Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mood 1970ndatel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
glamuuriajastu, reisima, moest, punk, väljendus, riietuses, kleidid, rõhutasid, lühikesed, 80ndatel, riideese, kehaosi, teksased, laienevad, pükse, kanti, naturaalset, hoidnud, cherChristian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid
Kuni 1966. aastani ei leidunud palju inimesi, kes oleksid nõus olnud niivõrd napi riideeseme sisse pugema, kuid aasta hiljem sai lühikesest seelikust lausa hitt. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. (Ennuste 2008) Algas diskoajastu, mis moodi üha rohkem mõjutas. Moodi tulid kerged riided, kõrged platvormkingad ja maikad. Inimestel oli võimalik rohkem reisida ja võõraste kultuuridega tutvuda, seega võib moest leida ka etnilisi nüansse. Noorte seas hakkas levima uus vool punk. Punk oli julge, jõuline ja teistsugune, väljendus lisaks riietele ka soengutes! Juustele olid 70ndad väga kurnavad, sest moodi tuli pleegitamine, värvimine ning soengute seadmine kemikaalide abil. (Ennuste 2008) Joonis 1. 1960Ndate moeikoon Twiggy Joonis 2. 1970Ndate moeikoon Farrah Facett http://buduaar.ee/Article/article/4528 http://buduaar.ee/files/Upload/Articles//70ndad.jpg
Alates 1970-ndatest muutus teksamood omamoodi klassikaks – pükste kõrvale tulid teksajakid, -kleidid, -vestid ja –seelikud, mida me meelsasti kanname ka 21. sajandil. Ei saa mainimata jätta 1970-ndate suurt baretiarmastust. Alguse olevat see saanud populaarsest filmist „Bonnie and Clyde“. 2 1970. I pool 1970ndate algus sai kõige rohkem inspiratsiooni 60ndate hipilikust moest. Katkised teksad, Tie Dye särgid ja Mehhiko talupoja pluusid olid endiselt väga populaarsed. Lisaks kuulusid sinna miniseelikud, poolsääre pikkuses kleidid ja pahkluu pikkusega kleidid(maksikleidid), pakkudes seega naistele kolme erineva pikkusega seelikuid. 1971. aasta suurimaks moeröögatuseks olid väga lühikesed ja liibuvad püksid, mis said eriti populaarseks noorte naiste seas. 3 Glam-rock stiil 1972-1974
proportsioonidele Keskajal ülikute ajaviiteks olnud mood sai ka nüüd kesklassi põhimureks. Kui tol ajal oli euroopa riikides erinev riietumisstiil siis renessaansi ajal hakkas kujunema ühtne mood. Ja see kõik tänu transpordi arengule. Inglased oli eriti sellel alal kärmed riietuse üksikdetaile kopeerima ja suvaliselt kokku sobitama. Moodi läks riiete valmistamine kutseliste rätsepate juures. Ilmusid moepilti kroogitud kraed, sisselõiked nii meeste kui naiste riietuses. Mõlemad kandsid rõivaid, mille varrukad olid ära võetavad ja uhkete nööridega seotavad. Võimaldas omada paari kleiti ja kümneid varrukaid, neid soovi korral siis sobitades. Maade avastamine tõi kaasa lehvikud Idamaadest ja ilurätid, mida algu oli kaunistavalt otstarbekas iluasi. Hiljem aga muutus rõivalisandiks. Meeste rõivastus Kõik ülemineku aja vastuolud peegeldusid renessaansi ajastu inimeste välimuses, kostüümides, võttes kummalisi proportsioone liialdatult
Alguses võis näha jätku 80ndate stiilile. Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, t-särgid, pusad, nukukleidid ja mantlid koos võlts karusnahaga. Teksad ja teksajakid muutusid tumedamaks võrreldes 80ndatega. Naised hakkasid rohkem kandma liibuvaid teksaseid, mille juurde käisid kaboi saapad,säärised, pearätt. *Üheksakümnendate keskel tulid tagasi moodi 60 lõpus ja 70 algul olnud hippie stiil. Võeti uuesti kasutusele maani kleidid, kõrge kaelusega pluusid, pitspluusid, ilma õlapaelteta pluusid ja populaarseks muutusid kodus ise värvitud pluusid. Ameerikas, Austraalias ja Inglismaal tulid moodi pikad lillelised seelikud, oliivi värvi kleidid, platvormkingad, kollased või sinised lühikesed püksid. 95/96 hakati võtma kasutusele disko stiili. Taas muutusid populaarseks jooga püksid, ehitud kleidid, neetidega rõivad ja lõigatud pluused. See stiil jätkus ka peale seda kümnendit.
mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad seksikad rõivad saavutanud võidu laia lohvaka stiili üle. 1980-1990 Moes oli igakülgne treening ning kõik huvitusid teemadest nagu toidu vähene soolasisaldus ja toiteväärtus. Uute liibuvate spordirõivaste kõrval, mida kanti tänaval, et oma raske töö tulemustdemonstreerida, said uue tähenduse ka teksased. Need olid konservatiivsed ning neid kanti sametkingade ja valge pluusiga. Samuti olid moes rebitud teksased Karjääri tähtsust silmas pidades tahtsid paljud naised rõhutada ,,ajudega" imagot ning kandsid prille. Kaheksakümnendate lõpus tulid moodi ka nn ,,peenikesed vahvlilokid", mida tehti spetsiaalsete kuumade tangidega. 1990-2000 Selle kümnendi moe koodsõnaks oli individuaalsus. See käis pikkuse, stiili, pükste ja kleitide kohta kandja
Nüüd loodi kuninga soosingul naisterätsepate gild, kuhu ihkasid tööle saada paljud. 3.2.Kangad Pitsiga ehiti 17.sajandil peale meeste rõivaste ka tanusid, kleidikesi ja põllesid ning ääristati naiste kraesid. Euroopa tähtsaimaks pitsitootjaks kujunes Prantsusmaa, kus toodeti peenet siidpitsi, metallpitsi ning kuld- ja hõbepitsi. Muidugi jätkus pitsitootmine ka teistesse Euroopa riikidesse. Itaalia kunagised nõutud pitsid jäid moest maha ning Itaalia hakkas lõpuks ise pitse tootma. Kangas sai omaette väärtuseks. Vahel hakati kangasse tegema väikeseid sisselõikeid ning kautati helmeid, mis tõstsid kanga struktuuri, mitte ei kandnud kaunistuste rolli. 17. sajandi alguses olid meelismaerjalideks pits, atlass ja samet, kuid keskklass ja alamklass kandsid pigem linast ja villast. Meeste rõivastel kasutati sageli Hispaania ehisnahka. -6-
Sissejuhatus Autor valis praktilise töö teemaks "Loodusest inspireeritud kleidi õmblemine ning põhilisemad stiilide muutumised aastail 1910-1990". Teema valik tulenes autori hobidest ning huvist moe vastu. Autor tegeleb modellindusega ning on ka igapäevaselt moega tihedalt seotud. Autori üheks tulevikusooviks on õmmelda kvaliteetseid rõivaid moeteadlikele tarbijatele ning äratada inimestes huvi rõivaeseme kui kunstiteose vastu. Autori nägemus moest samastub kõige rohkem moelooja Elie Saab'i loominguga. "Ükskõik mis võib olla inspiratsiooniallikaks. Oluliseks on kujutlusvõime, mis annab võimaluse luua. Inimene peab olema inspireeritud kõigest tema ümber olgu selleks ilm, loodus või kunst. Ükskõik milline idee või ese, mida on nähtud, võib olla looja inspiratsiooniallikaks" (Saab, 2010). Praktilise töö eesmärgiks on õmmelda kleit, mis oleks alguspunktiks autori tulevikuplaanidele
põrumise eest. Dekaadi lõpus oli moehulluseks Ameerikas osaleda tantsustiilis treeningklassides, sealt on pärit sääresoojendajad, mille mainstream-mood üle võttis. 1970ndate lõpul ja 1980ndatel hakkasid moodi minema sörkjooksu stopperkellad ja vastavad jooksukingad. Tennis oli inspireeriv- kanti moekate tikanditega puuvillaseid tennisekleite ning liibuvaid väikeseid pükse. Väikesed kardiganid, paksud sukkpüksid ja lühikesed volangidega rah-rah seelikud moodustavad samuti aluse paljudele 1970ndate ja 1980ndate stiilidele. 1970ndad jäävad alati meelde platvormkingade poolest oma sadades versioonides- alates 1940ndate lahtise ninaga kingadest, mida kanti retrostiilis sitskleitide juurde, kuni popstaaride naeruväärsete sillerdavate kiiltallal kobakateni. Kingad polnud olnud nii pöörased ja üle pakutud kunagi varem. Saint Laurent- tema kasakatest inspireeritud rõivad olid 1970ndate moe kõrgpunkt,
Referaat Maailma mood 1960-ndatel Sissejuhatus Valisin teemaks 60-ndate aastate moe, kuna olen huvitatud moest ja selle ajaloost. Tahtsin kirjutada just 60-ndatest, sest tol ajal oli supermodelliks üks minu lemmikutest- Twiggy. Töö käigus lootsin saada rohkem teadmisi selle perioodi moe ja moe ikoonide kohta. Joonis 1 (http://www.last.fm/music/Twiggy) Joonis 2 (http://blog.stylesight.com/vintage/famous-frocks-diy-iconic-dresses/attachment/twiggy- mod-shift-dress-128) 1. Naiste mood 1.1. Kleidid Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik, nt. "Lilly" kleidid- kergesti pestavast
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige
aastani , eriti moodsad olid püsilokkid, mille tegmiseks kasutati uudset keemilise püsilokki meetodit. 1950-1959 Rõivamood: 50. -ndatel tekkis nn karjäärinaise seisus ja ekstra tähelepanu hakati pöörama teismelistele, kellele õmmeldi ka enda riideid. See oli Rock'n'Roll-i ja Elvis Presley ajastu. Moes oli naiselikkus, tikk-kontsad, kübarad ning Chanel`i kahevärvilised madalama kontsa ja kannarihmaga kingad. Juustega tehti samuti absoluutselt kõike, v.a. jäeti need loomulikuks. Lühikesed blondid juuksed olid siiani moes, kuid selle kõrvale tuli ka palju muud,näiteks Taylori ronkmustad lokkis juuksed. Figuur muutus lihaselisemaks. Moeiidolid: Marilyn Monroe, Elizabeth Taylor ja Brigitte Bardot. Soengumood: 50.-nadtel aastatel muudeti soenguid pidevalr ja igal võimalikul viisil. Kord kammiti juuksed taha ,siis värviti, tupeeriti, lõigati ziletiga, kanti lahtistena või pandi üles. Hakkati kasutama üha pöörasemaid värve juukseid toonitati ja triibutati ka selliste
1672.a. saadeti kellelegi Itaaliast kingituseks seepi, sellele oli lisatud üksikasjalik kasutamisõpetus. Louis XIV õukond tõusis Euroopas kiiresti juhtpositsioonile. Tema õukonnatseremooniaid ja rõivastust järgisid teised Euroopa kuningakojad mitu aastakümmet. Barokkrõivastus Alates 17 saj. on Prantsusmaa põhiline moe dikteerija. Barokkrõivad kujutasid endast sünteesi eelnevatest ja uutest suundadest Hollandi ja Prantsuse aristokraatia moest. Barokkrõivastusele oli iseloomulik lopsakas maaliline figuur, vaba rõivastuse juurde kuulus aeglane "ujuv" liikumine ja keeruline tseremoniaalsus. Rõivastus oli ekstsentriline ja luksuslik, väga dekoratiivne ja rikkalikult kaunistatud. Kaunistuselementidena kasutati kõikidel rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt
stiili. Soengumood muutus naiste hulgas väga oluliseks ja see muutus kiiresti. On isegi oletatud, et naised ajasid ennast kiilaks, et kiiresti panna pähe soovitult ja moodsalt sätitud soeng (parukas). Varajase Rooma mehed olid habetunud ja kandsid üsna pikki juukseid. Hiljem, umbes 200 eKr, muutus raseerimine vägagi levinuks. Habemeid kandsid ainult filosoofid ja õpetlased, soovides järgida Rooma tarkade stiili. Juuksed olid suhteliselt lühikesed, kuid hästi õli- või vahatatud. Kasutati ka kuumi tange lokkide tegemiseks ning soengustiilid olid üldjuhul suunaga ette. Seda kasutati ka kiilaspäisuse varjamiseks, mida peeti inetuks ja mida püüti ravida kõiksuguste haisvate vedelikega. Kasutati ka valejuukseid, mis olid liimitud peanahale ja korralikult kujundatud. Julius Caesar tõi moodi loorberipärja, mis oli aumärgiks sõjaliste või akadeemiliste saavutuste
....................................................................................... 18 Lisad..................................................................................................................................... 19 2 Sissejuhatus 19. sajandi naisterõivastus oli väga muutuv. Vahetusid aastad, valitsejad, vahetus ka rõiva mood. Laiad kleidid läksid kitsamaks, pikemad lühemaks. Kellele karusnahk, kellele siid. 3 Rõivatööstus Tehnika kiire võidukäik tõi seni nõelaäriks nimetatud õmblustöödesse täiesti uue tegevusalana massõmblemise. 1846. aastal leiutas ja patenteeris Isaac Singer õmblusmasina, mis sai valmistaja nime all kiiresti tuntuks ja nõutuks. Hakati levitama riiete lõikeid.
egiptlaste endi välja mõeldud võtteid. Hilisemaltel aastatel, kui kogu riigis olid rajatud korralikud niisutussüsteemid, sai kanga põhiliseks tooraineks lina. Värvide kasutamine rajanes nende sümboolsele tähendusele. Nii tähendas roheline elu ja noorust, kollane oli aga kulla, igavesti elavate jumalate ihu värv. Harva esines rõivastes musta, küll aga kasutati seda parukate tegemisel. Õnne ja rõõmu sümbol valge oli egiptlaste riietuses väga tavaline, kuigi see valik tulenes osalselt ka praktilistest põhjustest. Linane ei värvu just hõlpsasti ning suurem osa kangaid kooti pleegitatud värvimata linakiust. Kangaste värvimine loodusvärvidega on muide just egiptlaste leiutis. Neil õnnestus leiutada ka keeruline tehnoloogia, mis lubas linakiudu värvida siniseks; seda vajati orjade kehakatte tarvis. Punast värvainet saadi mitmetest taimedest , nagu näiteks alkanna, punavärvik ning värvohakas
egiptlaste endi välja mõeldud võtteid. Hilisemaltel aastatel, kui kogu riigis olid rajatud korralikud niisutussüsteemid, sai kanga põhiliseks tooraineks lina. Värvide kasutamine rajanes nende sümboolsele tähendusele. Nii tähendas roheline elu ja noorust, kollane oli aga kulla, igavesti elavate jumalate ihu värv. Harva esines rõivastes musta, küll aga kasutati seda parukate tegemisel. Õnne ja rõõmu sümbol valge oli egiptlaste riietuses väga tavaline, kuigi see valik tulenes osalselt ka praktilistest põhjustest. Linane ei värvu just hõlpsasti ning suurem osa kangaid kooti pleegitatud värvimata linakiust. Kangaste värvimine loodusvärvidega on muide just egiptlaste leiutis. Neil õnnestus leiutada ka keeruline tehnoloogia, mis lubas linakiudu värvida siniseks; seda vajati orjade kehakatte tarvis. Punast värvainet saadi mitmetest taimedest , nagu näiteks alkanna, punavärvik ning värvohakas
Kapronkleit sümboliseeris progressi. Esimene kaubanduslikult edukas sünteetiline polümeer – polüamiidkiud – leiutati USAs juba 1930. aastatel. Teises maailmasõjas hakati polüamiidi kasutama langevarjusiidi asendajana. 1948. aastal asuti kaproninimelist polümeerkiudu lõpuks valmistama ka Nõukogude Liidus. Kangalettidele jõudis see mõnevõrra hiljem, muutudes kerge, koheva ja kortsumatu materjalina ihaldusväärseks kleidiriideks. 1950. ja 1960. aastatel saidki populaarseks kleidid, millel oli kahar volditud seelikuosa. On ka palju moemaju mis on kujundanud rõivamoe kujunemise ja nendeks on: Moskva moemaja ja Tallinna moemaja suhted Moskva huvitas Tallinna moemaja vaid ainult ühest aspektist- seal võis näha rahvusvahelisi näitusi ja toimusid rahvusvahelised moedemonstratsioonid. Moemajas ringlesid ka Moskva saadetud instruktsioonid ja moeprognoosid,kuid nende vastu väga suurt huvi ei tuntud. Tallinna moemaja hea maitse oli pigem Moskvas väga hinnatud.
Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. KLEIDID..............................................................................................................................................................4 1.1ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA........................................................................................................................4 1.2ESIMENE MAAILMASÕDA.................................................................................................................................5 1.3NAISTEKLEIT 1920-1929.
sääred sirged ja kõvad, materjaliks nahk. 17.sajandi keskel tulid moodi säärikud, mille ülemine äär oli lai ja ulatusid sääremarjadeni. Hiljem hakati ülemist äärt kaunistama pitside, paelte, rüüside ja muu materjaliga. Samuti tulid moodi kontsad. Säärikutega kaasnesid ka kannused, mis olid sageli kullatud ja liblikakujulise kabaga. 1660.a. Bordeaux' kingsepp Lertrange valmistas Louis XVI pulmakingiks paari laianinalisi punaseid kingi ja sellega läksid säärikud moest. Säärikud jäid talupoegadele ja sõduritele ning samuti jahil käimiseks. Poolteist sajandit hiljem, peale Prantsuse kodanlikku revolutsiooni, tulid säärikud tagasi moodi. Nad olid vormilt väga erineva kuju ja stiiliga. Tihti nimetati säärikuid suurete väepealike järgi. 19.sajandil kaudsid säärikud meeste moest täielikult, kui kasutusele tulid pika säärega püksid. 17.sajandi kaunistasid meeste kingi naiselikud kaunistused. Alates 20.
Musti kingi kaunistati hõbeda ja kullagakarva detailidega. Hüpe värvidesse toimub korraks II maailmasõja eel, siis kiiskavad tulipunane, roheline ja tumesinine. Meeste arsenalist on kadunud saapad. Varakamad kandsid ,,brogue". Maailmale tutvustatakse mokasiini lõikega kingi. Sportlikel üritustel kannavad mehed sandaale. 1920ndad: Orient ja Art Deco Kahekümnendate kingadisain ei olnud moe lineaarse arengu tulemus. See oli hoopis traditsioonide lõhkumine, mis väljendus värvide, tekstuuride ja dekoratiivelementide mässus. Kleidi alaserv lühenes kiiresti põlvini ja dekaadi teises pooles ka kõrgemale, paljastades jalanõud rambivalgusele. Jalaõudelt nõuti vastpidavust, sest tantsusaalides kõlas Charleston ja foxtrot. Moodne ja sotsiaalselt vabanenud naine käis kõrgetel kontsadel, lõikas endale poisipea, kuulas dzässi, tantsis klubides, suitsetas ja trimpas meestega võrdselt. T-rihmadega, peene Louis stiilis kontsaga õhtukingad olid moes
ja õiglusest tähendas kogu elumiljöö teadlikku ümberkujunemist ühtlustamise eesmärgil. Nii oli ka Nõukogude Eestis sõjajärgne ,,taastumine" tegelikkuses rohkem lammutamine ja uut moodi ümberehitamine ning miljöös ja olustikus kehastuva kultuurimälu ,,kustutamine" (Viires 1998). Maal kaasnes kolhooside loomisega uus eluvorm ja eluviis- tsentraliseeritud kolhoosiküla. Maa-asulate kujundamises tüüpprojektide ja- planeeringute ning keskkonna korrastamise kaudu väljendus ühtlasi järelvalve ruumi ja inimeste üle. Linna ja maa vaheliste erinevuste kaotamine oli osa riiklikust kõikehõlmavast võrdustamisest (Viires 1998). Väärtused, mille inimesed olid varem märkamatult omandanud ja mida oli peetud enesemõistetavaks ja normaalseks, muutusid sotsialistlikus argipäevas eriliseks. Läänelikud kombed ja läänelik elulaad said omamoodi kultuurilise eristumise vahendiks. Esteetilise maitse arengule avaldas tugevat mõju esimene Eesti disainiajakiri
Eestist, kus naiseülikonda kuulus pikkade varrukatega särk - varrukateta särki ja selle peal lühikest pikkade varrukatega pihakatet, käiseid. Samuti oli iseloomulik see, et käiste ja naiste peakatete kaunistuseks oli 18. saj. lõpust peale värviline lillkirjas tikand. Käised (käisped, käispihad, Viru-Jaagupis ja -Nigulas käiksed) tehti valgest linasest riidest. Tegumoelt sarnasesid nad Lõuna-Eesti naistesärkide pihaosaga,olid aga lühikesed - katsid rinna, jättes alaääre (alase, alese) ja seelikuvärvli vahelt särgi umbes kämblalaiuselt nähtavale. Kaelaava lõigati T-kujuline. õigadele õmmeldi õlalapid. Käiseid kaunistati ise, kuid kasutati ka oskajamate teenuseid. Jõhvis ja Lisakus mäletati, et Soome saartelt on naised toonud niplispitsi, tasu makstud toiduainetes. Ka käiste kriipsutamisega pole kõik hästi hakkama saanud, rääkimata väljaõmblemisest. Igapäevased käised olid reeglina
Sajandivahetuseks kujunesid naiste pidulikeks moerõivasteks puhvõlgadega kõrgekaeluselised kinnised jakid ja kellukesekujulised seelikud. Pruutkleidid olid kas omakootud või hiljem juba põhiliselt ostetud kangast õmmeldud. Kleit ei pidanud sugugi valge olema, vaid oli tavaliselt mingit heledat tooni, kas heleroheline, -sinine või elevandiluukarva. 20.sajandi alguses tulid moodi kõrge vöökohaga seelikud ja pluusid ning kehasse töödeldud kleidid, valitsevaks värvitooniks sai valge. Loori, mida tol ajal ka leieriks nimetati, hakkasid moekamad pruudid kandma juba 19.sajandi lõpu paiku. Pruudikimbu komme on hilisem ja pärit 20.sajandi algusest. Sajandivahetuse mälestustest on teada, et talvel polnud ühelgi pruudil lilli, suvel olid mõnel rukkililled. Pulmasöögid 19 sajandi lõpupoole hakkas üldine söögisedel muutuma ja see kajastus ka pulmatoitude valimisel
Võimuküsimuste arutamisest hoiduti, tähelepanu osutati rahvuskultuurile. 1960.-ndatel tekkisid esimesed sidemed läänemaailmaga. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele naaberriik Soome. Soome TV saated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinn-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSV-sse tolle aja kohta arvukalt välisturiste. Ülejäänud NSVL-i jaoks muutus Eesti NSV omamood läänelikuks oaasiks. Eesti NSV väline ,,läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu ,,hankimises", mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi. ENSV tarbimis- ja elatustase ületas tõepoolest märgatavalt NSVL-i keskmisi näitajaid. Paraku soodustas see asjaolu eelkõige noorema ja keskmise põlvkonna süvenevat mugandumist nõukoguliku süsteemiga. Haridus. Üldhariduskoolis alustakse 7-klassilise hariduse juurutamist (kehtestati 1944, lõplikult viiakse ellu 1958), keskkooli võetakse kõik soovijad. Tegelikult on Eestis kaks
Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed (Cosgrave 2000: 240). Kahekümnenda sajandi keskpaigas hakkasid aga lääne linnaühiskonnas tekkima uutmoodi hõimud – tänavahõimud. Neisse koondusid erineva maailmavaatega linnanoored ning igaühel neist oli oma riietumisstiil, lemmikmuusika ja põhimõtted. Nii näiteks uitasid 50ndatel tänavatel teddy boyd, 60ndatel biitnikud, modid ja rokkarid, 70ndatel hipid, punkarid ja skinheadid, 80ndatel uusromantikud ja hipphopparid, 90ndatel grunged. Tänavahõime tekkis kogu aeg juurde ning igal neist on riietumisstiil, mis neid teistest eristab (Samarüütel–Long 2003: 15). Kaheksakümnendatel oli inimeste elu nii normeeritud, et mingil hetkel mahtusid isegi riided kindlatesse pihkudesse. Inimese enda pikkus ei läinud kuigivõrd arvesse. Niisiis pidi lühim seelik olema täpselt 74 cm ja pikim 96 cm, vahepikkusteks 80 cm ja 85 cm.
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsi
võimaluse eristuda, teiselt poolt samastuda. Moe üheks tulemiks on see, et muutus muutub normaalseks. Kadedus, mida inimesed tunnevad ,,head elu" nähes, on head sorti kadedus, sest kunagi võib ka sinu õnn muutuda. Moeasjad pole põhimõtteliselt keelatud kellelegi, ütleb Simmel. Selle asemel, et on ühtemoodi asjad, mis koguvad aja jooksul rohkem prestiizi, kesta vad nüüd ,,rahutud ajad" nagu ta ütleb. Kuna asjad lähevad moest välja, siis on loodud suurepärane õigustus rohkema ja kiirema tootmise jaoks. Samal ajal aga, kuna tegemist on sotsiaalselt jagatud fenomeniga, pakub mood ,,hetkelist ankrut" ehk et inimesed siiski ei ole üleliia tähelepanelikud (ekstravagantsed) oma välimuse suhtes, ent samas siiski mitte ka hoolimatud. Mood on alati kohane, isegi kui see on ekstravagantne. Moekas olemine võib olla paljastav, kuid see ei ole kohatu. ,,Paljud naised tunneksid häbi olles võõra
Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahetused Eestis toimunud läbi
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13. 70-ndate aastate popmuusika (Heavy rock, lk. 23 inetllektuaalne rock, jazzrock, disco, punk, new wave) 14. 80-ndate aastate popmuusika kuni sajandivahetuseni lk. 27 (Rap, reggae, pop hause, trance, trash, speed metal) 15. Levimuusika Eestis lk. 29 16 Kasutatud kirjandus. lk. 32 Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 3 1
Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad
annaabi.ee 
