Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mood 1920-1930 ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
naistemood, lain, seelikud, rõivamood, joonega, rõhutanud, geomeetrilised, püksid, soengud, lühikesed, lokkimine, meestemood, fraki, torukübar, category, moeajalugu, tannberg, lähisajalugu, avitatuleb võtta, mis võtta annab. Naiste motoks oli elupõletamine, nas meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt sokeeriv. Terve maailm tahtis paista pidutsevat Naiste moto Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naistemood Korsetid heideti kõrvale ja moodi tuli vabalt langev särkkleit. Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Lihtne napp siluett saavutas oma kõrgpunkti 1920ndate keskel ning taandus lohisedes sakiliste alläärte ning ebakorrapäraste volangidega 1930ndatesse. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust.
Muutused olmes- sõjaaastal olid inimesed pidanud paljust loobuma, nüüd soovisid inimesed osta uusi asju ning tunda elust rõõmu. Inimesed ostsid üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid, varasemast rohkem vaba aega tekkis nii meestel kui ka naistel. Transpordi areng andis inimestele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Suurlinnades tekkinud ideede liikumised hakkasid levima ka maale. Mood-esimene maailmasõda tõi muudatusi ka moes. Alates 1920 a. keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks. 1930 a. naiste riietusse ilmusid selleajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste moes niipalju muutusi ei toimunud. Fraki asemel eelistati smokingut, torukübar vahetus pehme viltkübara vastu.1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks. Naised ühiskondlikus elus- naised said valimis õiguse. Sõja-aastail pidi naised
1930. aastail arenes jõudsalt kohviku- ja restoranikultuur Paljud olulised sündmused arutati läbi just kohvikulaudade taga 1930. aastail hakati eriti lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest Populaarsemad spordialad: tõstmine ja maadlemine Mõlemale lisas veelgi hoogu Eesti raskejõustiklaste edu suurvõistlustel Tasapisi vähenes religiooni tähtsus Inimesed sattusid kirikusse harva Rõivamood Naised hakkasid pidama Naiste rõivamood dieeti, poisipea, järjest 1930ndatel lühemaks muutuvad kleidid ja seelikud, 1930. aastail pikad püksid Meeste rõivastus jäi konservatiivsemaks ja traditsioonilisemaks Igapäevaelu Linnades rajati terveid uusi linnajagusid (Pirita ja Merivälja Tallinnas, Tammelinn ja Tähtvere Tartus) Ehitati hulk moodsaid elamuid ja esindushooneid Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud
Kõige enam väljendus see naiste rõivastuses. Peale Esimest maailmasõda muutusid naiste seelikud palju lühemaks ning rasked ja keerukad jooned asendusid lihtsate ja geomeetriliste joontega. 1920. aastatel ei rõhutud naiste riietuses enam naiselikkust vaid asendati poisiliku stiiliga. 1920. aastate silmapaistvaim moelooja oli Coco Chanel kelle moelooming püsib ka praegu 30 aastat peale tema surma. 1930. aastatel muutusid aga nurgelised ja geomeetrilised rõivastuse jooned siiski voolujuunelisemaks tagasi, aga mitte sellisteks, nagu nad olid olnud varasematel aegadel. 1930. aastate keskel ilmusid naiste moodi ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste mood ei muutunud sellel ajal nii palju, kui naiste mood, kuna meeste rõivastus ei anna võimalusi nii suurteks muutusteks, aga siiski toimus ka seal muudatusi. Fraki asemel eelistati smokingut, mis vastas rohkem uuele ühiskondlikule maitsele. Samal põhjusel asendus
8. Muutused olmes II MS vahel Sõja-aastail olid inimesed paljust pidanud loobuma ja nüüd tahtsid nad saada tasu kannatuste eest. USAs ja rikkamates Euroopa maades ostsid inimesed üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid ja elu muutus lihtsamaks. Transpordi areng andis inimesele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Sellega tugevnesid sidemed linnade ja maakondade vahel. 9. Muutused moes 1920. a alguses muutusid naiste seelikud lühemaks. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Naiselik stiil muutus poisilikuks. Ilmusid naistele pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meestel tuli fraki asemel smoking, ja torukübara asendas pehme viltkübar. Naiste soengutes tulid pikkade juuste kõrvale ka lühikesed juuksed ja moes olid elektrilokid. 10. Tehnika ja teaduse areng ning võidukäik. Tooge nt (2) . Teadus- Sõjajärgsetel aastatel tegid just USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa teadlased
.......10 2.5 TEINE MAAILMASÕDA...................................................................................................................................10 3. SOENG...............................................................................................................................................................12 3.1 ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA.....................................................................................................................12 3.2 SOENGUD 1920-1929....................................................................................................................................13 3.3 SOENGUD MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939.............................................................................................13 3.4 TEINE MAAILMASÕDA...................................................................................................................................14 4. KINGAD............................................
stylesight.com/vintage/famous-frocks-diy-iconic-dresses/attachment/twiggy- mod-shift-dress-128) 1. Naiste mood 1.1. Kleidid Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik, nt. "Lilly" kleidid- kergesti pestavast trükimustrilisest puuvillasest ja go-go-seelikud. 1964. aastal tutvustas disainer Mary Quant maailmale miniseelikut, mis võttis üle terve tollase ajastu. Moodi tulid pitsist kraedega velvetist minikleidid samasuguste käistega ning laiad telk-kleidid. Seelikud muutusid järjest lühemaks kuni lõpuks tekkisid vaid reiteni ulatuvad mikro-minid seelikud. Peale mikro- minisid tekkisid inglikleidid, laia seeliku ning trompetkäistega kleiti kanti mustriliste retuusidega. Populaarsed olid PVC-st valmistatud riided ning ruudukujulised kleidid, mis olid hästi kontrastsed, suurte nööpide ning vöödega. Vöö asus puusadel või veidi alla vöökohta.
karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega ,,läks" sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti, et peanupu otsa kuhjatud stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele. 1910-1920 See oli aastakümme, mil algas tegelikult naiste sotsiaalne vabanemine. Naistemoes domineerisid sõja algul mundrid.
2 1970. I pool 1970ndate algus sai kõige rohkem inspiratsiooni 60ndate hipilikust moest. Katkised teksad, Tie Dye särgid ja Mehhiko talupoja pluusid olid endiselt väga populaarsed. Lisaks kuulusid sinna miniseelikud, poolsääre pikkuses kleidid ja pahkluu pikkusega kleidid(maksikleidid), pakkudes seega naistele kolme erineva pikkusega seelikuid. 1971. aasta suurimaks moeröögatuseks olid väga lühikesed ja liibuvad püksid, mis said eriti populaarseks noorte naiste seas. 3 Glam-rock stiil 1972-1974. aastatel kujunes Suurbritannias ja USAs välja glam-rock stiil, mis oli inspireeritud liialdatud riietusega rock staaridest nagu David Bowie, Roxy Music ja Marc Bolan. Sädelus ja glitrrid olid väga moes. Naised kandsid kõrge pihaosaga pükse või teksaseid, mis olid kaunistatud sädelevate kivikestega, lisaks kanti kitsaid toppe, mettallik
T?nu uutele kodumasinatele ja liiklusvahenditele tekkis inimestel vaba aeg. Inimesed hakkasid elust rohkem r??mu tundma.Paranesid omavahelised suhted, oli rohkem suhtlemist ja arenes ?hiskondlik elu.Paranesid ka linnadevahelised suhted, sest reisida sai kiiresti ?hest linnast teisse. Mood Suur muutus toimus moes.Stiil muutus rohkem poisilikuks.1920ndad oli ajaj?rk, mil aristokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi p??rase v?limusega n?itlejannadelt, ning j?rsku tahtis iga t?druk v?lja n?ha nagu Clara Bow. 1920ndate eksootilie v?limusega filmidiivad s?mboliseerisid moekust, ja kuna nad tegid selliseid vapustavaid asju, nagu seda oli k??nelaki kasutaminse, siis sai v?rvitud k??ntest moehullus.1920ndate l?puks hakkas Coco Chanel propageerima kuldset jumet ning ka p?evatmisest kujunes teadlik tegevus. Ilu polnud kohustus, vaid naiste hea enesetunde v?ljendus.
väga suurt tähelepanu pööranud ja ka meie päevil on see teema endiselt aktuaalne. Kauni välimuse üks komponentidest on kahtlemata ilusad juuksed. Oma referaadis räägin juuksuri töö ajaloolisest kujunemisest, soengu ajaloost Eestis ja lisan mõned huvitavad pildid töövahenditest Head lugemist. Ajalugu Juuksurite tekkimise esimesed märgid pärinevad egiptusest umbes V aastatuhat eKr.Nii kummaline kui se ka poleks tekkisid soengud primitiivses ühiskonnas varem kui riided, tuhandeid aastaid on inimesed pööranud suurt tähelepanu juuse ilu ja nende hooldamisele.Kauges minevikus soeng ei kaunistanud ainult juukseid vaid tähendas ka eriala, sotsiaalset staatust,kodakonsust ja omas suurt tähtsust poliitilises vaates. Orjad ja teenijad punusid juustest kaheksa patsi ja sidusid need ühele poole kaela. Nende juuksestiil pidigi eralduma muust rahvast, kuna orjad ja teenijad mingisugust väärtust ei omanud. (Sptimes)
Fookuses oli tervislik elu ja keha, mistõttu kanti palju ka sportlike rõivaid. Uudistootena valmistati 1912. a. esimene rinnahoidja. Leinaväljenduseks lõigati juuksed lühikeseks. Moeiidolid: Lillian Gish, Mary Pickford (pildil) ja Gloria Swanson. Soengumood: Juuksed sõmboliseerisid ,sel aastakümnel naitse seisundit ühiskonnas samavõrd kui korsett ja muutusid tugevaid tundeid äratavaks teemaks. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud koht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Tehes vabrikutes tagalatööd, lasksid paljud naised oma juuksed puhtpraktilisel põhjusel lühikeseks lõigata. ''Kardinasoeng'' oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel. Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti üle ehispaela. Õhtul kaunistati see sulgede või vääriskividega ja kaarena põskedele langevad juuksed seoti taha sõlmeks või rulliks.
külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. Poret sõnade järgi nägi korsetiga naine välja nagu koormavedaja. Poiret 1904.aastal juba oma nime all loodud rõivasiluett oli lihtne ja sirge. Kuna korsett oleks kõik ära rikkunud , valis Poiret rinnahoidja. Kleidi seelikuosa lühendas ta pärast põhjalikku kaalumist pahkkluuni . 1911. aasta moeuudiseks oli puusa kohal kottis, põlvest pahkluuni aga väga kitsas seelik ning põlvpüksid ehk külotid, mis
noored. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sellel kümnendil sai alguse ka miniseeliku võidukäik. Kuni 1966. aastani ei leidunud palju inimesi, kes oleksid nõus olnud niivõrd napi riideeseme sisse pugema, kuid aasta hiljem sai lühikesest seelikust lausa hitt. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. Ajastu märksõnad: * Volditud seelikud * Twiggy’likud ripsmetutid * Geomeetrilise lõikega soengud * Värvilised golfikindad * Mustad kõrge kaelusega sviitrid * Emilio Pucci eksootilised mustrid * Minikleidid * Džaiv, shake ja rock’n’roll * Moekad tennise- ja suusariided * Kõhn ja sportlik figuur * Babydoll-kleidid Kui arvestada kõiki põlvkondi , siis arvatavasti mitte üksi nendest ei suuda tänapäevani mõjutada moodi nii palju kui tegid seda 60'ndad . See oli väga mitmekülgne aeg , mis läbis palju erinevaid stiili muutusi. 60ndate moodi
külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid. Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarbekust puudutavad ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks.
2 sügistalvistes trendiraportites esitletav nahkne lendurimüts (Hermes), mis oli mõne väite kohaselt austusavaldus maailma esimesele naispiloodile Amelia Earhartile, kes traagiliselt ümbermaailmalennul kadunuks jäi. Et mõista peakatete rolli ja muutumist, annan oma töös ülevaate ka ajaloolisest taustast, sündmustest mis üht või teist nähtust peakatete arengus mõjutas. Peatun ka soengumoodidel kuna need kaks- soengud ja kübarad, mõjutavad üksteist otseselt. Peakatted, iseäranis viimastel sajanditel nõuavad hoolitsetud frisuuri. Naistele koguni rõhutati, et kübara ostmisel tuleb kiiresti otsustada, kuidas oma juuksele anda ilus vorm. Ja nagu öeldakse et kõik kordub, aga uues kuues, siis omal moel oleme lõpuks tagasi alguses kus naiste ja meestemoel peakatete osas erinevusi ei olnudki. Pole enam ammu uudiseks oma poiss-sõbra kapi ,,moerüüstamine" kaabuga naine ei jää kunagi tähelepanuta.
1.2. 1920ndad aastad Pärast esimest maailmasõda 1920ndal aastal oli suurlinnades palju noori üksikuid naisi, kelle palgad olid madalad ning kellele juhtivad töökohad jäid peaaegu kättesaamatuks. Naised töötasid vabrikutes, kauplustes ja kontorites ning pidid leidma rõiva, mis oleks samaaegselt ilus, mugav ja väljaskäimiseks piisavalt sikk. Moodi tulid särkpluuskleidid, kampsunid, põlvini ulatuvad volditud seelikud, bürookostüüm ning mehelikkus. Enimkasutatud kangas oli siid ning põhivärvideks said hall, beez ning valge. Kahanes ka kleidi alumise ääre pikkus 6 (vt joonis 5). Joonis 5. Mood 1920. aasta tänaval Allikas: http://www.gorodmod.com/1920s-womens-fashion/ (15.05.17) 5 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 6 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluiseaalid. Tallinn: Varrak
Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inimese maailma avardumise, süvendades üldist veendumist, et inimesed suudavad maailma paremaks muuta. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire ning teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine võimaldasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse
elastiksukahoidjatega ja koonusteks vormitud rinnahoidjatega. Aluspüksid muutusid väiksemaks- lihtsate valgete asemele ilmusid värvikirevast ja silmatorkava mustriga nailonkangast püksikud. Edaspidi heideti kõrvale kõik sitsid-satsid. Body stocking- õmblusteta ja nähtamatu aluspesu. 1960. aastatel hakati müüma teismelistele rinna- ja sukahoidjaid. Keha vabastati piiravast kummist ja elastikust ning lõpuks ometi võis näidata reite ülaosa. Figuuri vormivad püksid ja sukkpüksid- neile, kes ei suutnud säilitada nõutavat kondisust- olid populaarsed ja kuni 1975. aastani oli nende kandmine stjuardessidel kohustuslik. Sukkpükse valmistati alates 1960. aastast. Bikiinide püksikud muutusid kogu aeg napimaks, kuni olid 1970ndatel päris ribad. Moes olid Taani ehted, op- kunstist inspireeritud plastikdisaini peeti ülimoodsaks. Soengud- tüdrukud kandsid parukaid, moes olid juukselehvid koos juustega. Juuksevärvid oli ikka veel väga silmatorkavad
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. KUUEKÜMNENDATE MOOD...........................................................................................4 1.1. Riided kuuekümnendatel..........................................................................................4 1.2. Soengud kuuekümnendatel.......................................................................................4 1.3. Kosmeetika kuuekümnendatel.................................................................................5 1.4. Moeikoonid kuuekümnendatel.................................................................................6 2. SEITSMEKÜMNENDATE MOOD....................................................................................7 2.1
MuinasEgiptus. Inimkultuuri häll oli teatavisti soojades maades. Seepärast polnud ka riietusel esialgu tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt
MuinasEgiptus. Inimkultuuri häll oli teatavisti soojades maades. Seepärast polnud ka riietusel esialgu tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt
1990ndate aastate alguses oli S – figuur populaarsuse tipul, 1998. aastal tutvustas moelooja Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett lõpuks viimsele teekonnale. Uue siluetiga kaasnesid ka uued mustrid ja värvid ning moemaailma jaoks oli toimunud lõplik pööre (Mulvey, Richards 1998: 34). 20 Alates 1920ndate aastate keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Sajandialguse keerukas rõivamood asendus lihtsa geomeetrilise joonega. Erinevalt varasemast ei rõhutatud naiste riietuses enam naiselikkust. Selle asemele tuli poisilik stiil (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Teise maailmasõja puhkemisega muutus olukord majanduses väga kiiresti. Kohe tekkis puudus kõigest, sealhulgas ka toidust. Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge (Peetamm 2009)
Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega särki. Kuninganna Victoria Inglismaa naiste rõivastus oli kuninganna Victoria trooniletulekul lihtne. Seelikud ja varrukad olid pikad, kleidi piht pikk ja liibuv. Õhtukleidid olid tagasihoidlikud, lühikeste puhvkäiste ja südamekujulise väljalõikega. Rikkad naised kandsid siidsukkade all kasmiirvillaseid sukki. Kuigi noort Victoriat peeti üheks Euroopa moeliidriks, pidas ta rõivaid vaid kehakateteks. Eriti tüütud olid proovid, mistõttu ta käis üks kord proovis ja laskis sama mudeli järgi teha mitu erinevast kangast kleiti. Pärast mehe surma 1861.aastal tõmbus
Loovtöö Gerili Praks 11.klass Juhendaja:Leina Sipelgas Karksi-Nuia 2013 SISSEJUHATUS Mood on väga lai valdkond,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe Eestis.Idee sain ma läbi enda hobi, milleks on modellindus. Peale Tallinna Fashion Weeki üritust, teadsin, et mood on mulle südamesse pugenud ning tahan ka ise midagi oma kätega luua. Antud töö eesmärgiks on tutvustada 60-nendate aastate moodi,anda ülevaate sellest aastakümnest.
Kooli nimi Referaat Eesti ajalugu 1920-1940 Koostaja:................. .....klass Juhendaja:............... Koht, millal Sisukord 1.Sisepoliitika............................................................................................3 5 lk 2.Välispoliitika..........................................................................................6 8 lk 3.Majanduspoliitika.................................................................................9 11 lk 4.Kultuuripoliitika..................................................................................12 13 lk 5.Vabadussõjalased.........................................................................................14 lk 6.Konstantin Päts....................................................................................15 16 lk 7.Kasutatud kirj
Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas.....................................................................................................
Tema reeglina peakohtunikku tööd üle ei võta. · Kuues ja seitsmes kohtunik on UEFA-s (Euroopa Jalgpalli Organisatsioonis) hetkel katsetamisel. Nimelt pannakse need kohtunikud mõlema värava taha, et paremini värava ees toimuvad näha ning kontrollida. Samas äärmisel juhul (nagu nt. FIFA MM finaalis) on kuues ja isegi seitsmes kohtunik asekohtunik. Varustus: · Mängja kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, kedrad (põlvikud), putsad (jalanõud), säärekaitsmed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasmeeskonna mängijast ja väljakukohtunikust. Samuti peavad olema väravavahid selgelt äratuntavad. · Kerakujuline mänguvahend on kaetud nahast või mõne muu IFAB-i poolt heaks kiidetud materjaliga. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Ve
Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahetused Eestis toimunud läbi
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Sajandivahetusel ilma liputa pulma peaaegu ei peetudki. Pulmamajas tõmmati lipp nii kõrgele, et see pidi üle küla näha olema. Pulmarõivad Rahvariiete taandumine linnamoeliste ees algas juba 19.sajandi keskpaiku. Mehed võtsid linnamoe omaks juba sajandi keskel, naiste riided elasid läbi mitmeid üleminekuvorme. Sajandivahetuseks kujunesid naiste pidulikeks moerõivasteks puhvõlgadega kõrgekaeluselised kinnised jakid ja kellukesekujulised seelikud. Pruutkleidid olid kas omakootud või hiljem juba põhiliselt ostetud kangast õmmeldud. Kleit ei pidanud sugugi valge olema, vaid oli tavaliselt mingit heledat tooni, kas heleroheline, -sinine või elevandiluukarva. 20.sajandi alguses tulid moodi kõrge vöökohaga seelikud ja pluusid ning kehasse töödeldud kleidid, valitsevaks värvitooniks sai valge. Loori, mida tol ajal ka leieriks nimetati, hakkasid moekamad pruudid kandma juba 19.sajandi lõpu paiku.
käsitöökotte ning kotte rõivaste hoidmiseks; riidest - kotte jalanõude hoidmiseks, nõelapatju. Kasetohust, põhjapõdranahast ja riidest esemed on sageli kaunistatud mustriga. Puuesemetel esineb kaunistusi harva. Kasetohust esemetele on muster tavaliselt noaga kraabitud, puust esemed kaunistatakse lõikekirjaga. Põhjapõdranahast esemetel on mosaiik-, riidest asjadel aplikatsioonornament. Ornamente on põhiliselt kahesuguseid: lint- ja medaljonornamendid. Need on valdavalt geomeetrilised, tavaliselt vahelduvad ühesuguse kontuuriga motiivid ja foon. Esineb ka stiliseeritud linnu- ja loomakujutisi. Ornamentidel on oma nimetused. Lintornamentide nimetused on näiteks järgmised: pardi jalg, haugi hambad, jänese kõrvad, jänese käpp, kaseoks, kajaka tiivad, rebase küünarnukk. Medaljonornamentide nimetusteks on karu, lagle, vihmauss, päike. Hällid on hantidel üsna laialdaselt kasutusel. Päeva- ja ööhällid valmistatakse nii puust kui kasetohust. Ööhällid on
annaabi.ee 
