Kiudained (2)

Kiudained
Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis - ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid.
Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill , lina), valgulised kiudained ( vill , looduslik siid ). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit.
Puuvill
Üks tähtsamaid taimseid kiudaineid oli ja on puuvill. Juba aastatuhandeid on puuvillapõõsast kasvatatud Egiptuses, Hiinas ja Indias. Kiumaterjali valmistamiseks kasutatakse puuvillapõõsa seemnete kattekarvu, mis koosnevad peaaegu puhtast tselluloosist. Nii puhtal kujul nagu puuvillakiududes esineb tselluloosi küll väga harva.
Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda.
Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas . Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem.
Vill
Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi . Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel.
Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks märjana. Vill ei kortsu. Kahjuks kaldub vill ebasihtotstarbelisel kasutamisel vildistuma. Et vältida vildistumist, on võimalik villa spetsiaalselt töödeldes muuta ta isegi masinaga pestavaks. Teiste kiududega segades muutub kangas tugevamaks ja kergemini hooldatavaks. Villa segatakse polüester-, akrüül-, polüamiid-, viskoos - ja puuvillakiududega.
Lina
Lina on üks vanimaid kultuurtaimi . Lina on robustne ja kasvatamisel ei pea kasutama keskkonnakahjulikke pestitsiide . Linakiudu saadakse linaniinest. Linane riie on väga vastupidav ja omapärase faktuuriga. Moetööstuses kasutatakse linast kangast sageli suverõivaste, pluuside, päevasärkide, kleitide ja kostüümide valmistamiseks.
Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega. Et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga. Linast eelistatakse kasutada naturaalselt, kuid teda leidub ka värvitult või pleegitatult.
Siid
On teada kahte tüüpi siidi : peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist toodetakse kõrgkvaliteetseid rõivaid. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Hiina krepp , žoržettkrepp, šifoon ja habutaisiid on erinevad siidi tüübid. Honansiid ja šantungsiid on tuntuimad metsiksiidid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid isoleerib nii külma kui ka kuuma. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siid on läikiv ja tugev. Kuna siid on hästi elastne, siis ta kortsub vähe (erandiks on hästi õhuke siidkangas). Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega.
Siidiuss pressib siidinäärmetest välja valgulahust, mis õhu käes kohe tardub ühtlase läbimõõduga läikivaks siidikiuks. Siidikiudu saadakse siidiusside kookonite lahtikerimisel.
Lambavill – ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud.
Meriinovill – merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks.
Tallevill – saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine.
Angooravill – angooraküülikutelt saadud vill.
Kašmiirvill – kašmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust.
Laama ja alpaka – vastupidavad villad , mis pärinevad kaamelilt.
Tehis- ja sünteeskiudained
Tehiskiudude lähteaineks on looduslikud pollumeersed materjalid, peamiselt tselluloos . Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheskis tavalises lahuses, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupitaoline tselluloosilahus pressitakse läbi väga peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks.Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, millest kootakse kangast. Nii valmistatakse tehissiidi. Tehiskiudainete alla kuuluvad ka atsetaatsiid, tsellvill, viskoossiid.
Tsellvill
Tsellvill ehk puitkiudvill on puitmaterjalil põhinev kas tselluloosist, paberist või puitkiust valmistatud isolatsioonimaterjal .
Viskoossiid
Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Samuti kortsub kergesti. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne.
Atsetaatsiid
Atsetaadil ja triatsetaadil on sarnased omadused tselluloosse viskoosi , aga ka sünteetiliste kiududega. Atsetaatkangad näevad välja nagu siid ja nad ei kortsu. Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti. Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida.
Sünteeskiudained
Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüetüleeni saamisega. Saadud termoplastne polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) ja teisi tekstiilikiudaineid.
Tehis-ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, nad on tugevad ja kulumiskindlad ning välimuselt ilusad. Mõned neist näitekspolüestrid on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid. Tehis- ja eriti sünteeskiud lasevad looduslike kiudainetega võrreldes märksa halvemini läbi veeauru. See on tingitud nende vett-tõrjuvatest-omadusest. Sellepärast on 100%-lisest sünteeskiust rõivad üsnagi ebatervislikud. Sünteeskiude segatakse sageli puuvilla või villaga. Vett-tõrjuvate omaduste tõttu on sünteeskiudained tavaliste tekstiilivärvainetga raske värvida. Sellepärast värvitakse mitte kiud, vaid lahus või sulatis , millest sünteeskiud valmistatakse. Nii saadakse absoluutselt pesukindlad värvilised kiud – värvaine on kiu sees. Ainult pinnalt värvitud looduslikud kiud on vähem pesukindlad.