töötlemiseks puusepatöödel. Kettsae kasutamise õpetus · Pane oma parem jalg kindlalt tagumisele käepidemele, haara vasaku käega esikäepidemest ning tmba starterit parema käega. Külma mootori käivitamiseks on kige kindlam meetod poolsuletud seguklapi kasutamine. · Hoia mlemast käepidemest kindlalt kinni. Jälgi, et su pöial oleks esikäepideme all. · Hoia saagi enda keha lähedal. See annab parema tasakaalu ja nii tundub saag kergem. · Kui saag töötab, kontrolli ketipiduri tööd vajutades esikäe kaitset ettepoole. Saag peab peatuma. Saeketi litust saab kontrollida, kui hoida täispööretel töötava sae juhtplaadi otsa näitaks kännu kohal. Kui sellele jääb nähtav li joon, siis töötab süsteem korralikult. · Kontrolli, et saekett ei liiguks, kui sa kannad saagi ühest kohast teise. Kige parem on saag välja lülitada, kui saagi on vaja pikemalt kanda, kuid
3. Tehnilised näitajad max väändemoment 82,5 Nm / 2200 pöördel käigukast 24 käiku: 12 FWD + 12 REV reversiga max kiirus 28,77 km/h edasi- ja 31,45 km/h tagasikäiguga kuiv kahekettaga sidur tagasilla mehaaniline diferentsiaallukustus jõuväljavõte taga - aeglustiga 540 pööret tagumine tõsteseade - 3 punktiga raam tõsteseadme tõstevõime 700 kg ketaspidurid + käsipidur roolisüsteem - hüdraulika
Tehnilised andmed: 50,2cm³ 2,8kw 2-MIX mootor, kaal 5,2kg, juhtplaat 37cm, kett 1,6mm ,325RMC 62hm Stihl MS 660 on Võimas ning vastupidav profitööriist ka kõige nõudlikumale kliendile,ideaalne tööks ka saeraamidel. Tehnilised andmed: 2-taktiline bensiinimootor Mootori võimsus 91,6cm3/5,2kW Kaal 7,3kg Stihl MS 170 Stihl MS 201 Stihl MS 231 Stihl MS 251 Stihl MS 291 Stihl MS 261 Stihl MS 660 MOOTORSAED HUSQVARNA Husqvarna 135 on Uus kerge ja tõhus saag neile koduomanikele, kes soovivad erakordselt lihtsalt käivitatavat ja kasutatavat mootorsaagi. X-Torq® mootor tagab väiksema kütusekulu ning tekitab vähem heitmeid. Kütusepump ja automaattagastusega stopplüliti teevad sae käivitamise lihtsaks. Tehnilised andmed: Silindri kubatuur 40,9 cm³ Võimsus 1,4 kW Pöörete arv tühikäigul 2900 p/min Maksimaalsed mootori tööpöörded 9000 p/min
Väntvõlli põsed on väntmehhanismile vastukaaluks, nad ühtlustavad tsentrifugaaljõudu ja sellega laagrite kulumist. Põskedesse on pressitud võllikaelad, millega väntvõll toetub karteri külgseintes asuvatele raamlaagritele. Raamlaagrid on kas kuul- või rull-laagrid. Õli ja gaasi läbipääsu tõkestamiseks on raamlaagrid tihendatud kaelustihenditega. Karterist väljaulatuva ühe võllikaela otsas on hooratas ventilaatoriga ja teises otsas sidur. Sidur ja hooratas on võllikaelte otste külge kinnitatud keermesliidetega. Magneetosüütega mootorsaagidel on hoorattapoolsel väntvõllikaelal ekstsentrik või väljalõige magneeto käitamiseks. Karter on mootori alus, mis ühendab kõiki mootori sõlmi ja detaile. Karter koosneb kahest poolest, mis valmistatakse kergmetallide sulamitest ning karteripooled ühendatakse omavahel poltide või kruvide abil hermeetiliselt, sest karteri siseruum täidab pumbakambri ülesannet.
kolme löögiga vastu karastamata terasest Y10 plaati, pärast seda ei tohi tööosal olla praguseid ega muljutud ja murenenud kohti. Komplekt põhilisi lukksepavasaraid ja meisleid. joon. 61 Meislit kasutatakse materjali tükeldamiseks, töötlemisvaru eemaldamiseks toorikute pinnalt, mutrite lahtiraiumiseks jne. Meisel koosneb kolmest osast - tööosast, keskmisest osast ja löögiosast (joon. 61b). Meisli tööosal on kiilu kuju, mille teritusnurk oleneb töödeldavast materjalist, meisli keskmine osa tehakse ovaalne või hulktahkne. Külgtahkudel ei tohi olla teravaid servi, meisli pea on tüvikoonuse kujuga. Ristmeisel (joon. 61c) sarnaneb tavalise meisliga, kuid on kitsama lõikeservaga. Meislid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest Y7A või Y8A. Tööosa karastatakse 15...30 mm, löögiosa 10...20 mm pikkuselt. Torne (joon. 61e) kasutatakse aukude raiumiseks õhukesse lehtmaterjali
Et laastu lõikamisel oleks energiakulu minimaalne, on aja jooksul kujunenud välja höövelhamba terade optimaalsed nurgad. Külgtera taganurga suurus on 2º. See väike nurk välistab külgtera seljaku hõõrdumise vastu saetee seina. Külgtera eesnurga suurus on 30º. Sellise nurga all peab saeketi teritaja hoidma ketiviili saeteega täisnurga all asuvast mõttelisest joonest (joonisel 2.2.1 on see mõtteline joon tähistatud tähega y). Kui teritaja hoiab viili nõutud nurga all, kujuneb külgtera lõikenurgaks 60º (90º miinus eesnurk 30º) ja teritusnurgaks 58º (lõikenurk 60º miinus taganurk 2º). Põhjatera nurkade suurused erinevad külgtera nurkade suurustest. Kaasaja Lääne saekettide höövelhamba põhjatera taganurga suurus on 7º. Kui ketiviili mõõt ja asend teritamisel on õiged, kujuneb põhjatera teritusnurgaks 38º. Nii põhjatera eesnurga kui lõikenurga suurused on 45º.
Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel. Saeketta lõikesügavust ja kaldnurka on võimalik reguleerida. Parima saagimistulemuse saavutamiseks reguleeritakse saagimissügavus nii, et saeketas jääb hamba võrra materjalist välja. Sel puhul tekib optimaalne lõikenurk, mis tagab puhta lõikejälje ja minimaalse tagasilöögivõimaluse. 4 Kiilnuga Kumera kiilu kujuline kiilnuga paigutatakse vahetult saeketta taha. See takistab saetee sulgumist ning seega saeketta kinnijäämist. Kiilnoa kaugus sae hammastest peaks olema 2 -3 mm ning selle tipu kaugus saeketta alumisest servast samuti 2 3 mm. Toodetakse ka ilma kiilnoata ketassaage nn plaadisaage. Need on mõeldud puitplaatide saagimiseks. Plaate saagides ei kipu saetee sulguma Tolmu eemaldamine Saeketta kohale kinnitatud terakaitse on varustatud tolmueemaldusavaga. Ava otsa võib ühendada
paranemine alles pärast täielikku lehtimist, mistõttu võib tekkida kambiumi nekroos; sellele võivad järg- Joonis 3. Puu energiavarude dünaamika kuude lõikes neda seenhaigused (tõsi küll, sügisese lõikuse puhul (allikas: Bäckström 1996) oleksid lõikehaavad veelgi kauem avatud). Ära lõika pungade puhkemisest kuni täislehtede Taimetervise seisukohast on parimaks lõikuse saavutamiseni, kuna sel perioodil on ajaks aktiivne kasvuperiood (juuni keskpaigast augus- • puude energiavarud miinimaalsed; ti lõpuni), mil rakkude kasv ning energiavarud taga- • noor koor on väga lahtine ja õrn; vigastuste vad lõikehaavade kiire paranemise, mis omakorda tõ- kaudu toimub nakatumine seenhaigustesse (sel kestab haigusetekitajate sisenemistee
siaalsuunalisest. Saematerjali stabiilsuse ja tekstuuri määrab lõiketasapinna asend aastarõngaste suhtes. Kõige suurema väljatuleku tagab lihtsaagimine (joonis 5). Tänapäeval ei ole lintsaagidega saagimine väga otstarbekas, küll aga asendamatu vihmametsades kus puutüve läbimõõt on väga suur. Paralleelsete lõigete abil saadakse valdavalt tangentsiaalset, kuid ka veidi radiaalset saematerjali. Joonis 5. Lihtsaagimine Kombineeritud lihtsaagimise (joonis 6.) puhul saadakse palgi äärtest tangentsiaalsaematerjal ning keskmine pruss lõigatakse omakorda laudadeks. Joonis 6. Kombineeritud lihtsaagimine _____________________________A. Roos______________________________ 7 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Radiaalset saematerjali saadakse mitme erineva saagimisviisiga. Täiuslik radiaalsaematerjal saadakse üksnes siis, kui iga üksik laud on paralleelne säsikiirtega
2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu. Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv.
ülejärgmisel kevadel. (Sander, 2011) Sellist ,,surnud külvi" pole kellelegi vaja. Seepärast töödeldakse ka viirpuu viljalihast puhastatud seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö juures aitab ainult kogemus, sest liiga pikk söövitusaeg hävitab seemne, liiga lühikesest pole aga kasu. (Sander, 2011) Kuid saab ka teisiti. Kõigepealt tuleb siiski vastnopitud viirpuuseemned puhastada viljalihast. Kui seda ei tehta, idanevad seemned halvasti. Viljaliha on sitke ja ei tule kergesti seemne küljest lahti. Töö hõlbustamiseks asetada viljad koos vähese veega mõneks päevaks sooja kohta seisma. Viljad lähevad käärima ja nüüd eralduvad seemned hõlpsasti. Kui seemned kohe seejärel maha külvata, tuleks nende idanemist oodata 2-3 aastat. Selleks, et seemned idaneksid juba järgmisel aastal, on vaja neid töödelda
Käikudest ei leidu närimisjääke. Puidurikked. Puidurikked on mitmesugused tegurite toimel puidus tekkinud muudatused ja kõrvalkalded puidu normaalsest ehitusest, mis : Alandavad puidu kvaliteeti Muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Kaldkiulisus – puidukiudude suuna kõrvalekaldumine tüve pikisuunast. Esineb kõigil puuliikidel, sagedamini okaspuudel. Raskendab puidu töötlemist Avaldub palgi külgpinnal spiraalsete lõhedena. Ränipuit – puidu ehituse muutus okaspuidus, mis on vaadeldav aasta rõngaste sügisosa paksenemisena. Ränipuit tekib kasvava ppuu survetsoonis. Ränipuit esineb okaspuudel Ränipuit on ümbritsevastpuidust tihedam, suurema tugevusega. Raskendab töötlemist. Vaigupesa-okaspuu aastarõngaste sees ja vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus.
hilissuvel ära hoida, tuleb soodustada niiskuse auramistmullast noorte puude kasvupiirkonnas. Kui võraalused kaeti kevadel multšiga, tuleb see suve keskel kõrvaldada. Vihmasel suvel on soovitatav külvata noorte puude võrade alla kattekultuure, mis aitavad niiskust ära kasutada ja pidurdavad sellega viljapuude kasvu. Lämmastikuväetised tuleb anda varakevadel, mitte hiljem. Kosmeetiline hooldus Varakevadel tuleb lõigata välja kuivanud ja vigastatud oksad, puhastada tüved ja võraharud korbast ja seente viljakehadest. Ravida ka koorehaavad. Õitsemisjärgselt tuleb lõigata kirsipuudel välja ja põletada kõik luuviljaliste mädanikust kahjustatud oksad. Suvel tuleb eemaldada kirsipuudel hõbelehelisusest nakatunud oksad. Lõikehaavd tuleb katta õlivärvi või aiavahaga. Suvel tasub ära rebida senini kasvanud vesivõsud. Äravõetud võrsete asemele sel aastal enam uusi ei kasva ning puu saab suunata rohkem jõudu õiepungade arenguks.
dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas-
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................
Hilisemal pügamisel jäetakse hekk alt laiemaks kui pealt, sest siis püsib ta kauem ilus ega hakka alt laasuma. Regulaarne lõikus soodustab heki tihedat kasvu. Noori hekitaimi tuleks lõigata tihedamalt, et moodustuksid uued võrsed ja tihe oksastik. Soodsaim aeg tagasilõikuseks on mai ja august ning talvekuud (Vaasa 2003). 4.1.3. Hooldus külvil Kõigepealt tuleks umbes meetrilaiune maariba umbrohtudest puhastada. Eriti hoolikalt on vaja eemaldada mitmeaastased umbrohud nagu nõgesed, oblikad jms. Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata. Need ettevalmistavad tööd võiks teha juba enne istikute hankimist. Paljundatakse seemnetest, külvates neid kas sügisel või kevadel,
Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi vajumiseks. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on umbes1,2 (max.2.5m). niiskusesisaldus
Paisumine ja kahanemine. Puidu niiskuse muutumine tekitab puidu paisumist ja kahanemist. Niiske puit paisub, kuivades see kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades puidul võrdne. 29 Toores puit kahaneb kuivamisel kõige vähem pikisuunas, kõige rohkem aga tangentsiaalsuunas. Et puit ei kahane ühtlaselt, siis võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad lauad, mis on saetud palgi välispinna lähedalt. Vaata joonist 3.4.2. Joonis 3.4.2. Toorest palgist saetud laudade kõverdumine. Tugevus. Eri suundades on puit erineva tugevusega. Tugevust mõõtes kontrollitakse puidul: survet pikikiudu, survet ristkiudu radiaalsuunas, survet ristkiudu tangentsiaalsuunas, tõmmet pikikiudu, painet, nihet pikikiudu. Vaata joonist 3.4.3. 30
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager – ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Pöörlemissagedus on kuni 200 p/ min. Jämepuhastust tehakse madalamatel pööretel, peenlihvimist ja kõvema pinna puhastamist tehakse kõrgematel pööretel. Ketaslihvimismasin See koosneb peale kettakujulise tööorgani elektrimootorist, tigureduktorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Käiguosa kasutatakse ainult objektil liikumiseks töö ajal see demonteeritakse. Pöörlemine mootorilt kettale kantakse üle kiilrihma abil läbi tigureduktori ja kaitsesiduri. Sidur hakkab tööle kui moment ületab lubatava kaitstes selliselt töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile. Viimased ühendatakse amortisaatoritega(mis tagavad abrasiivide ühtlase
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivse
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
3.2. Jõuülekanne Mootori töötamise ajal pöörleb mootoris väntvõll. Väntvõlli pöördumisest tekib pöördemoment, mis läbi jõuülekande kantakse vedavatele ratastele. Traktori jõuülekanne koosneb sidurist, vaheülekandest, käigukastist, peaülekandest, diferentsiaalist ja lõppülekandest. Peale siduri suureneb kõigis jõuülekande astmetes pöördemoment ja väheneb võllide pöörlemissagedus. Sidur on vajalik jõuülekande sujuvaks sisse ja välja lülituseks, käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks. Traktorite jõuülekandes kasutatakse ühe ja mitmekettalisi kuivi hõõrdesidureid ja hüdrosidureid. Sidureid juhitakse mehhaaniliselt ja hüdrauliliselt. Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist. Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit)
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
