Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Motivatsioon ja eneseteostus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
motivatsioon, eneseteostus, püramiid, aktivatsioon, inimvajaduste, psühholoog, psühholoogia, hierarhia, optimaalseisund, vastandprotsessid, motiveerimine, maslow, astmel, regulatsioon, kognitiivne, lähenemine, erutus, teadliku, kaitsemehhanismid, vajadustest, strateegiad, otsima, eesmärgini, motivatsiooniks, taolisi, motiive, tunduvad, teistegaTALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest. ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed, veendumused, väärtused, tunded ja huvid. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise
Sisukord Sisukord................................................................................................................ ..............................2 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............................3 1. Motivatsioon......................................................................................................... .........................4 2. Inimvajaduste hierarhia............................................................................................................... ..5 3. Vajaduste deooria................................................................................................................. .........6 3.1. Maslow vajaduste hierarhia........................................................................................................6 4. Herzbergi kahe faktori vahel...........................................................
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades
tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Vastandprotsessina käsitletakse olukordi, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidiseid tundeid. Homöostaatilise seisundi tegulatsioon on seotud nende protsessidega, mille abil organism püüdleb seesmise tasakaaluseisundi saavutamise poole. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Abraham Maslow püramiid: 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu- ,unevajadus jms. 2.Kaitstusvajadus.-inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3.Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast, et ta on teistele vajalik ning et ta kuulub kuhugi. 4.Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Ning üritab seda saavutada
motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1. TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIAD 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria Abraham Maslow lõi motivatsiooniteooria, kus inimese vajadused on üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostus on inimese suutlikkus saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rõõmu tunda. Motivatsiooni kõrgema astmeni jõudmiseks peavad olema eelnevalt rahuldatud madalama astme vajadused. Ükski vajadus ei saa olla rahuldatud täiel määral. Maslow motivatsiooniteooria tuumaks on see, et inimesed peavad rahuldama kindlaid vajadusi enne, kui saavad järgmisele tasemele edasi liikuda. Inimesed peavad olema
Motivatsioon ja isiksus. Abraham H. Maslow Abraham H. Maslow (1908-1970) on üks humanistliku psühholoogia teerajajatest ja eelmise sajandi loominguliseimaid psühholooge. Maslow mõtteviis oli oma aja kohta täiesti uudne kui enamik psühholooge oli keskendunud pigem ebanormaalse ja haiglasliku uurimisele, siis Maslow tahtis hoopis teada, mis on vaimse tervise põhjuseks. Tema nimega on lahutamatult seotud sellised mõisted nagu vajaduste hierarhia, eneseteostus ja tippkogemused, mis on leidnud laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse, kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada. Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia
„nägu”. Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste käitumisele ja on võimelised end vastavalt sellele kohandama. riskivalmidus- avaldab mõju juhtide otsustamise ajale ja valiku tegemiseks vajaliku informatsiooni hulgale. Riskivalmis juhid otsustavad kiiresti ja vajavad selleks vähem informatsiooni. Isiksuse tüübid vastavalt isiksuse omaduste ja ametialade vahelistele seostele. Selle teooria töötas välja psühholoog John Holland. Sellest teooriast lähtudes tunneb inimene suuremat rahulolu tööst, mis vastab tema isiklikele omadustele. Isiksuse tüübid: Realistlik Juurdlev Sotsiaalne Traditsiooniline Ettevõtlik Artistlik MOTIVATSIOON LK. 47 Motiiv- ajend, põhjus, tunnetatud vajadus. Motivatsioon- motiivide kogum, mis ajendab inimesi kindlal viisil toimima, käituma. Motiveering- tahtelisele käitumisele eelnev aje, tung, tõukejõud. Oleneb inimese isiksusest
konkureerida teiste sarnaste ettevõtetega. Antud referaadis on autori eesmärgiks arutleda teemadel motiveerimise olemus, erinevad motivatsiooniteooriad, tuginedes erinevatele teoreetilistele allikatele. Kuna teema on väga mahukas ja huvitav ning kirjutada oleks sellest palju, siis on eesmärgiks kirjeldada vaid kõige levinumaid teooriad ja siduda sinna vahele ka tänapäevaseid mõtteavaldusi Eesti juhtivatelt koolitajatelt ja psühholoogidelt. 1. MOTIVATSIOON 1.1. Motivatsiooni mõiste Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Väline motivatsioon on seotud nn. käegakatsutava tasuga - palk, turvalisus, töökeskkond, töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga - võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks
Motivatsioon TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Tervisejuht Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: Kristiina Uuriko Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma......
Tartu Ülikool Pärnu kolledz Majandusteadus Aivo Koplus AÜ 1.a MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: (Sirje Tammiste) PÄRNU 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1. Protsess..........................................................................................................................4 Kokkuvõte.
inimese käitumise aluse. 6.Intrisiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel või eelistuste tõttu. 7.Enesetõhusus teooria-käsitleb probleemi, kuidas on seotud inimeste arusaamad endast ja nende soov ise oma eesmärke saavutada. 8.Saavutusvajadus-seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi.Saavutusvajaduses eristatakse püüdlust edu saavutada ja püüdlust ebaedu vältida. 9.Maslow' püramiid: 1) Füsioloogilised vajadused 2)Kaitstusvajadus 3)Armastus- ja kuuluvusvajadus 4)Tunnustusvajadus 5)Eneseteostusvajadus 10.Homöostaatilise seisundi regulatsioon-Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit (homöstaasi).
tegutsemise potensiaaliks, väljendades jõupingutuste paranemise võimet. Kui inimene saab suurema vastutuse või tunnustuse on nad tugevalt motiveeritud. Sisemised tegurid lähtuvad tööst enesest: need on seotud: tegutsemisõigustega, enesemääramisõigustega, tööelu kvaliteediga. Juht ei tohi ka ära unustada hooldavaid tegureid. Herzbergi teooria kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme puhul. Alderferi E-R-G mudel lk 51 Kolmeastmeline vajadustega hierarhia mudel, võttes arvesse Maslowi hieararhia puuduseid. Tema arvates on töötajad algul huvitatud oma olelusega seotud vajaduste rahuldamisest. Need vajadused olevad füsioloogilisest ja turvalisusega seotud teguritest nagu töötasu, töötingimused, turvalisus ja kõrvalsoodustused. Järgmisel tasemel on vajadus olla seotud, suhetes endast kõrgemal, kõrval ja madalamal olevate inimestega, vajadus olla nende pooolt mõistetav ja tunnustatud nii tööl kui ka väljaspool seda
Suunatud kindlale objektile või situatsioonile Seotud paljude objektide või situatsioonidega üheaegselt Hulk on mõõdetav sadades Hulk on mõõdetav kümnetes Hinnanguline, peegeldab meeldib/ei meeldi sisu On hindamisstandard, peegeldab hea/halb sisu On võimalik muuta Väga raske muuta Väärtuste tüübid: (Milton Rokeach) 1.)Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, õnn, vabadus 2.)Tugiväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, viisakas Uskumus on inimese arvamus objektide, ideede, sündmuste jms kohta( väga palju erinevaid) Hoiak koondab uskumused. Taju liigid: Nägemistaju, haistmistaju, maitsmistaju, kuulmistaju, liigutustaju, värvustaju, keeletaju, inimesetaju, ajataju, tekstuuritaju Taju vead tekivad: 1.) Vähe infot 2.) Vale info 3.) Ebareaalsed ootused 4
Kui need hüvitused on sobivad olemuselt, ajastatuselt ja jaotamiselt, rahuldatakse töötaja algsed vajadused ja tõukejõud. Samal ajal võivad esile kerkida uued vajadused ja tsükkel algab uuesti. Klassikalised teooriad D.McClelland´i motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus. Enimtuntud teooria motivatsioonist on tõenäoliselt Maslowi vajaduste hierarhia teooria. Motivatsiooni kahe teguri teooria esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. MC CLELLAND´I MOTIVATSIOONI TÕUKEJÕUDUDE TEOORIA David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke
ilmselt pole ka juhi poolt pakutud. Soov uuteks potentsiaalseteks saavutusteks, eneseteostuse ning arendamise võimaluseks on ajendanud teda otsima uut töökohta. 6 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD 3.1 Millised vajadused (Maslow) ja faktorid (Herzberg) on Ullal täitmata? Põhjenda. MASLOW HERZBERG vajaduste hierarhia Kahe faktori teooria MOTIVATSIOONIFAKTORID: Eneseteostus eneseteostus, soov areneda, Enesearendamise võimalust pakkuv töö oma potentsiaali saavutamine, soov jõuda avatud oli tööotsinguportaal, soov leida uusi kuhugi kuhu ta on võimeline jõudma. väljakutseid ja eneseteostus võimalusi.
3. Ärrituste teooria Yerkes-Dodsoni seadus – iga inimese jaoks on nn. optimaalse ärrituse tase, kus ta on suuteline tegevust sooritama kõige paremini (T – thrill seeking) 4. Ajendite teooria Selle teooriaga hakati otsima väliseid põhjuseid, mis paneb inimese käituma. 5. Vastandprotsesside teooria (yin ja yang) Selgitatakse inimese käitumist nii, et sama käitumise kutsub esile mitte esmane reaktsioon, vaid sellele järgnev. 6. Kognitiivne teooria a) Sisemine motivatsioon e. intersiivne b) Väline motivatsioon e. ekstrinsiivne Tegevus, mis me teeme, meeldib meile, annab Tegutsema paneb tagajärg: heaolu või mingiks etapiks eesmärgi Positiivne – saan midagi vastu saavutamisel Negatiivne – ei saaks negatiivset tagasisidet Enesetõhusus – need inimesed, kes usuvad oma teadmistesse ja oskustesse, on rohkem motiveeritud tegutsema
Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1
MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisatsiooni siseste muutustega.
Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike lapse teistmoodi). Lapse mõtlemise arengu etapid: 1. Sensomotoorne etapp (0-2a.) laps peab oma meeltele saama piisavalt erinevaid ärritajaid, ka motoorikale peab küllaldaselt võimalusi saama, et maailmaga rohkem
analüüsides lõpuks tähendavad. Põhjalikum analüüs viib talle omaselt alati teatud eesmärkide või vajadusteni, mille taha me ei saa minna ehk siis konkreetsete vajaduste rahuldamiseni. Sellisel juhul need vajadused ei paista enamasti inimeses välja, vaid on pigem olla konkreetsete teadlike ihade mõisteline tuletis. Ehk siis, motivatsiooni uurimine peab olema osaliselt inimese lõplike eesmärkide, ihade või vajaduste uurimine. Alateadlik motivatsioon. Kuna kõik eesmärgid pole sageli teadvuses nähtavad siis oleme sunnitud tegelema ka kogu alateadliku motivatsiooni probleemiga. Psühhoanalüüs on tõestanud, et seos teadliku iha ja selle taga peituva lõpliku alateadliku eesmärgi vahel ei pruugi olla otsene. Seos võib nt olla negatiivne nagu see on vastutoime korral. Seega põhjendatud motivatsiooniteooria ei saa endale kuidagi lubada alateadliku elu eiramist. Inimihade ühisus.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Eelika Kuusik 10c 20.10.2013a. MOTIVATSIOON Sisukord Sissejuhatus Motivatsiooni definisatsioon.................................................................... Motiivide liigitus....................................................................................... Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid............................. Motivatsiooni suunad............................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Kasutatud allikad..................................................................................... Inimene on motiveeritud siis, kui teeb endale meeldivat tööd meeldivas keskkonnas. Edu = võimed + võimalused + motivatsioon
ehk vaimse sünapsi koefitsent. SQ tähendab tajuda üldist, leida seoseid sündmuste ja protsesside vahel ning mõista maailma kui tervikut. SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen, ehk eneseteadlikkusega. SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline. SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate elupürobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke. 27. Motivatsioon (motivation) - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon on teotahe. Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saavutab töös pidevalt häid tulemusi, ning näitab töötades üles energiat ja entusiasmi. 28. Motiiv (motive) - on inimest aktiivsusele ajendav tegur. Motiivideks võivad olla vajadused, ootused, soovid midagi saavutada. Motiivid võivad olla sisemised (isiklikud
MOTIVATSIOON Referaat Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: _ Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. _ Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. _ Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. _ Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Kas raha motiveerib? Jah, aga ... kas pingutus ja tulemused on sellisel juhul maksimaalsed? Ei ole. Tähtis on, et inimene tunnetaks vahetut seost tegevuse tulemuste ja saadava rahalise tasu vahel. _ Raha on motiveeriv ainult neile, kes seda oluliseks peavad. _ Raha on efektiivne siis, kui see annab olulise efekti. Selle eest saab lubada endalemidagi, mida enne ei saanud. _ Raha motiveerib, kui see on tunnustus hästi tehtud töö eest. Kui
tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. · On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. J.Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) MIS MEID MOTIVEERIB? Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nälg ja söömine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette,
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel alusel eristatakse
Motivatsioon ja vajadused Motivatsioon: On tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas. Nende asjaolude sekka võib ühel ja samal ajal kuuluda mitmeid komponente ehk konkreetseid motiive. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: Füsioloogilised motiivid- tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda. Psühholoogilised motiivid- tulenevad
kui nad on piisavalt phendunud. Kuigi McGregori raamat sellest teooriast avaldati alles 1960 aastal kandis ta selle ette MIT`i Sloani juhtimiskoolis 1957 aastal. Natuke enne seda, kui McGregor suri, arendas ta midagi, mida ta ise kutsus Z teooriaks. Vastuseks kikidele kes tema X ja Y teooriat kritiseerisid. Kuid neid mtteid ei avalikustatud laialdaselt. Abraham Maslow elulugu: Maslow elas aastatel 1908-1970. Ta oli ameerika pshholoog, kes on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Ta ppis New Yorkis juurat, abiellus Bertha Goodmaniga, kes oli tema nbu. Vanemad olid nende abielu vastu, kuid Abraham sellest ei hoolinud. Neil sndis kaks ttart. Koos koliti Wisconsinisse, kus Maslow hakkas huvituma pshholoogiast. Sealses likoolis sai Maslow nii bakalaureuse, magistri kui ka doktori kraadi. Peale lpetamist naasis ta New Yorki. Seal hakkas teda huvitama inimeste seksuaalsus. Ta hakkas petama Brooklyni kolledis. Enne surma elas ta Kalifornias.
1 MOTIVATSIOON Sõna motivatsioon pärineb ladina keelest motus ehk liikumapanev jõud. See suunab inimese tegevust, on ajendiks, mis varustab teda energiaga. Motivatsioon tekib vajadustest ja eesmärkidest ning avaldub tegevustes. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine
Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..........................
omadus, mis peab igal juhil olema võime töötada inimestega!! Samuti on juhatajal selgeks tegemata eelkõige iseendale ning seejärel oma töölistele ettevõtte eesmärk ehk lõpptulemus, milleni tahetakse oma tegevusega jõuda (lk 53). Eesmärk ei pea olema füüsiliselt kirja pandud, vaid võib olla ka mõtteline. Eesmärke väljendatakse omaduste, kvaliteedi, koguste, normide, ülesannete, tähtaegade jms kaudu. Läbi eesmärgi tuleb ka motivatsioon. Ka inimvajaduste rahuldamine töökeskkonnas on väga oluline. Vajaduste käsitlusi on mitmeid. Palju räägitakse humanistliku psühholoogia esindaja Abraham Maslow poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia viieastmelisest mudelist (lk13). Mudeli kasutamisel soovitatakse juhtidel tähelepanu pöörata peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuste ja eneseteostuste järele
Juhendaja: Anita Agabus Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid ...................................................................................................... 8 2.2. Hügieenifaktorid.............................................................................................................11
päritolule. Humanistlik lähenemine-(Maslon- vajaduse püramiid/hierarhia) 1. Füsioloogilsed vajadused 2. kaitsusvajadus 3. armastus- ja kuuluvusvajaus 4. tunnustusvajadus 5. eneseteostusvajadus Kognitiivne lähenemine- millised mõtlemisprotsessid mõjutavad käitumist. Intrinsiivne(seesmine) motivatsioon- seotud pikaajaliste eesmärkide saavutamisega Ekstrinsiivne( väline) motivatsioon- seotud väliste tasudega. Tavaelus piirid ähmased, vahel võib väline motivatsioon hakata sisemist kahandama. SEKSUAALVAJADUS väga tugev liikumapanev jõud. Bioloogiline eesmärk: oma geenide/ liigi säilitamine. Suguiha-soov leida partner ja astuda seksuaalvahekorda. Põhjused: füsioloogilsed ja psühholoogilised. Füsioloogilised põhjused · Ajuripats(vaheajus)->suguhormoonide tootmine · Testosteroon (androgeen) Mõlemad mõjutavad suguiha · Östrogeen Ülesanded:1)olulised sootunnuste väljakujunemisel
annaabi.ee 
