liikluskindlustuse seaduse paragraafist õige vastuse leidsid. Valedele väidetele kirjuta taha lihtsalt ,,ei". 1. Milliseks tähtajaks sõlmitakse liikluskindlustuse tavaleping ? a. 1 päev kuni 12 kuud. ei b. 15 päeva kuni 12 kuud. ei c. Tavaleping sõlmitakse tähtajatult. Jah LkindlS § 14 lõige 1 2. Eestis kehtiva piirikindlustuse lepingu alusel hüvitatakse : a.Eestis tekitatud liikluskahju. Jah LkindlS § 12 lõige 2 b.Eesti naaberriigis tekitatud liikluskahju. ei 3. Milliseks tähtajaks väljastatakse liikluskindlustuse poliis ? a.1 päev kuni 12 kuud. Jah LkindlS § 15 lõige 3 b.Liikluskindlustuse poliis väljastatakse tähtajatult. ei 4. Mis on liikluskindlustuse maksevaba leping ? a.Periood, millal leping kehtib, kuid kindlustusvõtjal ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust. Jah LkindlS § 19 lõige 1 b
Tsiviilvastutus on üks vastutuse liikidest, muud võimalikud vastutused on kriminaalvastutus, haldusvastutus jmt. Tsiviilvastutuse kindlustust nimetatakse lühendatult ka vastutuskindlustuseks. Mootorsõiduki kui suurema ohu allika valdaja vastutab mootorsõiduki kasutamisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Liikluskindlustuse objekt on sõiduki valdaja (tavaliselt sõiduki juhi) tsiviilvastutus. Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule, st kindlustusandja täidab kindlustatu (sõiduki valdaja) asemel kohustuse hüvitada liikluskahju, mille kindlustatu on tekitanud kolmandale isikule (kannatanule) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Tuleb arvestada, et sõiduki valdaja vastutab ka kahju eest, mis ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse alusel, nt liikluskahju kindlustussummat ületav osa vmt. Liikluskindlustuse lepingud Ø Tavaleping Ø
on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedelikena kasutatakse tänapäeval etüleenglükooli baasil valmistatud antifriise. Nende omadused: · külmakindlad · mürgised · suure paisumisteguriga · suure lekkimisvõimega
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m )
Märgi ja lisateatetahvli ühend keelab parkida … a. Märgi taga b. Märgi ees c. Märgi taga kuni järgmise ristmikuni Kuhu tohib sõita mopeediga? a. Otse b. Vasakule c. Otse, vasakule ja tagasi Kas veoautojuht on kohustatud pöörama paremale? a. Ei b. Jah Kuhu tohib sõita? a. Otse b. Tagasisuunas c. Vasakule õue Kes vastutab liikluses kasutatava sõiduki liiklusohutu seisukorra eest? a. Juht b. Liikluskindlustus Mida näitab see märk? a. Raudtee on ülesõidukohal mitmerööpmeline b. Raudtee on ülesõidukohal üherööpmeline c. Tõkkepuu puudumisel tähistab see märk raudteesõidukoha piiri Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine… a. Sõitjate peale- või mahamineku ajaks b. Veose laadimise ajaks c. Vaatamisväärsusega tutvumise ajaks Mida keelab see märk? a. Sõita ei tohi sõidukiga, mille kõrgus teepinnast on üle 3 m. b
HPI mootorite iseloomulikuks jooneks on väga madal heitmete tase. Euro 3 nõuetele vastav tase on saavutatud kergesti ja piisavalt suure varuga, et ka järgmiste heitgaasinormatiivide kehtestamisel on võimalik nõutud tase saavutada. Kütusekulu mõõdik EDM 1404 VDO Kienzle uus elektrooniline diiselmootorite kütusekulu mõõdik(EDM) sobib kasutamiseks sõidukitel, kus iga säästetud kütuse liiter annab selget kokkuhoidu. EDM koosneb: *Mõõdikust, mida läbib nii mootorisse minev kütus kui ka paaki tagasivoolav kütus *Näidikust, mis paigutatakse juhi vaatevälja. Näidikul on kolm mälutasandit, kus on võimalik kogu auto töötamise ajal jälgida: ·jooksev kütusekulu ·kogu kütusekulu ·keskmist kütusekulu ·keskmist kiirust ·läbitud teepikkust ·sõidu aega EDM-i on võimalik ühendada sõidumeerikuga, mis annab võimaluse märkida kütusekulu sõidumeerikuga kettale.
6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada Kui sõidupidur ei rakendu, kasutada seisupidurit 7. Mis võib põhjustada sõidkiiruse ohtlikku alahindamis? Sõitmine laial, hea kattega teel Pikaajaline sõitmine suure kiirusega 8. Mida põhjustab vesiliug? Sõiduk võib kaotada juhitavuse Pidurdusteekond pikeneb 9. Mida nimetatakse autorongi registrimassiks? Kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summat 10.Millised nõuded kehtivad möödasõidul? Möödasõitja kiirus peab oluliselt suurem olema möödasõidetava kiirusest Lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada 11.Millist rehvi tohib B-kategooria sõidukil kasutada? Suverehvi mustri jääksügavus on vähemalt 1,6 mm
Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. Suunamärguanded Peateel sõidu jätkamiseks peab andma suuna. (Juhul kui peatee or kurviga) Suunatuli peab põlema vähemalt enne sõidu alustamist, enne manöövrit, enne peatumist. Märguanded: Paremmärguanne - käsi küünarnukist kõvertatud üles
Ø Pidurite ehitust on ilma kooskõlastamata muudetud . Ø Käsipiduri lukustusmebhanism ei tööta . Ø Käsipidur ei hoia täismassiga sõidukit paigal 16% kallakul. Sõiduautol kiiruselt 40km/h kuival teel lubatud pidurdusteekonna pikkus mitte üle 14,5 meetri. Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8 .. . 1.0 sek. Libedal teel kasutada mootoriga pidurdamist lisaks katkendlikule pidurdamisele . Rool ja rehvid Rool Ei tohi kasutada autot, millel: Rooliratta vabakäik on lubatust suurem Ø SA-10* Ø Buss- 20* Ø VA-25* Rooli detailid on kinnitamata või detailid on deformeerunud . Roolisüsteemi ehitust on muudetud ilma kooskõlastuseta . Autol olev roolivõimendi ei tööta . Rehvid Ei tohi kasutada rehve , kui : 1. Mustri sügavus on alla lubatud määra . Ø SA - 1,6mm.(suverehvil) ; (3mm. Talverehvil) Ø VA 1,6 mm. Ø Bussil - 2,0mm 2
· mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes peaaegu ei liigu · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes liigub, aidates kaasa kütuse ühtlasele ruumilisele jaotumisele põlemiskambris ja soodustades seega ühtlase küttesegu moodustumist. · MAN protsess , A- kus sisselasketakti ajal tekib tänu sisselasketorustiku kujule õhu pööris. B- kütus pihustatakse ühe avaga pihustist sfäärilise põlemiskambri seinale, kus moodustub õhuke kütusekile see tagab kütuse hea aurustumise. C - aurustunud kütus haaratakse kuuma õhu pöörise poolt kaasa, mis omakorda tagab hea küttesegu moodustumise ja kütuse täielikku põlemise. Jaotamata põlemiskamber jaotatud keeriskambriga jaotatud eelkambriga 1-Hõõgküünal, 2- pihusti, 3- jaotatud põlemiskamber, 4- õhu sisselaskekanal, 5- kolb, 6-põlemiskamber kolvi peas
kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust. Surveprotsessi ülesandeks on suurendada ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga. Põlemisprotsess, algab momendist kui küttesegu komprimeerimise tulemusena tekkivad silindris esimesed ülihapendite ergastatud ühendid, mis kutsuvad esile küttesegu kohttsentrite helesinised hõõgumised, mille järgi hilisemalt tekkivad esimesed küttesegu põlemiskolded.
Kütuse aurud segunevad õhuga ja moodustub küttesegu. Survetakti lõpus tõuseb surve tõttu temperatuur silindris nii kõrgele, et küttesegu süttib. Küttesegu põlemisest tekkivad gaasid, ning rõhk silindris suureneb. Järgneb jälle töötakt. Õhu sisse laskmiseks ja tööd teinud gaaside välja laskmiseks on silindri kaanes avad, mida kindlaksmääratud momendil avavad ja sulevad gaasijaotusmehhanismi klapid. Kütus pihustatakse silindrisse toitesüsteemi pihusti kaudu, mis otsapidi silindris. Mida suurema rõhu alt kütus vabaneb, seda peenemaks pihustub. Uutel mootoritel on pihustitel pihustusrõhk 2000 bar. Kütust võib silindrisse pihustada ärapõlemise jagu st tegelikult määrab kütuse silindrisse sisestamise koguse sinna sisenenud õhu kogus. Silindrisse sisestatud liigne kütus väljub silindrist põlemata, suitsu ja tahmana. See juhtub siis, kui näiteks
Rohelise kaardi saab väljastada samaks perioodiks mil kehtib tavapoliis. Kindlustusmakse suurus sõltub kindlustusperioodi pikkusest, sõiduki omaniku riskikoefitsiendist, sõiduki tehnilistest näitajatest ning kasutuspiirkonnast. 9 Tavalepingu alusel hüvitatakse Eestis, EL liikmesriigis, lepinguriigis ning poliisi vastava märke olemasolu korral ka teistes riikides tekitatud liikluskahju. Liiklusõnnetuses on kaks osapoolt - süüdlane ja kannatanu. Süüdlase kindlustusselts hüvitab liiklusõnnetuses kannatanule tekkinud kahju. Süüdlasele varakahju ei hüvitata. Liiklusõnnetuse tekitajale hüvitatakse ainult ravikulud. Liikluskahju koosneb isikukahjust ja varakahjust. Liikluskahju makstakse välja tegeliku kahju ulatuses, kuid ületamata Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära. Isikukahju hüvitamise piirmäär on 5,5 ning varakahju 1,6 miljonit krooni
viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid. Siis võetakse maha plokikaas. Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu
Näidikud ja hoiatus tuled peavad olema töökorras. Kui pidurdus teekond kuival teel kiirusega 40km/h on pikem kui 13.2m täiskoormaga 14.7m pole pidurid heas korras, vajab remonti seda kontrollib tehnoülevaatus. Kiirus 15km/h või väiksem peaksid ABS piduritega auto rattad järsul pidurdusel hakkama lohisema. ABS piduritega auto armatuurlaual peaks olema rikke signaal tuli. Liikluseeskirja järgi ei tophi autoga edasi sõita, kui pidur ei tööta, kui rool ei toimi, saju ajal ei tööta juhipoolne klaasipuhastaja. Rehvid Talverehvid on kohustuslikud detsembrist märtsini. Lamell on naastrehvist vaiksema veeremisega. Lumisel teel hea haardumis võimega jäisel teel on naastrehv parema pidamisega. Lamellidega võimalik sõita ka suvel, aga kuluvad kiiremini. Suverehvidele minimaalne mustri sügavus 1.6mm, talverehvidele minimaalne 3mm. Õlid Õlid jagunevad mineraalõlid, pool-,täissünteetiline. Õlisid iseloomustatakse 2 põhinäitajaga
2) Survetakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub õhu kokku. Suure surveastme (suurusjärgus 15-25) tõttu tõusevad õhu rõhk ja temperatuur survetakti lõpus kõrgeks. Kokkusurutud (komprimeeritud) õhu temperatuur ületab kütuse süttimistemperatuuri. Rõhu muutumist survetaktil väljendab lõik 1.v. Survetakti lõpus, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse silindrisse vedelkütust. Pritsimisel pihustunud kütus seguneb kuuma õhu ja jääkgaasidega, moodustades töösegu, mis süttib. Osa kütust põleb kiiresti jääval mahul. Sellega kaasnevat rõhu muutust iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 1.2. 3) Töötakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse. Kolvi liikumise alguses põleb kütuse järelejäänud osa, mistõttu vähese aja jooksul rõhk peaaegu ei muutu. Seda gaaside eelpaisumist kujutab indikaatordiagrammi joonis 4. lõik 2.3. Edasisel
· 22 parempoolne pidurikamber; · 23 liiasusklapi juhtimine. Selel kujutatakse tagasilla moodulit sõiduasendis. Pidurdamisel lülituvad kummagi kanali elektromagnetklapid ümber nii, et suletakse ühendus välisõhuga ja avatakse avade 11 ja 12 kaudu suruõhu pääs läbi avade 21 ja 22 tagasilla pidurikambritesse. Vajaliku pidurdustõhususe saavutamisel suletakse suruõhu pääs pidurikambritesse ja sõiduk pidurdab pedaali asendiga määratud viisil. Pidurduse lõpul lülituvadelektromagnetklapid tagasi algseisu ja pidurikambrite suruõhk väljub välisõhku. P/U andurid informeerivad juhtplokki igal ajahetkel pidurdusrõhust. Kui mingil põhjusel tagasilla moodul ei tööta, antakse suruõhku liiasusklapi kaudu tagapidurite kambritesse otse läbi mooduli ava 13. WABCO II põlvkonna moodul on kasutusel alates 2004.aastast. Sünkroniseeriv magnetklapp on analoogne haagise mooduliga
ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).
Tööseadis on saeplaadil liikuv saekett. Saeketti ja saeplaati kokku nimetatakse saeaparaadiks. Saeaparaadi asemele saab osal mootorsaagidest panna mõne teise tööseadise (puuri, vintsi jm), et kasutada mootorsaagi mitmesugustel teistel töödel. Abisõlmedest olulisemad on: 1. juhtkäepidemed, millega saab saagi hoida vajalikus tööasendis; 2. käiviti, mis on kas mootorsaega kokku ehitatud või äravõetav; 3. ohutusseadised, mis peavad kaitsma saemotoristi töövigastuste eest; 4. kere või raam koos bensiini- või õlipaagiga. Et mootor saaks töötada, peab tal olema väntmehhanism ja gaasijaotusmehhanism ning 4 süsteemi: toite-, süüte- , jahutus- ja õlitussüsteem. Mootori ehitus ja tööpõhimõte Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning karterist
vibreerima iga kord, kui nad puutuvad piduriketta. Ja kui piduriketta on kulunud liiga õhuke (eriti un hoitud rootorid), vähendatud mass metal on vähem võimalik niisutada tavalise vibratsiooni pidurdamisel samuti hajutada soojust. Nii et kui tiivikud ei ole A-1 tingimus, tuleks need resurfaced. Enamik autodest on rootorite kohta esirattad koos tagapiduri trummid. Üha rohkem autosid hoitakse valmistatud nelikvedu kettad Standard-või lisavarustusena. Kui rootorid on resurfaced, rool vibratsioon kaotatakse, kui pidurid on kohaldatud. Kui sa tuled CAR TECH me veenduge, et Teie pidurivedelik süsteem on täis. Kui ei ole täielik, võib see põhjustada urbne pedaali või muuta pedaali tunnen madal. Igal teenust, kas see on lihtne rehvi pöörlemise, õlivahetus või korter remont, me kontrollime teid pidurid. Mõned piduriklotsid ja kingad on varustatud vedru rida klippe, hakkab hõõruda rootori ketta või trumli kui pad või kinga nears lõpuks ta elu
näkdkkud ja hoiatustuled peavad olea´ma korras. Kui pidurdusteekond kuival kõvakattega teel kiirusel 40km/h on pikem kui 13,2m. täiskoormaga sõiduautol 14,7m, pole pidurid heas korras, vaja remonti. Seda kontrollib tehnoülevaatus. Kiirus 15km/h või väiksem peaksid ABS pidrutega autorattad järsul pidurdusel lohisema. :D:D ABS pidrutega armatuurlaual peaks olema rikkesignaaltuli. LE järgi ei tohi edasi sõita, kui pidur ei tööta, kui rool ei toimi, saju ajul ei tööta juhipoolne klaasipuhasti. Talverehvid on kohustuslikud detsembrist märtsini. Lamell on naastrehvist vaiksema veeremisega. Lumisel teel hea haardumisvõimega Jäisel teel on naastrehv parema pidamisega. lamellidega võimalik sõita ka suvel, aga kuluvad kiiremini. Suverehvidele min. mustrisügavus 1,6mm Talverehvidele 3 Õlid jagunevad: MIneraalõli, poolsünt, täissünt. Ükski tuntud firma ei valmista mittekvaliteetset õli, kuid vahe on siiski olemas.
selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaegadel saavutatav. Seda protsessi kiirendab ka vähenevad naftavarud ja seda enam püütakse järelejäänud naftat kasutada palju kasulikumalt ja mõistlikumalt, kui seda lihtsalt mootorites ära põletada. Ka keskkonna taluvus on kohati viimase piirini viidud. Sisepõlemismootorite alternatiivkütused Sisepõlemismootorite valdavateks kütusteks on jäänud bensiin ja diislikütus. Kui varem uuriti ja kasutati alternatiivkütuseid peamiselt kriisiaegadel, siis viimastel aastakümnetel on peamisteks tõukejõududeks olnud ökoloogiaprobleemid ja tulevikus ka maailma naftavarude piiratus. Kui mitte praegune, siis
liugurid. Liugureid nihutab käigukang kas vahetult või sidevarraste kaudu. Vedavad sillad. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks ja kahekordseteks. Kasutatavad kardaanülekanded jagunevad liigendi tüübi järgi: · Muutkiirusliigendiga · Püsikiirusliigendiga Esimesel juhul kasutatkse kardaaniristidega kardaane, ülekantav nurk ja nurkkiirus muutub. Sellist kardaanülekannet kasutatakse pöörlemise edastamiseks käigukastilt veosillale, mille asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne.
See süsteem jälgis mootori tööd ja rikke avastamisel süütas signaallambi. 3. Sõidukite kontrollimise tehnoloogia Kõik, mis liigub, see kulub nii on ka autodel. Just seetõttu ollakse kasutatud autode ostmisel äärmiselt tähelepanelik. Kindlustamaks ostetava sõiduki korrasolekut on vajalik teostada vastav kontroll. Selleks kasutatakse kahte enamlevinud moodust: visuaalne kontroll ning sõiduki diagnostika. Visuaalse kontrolli käigus hinnatakse auto kere seisukorda (korrosioon, kriimud jms), vaadatakse üle lisa- ja mugavusseadmed, jälgitakse mootori tööd ning tehakse testsõit. Sel viisil teostatud kontrolli miinusteks on täieliku ülevaate puudumine autodel esinevatest vigadest ning asjaolu, et elektroonika tõrgete ja parameetrite olemasolu kindlaks tegemine pole võimalik. Elektrooniliste süsteemide diagnoosimiseks on vajalik teostada veaotsing. Selleks peab testija analüüsima katse mõõtetulemusi ja tegema õiged otsused
18 46. Kontrollsõidu ajal avastad, et auto ei seisa "P" asendis paigal. Milline rike võib olla selle põhjuseks? · Valesti reguleeritud või rikkis käiguvalitsa tross või hoovastik · Parkimislukusti riei 47. Kontrollid bensiinimootoriga mehaaniliselt juhitava gaasiklapiga autot. Mida tuleb gaasiklapi juures kontrollid? Gaasiklapp peab liikuma kergelt, ilma gaasiklapi kere külge takerdumisteta. Gaasiklapp peab liikuma kuni piirelini. Trossi pikkus ei tohi piirata gaasiklapi liikumist. Trossile peab jääma väike vabakäik. 48. Mida tuleb jälgida käiguvalitsa trossi pikkuse reguleerimisel? Enne trossi pikkusereguleerimist tuleb veenduda, et käiguvalitsa ja siibri asendid oleksid omavahelvastavuses. Trossile peab jääma peale reguleerimist väike vabakäik. 49. Kirjuta ingliskeelsetele terminitele eestikeelsed vasted!
Samuti kõrvaldatakse alles jäänud vesi. Eeltöödetud nafta saadetakse naftatöötlemistehastesse. Atmosfäär- ja vaakumdestillatsioon. Seal jaguneb nafta erinevateks fraktsioonidesse. Destilleerimisel ja töötlemisel saadud nafta ei kõlba kohe kasutamiseks mootorikütustes ega ka määrdeainetes. Nad vajavad täiendavat puhastamist ehk rafineerimist. Ebameeldivate ühendite kõrvaldamiseks kasut. Erinevaid keemilisi ja füsikokeemilis meetodeid 5. Bensiini mõiste ja liigitus Bensiin on peamiselt nafta atmosfääridestillatsioonil saadav erineva struktuuriga süsivesinik vedel värvuseta segu, keemispiiridega 35...210*C, tihedusega 15*C juures 680...780 kg/m3 ja Qn= 43,1...45M2 MJ/kg. Bensiini toodetakse ka tahkekütuse termilise töötlemise ja hüdrogeenimise saadustest. Liigitus: Kasutusala, koostise ja omaduste järgi eristatakse: Mootoribensiinid, lennukibensiinid ja lahustibensiinid
Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel. 2. Vedrustus Vedrustus ühendab toese elastselt traktori sildadega või käiguosaga. Vedrustus koosneb: · juhikseadisest, mis suunab rataste või roomiku liikumist traktori toese suhtes. · elastsest elemendist, mis vähendab traktorile mõjuvaid dünaamilisi koormusi. · summutusseadisest, mis summutab võnkeid. Amortisaatorid on ette nähtud kere võnkumise kiireks summutamiseks. Juhikseadise järgi jagunevad vedrustused: · Hoobvedrustuseks · Teleskoopvedrustuseks Elastse elemendi järgi jaguneb vedrustus: · lehtvedrudega · keerdvedrudega · taldrikvedrudega · väändevedrudega (torsioon-) · kummivedrustus · pneumovedrustus · hüdropneumovedrustus Roomiktraktorite vedrustus liigitatakse juhikseadise järgi: · jäikadeks · pooljäikadeks · elastseteks
Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende
Need võimaldavad oma pingsobituse tõttu kasutada madalamat plokikaane poltide eelpingutusjõudu seeläbi vähendades silindri ja plokikaane deformeerumist.[4] K24A3 puhul kasutatakse malmist silindriploki silindrihülsse, mis on paigaldatud kuiva silindrihülsi tehnoloogial. Õhukeseseinaline hülss paigaldatakse siirdeistu või tiheistuga. Võrreldes märgade silindrihülssidega on soojuse ülekandumine mõnevõrra kehvem, kuna jahutusvedelik ei puutu otseselt silindrihülsiga kokku. Foto 1. Open-deck ehitusega silindriplokk Foto 2. Sängiplaat noolega tähistatud [6] Baasmootoril sai mõõdetud silindrite seisundit sisendindikaatoriga täpsusklassiga 0,01 mm. Mõõdeti vertikaalsihis silindrit 0-5 mm, 10 mm, 45-50 mm ja 85-90 mm kõrguselt. Esimese mõõtmise tehti kolvisõrme telje suunas ja teise kolvisõrmega risti. Kolvisõrme teljega samas suunas
Pliibabiit sisaldab 78% pliid, 16% tina ja 6% vaske. Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks alumiiniumlaagrisulamil suur joonpaisumistegur. Alumiiniumlaagrisulam sisaldab 18% tina ja 3% vaske. Tihti moodustab laagri liua alumiiniumist kere ava, mis tehakse keresse valamise käigus ja pärast töödeldakse mõõtu. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses
Pliibabiit sisaldab 78% pliid, 16% tina ja 6% vaske. Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks alumiiniumlaagrisulamil suur joonpaisumistegur. Alumiiniumlaagrisulam sisaldab 18% tina ja 3% vaske. Tihti moodustab laagri liua alumiiniumist kere ava, mis tehakse keresse valamise käigus ja pärast töödeldakse mõõtu. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
