Geograafia Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe...
Mandrijäätekkelised kuhjevormid Christopher Tammesoo 9.a Rainis Tsänk 9.a Sissejuhatus Mandrijäätekkelisi kuhjevorme on kahte liiki: - moreentasandikud, - moreenkünkad, Need koosnevad enamasti moreenist. Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas.
mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Kõrg-Eesti on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla. Eesti pinnavormid Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreen- küngastikud-Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula). Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed. Oosid e
Karjääriviisiline eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad
· mandrijäätekkelised; · veetekeelised; · karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel OOSID: mandrijää sulamisvee setteist koosnev vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud vee kuhjaval toimel liustiku ees, sees, peal või all MÕHN: liustikujõe setetest koosnev positiivne pinnavorm
Maapinna Kõrgus merepinnast . Maapinna kõrgus merepinnast on absoluutne kõrgus.Nimeta Eesti kõige kõrgem"mägi" , Mis tegelikult on küngas ! Suur-Munamägi. Lõuna-Eestis asuv kõrgustik, mille kõrgeim tipp on Kuutsemägi (207m) . Otepää Kõrgustik.Kõige Idapoolsem, Eesti Suurima Järve Ääres asuv madalik . Peipsi Madalik.Lõuna-Eesti kõige madalam kõrgustik . Sakala Kõrgustik .Mis tekkisid jääaja lõpul kohtades, kus jääserv pikemalt paigal püsis ja moreen kuhjus ? tekkisid moreentasandikud. Mandrijää voolitud ovaalsed leivapätsikujulised lamedad kõrgendikud, mille jää taganedes settis moreen. Seega on voored nii jää kulutava kui ka kuhjava tegevuse tagajärg. 2. Märgi ära kaardil : Otepää Kõrgustik, Pandivere Kõrgustik, Peipsi Madalik, Kesk- Eesti Tasadik, Lääne-Eesti Madalik,Karula Kõrgustik,Põhja- Eestimadalik .
Eesti pinnavormid Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) More...
Mandrijäätekkelised pinnavormid Kristiina Reimand Karina Sepp Karl Luht Paetasandikud paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud mõne meetri kõrgused paekühmud rannikul klibused rannavallid kulutusnõod Põhja- ja Lääne-Eestis Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve ...
Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik
Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik ● Kõrgustik ja maastikurajoon Põhja-Eestis Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel ● Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²) ● Kogupindala – 2145 km² ● Pinnamood tasandikuline, lausikuline (moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored, mõhnastikud, otsamoreenid) ● Suurima sademevee infiltratsiooniga piirkond Eestis (õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud j...
Vooremaad ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13km ja laius 3,5 km. Suurt osa vooremaa pinnast kasutatakse põllumajandusmaana. Geograafiline iseloomustus. Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal . Inimtegevus. Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju ja vähesel määral loomasööta. Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. Inimmõju : pos. ja neg.
Geograafia kordamismaterjal kontrolltööks 16. okt Tuuli Varik Geograafia kordamisküsimused 1. Tead, millised pinnavormid on tekkinud : a) enne jääaega loodekagu suunalised lahed põhjarannikul, voored, moreentasandikud b) jääajal otsamoreen, moreenkünkad, viirsavitasandikud c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid:
järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal.
rannikuäärsed maastikud. Eesti võib jaotada viieks maastikuvaldkonnaks ja 22-ks maastikurajooniks: Põhja-Eesti maastikuvaldkond Põhja-Eesti rannikumadalik-Põhja-Eesti e. Soome lahe rannikumadalik koos rannikulähedaste saartega kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Harju lavamaa- Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud. Viru lavamaa- Harju lavamaaga sarnane Viru lavamaa paikneb võrdlemisi kitsa ribana Loobu jõest Narva linnani. Lavamaad piiritlev paekallas on siin sirge, ilma klindilahtedeta ja kogu pikkuses pinnamoes väga selgelt märgatav. Kesk-Eesti tasandik- Kesk-Eesti tasandik hõlmab mandri-Eesti keskosa. Pinnamood on küllalt tasane, kohati esineb madalaid voorjaid künniseid, näiteks Põltsamaa ümbruses. Pandivere kõrgustik- Pandivere kõrgustiku lainja pinnamoega maastikku ilmestavad metsased
oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreense...
Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks. 3.Pinnamood Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste,järvede,soode,niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid,aga ka põllumaid ja soid. Lk 1 4.Kliimaolud Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui, Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma, kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel.
Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava ,
5 3. HARJU LAVAMAA 3.1 ISELOOMUSTUS Pindala: 2948 km2 Eesti territooriumist 8,67 % Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Maastiku eripära- aluspõhja pinnaläheduse tõttu lootaimkattega paetasandike ning suurte põllumaade ja salumetsadega moreentasandikud. Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega, millest suuremad paiknevad Keila ja Kuusalu ümbruses. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud. Paekalda serva liigestavad klindilahed (Vääna) ja klindineemikud. Paljudes kohtades esineb ulatuslikke karstialasid, milledest suurim ja tuntuim on Kostivere. Harju lavamaale on iseloomulikud soostunud piirkonnad ja karstid – pinnavormid, mis on
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
on samuti Kesk-Eesti tasandikul. Selle madalama osa hõlmab Endla järv, mida ümbritsevad samanimelise looduskaitseala piiresse jäävad rabad ja madalsood. 3 GEOLOOGILINE EHITUS Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku. Sarnaselt Pandivere kõrgustikuga valitsevad ka siin lainjad moreentasandikud. Erinevalt Pandiverest on Kesk-Eestis aluspõhjakivimid aga märksa paksema pinnakattelasundi all ning reljeef on tugevamini voorestatud. Reljeefi voorestatus tuleneb otseselt Pandivere kõrgustiku kui kunagise jäälahkmeala olemasolust. Kõrgustik takistas viimase jääaja lõpus liustike vaba pealetungi ning jaotas selle erinevateks jääkeelteks. Viimased liikusid kõrgustikust kummaltki poolt mööda: üks piki läänenõlva edelasse Pärnu lahe suunas ning teine piki idanõlva kagusse
Mägiliustikud- 2% oruliustikud, libisevad mägedest mööda orgusid alla Mandriliustikud- 98% jääkilbid, jäämutsid, Antarktisel, Gröönimaal, Põhja- Jäämere saartel Liustike tähtsus kliima kujunemises ja veeringes- Liustike tegevus pinnamoe kujunemisel- pealetungil raske, tasandab aluspinda, süvendab nõgusid, kõrgusvahed vähenevad; taganemisel sulaveed, pinnamood muutub künklikuk, kõrgusvahed suurenevad Liustikutekkelised pinnavormid- voored, moreenkünkad, moreentasandikud, otsamoreenid Fjordrannik- pikk kitsas järkude kõrgete kallastega sügav laht või väin Skäärrannik- kristalsete kivimitega kaljusaar Deltarannik- madal rannik liigestatud paljude jõeharudega Limaalrannik- jõesuudmesse tekkinud merelaht Laguunrannik- merelaht, mida eraldab merest settevool Dalmaatsiarannik- ranniku lähedal palju väikseid madalaid saarekesi
Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid ka mõjutavad kliimat ja on selle indikaatoriks, reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Liustikutekkelised pinnavormid Liustiku sulamisvee tekkelised o Voored o Oosid o Moreenkünkad o Mühnad o Moreentasandikud o Sandurid o Otsamoreenid 10 Vdrdle siingiprotsesse ülemjooks keskjooks 2. voolu kiirus kiire aeglane 3. erosioon (kiili põhja külje 4
Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Neid liigitatakse kõige sagedamini tekke põhjal. Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel. Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid. Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e
aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on mõis asutatud millalgi 1355 ja 1482. aasta vahelisel ajal. Keskajal oli mõis arvatavasti välja ehitatud kivist vasallilinnusena (http://www.mois.ee/). Joonis 3. Anija mõisa kaart. Mõõtkava 1:6499 5 2. Anija küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid Anija küla asub Põja-Eesti lavamaal (Harju lavamaal) valdavalt 50m kõrgusel merepinnast. Peamisteks pinnavormideks on moreentasandikud ja sootasandikud, inimtekkesed pinnavormid on teetammid ja kuivenduskraavid. Anija küla aluspõhja moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku kivimid, pinnakatteks on moreen ja soosetted. 6 3. Anija küla Harjumaal. Ortofoto Mõõtkava 1:20308 7 4. Anija küla põhikaart Mõõtkava 1:20308 Legend http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/pk_legend_at.png
aga ka ülejäänud 20 E kõrgeimat mäge asuvad Haanja kõrgustikul. Küngastevahelistes nõgudes on ligi 170 järve (Tuuljärv) ning sood, mis on tekkinud vanade järvede asemele. Vällamäel on mõõdetud turba rekordpaksus – 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu moreenkattega mõhnad ja fluvi- ja limnoglatsiaalsed mõhnad (1/3 on mõhnastikud ja servaaladel on lainjad orgudega liigestatud moreentasandikud ning sandurid ja jääpaisjärveliivikud). Kõrgustiku keskosast lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org (ürgorud asuvad kõrgustiku servaaladel). Haanja kõrgustik nagu Pandivere kõrgustik, on veelahkmeala: siit algavad Piusa, Pedetsi, Koiva, Pärlijõgi... Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m
b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid: * Jääkriimud - Mandrijää kulutatud * Silekaljud - Mandrijää kulutatud * Käharkaljud - Mandrijää kulutatud * Kaljuvoored - Mandrijää kulutatud * Kulutusnõod( jääkündenõod) - Mandrijää kulutas nõgusid sügavamaks ja laiemaks b) kulutus ja kuhjepinnavormid: *voored - Mandrijää kulutas aluspinda ja kuhjas moreeni c) kuhjepinnavormid: * Moreentasandikud - Mandrijää sulas aeglaselt ja kuhjas moreeni ühtlase kihina * Otsamoreenid - Mandrijää lükkas moreeni enda ees ja kuhjas moreeni mandrijää otsas vallina * Moreenkünkad - Jää seisis pikka aega ühe koha peal ja sulas välja küngas. 25.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku sulamisvete a) kulutuspinnavormid: * Ürgorud - Uuristanud jääsulamisvesi b) kuhjepinnavormid: * Oosid(vallseljakud) - Tekkinud setetest( kuhjumise tagajärjel) * Sandurid - Tekkinud liivast ja kruusast
Seega põhjustab periooditi esinev ülavesi neis muldades gleistumist. Lessiveerumine omakorda soodustab veelgi sissuhtehorisondi rikastumist väikeste mullaosakestega ja selle dreenivuse halvenemist. Mullad on kujunenud lainjatele moreentasandikele, kus lähtekivimiks on peamiselt punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Enamus on kasutuses põllumaana (Eesti muldadest) Gleistunud kahkjad mullad - LPg Reljeef: lainjad moreentasandikud ja voored. Mulla lähtekivim on kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Mulla reaktsioon profiili ülaosas on nõrgalt happeline või neutraalne. Metsana paraniiske, veega varustatus hea (Kõlli, 2000). Deluviaalmullad - D Parasniiske deluviaalmuld paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. Nendel aladel toimub ka mulla ärauhtumine, kuid pealeuhtumine on alati suurem, mistõttu materjal akumuleerub
-43,5°C. Voorte vahel asuvad järved. Järeved on loode kagu suunalised. Miks? Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv, sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv. Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järv. Jõgevamaal on arvukalt jõgesid, maakonda läbivad pikemad jõed on Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi ja Navesti jõgi . Põltsamaa- Jõgeva ümbruses pinnavormides vahelduvad nõrgalt lainjad moreentasandikud, kohati väikevoorte ja soostunud aladega. Moreen liustike kuhjatud sete, mis koosneb erineva suurusega osakestest. Moreentasandik liustikutekkeline tasane ala, mille pinnakatte moodustab valdavalt moreen. Mullastik- Eesti viljakamad põllumullad/ põllualad- leostunud ja leetjad mullad. Lähtekivimis domineerib karbonaatne liivsavimoreen. Madalamatel aladel gleistunud mullad Põltsamaa ja Pedja jõe ümbruses esinevad üleujutused. Leostumine
Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised • Voored • Oosid • Moreenkünkad • Mõhnad • Moreentasandikud • Sandurid • Otsamoreenid 14. Tunne piltidel, joonistel ja kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannik. 15. Jõega seotud MÕISTED!!!! SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu. JÄRV- veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus ookeaniga VEEHOIDLA (tehisjärv) - inimeste tehtud järv. PÕHJAVESI - maa sees olev vesi (tavaliselt asub vettpidavate kivimikihtide peal).
Iseloomulik künklik reljeef, paksud setted, suured kõrgused ning selged nõlvad. Pandivere hiiglaslik kühm. Lainjas moreentasandik millelt kõrgub oosiahelikke, mõhnastikke ja kõrgendikke. Iseloomulik on karstumine. Sakala madalam, vaheldusrikkam. Ürgorud. Domineerivad devoni liivakividesse ulatuvatest ürgorguest liigestud lainjad ja väikevoortega moreentasandikud. Haanja suur ja keskkünlik reljeef. Otepää Moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad. Karula Küngastevöönd Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eestis Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Ugandi ehk KaguEesti lavamaa. Harju ja Viru lavamaa 3070m kõrgused lubjakivi platood. Ugandi lavamaa 40100 devoni liivakivi platoo.
metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Pärnumaa metskonna territoorium jaguneb Liivi lahe rannikumadaliku, Soomaa ja Metsepole madaliku vahel. Liivi lahe rannikumadaliku osas domineerivad mere- ja tuuletekkelised pinnavormid, millega lõunaosas kaasnevad moreentasandikud ning sood. Metsepole madalik asub metskonna kaguosas, Eesti-Läti piirialal. Soomaa maastikurajoonis valdavad jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Metsepole madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega. Pärnumaa metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Tolkuse, Soometsa, Tõrgu, Rongu ja Nigula. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm
• Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Kuhjevormid • Oosid (kujunevad mandrijää lõhedes) • Sandurid (kujunevad liustikuserva ees)
d) kulutusnõod ja kulutusvagumused. Suhteliselt suurte mõõtmetega negatiivsed pinnavormid. * Kulutusnõod on enam-vähem ovaalse (pikliku) kujuga, suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää oma liikumisel süvendas ja silus. * Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid. Ka need on jää poolt kulutatud ja silutud. Mandrijää kuhjevormid - moodustuvad jääst väljasulava moreeni arvelt, kusjuures materjal jääb tekkekohale. a) moreentasandikud tasandikud, mille pinnakatteks on moreen, mis paljandub otse maapinnal. Moreentasandiku pind ei ole tavaliselt ideaalselt sile vaid on liigestatud (lainjas). - orustatud moreentasandikud (n Tartu ümbrus kuni Põlvani). - lainjad moreentasandikust (positiivsed ja negatiivsed vormid moreentasandikul ei oma orientatsiooni ja paiknevad korrapäratult) - künklikud moreentasandikud - need on tasandikud, milled pinnal kõrgub hajusalt v rühmiti selgeilmelisi künkaid ja kühme.
kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi, 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod.
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes ...
Vormsi on jäänuk Läänemere liustikuvoolu teel olnud suuremast paekõvikust. Pärast mandrijää ja lainetuse kulutavat toimet on säilinud kõviku tuumik. Nüüdisreljeefis ulatub aluspõhi kesk-lääneosas biohermse Hoitbergi kõrgendiku näol kuni 10,9 m ü.m.p. Kõige suurema aluspõhjapaljandi moodustab ligi 2 km pikkune pae(kalju)rand loodeosas Saxby küla kohal. Samas on ka rohkem kui 2 km pikkune klibune rannavallistik Lääne-kirdeosas, kus maapin on kõrgem, asuvad rähksed uhutud moreentasandikud, mis hõlmavad 22% alast. Kõige suurem osa (37%) Vormsi saarest moodustavad liivased meretasandikud. Nii need kui ka liivasabised ja saviliivased jääjärvetasandikud (19%) on suuremas osas märgade (glei-) muldadega ning vastavalt kaetud rabastuvate või soostuvate metsade ja niitudega. Tasandikulisse pinnamoodi toovad vaheldust lainetuse poolt pinnalt rannavalliimelisteks ümber kujundatud kolm loode-kaugusihilist laugete nõlvadega oosi(ahelikku). Saare keskosa läbib
jääjärgsete veekogude setetega. Kogu valdkonna ühiseks tunnuseks on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade laiaulatuslik esinemine. Nend kõrval leidub kohati tüüpilisi kamar-karbonaatmuldi (valdkonna põjaosas) ning kamar-leetmuldi (valdkonna idaosas). Soostunud ja soomuldade leviku alusel on valdkond jaotatud kahte allvaldkonda, Tammsalu ja Väike-Maarja ning Paide-Jõgeva. Paide-Jõgeva allvaldkonnas on reljeef enam liigestunud. Lainjad moreentasandikud ja voored vahelduvad soostunud nõgudega. Kurisuid on ähe. Reljeefilt madalamad alad on mitmesuguses astmes soostunud. Poolhüdromorfsetest muldadet esinevad peamiselt soostunud kamarmuldade leaostunud ja leetunud variandid. Haritavat maad allvaldkonna pindalast on umbes 25%. Põllumassive lahutavad üksteisest soo-, metsa-, ja rohumassiivid. Põllumajanduse seisukohast on see mullastiku valdkond kõige viljakam piirkond meie vabariigis. Suured tasased põllud soodustavad
· Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka selfiliustikku See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) ,Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhje: Moreentasandikud (pinnakatteks moreen), Otsamoreenid (survelised ja puistelised), Moreenkünkad , kulutus-kuhje: voored. jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) - oos, sandur, mõhn, (+ jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme)
Voorte asendid (?) näitavad jää liikumise suunda. Vooremaal on voorestik kõige klassikalisem näide. Liustiku serva tagune. Üksikuid voore on väga harva, pigem moodustavad rühmi. · Otsamoreeniud kujunenud liustiku serva ees, tihti survelised. Jaotatakse survelisteks ja mittesurvelisteks. · Künklik moreenrejleef (kiire setete vaheldumine,kõige klassikalisem meie kõrgustikel, Haanja ja Otepää, ebaühtlane liustiku sulamine) ja moreentasandikud (kui liustik ühtlaselt taandub, siis jääb järgi ühtlane ja väga tasane pinnamood, Tartu ümbrus). Moreentasandik liustikutekkeline kuhjevorm, põhimoreeniga kaetud tasase või lainja pinnamoega Liustike sulamisveetekkelised pinnavormid · Oosid ehk vallseljakud kõige klassikalisemad näevad välja nagu pikad raudteetammid. On kahte tüüpi: liustikusisesed, liustikualused ja liustikupealsed. Vahepeal raske eristada otsamoreenist
Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldiselt väljatuues kujunes see maastikurajoon Saadjärve voorestikul (Arold 2008). 2.2 Tekkelugu Selle maastikuprovintsi kujunemise eelduseks on olnud jääajaeelsed aluspõhjakõrgustikud, suurkühmud ning lavamaad. Eeltoodud asjaolude tõttu on Kõrg – Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud. Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Voorestikest on saanud ühed viljakamad ja paremate metsakasvutingimustega maastikurajoonid, kui need on näiteks Madal-Eesti tasandikel (Arold 1991). 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED 3.1 Iseärasused Nagu maastikurajooni nimigi ütleb, on sellega seotud voorestikud. Vooremaad peetakse Suuremaks ja ilmekamaks mandijää tekitatud voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal
olnud. Puurmani vallas oli vallavalitsuse andmetel 01.01.2010 seisuga 1745 inimest, neist 835 meest ja 910 naist. Puurmani vallas elab 6 inimest km2 kohta. Puurmani valla soolis-vanuseline struktuur on suhteliselt ühtlane, ilmne naiste ülekaal tekib alles pensionieas. Maastik: Puurmani vald jääb kahe maastikulise regiooni Võrtsjärve nõo ja Kesk-Eesti tasandiku piiridesse. Puurmani valla piirkonnas on peamisteks maastikutüüpideks lainjad alluviaaltasandikud, abradeeritud moreentasandikud, jääpaisjärve tasandikud ja märgalad. Põhjast lõunasse läbib valda lammoruga Pedja jõgi, mida selle alamjooksul ümbritsevad ulatuslikud sood. Valla lõunaosa (eriti edelaosa) jääb loodusliku ning väheasustatud Võrtsjärve nõo soorikkasse piirkonda. Valla piiridesse jääb valdav osa Põltsamaa-Umbusi soostikust (kogupindala 8970 ha). Valla kesk- ja põhjaosa jääb Kesk-Eesti tasandiku piiresse. Puurmani vald jääb
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdaval...
16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Need on tekkinud liustiku küljest lahti murdes. Neid on peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ja Antarktise ümbruses 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Eesti ala on pidevalt kerkinud peale eelmist jääaega 13 000 a tagasi. Voored, oosid, mõhnad, liivikud, kulutusnõod, paetasandikud, moreentasandikud, -künkad ja -seljakud 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik - rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv - maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannavall - rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid maasäär - meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees
Metsakaeve on veerežiimi poolest liigniiske. Eelnevalt on selles piirkonnas võetud vajadusel kütteks puid. Joonis 4. Metsakaeve asukoha skeem 3. Mullatekketingimused uuritaval maa-alal Sügavkaeve asukohad on Tartumaal, Konguta vallas, Karijärve külas, Liisoja ja Mäe talus (naabertalu). Pealiskorraks on Kesk-Devoni ladestik (D2 br), mis koosneb liivakivist ja aleuroliidist, kuid paljandid selles piirkonnas puuduvad. Pinnakatteks on nii turvas kui ka moreenid, moreentasandikud. Piirkonnas on moreenreljeef künklik. Reljeefi kujundavad voored, moreenid ja Kagu-Eesti lavamaa lainjad moreentasandikud. Karijärve kui vaadeldava piirkonna kõrgus merepinnast on 30-60 m. Lähtekivimi moodustavad turvasmullad, Kesk- 8 Eesti leostunud ja leetjad mullad, liivsavimullad. Tartumaal on lähtekivimiks nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene punakaspruun liivsavi ja saviliivmoreen
piklike järvedega nõod asuvad Saadjärve voorestikus ja Türi voorestikus (kuni 20 m kõrguseid voori). Kokku on Eestis rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist. Voored on tekkinud vanade aluspõhjakõrgendike nõlvadel või selle vahetus läheduses. Moreentasandikud On valdavalt moreenist koosnevad kuhjelised pinnavormid, mida katab liivsavine või saviliivane pinnakate. Moreeni paksus ulatub mõnekümnest cm kuni kümnete m. On kujunenud aktiivse liustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreentasandikud on kujunenud vana reljeefi tasandikulistel kohtadel, mille pind on enamasti lainjas ning suhtelised kõrgused ulatuvad harva üle 10 m. Jääsulamisveed on tasandikesse uuristanud orgusid. Liustiku serva ees kuhjunud piklikke positiivseid pinnavorme nimetatakse otsamoreenideks. Otsamoreenid on servamoodustiste üks lüli, servamoodustiste hulka kuuluvad ka liustikukeele küljeosas kujunenud küljemoreenid. Küljemoreenid on tekkinud kahe naaberliustikukeele
Lähtekivimiks karbonaadivaene liivsavimoreen või saviliiv. Põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m. Puudest domineerib kuusk. Põõsarinne hõre kuni keskmise tihedusega (nt. mage sõstar, paakspuu, lodjapuu). Puhmarinne puudub või on katkendlik, rohurinne madal. Samblarinne pidev, keskmise ohtrusega. Levinud valdavalt Kagu- ja Lõuna-Eestis. 1.4.2. sinilille kkt.- reljeefiks lainjad moreentasandikud, oosid, lähtekivimiks karbonaatne moreen või rähkmoreen. Kohati võib läbi kuivada. Puurindes domineerib kuusk, põõsarinne hõre kuni keskmiselt tihe (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar, näsiniin). Rohurinne küllaltki liigirikas, arvukalt kaltsifiilseid8 liike. Samblarinne katkendlik, esindatud tüüpilised metsasamblad, nt laanik, arusammal. 1.5
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
