.............. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus Perepoliitika on sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi. Peaaegu kõik arenenud maailma riigid toetavad lapsi kasvatavaid peresid. Samas, toetuste suurus, sihitus ja reeglid, mille järgi toetamine toimub, erinevad oluliselt. Need erinevused peegeldavad enamasti moraalseid, ajaloolisi ja sotsiaalse õigluse arengu eripärasid riigis. Suur osa sotsiaalpoliitikast on seotud perekondade ja pereeluga. Lapsed ja nende perekonnad on sageli keskseks teemaks kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes aruteludes paljudes Lääne heaoluühiskondades. Öeldakse, et heaolu ei ole üksnes ühiskonna moraalse väärtuse näitaja, lapsed on ka inimkapita, tähtsaim ühiskonna tulevikuressurss (Bradshaw 1997, Ringen 1997). Iga samm riigi sotsiaalpoliitikas
Inimestena on kõigil kolmel võrdne moraalne väärtus. Ja kuna lapse või täiskasvanu elu lõpetamist peetakse valeks, muutub vääraks ka lootelt elu võtmine. Kuigi seletusi ja põhjendusi, miks aborti valeks ning amoraalseks võib pidada, leidub omajagu, on neile vastukaaluks hulgaliselt mõjusaid argumente, mis aborti õigustavad ning selle seadusega keelustamist taunivad. Naist tuleb käsitleda inimese, mitte loodet kandva anumana. Tema moraalseid õigusi ja vajadusi ei saa eirata ning neile tuleb tähelepanu pöörata. Üheks olulisimaks moraalseks õiguseks peetakse õigust oma keha üle ise otsustada. Kuna loode eksisteerib naise kehas, on naisel õigus abort valida, kui olukord seda nõuab, eriti siis, kui ohus on kas sündiv laps, olgu see siis väärarengu või muude tingimsute tõttu, või hoopis last kandev naine. Nii saab abordi keelamise ja amoraalsuse ebaeetiliseks liigitada, kuna see läheks vastu naise õiguste ning
Laiksoo juhtum, kus tunnustatud korvpallikohtunik Hillar Koitla jäi korraga ilma oma emast ja isast, kelle oli surnuks sõitnud 17-aastane Joosep Laiksoo. Seadus aga ei näe ette moraalset hüvitist kui juhtumist traumeeritud isik ei viibinud õnnetuse toimumise ajal koha peal. Nii jäigi Koitla, kes julges kohtult moraalset hüvitist nõuda lisaks veel surmakutsar Laiksoole võlgu, kuna seadusega peab kaotaja pool ka vastaspoole kohtukulud tasuma. Seadus ei pea silmas moraalseid õigekspidamisi ning sellega riivab inimeste õiglustunnet. On elementaarne, et riik kohustub tagama inimestele ka turvatunde, millega paraku hakkama ei saa. Nt Sindis mõrva toimepannud mees tunnistati arstide sõnul süüdimattuks ning mõne kuu pärast juba terveks. Riik on aga siinkohal võimetu midagi tegema ja mõrvar jalutab taas meie keskel vabaduses. Seadused, millest lähtutakse, kalduvad soosima kuritegevust ja jätavad kannatajad põhimõtteliselt kaitseta
Väärtuse ning vooruste arendamist. Järeldus Noorsootöö erineb teistest vormidest koostõi noortega mitte meetodite ega sihtgrupide poolest vaid eesmärgi poolest. Noorsootöö võimaldab ja toetab,et noored inimesed väärtustaksid ja kaalutleksid moraalsete põhimõtete üle. Teha mõistlike ning vajalikke otsuseid mida suudavad säilitada teatud tegevuste läbi. Noorsootöötajad teevad ja loovad suhteid noorte inimestega ; hindavad noori ning tema identiteeti. Teha moraalseid kaalutlusi ning kogemustest õppida mille tulemusel teha moraalseid kaalutlusi ning kogemusest õppida mis toetataksid isikliku arengut vaimu ning heaolus. Iseseisev otsustusvõime,aktiivne osavõtt,kogukonna ja ühiskonna aktiive osavõtt. Edukas Noorsootöötaja Peavad olema filosoofilised peegeldajad -läbima filosoofilisi protsessi(Areng mis võimaldab areneda-kriisiolukorras kiiremõtlemine. Osaleda aruteludes(väärtushinnangute ja moraalsete põhimõtete hinnang)
Dekadents Koostas: Merit Aksiim Rühm: A3 Dekadents on nähtus kultuuris, mis levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Seda iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. Dekadents loob pinnase sümbolismile, kuulub selle juurde Dekadents nagu kogu uusromantism on seotud ka estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise Dekadendid on langusmeeleolude poeedid "Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid" on nad end ise ühes manifestis iseloomustanud Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma, vahel küllastunud kõigest Dekadentide luule on maailmavalulik ja
1. Klassikalise kunsti üldiseloomustus. Klassikaline kunst võttis eeskuju antiikkunstist. Oli tõsine, rande ning püüdis väljendada moraalseid ja eetilisi tõekspidamisi. Suunatud oli enam kodanlaste kui aadlike maitsele. See idealiseerid antiikühiskonda ja selle püüdlusi. Põhinõueteks olid õilis lihtsis ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ning võitlema pahede vastu. 2. Klassikaline arhitektuur (näited) Klassikalise arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised. Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine
William Shakespeare (1564-1616) Sündis kesk Inglismaal, Stratfordi linnakeses, Avoni jõe ääres. Hariduse sai kohalikus grammatikakoolis (õppis seal 3 aastat). On teada, et 1587 siirdus ta Londonisse ja ühines James Burbage trupiga, algul ilmselt suflööri ja lavastaja abina, hiljem dramaturgi ja näitlejana. 1599 liitus ka tema gloobuse teatriga, oli ka teatri aktsionäriks. 1612 lahkus ta Londonist tagasi Stratfordi , elas tagasitõmbunult ja pärimuse järgi suri oma sünnipäeval 23. Aprillil. Looming Luule. Säilinud on 157 sonetti. Enamik sonette on pühendatud kellelegi tumedajuukselisele iludusele, julmale südametemurdjale, kellesse oli armunud ka Shakespeare sõber. Ilmselt loobus Shakespeare teadlikult madonna kultusest. Ta ei varja oma armastatu väliseid ega moraalseid puudusi ent ometi ei suuda temast loobuda. Paljud sonetid on filosoofilised. Tihti ülistab ta sõpru ja üllameelsust. Sonettides leidub laus...
hiina keel jaapanist. Levinumad religioonid Jaapanis on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. Jaapani muusika Üheks Jaapani kultuuri iseärasuseks on viis kuidas erinevate maade kultuurilised elemendid eksisteerivad külg-külje kõrval harmoonias, mõjutades koos kohalikku kultuuri ja luues seega uue kultuuri. Muusika ei ole erand. Jaapanlaste igapäevases elus mängitav ja kuulatav muusika on väga mitmekesine: traditsiooniline Jaapani muusika, Jaapani poplaulud, Westerni klassika, ameerika poplaulud ja nii edasi
Meediaga puutume kokku igapäevases elus ööpäevaringselt ning see on paratamatu. Iga inimene on kas mõjutatud või saab mõjutatud meedia surve poolt. Vahel ei pruugi me isegi aru saada, kuivõrd meedia meid mõjutab. Meedial on nii öelda võime lugeja, kuulaja või parasjagu vaataja hüpnoosi panna. Kindlasti on vaja olla kursis erinevate uudistega. Teadmised näiteks ohtlike ilmanähtuste puhul aitavad meil kiiremini tegutseda ja oma tegemisi vastavalt sellele siis korraldada. Kasuks tulevad loomulikult i ka maailmas toimuvad sündmused. See ei ärata meis üksnes huvi, vaid laiendab ka meie silmaringi. Mistõttu aitab see meil erinevatel teemadel kaasa rääkida ja arutleda. Ning mida haritum paistab inimene, seda lihtsamini võetakse ta seltskonda vastu. Meedial on suur võime ning sellega tuleks arvestada. Meediapoolne surve võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, ise tuleb aru saada, ilusast ja inetust, õigest ja valest. Meil endil on valiku...
ehkkohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest .Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Kristliku eetika põhimõtted Kristliku eetika aluseks on kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale.
Jeruusalemma · Nebukadnetsar lasi hävitada Jahve templi ja asustas sealse rahva ümber Mesopotaamiasse · 539 eKr vallutasid Uus-Babüloonia riigi pärslased Vana Testament · Peamine allikas iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta on Vana Testament · Vana Testamendi varasemad osad pärinevad Taaveti ja Saalomoni ajast · Lõpliku kuju omandas Vana Testament III- II sajandil eKr Taavet Vana Testamendi sisaldab · Iisraelaste seaduste kogu · Moraalseid õpetussõnu · Tulevikukuulutusi · Õpetlikke lugusid · Luulet Vana Testamendi ülesehitus · Maailma loomine · Siis tulevad lood Aadamast ja Eevast · Ning seejärel räägitakse suurest veeuputusest · Seejärel räägitakse Iisraeli rahva ajaloost · Seejärel tuleb ülevaade Kaanani vallutamisest, riigi tekkest ja jagunemisest Noa laev · Suurest üleujutusest andis jumal teada ainult jumalakartlikule Noale · Noa pidi ehitama suure laeva, et koguda
● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN ● Muhamedi õpetustest ja Koraani alustalad: ütlustest valmis islamusuliste ● Usutunnistus- on olemas püharaamat koraan. See on vaid 1 jumal kristlaste piibel, mis käsitleb eetilisi, spirituaalseid ja ● Palvetamine- viis korda moraalseid teemasid. päevas kindlatel aegadel ● Paast- paastu ajal ei tohi süüa, juua, sigarette tarbida, vahekorras olla. ● Almus- teatud osa enda varandusest antakse vaestele ramadani lõpus.
I ÜLESANNE 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Moraalobjektivismi põhjendamine. Autor püüab vaatlema ja tugevdada järgimist positsiooni: mõistus võib inimese ja ühiskonna loomust uurides avastada kehtivad moraaliprintsiibid. 2.Väited 1. 1. Inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistusepärasust kõigis selle vormides:kaemuses, kaalutluses ja tegutsemises. 2. Inimloomus on oma olemuselt ratsionaalne, ning mõistus võib igas olukorras kindalks määrata õige teo, järgides kohaseid, eranditeta printsiipe. 3. Loomusseadus on tihedalt seotud inimloomuse teoloogilise käsitlusegaarusaamaga,mille järgi inimkonna ja igaüksisiku aluseks on jumalik plaan või jumalasarnane loomus, nii et mistahes hälve normist on moraalselt väär. 4. Moraali tuumreeglid on analoogsed vitamiinidega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks. 3. Argumendid 1. Kõik need asjad, millele inime...
Küsitledes inimesi mida nad asjadest arvavad d. Küsitledes inimesi milles nad on paremad ja milles viletsad 7. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab: a. Otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem b. Kas kõik või mitte midagi põhimõtte jälgimist c. Viimasel ajamomendil I otsuse tegemist d. Lasta kellegil valida enda eest 8. Majandusteaduse põhiline ülesanne on: a. Selgitada, mis on meie jaoks hea b. Teha moraalseid valikuid selliste asjade kohta nagu narkootikumid c. Kaitsta maailma looduslike ressursside ülemäärasest kasutamisest d. Aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm toimib 9. Majandusteadlased on üldjuhul nõus, et: a. Üüri piirimäär (lagi) vähendab elamispinna kättesaadavust b. Maksud on liiga kõrged c. Maksudel ei ole olulist mõju d. Maksud on liiga madalad 10. Majandusteadust (economics) võib defineerida kui teadust, mis seletab:
a. Otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem b. Viimasel ajamomendil I otsuse tegemist c. Lasta kellegil valida enda eest d. Kas kõik või mitte midagi põhimõtte jälgimist 4. Majandusteaduse põhiline ülesanne on: a. Selgitada, mis on meie jaoks hea b. Kaitsta maailma looduslike ressursside ülemäärasest kasutamisest c. Aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm toimib d. Teha moraalseid valikuid selliste asjade kohta nagu narkootikumid 5. Makroökonoomika on õpetus: a. Rahvuslikust ja globaalsest majandusest b. Kõikidest nappuse aspektidest c. Indiviidide ja eraettevõtete otsustamisest d. Multinatsionaalsest ärist 6. Kui te ostate purgi cocat, siis: a. Teie võidate, kuid müüa kaotab kuna ostate cocat peale südaööd b. Müüa võidab kuid teie ainult siis kui on palav ilm c
Arenev perekond Peresuhete üks osa on mehe ja naise vaheline abielusuhe. See rajaneb enamasti armastusel ja hõlmab nii emotsionaalseid, majanduslikke, moraalseid kui ka füüsilisi suhteid. Suhte käigus parandavad või nö lihvivad mõlemad osapooled üksteist, mis ei tähenda kindlasti seda, et proovitakse kõigest väest kaaslast oma ideaaliläheda-seks muuta, vaid pigem püütakse kujundada teist poolt. Mees ja naine on oma loomult erinevad ja kumbki kasutab muidugi oma relvi. See tähendab, et ühele on antud panindlikkust, teisele teravat mõistust, ühele instuitsiooni, teisele otekohesust, ja kui need loomuomadused kokku
ÄRIEETIKA MÕISTE Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis juhitud hea ja õige printsiibist; katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi. Eetika avaldub inimeste tegudes ja otsustes, selles, milliseid kriteeriume arvesse võetakse, mille alusel mingi tegu või otsus tehakse. Kõik meie teod ja otsused sisaldavad moraalseid küsimusi ja teemasid, seda nii tööga kui ka mitte seotud valdkondades, ja iga meie tegu ja otsus sisaldab meie endi väärtusi, seda mida me peame oluliseks ja tähtsaks. Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema. Üldiselt võib ärieetikat defineerida kui eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne
trükkistega mille poolest ta on kõige rohkem tuntud. Teda peetakse põhja renesanssi parimaks kunstnikuks. Düreri tuntumad teosed on"Rüütel, surm ja saatan", "Püha Hieronymus", "Melanhoolia", ja "ninasarvik". Pieter Brueghel vanem 1525 9 septembet 1569 sündis Belgias arvatakse et Bree või Bredas. Brueghel on enamasti tuntud enda maalide poolest, kuid siin võrdluses räägime tema graafilistest töödest. Düreri trükkise hõlmavad enamasti religiooseid ja moraalseid teemasi, enamasti on tal tööd väga sügava mõttelised. Bruegheli graafilised tööd on väga jutustavad nagu tema maalid, tegelased on väga aktiivsed, või toimuvad mingid suured sündmused. Samuti tema tööd on natukene sürrealistlikud näiteks ,,Suur kala sööb väikest kala", mis on päris arusaamatu esmapilgul. Bruegheli töödes on poliitilisi teemasi ka, kuna ta elas reformatsiooni perioodil, mis oli poliitiliselt ebastabiilne.
suusad. Need polnud just kõige uhkemad -- üks oli pikem, teine lühem, aga nendest piisas, et järjest pikemaid ja raskemaid suusaretki teha kodukanti ümbritsevasse loodusesse ja mägedesse. Noore mehena tuli ta suusatamises nii Norra meistriks kui paljudel ülemaalistel suusavõistlustel esikohale, hiljem ületas ta maailmarekordi 1 miili uisutamises. Nanseni vanemad pöörasid suurt tähelepanu sisendamaks lastele põhilisi moraalseid väärtusi -- ausust, iseseisvust ja südikust. Loodusearmastuse kõrvalt oli Fridtjof ka väga innukas õppima. Väiksest peale paistis ta silma suure teadmishimuga, tüütades kõiki oma küsimustega, hiljem õppis ise oma küsimustele raamatutest vastuseid leidma. Ta otsis seni, kuni leidis. Ta mõistis, et ei saa olla harimatu inimene. Fridtjofi eeskujuks oli vaarisa Hans Nansen, kes oli 17.sajandi keskpaiku olnud silmapaistev reisimees
Kogemused varases lapsepõlves Imikute isiklik ruum. Füüsiline vs näost-näkku kontakt emaga, võimalus kogeda ümbritsevat ruumi (mähkimise eripärad), kõndimiseelse perioodi kultuurilised erisused → mõjutavad laste füüsilist arengut. Kus lapsed magavad? Õige-vale käitumisviis, vanemate otsused on ühiskonnaliikmete hinnangu all (klt kasvatamine nt ajalehe nõuanderubriigid), st vanemate otsuseid nähakse peegeldavat nende moraalseid väärtusi. o Ruumi küsimus. India vs USA. Samad ressursid – erinevad tulemused. India: 1. „incest avoidance“ – murdeealised erisoost lapsed eri tubades. 2. „protection of the vulnerable“ – väikseid lapsi ööseks üksi ei jäeta. 3. „female chastity anxiety“ – vallalised suguküpsed naised peavad alati olema järelevalve all, et neid häbistavast sugulisest tegevusest eemal hoida. Indialastele kõige olulisem printsiip neljast. 4
suurendamine. EGO-psüühika käitumist juhtiv komponents. Toimub vastavalt reaalsusprintssiibile, mille ülesandeks on teha kompromisse ja lükata meelehead edasi ajala, mil vajaduste rahuldamisel ei ole negatiivseid tagajärgi. SUPEREGO-kujutab endast moraalset teadvust sisaldades norme, käske ja keelde. Järgib moraaliprintsiipi, mille eesmärgiks on eristada head halvast, õiget vastust. a) Süümeego-takistab tegemast ebamoraalseid tegusid b) Ideaalego-põhjendab meie moraalseid tegusid. Psühhoanalüütiline isiksuse arenemise teooria. -isiksuse areng läbi staadiumide varasest lapsepõlvest alates. Keskseksiduks on seisukoht, et igal aregustaadiumil tähtsustatakse üht bioloogilist funktsiooni(söömine, joomine jne). Funktsiooni, mida arvatakse olevat peamiseks naudinguallikaks antud perioodis. STAATIUM VANUS KIRJELDUS Oraalne(suuline) 0-1 Anaalne(tagumik..) 2-3 Falloslik(noku) 4-6
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapan Teostas: Kristiina Pärn 11c Juhendaja: Õp. Merike Tuisk Tallinn 2009 Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse kui Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshu, Hokkaido, Kyushu ja Shikoku. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapani kliimaolud on ühed soodsaimad terves Ida- Aasias. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas. Niiskust ...
Sokrates Platon Aristoteles Ei kirjutanud ühtegi teost Sokratese kuulsaim õpilane Antiikaja mitm.külg. õpetla Erinevalt sofistidest ei võtnud oma Pärast Sokratese surma järgnenud Tema tööd käsitlesid looduste õpetuste eest raha võõrsil veedetud aastaid naasis loogikat, füüsikat, ajalugu, riigi kodumaale ja asutas oma kooli - eetikat, muusikat, kirjandust, m Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega Ta vaated põhinesid eelkäijate Sõnastas oma vaated arvukat...
Asjaoludest ajendatuna võibki pühak muutuda mephistopheleslikuks olendiks, kuid elus on vähe olnud taolisi olukordi, kus mõni preester kaotab aru. Ta hoiab oma alateadvuse tasandil teatud liiki mentaalseid barjääre, millest üleastumine toob õnnetusi, esialgu ümbritsevaile, hiljem iseendale. Samas on sageli võimatu võita pahelisust puhtaima ja siiraima heatahtlikkusega, kuigi kunagi ei tohi sellest variandist loobuda. Kui isik on korraldanud laastavaid moraalseid ja füüsilisi terroriaktsioone, on naeruväärne vastata talle säravi silmi, et kõik on korras, veendes end, et vahest on tal lihtsalt ebasoodne olukord. Põhjus, miks sügava kurjuse vastu pole ravimiks südamlikkus, seisneb selles, et pahed on ses karakteris kõvasti juurdunud ning ainsama pääseteena on sama (või julmema) relva rakendamine. Tuleb loota, et kurjus kuulub Platoni ideedeõpetuse järgi näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete
1. Lutheri kirik ja uued suundumused. Peale Põhjasõda levisid järgmised usuvoolud: Pietism Hernhuutlus e. Vennastekogudus Ratsionalism Pietism - pühitsusliikumine, mille eesmärkideks olid usuelu elavdamine, usu sisemine tunnetamine ja vastuseis usulisele stagnatsioonile. Hernhuutlaste kogudused jõudsid Eestisse 1730.-te aastate algul. · Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiallset võrdsust ja vendlust. Luterlikust kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. · Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, rehetubades ja vabas õhus. · Suuremad kogudused ehitasid oma palvemajad · Positiivne mõju: 1) Kõrge moraal, kõlblus ja karskus 2) Lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine 3) Sotsiaalse eneseteadvuse tõus. Näiteks kadusid vargused
erinevaks mõisteks: ─ poliitiline kosmopolitism pooldab ühtset globaalselt valitsetud ühiskonda ─ kultuuriline kosmopolitism rõhutab multikultuursuse olulisust ning iga kultuurikogukonna õigust oma traditsioonidele ning eluviisidele ─ majanduslik kosmopolitism pürib globaalselt ühtse ja võimalikult vaba turu poole ─ eetiline kosmopolitism rõhutab, et indiviididel on üksteise suhtes rahvus- ja riigipiiriüleseid moraalseid kohustusi Need omakorda jagunevad: ─ range kosmopolitism, mis väidab, et meie moraalsed kohustused partikulaarsete (kaaskodanikud, perekond jms) seotuste vastu ei ole kunagi tugevamad kui kohustus aidata võõraid ─ mõõdukas kosmopolitism, mis väidab, et vähemalt mõnedel juhtudel on meie lähedased moraalselt olulisemad Üks omaette seisev kosmopoliitne lähenemine on stoitsistlik kosmopolitism. Levinuim viis
Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst „Ceteris paribus“ tähendab: Vali üks: a. Hoides kõik konstantsena b. Muude tingimuste samaks jäämist c. kõike silmas pidades d. Võrdne juurdepääs ühiskondlikule transpordile Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteaduse põhiline ülesanne on: Vali üks: a. Teha moraalseid valikuid selliste aasjade kohta nagu narkootikumid b. Kaitsta maailma looduslike ressursside ülemäärasest kasutamisest c. Aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm toimib d. Selgitada, mis on meie jaoks hea Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui toodang isiku kohta kasvab: Vali üks: a. On vähem häid töökohti b. Elatustase tõuseb c. Hinnad kasvavad d. Elatustase langeb Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu................................................................... Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................ Hernhuutlus kasvatas rahva algatusvõimet:................................................................................................................ Hernhuutlus hävitas..................................................................................................................................................... Hernhuutlus andis tõuke............................................
tunnetamine ja vastuseis usuliste stagnatsioonile. 18.saj.olid just kirikuõpetajad kõige moodsamate ideede kandjateks ning vastukaaluks baltisaksa konservatiivsusele. Vennastekogudused ehk hernhuutlased kogudused jõudsid Eestisse 1730.te aastate algul. Herrhutis Saksamaal alguse saanud pietistliku taustaga liikumien, rajajaks krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf. Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Luteri kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, vabas õhus ja rehetaludes. Vennastekoguduste positiivne mõju eestlastele: a)kõrge moraal, kõlblus ja karskus, b)lugemise ja kirjaoskuse tähtsustamine, c)sotsiaalse enesetoestuse uus tõus, d)usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine, e)eneseteostuse võimalused
3 mis on vale. Nii kujunevad uued arusaamad ja õpitakse asju vaatama ka teisest nurgast, läbi kellegi teise silmade, mis on väga oluline. Haridus ja teadusministeerium on välja töötanud programmi nimega ,,Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013", milles on sõnastatud eesmärk suurendada noorte, peamiselt laste sotsiaalseid ja moraalseid väärtusi, sealhulgas vabadus, demokraatia, rahvuslus ja emakeel. Vajadus neid asju rõhutada on ilmselge, kuid teisest küljest on see paratamatu, et noorem põlvkond ei oska neid väärtusi hinnata samaväärselt vanema põlvkonna inimestega võrreldes. Põhjus on lihtne noorem põlvkond on üleskasvanud juba vabas Eesti Vabariigis ja ei tea, mis tunne on olla kellegi teise võimu all, sõjast ollakse ainult lugenud, aga omal nahal sõda tunda on hoopis teine asi.
Madal enesehinnang Depressioon ja ennasthävitav käitumine Vähene enesekontroll ja käitumishäired Halb õppeedukus Primitiivsete kaitsemehhanismide kasutamine Isiksuse mitmesuse häire 10. Lapse väärkohtlemise ennetamine · Primaarne tegevus, mis on suunatud laste väärkohtlemise ennetamisele ühiskonnas tervikuna. Eesmärgiga mõjutada avalikku arvamust, kujundada õigeid moraalseid tõeks pidamisi ja suurendada elanikkonna teadlikkust lapse vajadustest ja väärkohtlemise riskiteguritest. Nt: perekonnaõpetus koolides. · Sekundaarne tegevust, mis on suunatud väärkohtlemise varaseks äratundmiseks ning selle taasesinemise vältimiseks. NT: lasteajakasvatajad, õpetajad, arstid- omandavad teadmisi riskifaktoritest, oskusi märgata väärkohtlemisele viitavaid märke.
Arvestustest 1.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 15,00/15,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Küsimus 1 Nappus on olukord, mille puhul Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Midagi on ära r...
Noored arendavad oma rahulolematuse väljendamise, lohutamise, negatiivse survega toimetulekuoskusi. Nad õpivad pingeliseks vestluseks valmistumist, kaklusest hoidmist, teiste abistamist, tunnustamise väljendamist, toimetulekut vihase ja süüdistava inimestega, konstruktiivset reageerimist ebaõnnestumisele. Lisaks on programmis kõlbluse- ja viha juhtimise treeningut. Kõlblustreeningus arendatakse kõlbelise mõtlemise oskusi ja võimet mõista kaasinimeste seisukohti. Samuti lahendatakse moraalseid dilemmasid, mis puudutavad erinevaid põhiväärtusi (ausus, austus, elu). Viha juhtimise treeningus õpitakse oma viha ohjama ja ettepoole tagajärgedele mõtlema. Programmi pikkus on 12 kohtumist, mis toimuvad üks kord nädalas, kohtumise pikkus on 1,5- 2 tundi. Osalejad on 14-17 aastased antisotsiaalse käitumisprobleemidega noored. Nende käitumises tihti esineb vägivaldsus ning nad on toime pannud isikuvastased ja vägivallaga seotud kuriteod (KarS§ 113, 118- 122, 200, 263 jne).
Hülgamine. Armastuse puudus. Ärakasutamine. Valu. ,,Ma armastan sind, sa tead seda ikka , onju?" ,,Muidugi ma tean, emme, sa ju ütled seda mulle koguaeg" ,,Aga, kas sa tunned seda?" ,,Ma ju olen su süda" Naeratus. Ja siis ma räägingi talle. Räägin talle loo tüdrukust, kelle tee oli üks suur otsing. Ta otsis armastust, otsis ema, otsis maailma, kuhu ta võiks kuuluda, otsis kohta, mis oleks ta kodu. Tulevase õpetajana on see raamat täis selle professiooniga kaasnevaid eetilisi, moraalseid ja emotsionaalseid vastuolusi. Pean oma analüüsivõimet küllalki tugevaks, kuid midagi nii ürgset, nagu seda on emalik hoolitsus, on võimatui analüüsida sellises kontekstis. Mis on õige, mis vale? Kuidas peaks niivõrd rasketes küsimustes üks õpetaja käituma ? Ma ei kujutaks ette, et oleks suutnud distantseeruda Torey Haydeni kingades olles sellest väikesest imelisest metsikust olevusest ja lasta elul teda voolida. Milliseks oleks keskkond, kus ta kasvama pidi teda voolima?
Konfuni periood 300 710 Nara Periood 710 784 Heiani periood 784 1192 Kamakura periood 1192 1333 Muromachi periood 1333 1573 Azuchi-Momoyama periood 1573 1603 Edo periood 1603 1867 Ennesõjaaegne periood Pealesõjaaegne periood Usundid Shintoism: rajaneb ürgsel loodusnähtuste, hõimujumalate ja esivanemate austamisel, kangelaste ja keisrite kummardamisel. Konfutsianism: Hiinast jõudunud 7.saj. Enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi,kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks Budism: on oluliselt muutnud Jaapani põlisreligiooni shintoismi Taoism: Mõjutas majade sisekujundust. Jaapanisse on ka vähesel määral levinud kristlus ja islam Arhitektuur Suurt mõju on avaldanud Hiina ja teiste Aasia riikide arhitektuur Enamasti valmisid majad puust, et võimalikult palju loodusega sulanduda, välditi kivi kasutamist Postid ja sillused toetasid katust, mis oli enamasti väga massiivne(isegi pool
Need on moraali küsimused. Sotsiaalne ja moraalne areng on omavahel väga tihedalt seotud. Moraalset mõtlemist õpitakse sotsiaalse suhtlemise kaudu. Austus ehk respekt teiste inimest suhtes baseerub moraalsel mõtlemisel. Moraal sisaldab endast õige ja vale kontseptsiooni. Ühiskonnas, otsus selle kohta, mis on õige või vale puudutab sageli teisi inimesi. Selleks, et käituda moraalselt peab indiviid omama võimet teha moraalseid otsuseid. Tuleb omada soovi käituda moraalselt.(6) 2.3.1 Moraalsuse kolm komponenti: 7 · Affective tundeliigutuslik (tunnetuslik) hõlmab endas kaalutlust, millised käitumisvõimalused on konkreetses situatsioonid võimalikud ning millised on nende tegude tagajärjel.(9) · Cognitive (teadmuslik) · Behavioral (käitumuslik)
Seega on kunst pidevalt otsiva inimese jaoks oluline tegur elu mõtestamisel. Ühiskonna üldine eetiline tase on aastasadade jooksul tugevasti langenud. Lääne tsivilisatsioon ning selle alustala kapitalism on teinud võimalikuks materiaalsete objektide, välise ilu ning edukuse kultuse. Inimliku võrdsuse, helduse ja austuse hind on kujunemas üha väärtusetumaks, sest see ei too kaasa silmnähtavat kasu ega toida inimlikku egoismi. Kunstile on antud võime moraalseid väärtusi taas au sisse tõsta. Looja peidab oma ideaalid loomingusse vaid vihjamisi, need lähtuvad tavaliselt ühiskonna kitsaskohtadest ning kunstnik avaldab oma tõlgenduse sotsiaalsetest ja eksistentsialistlikest probleemidest. Eeldades, et autor suudab end ühiskonnast ja võibolla ka kogu olemasolust loomise hetkel väljapoole asetada, võib järeldada, et Jumal ei olegi veel surnud. Ta peitub kunstis. Rõhudes teadlikult inimeksistentsi probleemidele, pannakse
Normatiivne eetika Normatiivne eetika otsib põhimõtteid, mis reguleerivad inimese käitumist, juhendab tema tegusid, paigaldab hindamise kriteeriume moraalse headusega, samuti on reegleid, mis võivad tegutseda üldise põhimõttega.Normatiivne eetika on seadnud oma eesmärgiks säilitada ühiskonnas nende aluseks olevaid kõlbelisi väärtusi, määrab käitumisnorme igapäevase elu olukordades. Rakenduslik eetika Rakenduslik eetika uurib era-probleeme ja taotluse moraalseid ideid ja põhimõtteid. Mis kuuluvad normatiivsesse eetikasse teatud olukordades mis on kõlblikud valikuga. Rakenduslik eetika tihedalt suhtleb sotsiaal-poliitiliste teaduste vastu. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest.
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste...
selle keskel. Vaatamata kord edukale, kord edutu sõjategevusele varises see lõpude lõpuks kokku. Kaotuse põhjuseks võiks olla Schlieffeni plaani läbikukkumine Marne`i lahingu tagajärjel ja sellele järgnev kaheaastane kaevikusõda ning liitlase Itaalia kaotamine. Sõja venimise tõttu kiirvõit Läänerindel ebaõnnestus ning see ei lubanud jõudude koondamist Venemaa vastu. Sõdimine kahel rindel läks laastavaks ja kurnavaks ning nõudis palju nii füüsilisi, kui ka moraalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks minema. 1918. aastal vaimustavad kuid lõpuks edutud pealetungid, Antandi järjest paremini töötav (suuresti ülemereliste liitlaste arvel) sõjatööstus ja pidevalt saabuvad väsrked väed murtsid täielikult võitlusvaimu ning sügisel 1918 Saksamaa oli löödud. Compiegne´i ja Versailles´i rahulepingud olid Saksamaale väga rasked: ta pidi võitjatele loovutama sõjavarustust ja tehnikat, ligi 1/8 aladest (ka uutele riikidele),
eetilise hinnangu aluseks iseloom. Keskseks küsimuseks õilsus, väärtuslikkus. Aristoteles uskus, et inimese käitumist peaks juhtima neli voorust: julgus, õiglus, mõistlikkus ja mõõdukus. Tema arvates ei peaks eetiline käitumine olema hoolikalt ja hästi läbimõeldud mõttetegevuse tulemus, vaid hoopis vahetu, spontaanne, intuitsioonist juhitud. Vooruste eetika järgi on tegevus moraalselt õige, kui inimene, kes seda teostab, tegutseb moraalselt voorusliku isikuna või arendab moraalseid voorusi, ja moraalselt vale, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid. Eetika teooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika-süsteemist ehk eetikateooriast. Teole järgneb tulemus, mida hinnatakse kas hea, halb või neutraalne. Moraal Moraali mõiste teoreetilistes käsitustes võttis esimena kasutusele Cicero. Sõna "moraal"
?? Inim.:inimese mina lagunemine, tehnika rhub inimest Tehnika:tehniseeritud kaasaeg rhub inimest, in on muutunud suurlinna elutempo, kiirete muudatuste masinlikuks tunnistajaks Usk:tlus Jumal on surnud on olulise thendusega, vrtuste maailma(jumal, armastus) on muutunud inimeste poolt manipuleeritavaks Stunne:sjaaegne ja sjajrgne stunne toimuva prast, kaastunne kannatavate in suhtes, leskutse eneseohverdamisele ESTEISM:rhutab, et kunstil ei pea olema sotsiaalsedi ega moraalseid eesmrke. Kunst on sltumatu. Rhutab ilu olulisust kunstis, kirjanduses. Esteetiline=ilus Futurism- tradistsioonid viskame mineam, loome uue tulevikukunsti voolu Srrealism-unenolisus, alateadvus, hallutsinatsioonid, ei ole loogikat. 20 saj. alguses itaalias->Venemaale Kunsti ideaal->kiiruse ilu Luule->hdaohu ja hulljulguse armastus, jultumuse vastuhakk, kutsuti les ldistama suurlinna, rahvahulgad, kihutavad autod, lennukid
Vaatamata kord edukale, kord edutu sõjategevusele varises see lõpude lõpuks kokku. Kaotuse põhjuseks võiks olla Schlieffeni plaani läbikukkumine Marne`i lahingu tagajärjel ja sellele järgnev kaheaastane kaevikusõda ning suure liitlase Itaalia kaotamine. Sõja venimise tõttu kiirvõit Läänerindel ebaõnnestus ning see ei lubanud jõudude koondamist Venemaa vastu. Sõdimine kahel rindel läks laastavaks ja kurnavaks ning nõudis palju nii füüsilisi, kui ka moraalseid resursse, mis muutus riikide jaoks saatuslikuks. Antandi järjest paremini töötav, täna suurele liitlaskonnale, sõjatööstus ja pidevalt saabuvad värsked väed murtsid täielikult võitlusvaimu ning sügisel 1918 Saksamaa oli löödud. Compiegne´i ja Versailles´i rahulepingud olid Saksamaale väga rasked: ta pidi võitjatele loovutama sõjavarustust ja tehnikat, ligi 1/8 aladest, maksma raskeid
tekkinud vastavalt sellele, millises keskkonnas inimene elab. Kultuuriti see eetika erineb ning oleneb inimvajadustest. Väärtuste peale mõtlemine ei ole oluline, sest see, kuidas me lõpuks käitume, on tekkinud evolutsiooni käigus. -) Inimene mõtleva olendina ei ole üldse oluline, sest inimene on oma keskkonna produkt. -) Mitmekesisuse tees: Moraalsed kombed ja veendumised on erinevates kultuurides täiel määral erinevad ja inimajaloo erinevatel etappidel võime leida igasuguseid moraalseid standardeid ning me ei saa öelda, et ükski neist oleks universaalne. * Emotivism: -) Tuleneb sõnast emovere, mis tähendab emotsionaalsust. -) Emotivismi areng jääb peamiselt 20. sajandi algusesse, sest sel ajal levis filosoofias selline suund nagu loogiline- või uus-positivism, mis ütles, et saab olla ainult kahte suguseid viise, kuidas tõestada, et miski on tõde. Üks on see, et me kontrollime mõisteid, mida millegi tõlgendamiseks kasutatakse ja analüüsime neid
slaavi keelt. *Läänes juurdus Ladina-Keel kiriku ainsa ametliku keelena. Halduslikult allusid Läänekirikud kindlalt Rooma paavstile. Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad. Õpetuses ja kristlikus praktikas olid sajandite jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine. Idas aga arutleti kristluse ja kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepanu müstikaga seotud vagadusele ja kloostrielule. Ida kirikus kasutati armulaual hapendatud leiba ja läänes hapendamata leiba. Idas lubati preestritel enne ametisse pühitsemist abielluda. Läänes aga nõuti preestritelt tsölibaati. Idas oli ristimisega ühenduses kasutusel müsriga võidmise sakrament. Läänes
Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.Sageli saadeti noormehi Kreekasse kõnekunsti õppimasellega kaasnes sõjaline ettevalmistus.Juba varases nooruses osaleti ohvitseridena väeteenistuses.Kõnekunsti õppinu oli kohtus kaitsja või süüdistaja. Cicero (106-43 eKr) Rooma riigimees,kes mõjutas tugevalt kõnekunsti,ladina keelt ja roomlaste poliitika- ning moraalseid seisukohti. Tal oli meisterlik keelekasutus ja ületamatu stiilitunnetus. Maecenas Augustuse rikas sõber,kes aitas tema taotlusi ellu viia;ta kutsus oma lähikonda andekaid auroreid,luues kõik tingimused viljakaks loominguks. Vergilius Rooma poeet,kelle peateos oli ,,Aeneis". Titus Livius Rooma ajaloolane,kes kirjutas suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates", milles jutustas üksikasjalikult oma riigi ajaloo Romulusest Augustuseni.
Põhiterminid: 1. Aktsia – väärtpaber, mis annab omanikule ehk aktsionärile õigusi ettevõttes. Niipalju kui on omandanud aktsiaid, nii palju on tal ka õigusi. Kui ettevõte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat ja aktsionäril on 10 aktsiat, siis on tal õigusi 1% ettevõtte varale. 2. Aastaaruanne – kohustuslik , kajastab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandusseisu ja rahavoogusid. 3. Aktiva – Aktiva kajastab ettevõtte varasid ( põhi- ja käibevarasid). 4. Passiva – Passiva kajastab ettevõtte kohustusi (pika- kui ka lühiajalisi ) ja omakapitali. 5. Aktsiaselts – AS on äriühing, millel on aktsiakapital, aktsionär ei vastuta oma varaga, kapital peab olema 25000 eurot. 6. Osaühing – OÜ on äriühing, mille osakapital on 2500(ei ole kohustuslik kohe maksta), osanik ei vastuta oma varaga, osaühing vastutab. 7. Mittetulundusorganisatsioon – MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, eesmärgiks ega põhitegevuse...
põhjal: Intensiivsus Kestvus, Tõenäosus Viljakus,Lähedus Puhtus,Ulatus Immanuel 1748-1832; Suurim heaolu Sellega seoses eristab Iseloom pole Kant suurimale arvule Kant moraalseid ja kaasasündinud, selle peab inimestele. legalseid tegusid. Kõige omandama. Iseloomu loomine on seesmine väärtusikumad teod on ümberkujundamine, mis need, mis lähtuvad teeb lõpu kõhklevate
tavaline.("Aforismide raudvara", 2007) Märksõnad: hullumeelsus, rühm,partei, ajastu Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (4) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse "Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud." Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud?("Aforismide raudvara", 2007) Märksõnad: meeldimine, areng Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (4) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Maailmas pole moraalseid nähtusi, on vaid nähtuste moraalne tõlgendamine.("Aforismide raudvara", 2007) Märksõnad: moraalne_nähtus,tõlgendamine Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (4) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Mind ei kurvasta mitte see, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada. ("Aforismide raudvara", 2007) Märksõnad: petmine, usaldamine,usaldus Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (3) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse
geograafilises piirkonnas lepingu saamise nimel konkureerida. 8 3.02.2014 MAJANDUSLIK ANALÜÜS Uurimisobjekt: inimese majanduskäitumise aspektid; Positivistlik analüüs: kirjeldab fakte, tingimusi, suhteid, seoseid, käitumist majanduses; Näide: materjalide hinnad on eelmisel kuul langenud. Normatiivne analüüs sisaldab moraalseid ja väärtuselisi hinnanguid ja soovitusi. Näide: alkoholi tootmine on halb. Majanduslike kontseptsioonide analüüsimiseks kasutatakse mudeleid. Majanduslik mudel - reaalse maailma lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse, et mõista, selgitada ja ennustada majanduslikke nähtusi. MAJANDUSLIK ANALÜÜS Mudelid võivad olla esitatud erinevatel viisidel: verbaalselt; Näide: kauba nõutav kogus muutub turul pöördvõrdeliselt kauba hinnaga. p
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
