Islami viis põhisammast (0)

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
Islami viis põhisammast
Referaat
Koostaja : Evelyn Reinov
Juhendaja : Neeme Randrüüt
Tallinn 2018

Islamist üldiselt

Islam on populaarsuselt teine religioon maailmas, jäädes alla kristlusele. Muslemeid, islami usu järgijaid, on maailmas kokku üle 1,7 miljardit, mis on rohkem kui 20 protsenti maailma populatsioonist. Islam on monoteistlik religioon, mille kohaselt on maailmas Ainujumal Allah , mis tähendab araabia keeles Jumalat. Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist.
Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan , mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus , ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema seaduste kohaselt. Moslemi elu aluseks on islami viis põhisammast, milleks on usutunnistus , palvus , annetamine , paast ja palverännak.

Esimene põhisammas – usutunnistus

Usutunnistus, mis on viiest põhisambast kõige tähtsam, nimetatakse araabia keeles šahaadaks. Islami usus vastuvõtmiseks peab isik lausuma kindla fraasi kahe tunnistaja juuresoleku . See fraas on „Ei ole jumalust peale Jumala ja Muhammed on Tema sõnumitooja“, mis on araabia keeles „Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah”.
Šahaada eeldab järgmiste tõdede omaksvõtmist ja nende tunnistamist:

• Taweed – Allahi ühtsus, terviklikkus ja jagamatus.
  
• Risallah – moslemid peavad uskuma, et Allah on maa peale saatnud 124 000 tõelist prohvetit, kellest viimane oli Muhamed .
  
• Mala’ikah – usk inglitesse, kelle kaudu Allah on prohvetitega kõneles.
  
• Kutubullah – usk Koraani ja teiste prohvetlike raamatute eksimatusse.
  
• Yawmuddin – usk Kohtumõistmise Päeva ja ülestõusmisse.
  
• Al- qadr – usk, et maailma saatuse on Allah poolt ettemääratud.
  
• Akhriah – usk, et maapealses elus tehtud valikud mõjutavad isikut surmajärgses elus.
  

Teine põhisammas – palvus

Salaat ehk palvus on islami usu järgijate tähtsaim kohustus, mis toimub viis korda päevas. Palve ajad ei ole kindlaks määratud kellaaegadega vaid päikese positsiooniga. Loomulikult on lubatud inimesel päeva jooksul rohkem palvetada, kuid on viis kohustusliku palvet:

• Fažr – koidikupalve, kui esimest päikesevalgust on näha.
  
• Dohr – keskpäevapalve, kui päike on kõige kõrgemal taevas.
  
• 'Asr – pärastlõunapalve, objekti vari on sama pikk kui objekt ise.
  
• Maghrib – päikeseloojangupalve, kui viimast päikesevalgust on näha.
  
• 'Iša – öine palve, päikeseloojangu ja päikesetõusu keskel, mis on umbkaudselt enne keskööd.
  

Moslemid palvetavad näoga Meka poole ning enne seda tuleb nägu ja käed puhta voolava veega pesta. Palve pidamise koht ei ole oluline, kuid kogukonna tugevdamiseks on ehitatud mitmeid mošeesid ehk pühakodasid. Palvetamiskoht peab olema puhas, võimaluse korral kasutatakse vaibakest musalla. Mošees viib palvust läbi imaam, või mõni auväärne meessoost moslem . Palvetamisega käib kaasas ra’kah. See on kindel asendite rütm, mis ühe palvuse korral kordub vähemalt kaks kuni neli korda.

Kolmas põhisammas – annetamine

Zakaat tähendab araabia keeles kasvu või puhastamist. Tänapäeva kontekstis on zakaat kohustuslik maks, kus oma varades tuleb iga aasta anda 2,5% vaestele. Sellega puhastavad isikud oma vara ja annavad sellele juurde uut kasvujõudu, kuna Jumal õnnistab isikuid heateo eest.

Neljas põhisammas – paast

Igal aastal ramadaanikuul (islami kalendri järgi 9. kuu) toimub rangelt järgitav paast saum . Terve selle kuu jooksul päikesetõusust kuni päikeseloojanguni tuleb hoiduda söögist, joogist ja seksuaalvahekorrast. Paastumine aitab moslemitel arendada enesekontrolli , paremat arusaama Jumala kingitustest ning omada suuremat kaastunnet puudustkannatavate inimeste vastu. Selleks, et paast oleks vastu võetud, peab olema täidetut viis tingimust:

• Isik on moslem.
  
• Isik on suguküps.
  
• Isik on võimeline paastuma.
  
• Isik on paikne (ei reisi).
  
• Isikut ei mõjuta paastumist takistavad tegurid nagu haigus, ekstreemne valu (nt. menstrueerivad naised), rinnaga toitmine või rasedus.
  

Paastu eesmärgiks on inimeste keha ja vaimu puhastamine. Sel ajal on mõtted ja tunded suunatud Jumala poole, et Tema aitaks üle elada selle aasta kõige raskema aja.

Viies põhisammas – palverännak

Iga moslem, kes on füüsiliselt ja majanduslikult võimeline peab sooritama korra oma elus palverännaku Mekasse ehk Hadž. Palverännaku ettevõtmine on kulukas ja seetõttu jääb see enamikutele ühekordseks sündmuseks, mis toimub islami kalendri kuuaasta viimase kuu 7.-12. päeval. Palverännakut alustades ei tohi riietes olla sõlmi ega sõrmuseid sõrmes. Kui jõutakse Meka lähedale on kohustus selga panna valge rüü ihrami, milles läbitakse ülejäänud palverännak.
Mekasse jõudes läbitakse kindlaid rituaal . Väike hadži ehk umrah põhirituaalid on seitsmekordne käimine ümber Kaaba (islami tähtsaim pühamu), seitsmekordne edasi-tagasi käimine Safa ja Marwa künka vahel. Peale seda võib teha väikse pausi, millele järgneb suur hadži ehk Al Hajjul Akbar – käik Afarati mäele, Mina külas oleva kuju kividega loopimine ja veekord ümber Kaaba käimine. Hadži lõpetakase suure ohverdamispeoga, kus ohverdatakse loomi Jumalale , enamasti lambaid , kuid ka kaameleid, kitsi ja veiseid. Peale hadži läbimist saab moslem endale aunime hadži (mees) või hadža (naine).
Kasutatud kirjandus

• https://et.wikipedia.org/wiki/Islami_viis_sammast
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Ramadaan
  
• http://www.islam.pri.ee/index.php?id=29
  
• http://www.koraan.ee/
  
• http://vanaweb.hkhk.edu.ee/religiooniturism/islam.html
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Had%C5%BE
  
• http://www.islam.pri.ee/islamreferaat.pdf
  
• https://en.wikipedia.org/wiki/Salah_times
  
• https://en.wikipedia.org/wiki/Fasting_in_Islam#General_conditions