotsioonid on:
mõjub kasvuhooneefekt tulevikus) Mõtlemisoperatsioonid · analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline osadeks jaotamine. · süntees osade või omaduste mõtteline ühendamine üheks tervikuks. · võrdlemine sarnasuste ja erinevuste leidmine. · abstraheerimine eraldatakse esemest mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama. · üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel. Mõtlemisvormid : mõiste, otsustus, järeldus · mõiste eseme, asja, nähtuse oluliste tunnuste kogum. olulised mitteolulised tunnused mõiste maht esemete hulk, mida antud mõiste sisaldab mõiste : ,,TOOL" maht : kõik tooli liigid olulised mitteolulised tunnused värvus, suurus, materjal
............................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine............................................................................................................. 6 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid................................................................................... 9 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid...............................................................................................9 2.2.2 Mõtlemisvormid ......................................................................................................10 Mõiste ..............................................................................................................................11 2.3 Mõtlemise liigid.............................................................................................................. 14 2.4 Loovmõtlemine...........................................................................................
Tähelepanu ressursid. - piiratud - ressursside jaotamine (mitme tegevuse sooritamine üheaegselt võib mõjutada sooritusedukust) Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll)
abstraktsioonid. 18. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? 19. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks sisemise aktiivsuse mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 20. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud. Sotsiaalne areng 1. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? 2. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? 1) Individuaal 2) Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas, milleks on perekond, naabruskond ja kool. 3) Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente.
protsessi, nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. 2) süntees - millegi uuesti tervikuks kokku liitmine- ühendatakse uuesti osad, omadused (mõtteliselt) 3) võrdlemine - kõrvutatakse nähtusi, objekte, protsesse ja tuuakse välja nende erinevusi ja sarnasusi 4) üldistamine - ühendatakse mõtteliselt mingite tähtsate oluliste tunnuste alusel midagi 5) abstraheerimine - mõtlemise operatsioon, mille korral eraldatakse millestki olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. Mõtlemisvormid (struktuur, ülesehitus)- sellega tegeleb loogika- õige mõtlemisõpetus 1) Mõiste - mingite oluliste tunnuste kogum, ilma milleta see mõiste kaotab tähenduse. 2) Otsustus - mõtlemise vorm, milles millegi kohta jaatatakse või eitatakse midagi. 3) Järeldus - mõtlemise vorm, mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uusi teadmisi. Liigitus: 1) deduktiivne - mõtte liikumine üldiselt üksikule 2) induktiivne- üksikult üldisele. J. Piaget- tuntuim lastepsühholoog
konkreetsel arenguastmel. Sageli on ühe klassi õpilased väga erineval arengutasemel, eriti kehtib see mureeas õpilaste kohta, kus algab üleminek formaalsete operatsioonide tasemele. Isegi need õpilased, kes teatud ülesannete lahendamisel ilmutavad formaalset mõtlemist, ei pruugi selleks võimelise dolla neile vähem tuntud ülesannete juures. Abstraktse mõtlemisega isik ei pea oma vastavat võimet alati või sageli kasutama.Ühtlasi ei tähenda see, et madalamad mõtlemisvormid oleksid kadunud. Fischer ja Rose soovitavad õpetajatel silmas pidada järgmist: Aju areng hõlmab korduvaid närvisüsteemi kasvutsükleid ja õppimist, kus lapsed ei õpi oskusi ega mõisteid ära korraga, vaid õpivad neid uuesti ja töötavad neid ümber igal uuel arenguastmel. Nii lapsed kui ka täiskasvanud kasutavad oskusi ja arutlevad mitmel tasemel isegi siis, kui on tegemist konkreetse probleemi või ainevaldkonnaga
uurimismeetodite Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile
Tähelepanu ressursid. - piiratud - ressursside jaotamine (mitme tegevuse sooritamine üheaegselt võib mõjutada sooritusedukust) Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll)
TEEMA 10 MÕTLEMINE Mõtlemine - objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Üks vaimse tegevuse põhimooduseid. Toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Tunnetuse kõrgem,ideaalne aste. Rajatud aistinguile,tajudele, kujutlustele. Otsustus Süllogism- eristatakse subjekti mille kohta midagi väidetakse , predikaati mida väidetakse. Mõtlemisoperatsioonid: Analüüs Süntees Võrdlemine Üldistamine Abstraheerimine Mõtlemisvormid - mõiste (üksik,üldine,konkreetne,abstraktne), järeldus (tõene ,väär), otsustus ( induktiivne,deduktiivne, tõene, vale) Induktsioon - ntx inimene,kes on kohanud üksnes valgeid luiki, teeb järelduse,et luik on valge lind. Piisab ootamatult musta luige kohtamisest,et see teadmine kõrvale heita. Seega liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele. Deduktsioon - alustame teada-tuntud tõdedest ja teeme järelduse üksikjuhu kohta. Ntx
Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada
omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole – st. eemalolevalt. Selle võimaluse annabki meile mõtlemine. Keel on märgisüsteem, mille vahendusel mõtlemine toimub. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemisnähtuste liigitamine Väljakujunenud terminoloogias on võimalik eristada mõisteid nagu: mõtlemisoperatsioonid, mõtlemisvormid ning mõtlemisliigid. Mõtlemisoperatsioonid on: - analüüs - võrdlemine - süntees - üldistamine - abstraheerimine Mõtlemisvormid aga on - mõiste, mis omakorda liigitatakse o üksikuteks o üldisteks o konkreetseteks o abstraktseteks - järeldust, mida jaotatakse: o tõeseks
süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski 39 sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel magada", ,,mitte ükski sõjaväelane ei armasta magada". ,,Mina teda ei kallistanud" Mõtlemisoperatsioonid - analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine ja abstraheerimine. Analüüs Mõtlemisvormid (1) Mõiste mis liigitatakse üksikus, üldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) Järeldus, mida jaotatakse tõeseks ja vääraks, (3) otsustus, mis võib olla a) induktiivne, deduktiivne, b) tõene, väär. Induktsioon induktiivse mõtlemise puhul liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (kõik inimesed, keda olen kohanud hingavad, järelikult on see võime inimesele omane) Teatud piiratust näitab see, et näiteks inimene, kes on
Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel 22 magada", ,,mitte ükski sõjaväelane ei armasta magada". ,,Mina teda ei kallistanud" Mõtlemisoperatsioonid - analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine ja abstraheerimine. Analüüs Mõtlemisvormid (1) Mõiste mis liigitatakse üksikus, üldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) Järeldus, mida jaotatakse tõeseks ja vääraks, (3) otsustus, mis võib olla a) induktiivne, deduktiivne, b) tõene, väär. Induktsioon induktiivse mõtlemise puhul liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (kõik inimesed, keda olen kohanud hingavad, järelikult on see võime inimesele omane) Teatud piiratust näitab see, et näiteks inimene, kes on kohanud üksnes valgeid luiki,
Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha: · milliseid mõttevorme väide väljendab loogika; · väite verbaalsed struktuurid grammatika; · mida väide maailma kohta ütleb metafüüsika Loogika mõiste autoriks peetakse kas Demokritost või Zenonit Kitionist (stoik). Aristoteles õpetas, et loogika objektiks pole mitte mõtlemine üldse, vaid mõtlemise vormid. Põhilised mõtlemisvormid on mõiste (sõna), otsustuse e lause (väide) ning otsustustest koosnev arutlus. I. Kant nimetas selle formaalseks loogikaks. PÕHILISED LOOGIKASEADUSED (aksioomid) IDENTSUSE SEADUS (Printsiip pärinevat Aristoteleselt, reegli sõnastas G. W. Leibniz) (ld principum(lex) identitatis; ik principle (law) of identity): Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt.
Mõtlemisnähtuste liigitamine. Sarnaselt mälupsühholoogia teemaga on ka mõtlemise teema raames võimalik välja tuua palju erinevaid liigitusi ja alajaotusi. Väljakuj termonioloogias leiame järgmised mõisted: 1. Mõtlemisoperatsioonid 1.1. Analüüs 1.2. Võrdlemine 1.3. Süntees 1.4. Üldistamine 1.5. Absraheerimine 2. Mõtlemisvormid 2.1. Mõiste Üksik Üldine Konkreetne Abstraktne 2.2. Järeldus Tõene Väär 2.3. Otsustus Induktiivne üksikvaatluselt ja faktidelt liigutakse mingile järeldusele
Puhtad mõisted: meelelisuse paljad vormid, kategooriad omavahel seome. Aprioorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada. Kausaalsus. Locke: 2 sündmust, põhjuslik seos; tunneme ära jõu nende vahel. Hume: kausaalsust pole, sündmused järgnevad (=põhjus). Kanti meelest on Hume'il õigus. Kausaalsusprintsiip pole tuletatav aistingutest, vaid pärineb mõistusest. Inimene töötab vastavalt mõtlemisvormidele. Kõigis meie kogemustes on mõtlemisvormid sees. Näivuskiht (die Erscheinung) - see, mida vastu võtame, on paratamatu. Meil ei saa kunagi olla kogemust, mis pole vastavuses kausaalsusseadusega. Transendentaalne otsustusvõime. Kuidas teab mõistus, millal millist kategooriat kasutada. Kant ütleb, et on selline võime (Urteilskraft). Aeg on lüli kategooriate ja aine vahel. Kõik meie aistingud alluvad ühisele vormile. Aeg võimaldab teha otsuseid. Loodusteaduste võimalikkus. Kuidas on puhas loodusteadus võimalik
vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Emile Durkheim · 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. Emile Durkheim · Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. · Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. · Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus Emile Durkheim · Ühiskonnas on integratsioon ehk side. · Mida suurem see side on, seda tugevam on indiviidide sotsiaalne ja psühholoogiline turvatunne (nt leevendab frustratsiooni). · Mida tugevam turvatunne, seda väiksem enesetappude arv. Emile Durkheim
annaabi.ee 
