Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (keelust üleastumise korral). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss
Kammkarp seostatud Aphrodite, seetõttu ka armastusega. Lootoseõis Egiptuses, Indias, Hiinas ja Jaapanis levinud iidne sümbol. Tähendab surma, kosmilist elu, jumalikkust, inimese spirituaalset kasvu ning hinge täiuslikkusele jõudmise potentsiaali. (Teine lootoseõis Vana-Egiptusemüstiline Maa sümbol) Muna sümboliseeris õnne, rikkust, tervist, sündi ja taassündi. Kuppel taeva sümbol, sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid, Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Küllusesarv - Küllusesarv ei saanud Roomas kunagi tühjaks. Veinijumala Diomposese ja Demeteri ning Priapore sümbol. Lääne kunstis tähendab küllusesarv ohtrust ja õitsengut, veel on see ka Maa, sügise, külalislahkuse, õnne ja üksmeelse allegooria juureks. Emaliku hoolitsuse ja armastuse naiselik sümbol. Krüsanteem - Algselt tenno (keisri) tunnus. Tänapäeval Jaapani riigi vapp Sümboliseerib pikka iga ,õpetatust ja rahulolu.
Lisaks teatas ingel Gabriel Muhamedile, et tema on Jumala prohvet. Muhamed leppis enda uue staatusega ning sellest ajast alates hakkas Muhamed vastu võtma ingli Gabrieli vahendusel tekste, millest moodustati islami püha raamat. · Muhamedi siirdumine Medinasse kiusati taga, ei tahetud alluda koraani seadustele ja muhamed põgenes. Alustatakse ajaarvamist sellest sündmusest · Medinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid.Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. · Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks. kirjas prohvetite eluloolised
Mosee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaabia kivi umber. Peale Muhhamadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning järk-järgult jumalateenistused lõppesid kirikust sai mosee. Tänapäeval on enamik moseesid mitte-moslemitele suletud. Islamil on oma 5 põhiõpetust: 1. Usutunnistus: "Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhammad on Allahi saadik." 2. Palvetused toimuvad viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. 3. Almuste andmine, mille suuruseks on 2,5% kogu varast. 4. Paastumine, see kestab terve ramadaanikuu. 5. Palverännak Mekasse on igale muhammeedlasele kohustuslik vähemalt kord elus.
SUAHIILI KULTUUR · Merekaubandus. Veeti välja elevandiluud, ninasarvikusarvi, kilpkonnakilpe, kookosõli jms, vastu saadi rauatooteid, relvi, puuvilla, nisu · Islami levik tõi siia palju araablasi, aafrika ja araabia kultuuri baasil tekkiski suahiiliu kultuur · Suahiili keeles palju araabiakeele mõjusid · Rannikulinnade teke. Linnriigid · Valitses islami usk ja kultuur, põhielanikonna moodustasid siiski põlisrahvad · Linnriigid jõukad. Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö. Puuvillriie, savinõud, klaasitooted, helmed Lõuna-Aafrika ZIMBABWE KULTUUR. MONOMOTAPA · 13.-15. sajand-Suur-Zimbabwe(kivist hooned) , mille rajasid batu hõimud · Pealinna ümbritses u 300 m pikkune, kuni 10 m kõrgune ja 3-5 m paksune graniidist ringmüür, laotud ilma mördita. Unikaalne ehitusviis kogu Mustas Aafrikas · Valitseja palee kaunistatud kulla, kalliskivide ja vasega · Teadmata põhjusel hüljati 1450
Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja jooksul - kuna kristlust loeti lähedaseks usundiks, võisid moslemid pühakojana kasutada ka kirikut, mida samaaegselt kasutati kristlaste poolt. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning järk-järgult jumalateenistused lõppesid - kirikust sai mosee. Tänapäeval on enamik moseesid mitte-moslemitele suletud. Vaade esimesele moseele ja kuulsale Kaaba kivile. Mosee traditsiooniline ülesehitus Täpseid reegleid mosee ehitusele on vähe. Kohustuslik on orienteeritus Meka suunas (nn qiblah). Harilikult tähistab seda niss ühes hoone seinas (araabia keeles mihrb). Ehitise selle osa kohal peab olema katus ning selles seinas ei tohi olla uksi. Mihrbi kaunistavad sageli kalligraafilised Koraani värsid või geomeetriline muster
12. sajandil muutus populaarseks lakabikeraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabikeraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Arhidektuur Kahtlemata on islami kunsti kõige eredamaks esindajaks arhidektuur. Selle kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Kuna usklikud põlvitasid palveks Meka Kaaba poole, on mosee tagasein ehk qibla just selles suunas.
· Kesk - Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjustada sellega põllu viljakust. · Ristiusu tekkides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti. Elu puu · On loomise universaalne sümbol. · Elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas, oksad taevas. · Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Kuppel · Taeva sümbol sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid , Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Kammkarp · Seostatud Aphrodite, seetõttu ka armastusega. Alfa ja o(o)mega · Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht. · sümboliseerivad Jumalat kui kõige oleva algust ja lõppu. · Johannese Ilmutusraamatus on kirjas: "Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!" · Kunagi oli ka ristiusu salamärk. Riigiõun · Sümboliseerib ülemvõimu Krüsanteem · Idamaades on krüsanteem igavese elu sümbol.
valitseja Muhammad Ali reformieelne poliitika. Ta hindas kõrgelt haridust ja kultuuri ning Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole, palju noori saadeti ka Euroopasse õppima. Areng oli kiire ja enamus egiptlasi pooldas islami kaasajastamist. Pärsias säilis keskaegne ühiskonnakord kaua. Uusi ideid ei võetud kasutusele ega kuulma, pidurdus hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst järgisid klassikalise islamikultuuri radu. Poeesias domineeris usuteema. Pealinna ehitati losse moseesid, sildu, aedu, paviljone, kaarväravaid. 19 sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud käivitati trükipress, ilmus esimene ajaleht. 19 sajandi II poolel avati Teheranis Teaduste Maja, mis oli polütehniline kool, jagati peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi. Pärsia kirjavarasse ilmusid uued teemad (rahvuslus, demokraatia, sotsiaalne õiglus) ja uued vormid (romaan, lühijutt). Uued usuliikumised 18 saj
Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). Mosee juurde kuuluvad 990-1013. enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid.
keisri vastu sõtta ei läinud, sest pidas keisrit kõigest hoolimata rahusoovlikuks ja kristlikuks. 1250. aasta lõpus suri Friedrich II tõenäoliselt düsenteeriasse. Vaid neli aastat pärast tema surma varises Hohenstaufenite võim kokku ning Saksamaal algas kuni 1273. aastani kestev interreegnum. Friedrich II oli tuntud oma skepsisega usudogmade suhtes, samas näitas ta erinevate usundite suhtes üles suurt tolerantsi, lastes Siitsilia kuningriiki ehitada ka moseesid. Friedrich toetas lisaks kunstidele ka teadust ning rajas 1224. aastal Napolisse ülikooli, mis kannab siiani tema nime.
· Almuste jagamine (2,5% sissetulekust) · Palveränd kord elus Mekasse- hadz 32) Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks? · 7 saj lõhenes islam kolmeks vooluks 1) hardziidid 2) sunniidid- neil on Koraan+ koraani kommentaar oluline 3) Siidid- koraan on nende jaoks viimne tõde 33) Mis on tähtsal kohal islami kunstis? · Domineeriv roll oli arhitektuuril...ehitati... 1) Moseesid (pühakojad) 2) Medreseid (islamiusuliste noormeeste koolid) 3) Hauakambreid 4) Karavandide peatumispaiku 5) Ehitised kaunistati kuplitega ja võlvid sissekäikudega 34) Millised on Vana-Vene riigi kaks vastukäivat teooriat? NORMANNISTLIK ANTINORMANNISTLIK *Arvatakse et Vana- Vene riigi lõid viikingid *Arvab, et esimene teooria on vaid legend.
ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi- keraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.Arhidektuur kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana
Linnades on nii modernset kui ka koloniseerimise aegset arhitektuuri. Kuigi mõned Cotonous elavad inimesed elavad mitmekorrustelistes kortermajades, siis naabruskonnas elatakse tavaliselt müüridega ümbritsetud tarastatud õuedega majades. Kuigi väikestes linnades ja külades ehitatakse uued majad tavaliselt betoonplokist ja neil on metallkatused, aga paljud majad ehitatakse mudatellistest ja katuseks kasutatakse õlgesid. Suurtes linnades on nii moseesid kui ka kirikuid ja igas linnas on vähemalt üks vabaõhu turg. Söök Isegi paljudes linnades tehakse süüa kas õues või vihma korral eraldi ruumis või varjendis. Naised ja tüdrukud valmistavad perele süüa, kuigi paljud noored mehed õpivad söögitegemist. Kuna paljudes kodudes puudub külmkapp, siis käivad enamus inimesi turul mitu korda nädalas, et toitu osta. Põhitoiduks on peamiselt tärklisest tehtud puder, mida süüakse kastmega, mis sisaldab köögivilju ja liha või kala
'Asr pärastlõunapalve, objekti vari on sama pikk kui objekt ise. Maghrib päikeseloojangupalve, kui viimast päikesevalgust on näha. 'Isa öine palve, päikeseloojangu ja päikesetõusu keskel, mis on umbkaudselt enne keskööd. Moslemid palvetavad näoga Meka poole ning enne seda tuleb nägu ja käed puhta voolava veega pesta. Palve pidamise koht ei ole oluline, kuid kogukonna tugevdamiseks on ehitatud mitmeid moseesid ehk pühakodasid. Palvetamiskoht peab olema puhas, võimaluse korral kasutatakse vaibakest musalla. Mosees viib palvust läbi imaam, või mõni auväärne meessoost moslem. Palvetamisega käib kaasas ra'kah. See on kindel asendite rütm, mis ühe palvuse korral kordub vähemalt kaks kuni neli korda. Kolmas põhisammas annetamine Zakaat tähendab araabia keeles kasvu või puhastamist. Tänapäeva kontekstis on zakaat kohustuslik maks, kus oma varades tuleb iga aasta anda 2,5% vaestele
Kiriku, Armeenia Apostliku Kiriku, Rooma-Katoliku Kiriku, Piiskopi Kiriku Jeerusalemmas ja Lähis-Idas, Maronite Kiriku, Armeenia-Katoliku Kiriku, Kaldea- Katoliku Kiriku, Süüria-Katoliku Kiriku või Süüria Õigeusu Kiriku liikmed. Egiptuse põhiseaduse kohaselt peab iga uus õigusakt olema kaudselt islami seadusega kooskõlas. Sunniitluse peamine hanafi kool on suuresti riigi poolt organiseeritud, läbi Wizaret Al-Awkaf (religiooni ministeeriumi). Al-Awkaf kontrollib kõiki moseesid ja vaatab üle kõik moslemi vaimulikud. Imaame treenitakse imaami kutsekoolides ja Al- Azhar'i Ülikoolis. Teaduskond toetab sunniitlust ja volitab preemiaid, et anda fatwa otsuseid islami küsimustes. Egiptuses on kaks suurt religioosset institutsiooni. Al-Azhar Ülikool (araabia keeles ) on kõige vanem kõrgemate õpingute islami institutsioon (asutatud 970 pKr) ja peetakse üheks maailma vanimaks säilinud ülikooliks. Aleksandria Kopti
SAKSAMAA Rahvastik Saksamaa on 356 910 ruutkilomeetrise pindalaga suurriik, kus elab 82 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Asustus on tihe ka Reini jõe org tänu maalilisele loodusele ning sajandipikkusele veinivalmistamistraditsioonile. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Seal asuvad Alpid. Kesk- ja Ida- Saksamaa on on samuti hõredama asustusega, kuna seal on tihedad metsad ja mägi...
Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Religioon Ametlikku riigiusku Prantsusmaal ei ole, ehkki 90 protsenti on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõramaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes üks protsent prantslastest on päritolult juudid. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnes 16 protsenti rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole naist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Osa õpetajaskonda ja vasakpoolseid on religiooni suhtes vaenulikult meelestatud. 19. sajandist peale on kirik riigist lahutatud
oma rahvale prohvetiks ja hoiatajaks valinud. Muhamedi esialgne sõnum oli väga lihtne: "Ei ole teisi jumalaid peale Allahi, kõik teised on ebajumalad ja nende kujud Mekas tuleb hävitada. Jumala kohus ja viimnepäev on lähedal." Muhamedi pooldajaid hakati nimetama moslemiteks. Moslem jumala tahtele alistunud. 622 siirdus Muhamed koos pooldajatega Mediinasse. Islami ajaarvamise algus! Algas uus etapp Islami ajaloos. Muhamed asus agaralt Islami kogukonda moodustama, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ja muutis palvetamise suuna Jeruusalemma asemel Mekaks. Muhamed andis seadusi moslemite usu, eluviiside ja sotsiaalse tegevuse kohta. Mediinas saadud ilmutuse toel võttis ta seisukoha ka sõjaliste ja poliitiliste sündmuste suhtes. 630. aastal naases Muhamed oma armeega Mekasse. Tema käsul hävitati Kaaba pühamu ebajumala kujud. Ruudukujulise pühakoja nurka kinnitatud musta meteoriitkivi jättis ta paigale
linnu, on ühiskondlikus elus endiselt väga tähtsad hõimusuhted, milles omakorga hõlmab olulise koha Islam. Laiemalt kuulub Afganistan Pärsia kultuuri ruumi. Afganistani varasemat kunsti on algul mõjutanud hellenistlikud ning hiljem budistlikud eeskujud. I aastatuhandest on säilinud Hadda klooster ja Bämiäni budistlik koobasklooster, mille ees seisnud hiiglaslikud Buddha kujud Talibani valitsuse ajal hävitati, kuid nüüd neid taastatakse. Araablaste ja mongolite võimu ajal rajati moseesid, mausoleume ja teisi ehitusi. Afganistani keskaegsete kirjanike seast on oluliseimad Firdausi, kes kirjutas pärsia- tadziki rahvuseepose "Shähnäme", poeet Abul-Majd Sanä'i, kellele kuulub poeem "Hadiqat-ul Haqiqah". Afganistani rahvamuusika on mitmekesine. Levinud on kaksikvärssidest koosnev, tihti improvisatsiooniline olustikuline laul landõi. N-ö klassikaline muusika on nii instrumentaalne kui ka vokaalne. Paljud professionaalsed muusikud on India päritolu.
Nimelt oli kunsti funktsioon jutustada kristliku usu tõekspidamisi ja arusaamu visuaalses keeles. Ja see oli väga oluline, sest tol ajal oli kirjaoskuse õppimine võimalik vähestel. Seega oli maalikunst üheltpoolt evangeeliumi kuulutamise vahend kirjaoskamatutele, teiseltpoolt aga võimalus võimu ja positsiooni omavatel inimestel rõhutada oma religioossust. Islamiusk aga näiteks keelab kujutada piltidel loomi, inimesi ja jumalaid. Nii kaunistavad kunstnikud moseesid ja pühi raamatuid imekaunite ning keerukate geomeetriliste mustritega. Seega ei saanud seal inimestele piltide kaudu usku edasi anda ja uskumiste ja tõekspidamiste edasi andmine käis suuliselt. Kuid lisaks tavalisele maalikunstile on religioonis oluline koht ka sümbolitel. Enamikule inimestele on identiteediga seonduv väga tähtis. Inimestele meeldib tunda, et nad pole üksi. Kuuluvus- ja tunnustusvajadus on üks inimese põhivajadusi. Suur osa inimestest on
Egiptus. Asus uuenduste teele, millele aitas kaasa Napoleon'i vallutusretk (1789-1799) kui ka valitseja Muhammad Ali reformimeelne poliitika. Ali hindas kõrgelt haritust,kultuuri ja Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole.Avati esimene trükikoda (1822) ning hakkas ilmuma esimene ajaleht ,,Egiptuse Sündmused". Pärsia. 16.-18.saj pidurdus hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst jälgisid klassikalise islamikultuuri radu.Pealinna Isfahanisse ehitati losse,moseesid,sildu,aedu,paviljone, kaarväravaid jne.1817.a käivitati Tabrize trükipress.Ajakirjanduse levik sai alguse 19.saj II poolel.18.saj algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani vähese tundmise vastu.Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tunduks kui vahhabiidide liikumine.Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks-siiite pidasid aga usust taganejateks.Nad mõistsid hukka uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami
Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Näiteks Hamburgis on rohkem moseesid kui üheski teises Euroopa linnas. Linnad Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse
ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid. Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. (M.S. London ,,Islam'' 2001) 4 2. MUHAMED MohammadibnAbd Allah (pilt 1) sündis Mekas umbes 570
ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid. Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. (M.S. London ,,Islam'' 2001) 4 2. MUHAMED MohammadibnAbd Allah (pilt 1) sündis Mekas umbes 570
Islam muhamed sündis 57 ekr mekas kaupehena tegutsedes kohtus nii ristiusu kui judaismiga. 40a hakkas nägema nägemusi ja jõudis veendumusele, et allah on ta prohvetiks valinud. Algne sõnum ,,ei ole jumalat peale jumala, sest kõik teised on ebajumalad". Tema esimesteks toetajateks olid ta naine Khadija ja sugulased Abu Bakr ja Ali. 622.a põgenes medinasse, millest sai uue usu poliitiline keskus. Muhamed lasi sinna rajada moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning andis välja seadusi. 630.a saabus tagasi mekasse 1 koos kaaskonnaga ning tegi Kaaba pühamust oma usu keskuse. Suri 632.a medinas ja on sinna maetud. Koraan koosneb Muhhamedi 23 poolt jooksul saadud ilmutustest ja suulisest pärimusest. Ehtne koraan saab olla ainult araabia keeles. Koosneb 114 suurast e peatykist
fooritulest ja jalakäija õigusest ülekäigurajal. Samas on Türgis maanteed (kiirteed) väga heas korras ning bussiühendus eri linnade vahel väga hea. Välismaalastesse suhtutakse Türgis külalislahkelt. Islamiusk ei piira riietumistavasid, kuid liiga napp ja paljastav riietus võib äratada asjatut negatiivset tähelepanu. Suhtumine riietumisstiili ja tunnete väljendamisse avalikus kohas erineb märgatavalt Türgi eri piirkondades. Islamiusu pühakodasid, moseesid, külastades järgida kohalikke kombeid. Tervishoid Türgis viibides on soovitav juua ainult pudelivett. Eriti suvise kuumusega pöörata tähelepanu toidu kvaliteedile. 2008. aasta alguses avastati üksikuid inimesele ohtliku H5N1-tüüpi linnugripi viiruse juhtumeid Põhja-Türgis Zonguldaki ja Edirne provintsides. Viiruse laiemat levikut ei järgnenud. Välisministeerium soovitab enne reisi siiski tutvuda Tervisekaitseinspektsiooni kodulehel oleva
ning sdea räägiti tervelt neljal kontinendil. Prantsuse keel on lausa kliiniliselt täpne ning paljude välismaalaste arvates ka ilus. Prantslasi kurvastab nende keele hääbumine ja inglise keele esiletõus. 3.2 Religioon Ametlikku usundit Prantsusmaal ei ole, ehkki umbes 80% kodanikest on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõrmaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes protsent prantslastest on päritolult juudid. Olgugi, et enamik neist on ühiskonda sisse elanud, on nad viimasel kümnendil kokku puutunud üha suureneva antisemitismiga, kaasa arvatud juudi kalmistute rüvetamine, plahvatused nende poodides jne. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev ning läbi põimunud kohalike tavadega. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnen 16% rahvast käib regulaarselt kirikus
vabastamist) 14. juuli Pühakutepäev (kristlik püha, mil asutatakse kõiki pühakuid, kel puudub nimepäev) 1. november Vaherahupäev, Armistice (mälestatakse I maailmasõja lõppu, milles langes iga 25. prantslane) 11. november Jõulupüha 25. detsember Usk Ametlikku riigiusku Prantsusmaal ei ole, ehkki 90 protsenti 56 miljonist kodanikust on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõramaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes üks protsent prantslastest on päritolult juudid. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev. Usukombeid täidetakse Marseilles's vähem kui Nantes'is, Pariisis vähem kui Bretagne'is, kus see on läbi põimitud kohalike tavadega. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnes 16 protsenti rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole naist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Osa õpetajaskonda ja
edu ega kurvastanud ebaõnn. Timurit on peetud Usbekistani suurimaks ,,uhkuseks", kellel õnnestus 14. sajandi teisel poolel Aasiat Indiast kuni Türgini valitseda. Ta kohtles alistatuid ülimalt vägivaldselt (nt. lasi 2000 vangi elusalt müürida või siis 5000-l pea raiuda ja nii igal maal tuhandete kaupa). Mees sündis Samarkandis ja seal on ka tema viimane puhkepaik. Tema tööd jätkas poeg Ulugbek, kes rajas Samarkandi esimese medrese. Samarkandis on arvukalt värvikate minarettidega moseesid, mausoleume, vaimulikke õppeasutusi (medreseid). Siiidi moseedel ei kujutata elusolendeid seega on tiigrikujutised ebatavalised. Samarkandi ülevaim vaatamisväärsus on Registani väljak, mida ümbritseb 3 medreset. SHWEDAGON Birmas. Maailma kõrgeim religioosne ehitis. Täpset ehitusaega ei teata. On teada, et stuupa oli varem, kui selle ümbruses olev linn. Birma kõige pühama koha külastus - Shwedagon'i stuupa. Kuldne usukeskus.
ainulaadse kloostriga Gruusias. Ajaloos on klooster tähtis, sest oli kunagi Gruusia kultuurikeskus. Kloostrist avanev vaade ja ümberkaudne piirkond on kindlasti vaatamist väärt. Thbilisisse sattudes tuleks külastada linna õhuraduteed, kuna see annab vaate kogu linnale. Samuti tuleks ära käia Thbilisi vanalinnas, mis on suure kultuurilise väärtusega. Thbilisi vanalinnas kohtuvad ehitised erinevatest aegadest ning linn on täis imetlusväärseid moseesid ja katedraale, mis ei asu üksteisest kuigi kaugel. Abhaasias käies tasub külastada RezoGabriadze nukuteatrit, mis annab võimaluse heita pilgu peale kohalikule huumorile. Kultuurilisest poolest tasub Abhaasias käies külastada Lykhny küla, mis asub Musta mere rannikuäärsel alal. Nii külas kui selle ümbruses asub 16 mitmeid ajalooliselt olulisi monumente ja kirikuid (nt. 10. sajandist pärit Neitsi Maarja
Selles on palju araabia mõjusid kaua kasutita araabia tähestikku, alles 20. sajandil vahetus see ladina tähestiku vastu. Umbes 40-st suahiili linnast olid suuremad Mombasa, Sansibar, Kilwa, Muqdisho. Osadest linnadest kujunesid kaubandusega tegelevad linnriigid, kus valitses silami usk ning võim oli araabia dünastia käes, kuid suuremaosa elanikkonnast moodustasid siiski Aafrika põlisrahvad. Linnad paistsid silma oma jõukusega: · Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö Toodeti ka vahetuskaupa Aafrika sisealadele savinõud, helmed, klaastooted, puuvillriie. LÕUNA-AAFRIKA ZIMBABWE. MONOMOTAPA Suur-Zimbabwe (13.-15. saj) oli keskaegse Lõuna-Aafrika vanimaid ning võimsamaid riike, mille rajasid bantu hõimud. Nimetus tuleneb sõnadest dzimba dzamabwe kivist hooned. Linna ümbritses umbes 300 m pikkune, -10 m kõrgune ja 3-5 m paksune ringmüür, mis oli laotud graniidiplokkidest ilma mördita
ristiusu ja judaismiga. 40-aastaselt jõudis ta veendumusele, et Allah on teda prohvetiks valinud. Algne sõnum, mida ta kuulutas kõlas: Ei ole jumalat peale Jumala; kõik teised on ebajumalad; Jumala kohtupäev on ligi. Esimesed toetajad, muslimid (ar 'Jumala tahtele alistunu'), olid tema naise sugulased. 622. a põgenes koos teiste muslimitega kaubalinna Mediinasse. Mediinast kujunes uue usundi (islam 'kuuletumine') poliitiline keskus. Muhamed: · rajas koguduse · ehitas moseesid · määras kindlaks palvuste ajad ja suuna · andis välja seadusi 630. a vallutas ta Meka ja määras sealse muistse Kaaba pühamu peamiseks usukeskuseks. Mahamed suri 632 Mediinas ja on sinna maetud. Islami seisukoha järgi oli Muhamed inimesena Allahi viimane saadik prohvet, kes vahendas inimestele Allahi tahte Koraani. Pühakiri Koraan koosneb Muhamedi ilmutustest. Pühakirja juurde kuulub Muhamedi kohta käiv pärimus ehk sunna. Tekst pandi ja redigeeriti 7
Novgorodi Sofia katedraali välisilme on väga lihtne ja range. Skulptuur leidis Venemaal vähe viljelemist. Ümarplastikat ei olnud. Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist ja seal pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika. § 24. Islami kunst. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Muhameedlane peab 5x päevas palvetama. Moseesid hakati ehitama juba 7.sajandil. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv arabesk. Juba 8.sajandi alguses alustati Damaskuse Suure mosee ehitamist ristiusu kiriku kohale. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid.
1526. aastal purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultanite väe, vallutas Delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Võimsaim moguli valitseja oli Baburi pojapoeg Akbar.Moslemite ülemvõim ei toonud kaasa india kultuuri langust. Kuigi hindud ja moslemid suhtusid teineteisse umbusklikult ja isegi vaenulikult, sugenes nende vahel siiski rahumeelne läbikäimine. See tõi kaasa india ja islami kultuuri mõningase segunemise. Moguli valitsejate korraldusel rajati rohkelt moseesid, losse ja mausoleume. Neist tuntuim on Tadz Mahal. Indial olid ka sidemed muu maailmaga. Ookeanil käis vilgas merekaubandus, leiti vürtse, tunti ka käsitööliste valmistatud käsitöötooteid, eriti kuldnõusdi ja hõbenõusid. 34) Ameerika vanad kõrgkultuurid Ameerikasse jõudsid inimesed umbes 20 000 aastat tagasi. Elati hõimudena. Kütiti loomi ja püüti kala. Kesk Ameerikasse ja Lõuna Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel
Võimsaim moguli valitseja oli Baburi pojapoeg Akbar. Ta korraldas riigivalitsemist ja püüdis edendada läbikäimist islamiusuliste ja hindude vahel. Baburi ja Akbari rajatud mogulite riik püsis Indias kuni 19. sajandi keskpaigani. Kuigi hindud ja moslemid suhtusid üksteisse umbusklikult ja isegi vaenulikult, sugenes nende vahel siiski ka rahumeelne läbisaamine. Moguli valitsejate korraldustel rajati palju losse, moseesid ja mausoleume, neist tuntum on 16. sajandi esimesel poole rajatud Tadz Mahali mosee- mausloleum Delhi lähedal. Indial oli tol ajal tihe läbisaamine muu maailmaga, näiteks käis India ookeanil tihe merekaubandus. Eriti tähtsaks sai India läänerannikul paiknev kaubalinn Calicut. Sealt veeti India kaupu Araabia maadesse, kus need edasi toimetati. Eurooplaste silmis olid India kaupadest eriti hinnatud vürtsid
residents. Sa'dahi lähistelt on leitav Zaydi Surnuaed, kus saab näha riigi ilusaimaid hauakive. (Ibid.) Jeemenis asub ka Zabidi ajalooline linn. Seal on näha nii antiikseid kodusid kui sõjalisi ehitisi. Zabid oli Jeemeni pealinn 13-15. sajandini. Linn on ringjas ning ümbritsetud kindlustustega. Kindluses on neli väravat, mille kaudu toodi linna vett. Linna keskpunktiks on Asairi mosee. Suur Mosee asub linna lääneosas. Zabidis asub enim moseesid kogu Jeemeni peale. Neid on seal kokku umbes 86. Mõned moseedest on väikesed ehitised, kuid osad neist on väga võimsad ja huvitava dekoratsiooniga. (Historic Town of Zabid 2012) Zabidi linn oma kitsaste tänavate ja traditsionaalsete majade ning minarettidega on näide selle aja arhitektuurist. Linna ümber on surnuaiad. Zabid mängis suurt rolli islami 30 usu levitamises, kuna seal asus Islami Ülikool. 1021-1159
ehitamisel. moseedena on kasutatud ka kristlikke kirikuid kuna vallutati suuri kristlikke valduseid. Need on muudetud siis moseedeks, nt. hagia sophia. Kõige tähtsam mosee asub mekas, mida ümbritseb 9 minaretti. ehk palvetorni. mõnikord ongi mosee vaid suur palvetorn. Kõige rohkem on ehitatud ruudu või ristkülikukujulise põhiplaaniga nagu Al- Hakimi mosee kairos. Palve nurk on alati suunatud meka poole. Tüüpilisel moseel pole peal kupleid, türklased armastasid ehitada moseesid. Peaaegu sada moseed on ehitanud Sinan. Selime mosee on järgi tehtud _ _ (mingi mida me oleme õppinud). Edirne e. Adrianoopol, on olnud türgi pealinn, enne konstantinoopoli vallutamist. See mängis olulist osa ka türgi-.. sõjas 1878. Lisaks moseedele on nad ehitanud ka palju maoseleume, nt. jeruusamemmas al-aksa mosee. Teine mida on kasuattud ka kirikuna kristlaste poolt on ___ . Ka damaskus on olnud oluline. Nende paavsti kutsutakse kaliifiks. Ametit on hiljem kandnud ka türgi sultanid
Pilet 14 1. Islami kunst Islami usuk on väga järjekindel ja range ning vaen igasuguste ebajumalate vastu on põhjustanud mitte aninult usulise sisuga piltide vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise. Keeldu pole kõikjal täidetud, siiski mõned kujutised vaipadel on olnud aeg ajalt võimalikud. Ssee on arhitektuur, tarbekunst ja abstrakten ornamentika, mis ühendab kogu visuaalset keskkonda. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakorda mosee. Moseesid hakati ehitama juba 7 sajandil. Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on tihti üks või mitu poolümarat palvenissi. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on keeruline väänlev taimemotiiv, mis katab pinda ühtlase vaibna. Ornamentika on loodud erinevast materjalist, näiteks erinevattest kivisortidest
lähedased. Vabanemisele viivad 3 asja: karma, teadmine, bhakti (täielik hingeline pühendumus jumalale). Devi naissoost kaasa.. tema ja Siva kooslus oli lahutamatu pakt, pani aluse..mingi asja tekkele Siva kummardamine on seotud ka surma kummardamisega. 2.aastatuhande algul pKr tungisid Indiasse moslemid, sissetungi mõju polnud katastroofiline, hävitasid mõningaid templeid, templikividest ehitati hiljem moseesid, hinduism pmst elas üle selle. Budismile mõjus hullemini. Hinduismil polnud 1 kindlat asutajat. BUDISM Asutaja oli Buddha. Linnade tekkega 8-6.saj eKr kaasnes ühiskondlik stress, filosoofilise mõtte areng, millega kaasnes askeetlike liikumiste tõus ja uute religioonide teke. Võimuvõitlus erinevate linnade vahel jm ühiskondlik surve tekitas inimestes küsimuse, kuidas sellest pääseda. Vedade ohvririitus ei pakkunud sellele vastust, see oli pragmaatiline,
annaabi.ee 
