Moraal Mis on moraal? Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Kuid see ei ole kindlasti kõigile selge ja arusaadav, mida tähendavad need käitumisnormid, tavad ja seadused. Mis see moraal siis ikkagi on? See on lihtsamalt õeldes see kuidas me oma igapäeva elus käitume ning milliseid seaduseid me järgime. Olgu nendeks siis kas viisakusreeglid või liiklusreeglid, kõike neid võib nimetada moraaliks. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Suuremal osal meie ühiskonnast on olemas omad viisakus- ja käitumisreeglid, mille järgi iga päev talitatakse. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Esimest liiki reeglid moodustavadki moraali. Nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on igalpool olemas omad seadused, normid ja käitumistavad.
Mis on moraal? Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires.Inimühiskonna normaalse eksisteerimise jaoks on tähtis, et selles ühiskonnas arvestatakse ja austatakse kehtivaid sotsiaalseid norme. Kes eksib moraali või tava vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses. Kindlasti peitub õiguses sunnielement, nii nagu on sunnielement olemas ka tava ja moraalikordades. Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal"...
välja, pulmad kestsid 7 nädalat. Lavalise kaksuse seadus- kuningapoeg ja merekoletis võitlesid omavahel, kunigas küsis targalt nõu, kuningatütar pakkus kuningapojale süüa ja juua jne. Vastandite seadus- nõid oli halb, aga kuningapoeg hea; merekoletis oli julm, kuningatütar, aga tore ja lahke . Lõpu seadus- lool oli õnnelik lõpp. Kuningapoeg ja kuningatütar abiellusid ning elasid õnnelikult elu lõpuni. Muinasjutu moraal/ mõte/ sõnum: Loo moraaliks võis olla see, et alati ei loe see milline sa välja näed, vaid on tähtis see, mis sinu sees on. Kuningapoeg tundus küll väljanägemiselt kuri ja väga tugev, kuid tal oli hea süda ja ta kasutas oma tugevust ära selleks, et kedagi aidata mitte kellegile halba teha. Ja ka see on loo sõnumiks, et alati saab heategu tasutud. Kuningapoeg oli hea ja aitas kuningat, tema naist ja tütart ning tänutäheks sai kuningatütre endale naiseks. Katherine pähklilemb
8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10.Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. 10 käsku sümboliseerivad ausust ja õiglust. Need on olnud aluseks peaaegu kõikide riigi seadustele. Arvatavasti sealt saigi idee mõelda välja midagi sellist. Eesti Vabariigi seaduste järgi ei tohi varastada ega tappa. 10 käsku on ka suureks moraaliks väga paljudele kirikutele. Nendes vist polegi inimesi, kes pole kümnest käsust kuulnud. Minu arvates peaks iga inimene järgima 10 käsku, kuna see teeks maailmast parema koha, mis sest et kõikide asjade eest ei saa karistada, aga ikkagi peaks nende järgi tegutsema. Ise proovin käske koguaeg täita, teeb endal meele heaks ja aitad enda kõrvalolevaid inimesi kah.
Selles filmis olid kindlasti kõik mõtted väga olulised, kuna need sündmused on kindlalt kunagi kirja pandud. Pealkirja sobivus sellele filmile on igati sobilik, sest film tiirlebgi ju ühe kindla tegelase, Alexandri ümber. Pealkirjaks oleks sobinud selle filmi puhul ka teised Alexandri hüüdnimed., nagu ,,Päikesejumala, Zeusi poeg", ,,Sõjajumal" jne. Film lõppes küllaltgi traagiliselt ning kurvalt. Filmi moraaliks oli minu meelest see, et ei tohi olla liiga ahne ning see, et suur tükk ajab suus lõhki. Film ,,Alexander" on väga huvitav ja kaasahaarav ning sobib ka neile, kes on nooremad või ei ole ajalooga hästi kursis. Film on kindlasti õpetlik nii mõttelt kui ka ajalooliselt sisult.
Sõjast naasedes otsustas peale pikka mõtlemist ning kaalumist Salinger oma romaani Holdenist ära trükkida ning pani raamatu pealkirjaks "Kuristik rukkis". Ta raamatust sai tohutu fenomen. See sai niivõrd tuntuks, et ta fännid ja austajad käisid tal isegi kodus. See tüütas aga Salingeri ära ning ta kolis maale. Varsti võttis ta ka naise ning sai lapse. Tohutult tore oli filmi lõpus näha seda, kui õnnelik Salinger oli kokkuvõttes. Selle filmi moraaliks peaksin seda, et alati usu enda unistuste täitumisse, isegi siis, kui elu sulle selle raskeks teeb. "Mässaja rukkis" tõi niivõrd palju positiivseid emotsioone. Alati kui tekkis lootusetu olukord, siis asi lahenes. See film pani mind hindama palju muid asju, näiteks seda, kui tähtis tegelikult on perekonna ning sõprade toetus ning kunagi ei tohi kaotada usku.
Kuhugi nende kahe vahele mahub veel harimatu ning vanameelne taluperemees Peeter. Üldjoontes on selle näidendi tegelased võrreldes Koidula varasemate teostega õnnestunumad, tegemist on vägagi värvikate persoonidega. ,,Säärases mulgis" käsitleb Lydia Koidula üsna mitut tollel ajastul aktuaalset probleemi : rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen, hariduse puudulikkus (samas vajalikkus), pärismaa ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, sundabielu. Näidendi läbivaks moraaliks oligi sõnum, et haridus on eestlastele eluliselt oluline. ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" oli kuni 19. sajandil üks mängitavamaid ja populaarsemaid lavastusi Juhan Kunderi ,,Kroonu onu" kõrval ning selle kunstilise taseme ületasid alles järgmise põlvkonna kirjanikud. Ligi kümme aastat hiljem, 1880. aastal, ilmus Koidula sulest veel neljaski näidend, milleks oli ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai".
päriseksostmise küsimust.Oli ka romantiline põhitoon. Rahvuslik teater algas 1870 "Vanemuise"selts lavastas L.Koidula "Saaremaa onupoeg",ühe saksa jandi mugandus.Koidula oli peakorraldaja,ta tegi kõike peale näitlemise.Tähtis oli rahvuslike ja valgustusideede levik.L.Koidula"Maret ja Miina ehk Kosjakased".Koidula algupärane näidend"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".See oli draamakirjandusealusepanija koos C.R.Jakobsoni"Arthur ja Anna"-ga.Näidendi moraaliks on:haridus on eestöastele vajalik.Juhan Kunder külakomöödia"Kroonu onu".Kurjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest,C.R.Jakobson"Arthur ja Anna". 1882 algas venestuspoliitika,majanduslik edenemine aeglustus,rahvuslik vaimustus taandus.Uus tõus algas 1890.aastatel. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)eesti rahvuseepose looja,lauluisa,Viru laulik.Oli folklorist,etnoloog,rahvavalgustaja,arst,luuletaja,jutukirjutaja.Populaarteduslik almanahh"Ma-ilm
vaikses erakluses keset seda toretsevat pillerkaart ta oma elu elas. Kõige ebasümpaatsem tegelane oli Daisy. Ta oli hurmav ja kõige ihaldusväärsem daam, glamuurne ja jõukast perest pärit. Samas oli ta rumal. Fitzgerald oli ta loomulikult täiuseni tolle ajastu moodsaks naisterahvaks lihvinud. Minu arvates soovib autor edasi anda tolle aja ebaõiglust, et vaene noormees ei saa abielluda tüdrukuga, kel on raha, ehk raha eest ei saa kõike. Üheks loo moraaliks on see, et rahaga võid mingi osa armastusest osta, aga lõpuks jääd ikkagi kõigest ilma ning su matustele tuleb vaid kolm inimest, nagu juhtus Jay Gatsby’ga. Teiseks õpetuseks on, inimesed ei muutu ja kui muutuvad, siis sina oled hoopis teises suunas muutunud ja lõpuks viib tee ikka sinna, kuhu ta ise loogelda tahab. Valisin selle raamatu mahu järgi, mis oleks kõige lühem. Ema küll mainis, et õhukesed raamatud ei pruugi olla nauditavad, kuid ma ei pidanud pettuma
Kuid kahjuks ei olnud ta iseloon välimuse vääriline. Narkissos oli ülbe ja pelgas ära kõigi lähenemiskatsed. Selline käitumine vihastas armastusjumalanna Aphroditet, kes pidi karistama kõiki, kes armastuse ära põlgavad. Ta pani Narkissose armuma oma peegelpilti. Vastamata armastus viis aga Narkissose hukule: ta istus päevast-päeva allika juures ja imetles ennast veepeegelpildilt, kuni ta suri suurest kurnatusest nälga. Ka selle loo üheks moraaliks on see, et jumalaid peab austama. Ülbe Narkissos ei austanud aga lausa kahte jumalannat: Aphroditet armastuse ärapõlgamisega ja Echot , kes suuret armuvalusst Narkissose vastu muutus ainult hääleks. Müüdi õpetuseks on ka nagu oli Talantose piinades : tuleb olla tänulik selle eest, mis sul on. Kui Narkissos ei oleks olnud nii upsakas ja ennastimetlev, oleks ta leidnud endale sobivama armastuse kui ta ise ja elanud õnnelikult elu lõpuni.
Urmas Lehtsalu Memo Kristiine Pajussaar 11. õhtune Vaatasin saadet ,,Klass: Elu pärast. Kohtumõistmine." Saade on ülesehitatud noorte probleemidele ning põhimõte on näidata mida igasugused ,,süütud" tembud endaga kaasa võivad tuua. Just selles konkreetses osas räägiti kooli vägivalla võimalikest tagajärgedest. Filmis jõuti järeldusele, et kooli vägivald võib põhjustada paljugi muud kui lihtsalt pisaraid. Tavapildis räägitakse kooli vägivallast, kui kiusamisest, mis sisaldab endas mõnitamist, tõukamist, sõimamist ja vahetevahel ka mõnda sinikat, aga tegelikult ei tea keegi, mida kiusatav inimene peale vägivalla kogemist teha võib. Selles näites lõppes koolikiusamine mitmete õpilaste surmaga ja mitte ainult nende, kes ise kiusasid, vaid ka lihtsalt valel ajal vales kohas olevatel inimestel. Vähestel juhtudel mõeldakse enne, kui midagi tehakse pikas perspektiivis ette ning see mitte-mõtlemine toobki kaasa juhtumid nagu ka se...
Selle suurem tähtsus peitub kultuuri kirjeldamises ja ajaloo edasi andmises. Tavaliselt on loo keskmes indiviid, keda vastandatakse mingile grupile või uuritakse nende omavahelisi seoseid. Grupina kujutatakse inimesi, kellel on samad väärtused, nt võib üks grupp olla üks seisus, aga jaotus võib olla ka soo või mõne teise tunnuse järgi. ,,Gilgames" seostub kunagise sumeri kuninga Pilgamesiga, aga lugu pole kirja pandud tema ülistuseks, vaid see kannab suuremat sõnumit. Loo moraaliks on sõprus, samuti kujutatakse tsivilisatiooni erinevaid tasandeid. ,,Ilias" on sõjaeepos, aga selle tegelik soov on rääkida lugu inimeseks olemisest, defineerida ülimat väärtust. Näiteks ,,Iliase" VI laulus arutavad Hektor ja tema naine Andromache sõja üle. Homeros esitab kaks erinevat nägemust, millest mõlemal on oma tõepõhi, aga mõista tuleb ,,arete" olulisust - mehel ja naisel on erinev ,,arete" ehk ülim väärtus. ,,Ilias" ei kirjelda pelgalt sõda,
sõlmküsimustele läbi kahe poole: üheks pooleks on kodanik ehk võlgnik ning teiseks pooleks avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur. Kas ja kuidas hea halduse tava eeskiri realiseerub selles suhtes? Eelmisel nädalal leidis ajalehes Postimees kajastamist artikkel ,,Kohtutäitur sõidab võlgnikust üle tundeta nagu teerull"1, mida sai näha ka Kanal 2 uudistemagasiinis Reporter. Mõlemal juhul oli toimetaja hoiak häirivalt kallutatud loo peakangelase, Tanel Ehala, poole. Loo moraaliks jäigi kõlama, et võlgnikule ehk Eesti Vabariigi kodanikule tehakse kohtutäituri ehk Eesti Vabariigi vabakutselise isiku, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seonduvad toiminguid, poolt liiga. Kui keegi oleks selle artikli ,,kannatanud poolele" kätte andnud Euroopa hea halduse tava eeskirja, siis oleks tema sõnavarasse lisandunud kindlasti ka sellised väljendid nagu ,,diskrimineerimine", ,,võimu kuritarvitamine", ,,õiglus" jne
VOORUSTE EETIKA Aristoteles (384-322 eKr) Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine aretee tähendab algelt ,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe
tehingu tagajärjel ilma oli jäänud. Samuti ei kõikunud enam Taruki tujud. Usun, et tänu naerule oskas ka Taruk nüüd oma varast rõõmu tunda, kui see taolise pahatahtliku inimese puhul üldse võimalik on. Olen kindel, et Taruki jaoks oli tegemist igati kasuliku tehinguga ja ta ei oleks mingil tingimusel soovinud selle tehingu hüvedest ilma jääda. Leian, et tegemist on väga huvitava raamatuga, mis täidab mitmekülgset eesmärki. Raamatu moraaliks võiks olla Selek Bei tsitaat: ,,Naer pole kaup nagu margariin. Kes sellega kaupleb, talitab valesti." Ilmselt tunnevad kõik selle teose lugejad õnne, et neil on võimalus naerda, mõistavad selle väärtuseid ja oskavad talitada teistmoodi, kui Timm Thaler. Naer võib muuta elus palju ja annab jõudu kõigeks, selle väärtus on hindamatu.
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut (NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa) Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga
Samas võiksid just eetiline käitumine ja edu olla need hoovad, mis toovad inimesele teiste usalduse ja autoriteedi ning saavad sillutada teed võimutüüri juurde. Selge peaks olema see, et eetilisus ja seaduslikkus pole päris üks ja seesama ning need, kes üht põhjendavad teisega ei ole kas asjast aru saanud või püüavad selgest ja ausast vastusest mingil põhjusel kõrvale hiilida[6] [[2] Sellist lähenemist võiks kutsuda ,,jäljendavaks moraaliks". Tegemist on igati kasuliku arusaamaga, mis võimaldab kohaneda teiste sotsiaalsete süsteemidega. Raskeks läheb siis, kui jäljendada tuleb pidevalt ja loomusele mittesobivat, kuid antud loos ei ole see suure tõenäosusega nõnda. [3] Aeg teeb oma töö, praegu, 2003. a., on nõukogude aeg juba üsna ebamaine nähtus. i[4] Euroliitu just ollakse teel ja etalon on muidugi jätkuvalt seesama. ii[5] Asjad on paremaks läinud.
sellesse suhtub. Võib öelda ka, et ta oli üsna leplik, kui ta avastas Ricciardo tütre voodist, ning saades teada nende armastusest. d)Väärtustas ta eelkõige pere ja sõpru. Seda oli näha siis kui ta oli õnnelik selle üle, et ta tütar Ricciardot armastab ning tema sooviks oli, et kui nad juba korra koos on olnud siis nii see peab ka elu lõpuni jääma, selle pärast tahtis ta, et Ricciardo ta tütrega abielluks. Tema moraaliks oli see, et kui üks asi juba korra on alanud, siis nii see peab kogu eluks ka jääma. Härra Lizio da Valbona tütar a)Oli pärit perekonnast, kus isa oli üsna vana ning ema oli kaunis naine. b)Välimuselt oli ta väga kaunis ja meeldiv. Ta oli lausa nii kaunis, et ületas sellega kõiki teisi. c)Iseloomult oli ta üsna arg, kuid samas oli ta üsna kaval, kuna tegi kõik selleks, et oma tahtmist saada. Ta oli ka hästi viisakas ja heade kommetega.
noormees oli naisele vastumeelne. Kui Isabella mees ükskord kodust läks, tulid teised 2 meest Isabellat külastama. Leonetto peitis end Lambertuccio eest, sest kartis rüütlit. Rüütel ja naine vallatlesid, kui samal ajal daamu mees koju tuli. Naine mõtles ruttu plaani, mis seisnes vales, et üks noormees olevat teist taga ajanud ja tagaajatav naise juurde varju jooksnud. Abikaasa kiitis naist teo eest. Mees ei saanud kunagi Isabella armukestest teada. Selle loo moraaliks leian, et kavalus ja nupukus on kasuks igal eluhetkel ja neid omadusi oleks igal inimesel kasulik omada. Kaheks lugu rääkis ilanos elavast saksa palgasõdurist Wolfartist. Ta armus Ambruogiasse, kuid naine oli aga juba abielus. Naine oli nõus mehe armastusele vastu tulema raha pärast. Mees oli sellest kuuldes aga väga nördinud, sest ta ootan naisest rohkemat ja tahtis teda narrida. Wolfart ütles daamile, et on nõus raha maksma aga kui nad kokkusaamise kokku leppisid läks
)Kui on olemas rühmad,klassid,siis on tegu vaatuse eraldamisega,mis omakorda väldistab ühtsuse seisundit.Tähendab eraldatud ühiskonda. Moraal on heas mõttes nakastanud suurt ühiskonna osa.Millised on siis väärtused, kui ühiskonna suurema osa positsiooni väärtusetu seade, inimeste vähemus, kes on tavapärase moraali vastu?Kordamas moraali enamuse kohaselt muidugi mitte.Vähemuse seisukohast aga?Mulle tundub, et teoreetiliselt võib nimetada nende süsteemi omamoodi moraaliks; neile võib enamuse moraal olla ka amoraal.Oma arutlustes siirdun ma siiski sellest, et inimesed,kes liiguvad enamuse moraalsete seaduste vastu, on amoraalsed ja moodustavad üht suurt reaktsooni väge. Kuidas saab seostada, rakendada ja lisada minu arutluses olemasolevaid mõisteteid ,,härrad" , ,,orjad?"Kes siis on need moraalsed inimesed?Tõenäoliselt on nad oma moraali orjad.Kas sobib sellesse maali värvus, mis kannab sõna ,,ori."Mina arvan, et mitte.Orjuse olek on
toimida mitte kogu ühiskonna vaid vastava sootsiumi tasandil. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalsete normide ülesandeks on reguleerida konkreetset liiki ühiskondlikke suhteid. Sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus on alljärgmine: tavanormid kõlblus- ehk moraalinormid õigusnormid Ühiskonna vastavaid valdkondi nimetatakse tavaks, kõlbluseks (moraaliks) ja õiguseks. Samas on olulised sotsiaalsed normid veel: korporatiivseid normid ning religioossed normid ja kombed. Kõigi sotsiaalsete normide puhul on oluline asjaolu, et need hakkavad ühiskonnas või mingis sotsiaalses grupis kehtima siis, kui 1) ühiskonna või grupi liikmed seda järgivad ja 2) norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamõistva reaktsiooni.
halvemal juhul võib see lõppeda totaalse kräshiga. Need on niinimetatud 'mittelollikindlad programmid'. Mõni võib mõelda, et 'mis nad siin jamavad, parandagu vead ära ja asi korras', aga kui minna neid vigu parandama, siis selgub, et ei eksisteeri mitte mingisugust dokumentatsiooni, programmi tekst on halvasti vormistatud jne. Parandades sellises programmis ühte viga, võid suure tõenäosusega teha mitu uut - lihtsalt puudub ülevaade. Eelneva jutu moraaliks on see, et TULEB ÕPPIDA EHITAJATELT. Tänapäeval ei ehitata enam niimoodi, et kõigepealt tuuakse kohale koormatäis telliskive ja hakatakse laduma. Kõigepealt vaadatakse, kuhu ehitada ja millist maja tulevane elanik soovib. Seejärel tehakse majale PROJEKT (see on juba arhitektide asi, kui nad uut projekti ei joonista vaid võtavad kapist mõne vana). Kui kõik funktsionaalsus, kasutatavad materjalid ja töömahud on läbi mõeldud, alles siis hakatakse kive laduma
Sellest pidi saama tulevaste vallutuste keskpunkt. Mõõgavendade ordu rajati juba vallutatud alade säilitamiseks. Sellest sai eliitväeosa. Vajalik selleks, et koondada inimesi, keda kohapealsetes sõdades kasutada. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel, nad kasutasid selle ajajärgu täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Eestlaste eelised tundsid antud ala ja piirkonda paremini. Neil oli esialgsed kaitseehitised olemas. Eestlaste moraaliks oli kodumaa kaitsmine ja nad võitlesid vabaduse nimel. Vallutajate eelised - Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel, nad kasutasid selle ajajärgu täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Ordurüütlid olid hea väljaõppe ja kogemustega. Vallutajaid mitu. Miks eestlased kaotasid? 1. Puudus ühistegevus = maakonnad vallutati ühekaupa sidemed maakondade vahel olid nõrgad tegutseti omaette riiki polnud 2. Mitu vallutajat = lõpptulemusena Eesti alad jagati mitme riigi vahel
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda.
maksiimi kohaselt, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. See võiks olla üldkehtiv seadus nt ma ei valeta võrdub sellega et ma ei valeta KUNAGI. Või et kui ma varastan, siis on loogiline, et ka TEISED VARASTAVAD. Minu norm võiks olla kogu ühiskonna normiks. Inimene peaks olema vaba sellisena, nagu ta end tunneb, mitte mis rollis ta on. Kui keegi moraalikohaselt ei käitu, jääb moraal juba moraaliks. Moraal on meis endis juba olemas pole vaja kogemust. Nt pole vaja olla alkohoolik, et mõista, et liigjoomine on halb. Inimene võib olla pühaduseta, kuid INIMLIKKUS peab olema püha. Iga inimene on ise ka eesmärk, väärtus. L. Feuerbach materialist. Mõtlemine toetub Goethe lausele: kellel on mõistus, see ei vaja religiooni. Inimesed lõid Jumala hoopis enda näo järgi, mitte vastupidi. Jumalad lihtsalt inimeste soovide ja unelmate vili
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse,
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse,
Lõppeesmärgi postuleerimine oli puhas spekulatsioon, siit ka selle suuna teine nimi saksa spekulatiivne idealism. Inimühiskonna areng on seega määratud vaimsete tegurite poolt, mis asusid väljaspool inimkonda ennast. Viimane oli Hegelile lihtsalt platsdarm, kus maailma objektiivne vaim enesest oma arenguloogikat järgides teadlikuks sai. Inimsoo elu osutus: · teaduseks, · religiooniks, · moraaliks, · kunstiks ja · filosoofiaks, millest viimane oli kaalukaim. Marxi silmas pidades tuleb öelda, et majandusvaldkonnale kui materiaalsele tootmisele oli jäetud selles süsteemis tähtsusetu koht. Mis on kogu selle spekulatiivse maailma vaimu enesest teadlikuks saamise lõppeemärk? See on vabadus. Kuid vabadust tõlgendas Hegel teisiti kui: · Kant, kelle jaoks inimene oli eesmärk iseenesest või
Tõde on kokkuleppeline väljamõeldis, mis aitab inimestel reguleerida nende elu. ,,Meie arusaam tõest ei tulene sellest kuidas maailma suudame mõista vaid meie vaimu (võimu) tahtest." ,,Elu ise ongi võimu tahe."Enesesäilitamise/kehtestamise tungid. ÜLEinimese konseptsioon. ,,Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et telaks üleinimene." Üleinimene halastamatu aritsokraaditüüp. Üleinimese vastand viimane inimene. Jaotus isandate ja orjade maailmaks/moraaliks. Kvantitatiivne maailm kellel on rohkem jõudu selles maailmas, võimu hulga järgi määratletakse, kes on isand. Kvalitatiivne määrab ära jõu suuna. Aktiivne (jaatav jõu kasutus) ja rehaktiivne (eitav) jõud. N'i järgi iseloomustab orja see, et nad on reageerivad elule. Orjamoraal vastandab koguaeg end oma isandale, määratleb end selle kontrasti läbi võrreldes isandaga. Ülistavad oma nõrkust, sellega nad muudavad selle ratsionaalseks, mõtestavad oma jõu väärtuseks
vad? Kuid oletage siis, et tehnik tõmbab ühenduskaabli lüliti välja, pöörab seda 180 kraadi ja ühen- dab selle tagasi [2668] pistikusse. Nüüd raporteerin ma, et taevas on sinine, rohi roheline ja nii eda- si. Kumb on lüliti "õige" asend? Sellise riistapuu kavandamine ning ehitamine nõuab, et tema "täp- sust" seadistataks või kalibreeritaks kahe katseisiku raportite normaliseerimise kaudu ja nii olek- sime tagasi oma tõenduse alguspunktis. Selle intuitsioonipumba moraaliks on, et kvaalide intersub- jektiivne võrdlemine ei ole võimalik, isegi mitte täiusliku tehnoloogia abil. Asi jäi nii, kuni keegi mõtles välja selle mõtteeksperimendi oletatavalt täiustatud variandi: isikusi- sese pööratud spektri. Ilmselt on see mõte tulnud pähe mitmele inimesele iseseisvalt (Gert 1965; Putnam 1965; Taylor 1966; Shoemake, 1969,1975; Lycan 1973). Arvatavasti peavad Block ja Fodor
phaenomenon, nähtumuslik, fenomenaalne inimene) ja inimene mõistuse kandjana (homo noumenon ehk inimene kui noumen, inimene iseeneses). Inimene mõistuse kandjana on suuteline tõusma kõrgemale oma animaalsest seisundist ning looma mõtlemise kategooriate abil looduse fenomenide kohale täiesti uue mõttelise maailma (moodsalt öeldes mõttelise maailmamudeli). Kõlblus jagunes Kanti õpetuses kaheks valdkonnaks: õiguseks ja moraaliks. Õigus hõlmab inimese väliseid kohustusi, mis nõuavad motiividest sõltumatuid käitumisakte. Moraali objektiks on sisemised kohustused, mis lisaks käitumise ettekirjutusele nõuavad kohustuse teadvustamist [ja inimese teatud motiveeritust kohustuse täitmiseks]. Inimese kalduvus õigeks- peetavale käitumiseks pole küllaldane, et lugeda tema käitumist moraalseks, vajalik on ka õige motivatsioon. Sellega Kant loob deontoloogilise ehk kohustusel rajaneva eetika aluseid.
leiab klassivenna noa, mida ta ei raatsi tagasi anda. Nuga kaotab kiiresti oma ihaldusväärsuse, sest kui sellega avalikult koos sõpradega mängida ei saa, ei ole tal poisi jaoks enam väärtust. Kui poiss saab sünnipäevaks samasuguse noa, muutuvad hingepiinad nii suureks, et ta otsustab klassivenna noa omastamise üles tunnistada. Nuga ta aga tagasi anda ei saa, sest see on kadunud. Loos põimuvad kaks motiivi: oma ligimese vara ihaldamise motiiv ja hooletussejäetud asjade motiiv. Loo moraaliks võib pidada tõdemust, et omastatud (varastamise nõrgem aste) asjad ei too õnne. Loos ,,Lendav õunapuu" tuuakse realistlikku olustikku sisse fantastiline element. Selles räägitakse poisist, kes lõhub oma asju teadmisega, et niikuinii saab ju uued. Samamoodi murrab ta ettejäänud noore õunapuu. Kuna ta mingit kahetsust üles ei näita, ärkavad reaalses maailmas ellu lõhutud asjad, et oma lõhkujale kätte maksta.
Mitu oletust, miks: 1) tänu filosoofia suunale stoitsism- levinud roomas haritlaste seas. Tekistas suhtumist, mis leevendas olukorda. Stoitsismi universaalsus põhineb sellel, et inimlikud väärtused laiendatud kõikidele inimestele 2) kristlus. Samas keegi ei tahtnud orjust kaotada. 3) kõige tõenäolisem, et moraal üldistus ja levis kõikidele sotsiaalsetele kihtidele. Tekkis suhtumine, et samad moraalikihid kehtivad kõigile. Sellega seoses väline moraal muutus sisemiseks moraaliks. Eriti alates 1 saj ekr. 2. saj pkr oli valdav juba sisemine moraal. Seda on seletatud, et ühiskond ise muutus. Pater familias´el oli vabariigi alguses täielik võim perekonnaliikmete üle, 1 saj ekr seda võimu enam ei olnud. Suur vabadus enda käitumise üle otsustada. Nendel inimestel, kellel enam võimu ei olnud, asendasid selle moraaliga. Alamatel kihtidel oli moraal väljundiks, millega said ennast tõestada. Võimupuudus lähendas kihte
lõppeda totaalse kräshiga. Need on niinimetatud 'mittelollikindlad programmid'. Mõni võib mõelda, et 'mis nad siin jamavad, parandagu vead ära ja asi korras', aga kui minna neid vigu parandama, siis selgub, et ei eksisteeri mitte mingisugust dokumentatsiooni, programmi tekst on halvasti vormistatud jne. Parandades sellises programmis ühte viga, võid suure tõenäosusega teha mitu uut - lihtsalt puudub ülevaade. Eelneva jutu moraaliks on see, et TULEB ÕPPIDA EHITAJATELT. Tänapäeval ei ehitata enam niimoodi, et kõigepealt tuuakse kohale koormatäis tel- liskive ja hakatakse laduma. Kõigepealt vaadatakse, kuhu ehitada ja millist maja tulevane elanik soovib. Seejärel tehakse majale PROJEKT (see on juba arhitektide asi, kui nad uut projekti ei joonista vaid võtavad kapist mõne vana). Kui kõik funktsionaalsus, kasutatavad mater- jalid ja töömahud on läbi mõeldud, alles siis hakatakse kive laduma. Ja
lõppeda totaalse kräshiga. Need on niinimetatud 'mittelollikindlad programmid'. Mõni võib mõelda, et 'mis nad siin jamavad, parandagu vead ära ja asi korras', aga kui minna neid vigu parandama, siis selgub, et ei eksisteeri mitte mingisugust dokumentatsiooni, programmi tekst on halvasti vormistatud jne. Parandades sellises programmis ühte viga, võid suure tõenäosusega teha mitu uut - lihtsalt puudub ülevaade. Eelneva jutu moraaliks on see, et TULEB ÕPPIDA EHITAJATELT. Tänapäeval ei ehitata enam niimoodi, et kõigepealt tuuakse kohale koormatäis tel- liskive ja hakatakse laduma. Kõigepealt vaadatakse, kuhu ehitada ja millist maja tulevane elanik soovib. Seejärel tehakse majale PROJEKT (see on juba arhitektide asi, kui nad uut projekti ei joonista vaid võtavad kapist mõne vana). Kui kõik funktsionaalsus, kasutatavad mater- jalid ja töömahud on läbi mõeldud, alles siis hakatakse kive laduma. Ja
langes kokku Jumalaga. 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 9 Lõppeesmärgi postuleerimine oli puhas spekulatsioon, siit ka selle suuna teine nimi saksa spekulatiivne idealism. Inimühiskonna areng on seega määratud vaimsete tegurite poolt, mis asusid väljaspool inimkonda ennast. Viimane oli Hegelile lihtsalt platsdarm, kus maailma objektiivne vaim enesest oma arenguloogikat järgides teadlikuks sai. Inimsoo elu osutus: · teaduseks, · religiooniks, · moraaliks, · kunstiks ja · filosoofiaks, millest viimane oli kaalukaim. Marxi silmas pidades tuleb öelda, et majandusvaldkonnale kui materiaalsele tootmisele oli jäetud selles süsteemis tähtsusetu koht. Mis on kogu selle spekulatiivse maailma vaimu enesest teadlikuks saamise lõppeemärk? See on vabadus. Kuid vabadust tõlgendas Hegel teisiti kui: · Kant, kelle jaoks inimene oli eesmärk iseenesest või · Herder, kes samuti arva et riik saab olla vaid vahendiks inimese püüdluses õnne poole.
suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga). Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus on alljärgmine: tavanormid; kõlblus- ehk moraalinormid; korporatiivsed normid; õigusnormid; Ühiskonna vastavaid valdkondi nimetatakse tavaks, kõlbluseks (moraaliks) ja õiguseks. Eraldi nimetatakse korporatiivseid norme, mis reguleerivad suhteid era- ja avalikõiguslike isikute tasandil. Äriühingus, mittetulundusühenduses, asutuses, ehk nagu varem öeldi – ettevõttes, asutuses, organisatsioonis. (Näiteks klubi sisesed käitumiseeskirjad; ettevõtte sisesed käitumiseeskirjad jms.) Eraldi nimetatakse veel religioosseid norme ja kombeid. Suvalise (kas õigus- või õigusvälise) sotsiaalse normi puhul on oluline
See on kasulikkuse moraal. Siin vastandatakse head (sks gut) kurjale (sks böse). Kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. (Isandate moraali järgi aga just nimelt hea inimene on võimeline tekitama hirmu halb aga ainult põlgust.) Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võibolla ka veidi rumal. See, mida tänapäeval nimetatakse heaks, tuleneb karilooma instinktist. Euroopas on moraaliks kariloomade moraal. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjade moraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kaks tunnusjoont on kristlikul moraalil, mis väljendavad tema orjalikkust. Esiteks propageerib kristlus ligimesearmastust ja kaastunnet ning teiseks, kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche arvates tunnistust inimväärikuse puudumisest: Kristlik usk on otsast otsani
See tähendab, et laps ei oska eristada temast endast tulenevaid asjaolusid väljastpoolt tulenevatest. Ta ei ole võimeline lähtuma teise inimese seisukohtadest ega konkreetsetest sotsiaalsetest situatsioonidest. Egotsentrismi tulemuseks on, et laps segab ära kogemuse subjektiivse ja objektiivse külje. Väljastpoolt tulevaid reegleid peab ta muutumatuteks ja absoluutseteks. Teine aste on a u t o n o o m n e moraal, mida on nimetatud ka koopereerumise moraaliks. Intellektuaalselt arenenud laps omandab moraalsetes otsustustes sõltumatuse; kogeb erinevaid rolle; täiskasvanute autoriteet asendub ühistegevuses vastastikuse austuse ja võrdsusega. Moraalsed otsustused ei tugine enam mitte autoriteetide jäikadele reeglitele, vaid reeglitele, mis on vajalikud ühistegevuses ning mis väljendavad vastastikuseid õigusi ja kohustusi võrdsete vahel. Lawrence Kohlberg võttis aluseks Piaget arutluse ning esitas 1968. aastal oma kuueastmelise arenguteooria
(Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalsete normide ülesandeks on reguleerida konkreetset liiki ühiskondlikke suhteid. 152 Sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus on alljärgmine: tavanormid kõlblus- ehk moraalinormid õigusnormid Ühiskonna vastavaid valdkondi nimetatakse tavaks, kõlbluseks (moraaliks) ja õiguseks. Samas on olulised sotsiaalsed normid veel: korporatiivseid normid ning religioossed normid ja kombed. Kõigi sotsiaalsete normide puhul on oluline asjaolu, et need hakkavad ühiskonnas või mingis sotsiaalses grupis kehtima siis, kui 1) ühiskonna või grupi liikmed seda järgivad ja 2) norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamõistva reaktsiooni.
1.3. Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus32 Juhtimiseetika on moraaliprintsiipide, -normide ja väärtuste kogu, mis juhib indiviidi või grupi käitumist ning teeb seda õige ja väära vaatenurgast. Juhtimiseetikaga pannakse paika standardid, mis on halb ja mis on heainimeste tegevuses, sh otsustamisel organisatsioonis. Eetika on filosoofia osa, mille aineks on moraal, mis on ühiskondliku teadvuse ja ühiskonnaelu korralduse oluline lähtealus. Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires. Juhtimiseetika (edaspidi eetika) tegeleb eelkõige organisatsiooni sisemiste väärtustega, mis on osa organisatsioonikultuurist ja on kooskõlas sotsiaalse vastutusega, võttes arvesse välist keskkonda. Eetika on juhitud ühelt poolt seaduste ja teiselt poolt vaba valiku poolt. Esimene neist on kodifitseeritud
annaabi.ee 
