Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku
pürgimisel, kus vedava rolli on endale võtnud erialaliidud, näiteks Mööblitootjate Liit, Masinatööstuse Liit, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit." Vaatamata majanduslangusele kasvas 2008. aastal Eesti ettevõtete ekspordimaht 5%, ulatudes kokku 132 miljardi kroonini. Kõige enam eksporditi elektrimasinaid ja seadmeid, mille müük välisturgudele suurenes mullu 12%. Märkimisväärset kasvu näitas ka masinate ja mehhaaniliste seadmete ning mustmetalli ja mustmetallist toodete eksport. Seevastu oluline langus oli puidu ja puittoodete ekspordil, mille maht jäi mullu 2006. aasta tasemele. Peamisteks ekspordipartneriteks on endiselt läbinaabrid - 50% kogu Eesti ekspordist läks Soome, Rootsi, Venemaale ja Lätti, kuid esikümnesse kuulusid veel Leedu, Saksamaa, USA, Norra, Taani ja Suurbritannia. 2000. aastal loodud EASi eesmärk on edendada ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis. EAS
Töötus on seal samuti väike. Põllu- ja metsamajanduses on mahud selles regioonis tagasihoidlikud, kuid needki majandusharud on tõhusad. Tallinna regioon ja seda peamiselt Tallinna linn annab 2/3 Eesti eksporttoodangut, kuid sinna saabub 4/5 kõigest, mida Eesti sisse ostab. Eesti kaubavahetuse defitsiidi tekitabki peamiselt Tallinn, natuke aitab kaasa ka Tartu regioon, kõigis ülejäänud regioonides ületab eksport importi. Seevastu teenib Tallinna regioon ka peamise osa teenustekaubanduse ülejääki. Arvukalt elab inimesi (13% Eesti rahvastikust) veel Ida-Virumaal, kuid see regioon on arengus mahajäänud, ehkki majanduskäibelt ja investeeringute mahult teisel kohal. Rahvatulu 1 inimese kohta on seal madalaim kogu Eestis, kogurahvatulu aga vaid 8% Eesti üldmahust. Seal on kõige suurem tööpuudus. Ka sissetuleku suuruselt 1 elaniku kohta on ta vaesemate hulgas
probleemid, kuid puitplaatide tootmist Eestis võib pidada samuti liiga fragmentee- rituks ehk paljude keskmise suurusega tootjate vahel jaotunuks.(Varblane et al, 2003). Metsa- ja puidutööstus on Eesti majanduses olnud alati väga olulisel kohal. Kuna mets on üks väheseid taastuvaid loodusvarasid Eestis, siis on selle ressursi efektiivne kasutamine erinevate lõpptoodangu liikide saamiseks väga tähtis. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti metsa ja puidutööstuse toodangu eksport pidevalt kasvanud, kuid kasv on aeglustunud viimastel aastatel. (Varblane et al. 2004) 2.2 Kaubandus ja turgude areng Eesti puitplaatide peamised turud asuvad Euroopas, kus prognoositakse väga kiiret tarbimise kasvu. Sisemaine nõudlus kasvab samuti. Tootegrupiti prognoositakse Eestis kõige suuremat kasvu just vineeri tarbimise osas (kasv 2000-2010 49.7%), seejärel puitkiudplaatide tarbimises (45%) ning kõige aeglasem tarbimise kasv on puitlaastplaatide osas. (Eamets et al
2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009 2.1 2005 aasta Elektriseadmete-ja elektroonikatööstusse tehtud välisinvesteeringud olid perioodil 2003-2006 kahekordistunud (Tabel 3). Enamus ettevõtteid selles sektoris kuulusid väliskapitalile, seega valdav enamus Eesti elektroonikatööstuse sisenditest imporditi ning 98% müügimahtudest oli eksport. Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta 2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused.
Piimatööstus Põllumajanduse kogutoodangust moodustas piima tootmine 2004. aastal hinnanguliselt 29%. Toiduainetööstuses oli piimatööstuse osakaal 32%. Veterinaar- ja Toiduameti andmeil oli Eestis seisuga 14.03.2005 registreeritud 42 piimatöötlemisüksust. Ehkki piima tootmine on vähenenud 1,277 mln. tonnilt 1989. aastal 639,6 tuh. tonnini 2004. aastal, ületab tootmismaht endiselt siseturu vajadusi. 2003. aastal ületas tootmismaht 1,5 korda siseturu tarbimist. Piimatoodete eksport moodustas 2004. aastal 22% kõikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. Piimatööstus on suhteliselt hea konkurentsivõimega ja omab nii märkimisväärset ekspordipotentsiaali kui ka head positsiooni koduturul. Pärast EL-iga liitumist suurenes Eesti piimatoodete eksport märgatavalt. Sektorit iseloomustab tihe omavaheline konkurents ning arvestades jaekaubanduskettide mõju kasvu ja tootjahindade tõusu, on töötlemise efektiivsuse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge
Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas 21%. Põhiliselt suurendasid kapitali kogumahutust nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Ettevõtete tooraine varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 4% esmajoones seetõttu, et kasvas alkohoolsete jookide tarbimine, sõidukite ostmine ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsioon (nt autokütuse ja varuosade ostmine). Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2012. aastal hindade mõju arvestades 6%. Kaupade eksport kasvas 7%, mida mõjutas enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljaveo kasv neljandas kvartalis. Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes 9%. Enim mõjutas kaupade ja teenuste importi masinate ja seadmete, elektriseadmete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo suhe SKP-sse oli 2012. aastal 0,5%. 24
Kurkide kiletamine tagab nende pikemaajalise säilimise (temperatuuril 10-12ºc kuni 3 nädalat). Samuti on kurkide kiletamine oluline toidu ohutuse ja hügieeni seisukohalt iseteeninduslikes kaubandusettevõtetes. Lisaks Eestile on Grüne Fee Eesti toodanguga tuttavad ka Läti, Leedu, Soome ning loodetavasti varsti ka Rootsi tarbijad. Lähitulevikus on ettevõttel plaanis kasvupinna laiendamine ja sortimendi mitmekesistamine. Samas tihenes õlletehaste vaheline konkurents järjest. Et haarata enda kätte kogu Tallinna, Harjumaa ja teiste lähedaste keskuste turg, oli vaja suuri investeeringuid. Nii otsustatigi 1899. aastal laiendada omanike ringi ning asutada Saku Õlletehase aktsiaselts. Ettevõtte omanikkonda kuulus kogu kohaliku aadelkonna finantsoligarhia eesotsas pankur G. Scheeli ja piiritusevabrikantide Rosenitega. Ettevõtmine kandis edu ja juba 1900. aastal pruuliti Sakus
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL Lõputöö Prima aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing kompl
kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra
- 16 - 3.2. Protsessijuhtimine Protsessijuhtimise põhiidee seisneb selles, et iga liiki tootmine, teenus, turustamine jne. koosneb üksikutest järjestikku või paralleelselt kulgevatest protsessidest. Need protsessid kulgevad horisontaalselt ja läbivad ettevõtte erinevaid üksusi. Efektiivne protsessijuhtimine on: Vigu ennetav Protsessile orienteeritud Protsessi pidev parendamine Valdkondi hõlmav, kogu süsteemi optimeerimine Suunatud kõigile horisontaalprotsessidele 3.2.1. Protsessijuhtimise astmed Protsessivastutus Protsessijuhtimise põhimõte on, et ainult protsessiomanik saab olla protsessi eest vastutav. Oma tegevusega on ta vahendajaks tarnija ja kliendi vahel. Protsessi kirjeldamine Protsessiomaniku ülesandeks on oma protsessi kirjeldamine protsessijuhtimise mudeli elementidega. Tuleks dokumenteerida nii kokkulepped klientidega kui ka kokkulepitud nõuded tarnijale. Protsessi mõõtmine
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS UURIMISTÖÖ Kait Vahar XI B klass Juhendaja: Marge Toompalu Tallinn 2012 1 Sisukord 1 Saksamaa ettevõtted Eestis..............................................................................................................5 1.1 Madal pankrotioht Eestis.................................................................................................... 5 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted.............................................................................5 1.3 Euro kasutuselevõtu mõju...................................................................................................6 1.4 Majanduskoostöö................................................................................................................ 7 1.5 Eesti majanduskliima Saksa e
6 Töö tasustamine............................................................................7 3.7 Planeerimine................................................................................7 4. Asjaajamise korraldus ettevõttes.............................................................7 5. Turundustegevus............................................................................8-12 5.1 Tooted ja teenused.......................................................................7,8 5.2 Konkurents...............................................................................8,9 5.3 Turg.......................................................................................10,12 5.4 Hinnapoliitika..............................................................................12 5.5 Turustuskanalid........................................................................12,13 5.6 Müügitoetuspoliitika.....................................................................13 6
· nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). AKTSIASELTS Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi eelised: · võimalus noteerida ettevõte börsil; · võimalus kaasata lai ring aktsionäre; · sobiv suuremate projektide läbiviimiseks; · puudub aktsionäride isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris.
Ettevõtja puhul lisanduvad eeltoodule: · võimalustele orienteeritus; · innovaatilisus; · enesekindlus; · suur energia, kindlameelsus; · enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus; · visioon (teab, kuhu tahab jõuda) ja vaist; · valmisolek võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. Ettevõtlusega kaasnevad võivad probleemid ja riskid · Stress ja läbipõlemine · Ülekoormus · Kogemuste ja teadmiste puudus · Läbikukkumise oht · Pankrot · Bürokraatia küllus · Kokkupuude kuritegevusega · Omanike vahelised lahkhelid ·... Kes on leidur? · Selleks võib tõesti olla leiutaja, aga ka disainer, kunstnik, kokk, programmeerija jne nõudlust omava toote või teenuse autor.
omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. Lai määratlus Kitsam määratlus Rõivaste tootmine Töörõivaste tootmine Transport Lennutransport Mööbli tootmine Aiamööbli tootmine Toiduainetööstus Jookide tootmine/mahlade tootmine Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama hubigruppide mõju ja täiendkaubad. Tegevusharu liikumapanevad jõud Kriitilised edutegurid Strateegilised grupid tegevusharus. Võtmeküsimused: · Haru majanduslikud iseärasused · Konkurentsi-jõudude tugevus · Haru liikumapanevad jõud · Konkurentsi-analüüs · Edu võtmetegurid · Järeldus: tegevusharu atraktiivsuse hinnang - Makrokeskkonna analüüs PESTLE
omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. Lai määratlus Kitsam määratlus Rõivaste tootmine Töörõivaste tootmine Transport Lennutransport Mööbli tootmine Aiamööbli tootmine Toiduainetööstus Jookide tootmine/mahlade tootmine Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama hubigruppide mõju ja täiendkaubad. Tegevusharu liikumapanevad jõud Kriitilised edutegurid Strateegilised grupid tegevusharus. Võtmeküsimused: · Haru majanduslikud iseärasused · Konkurentsi-jõudude tugevus · Haru liikumapanevad jõud · Konkurentsi-analüüs · Edu võtmetegurid · Järeldus: tegevusharu atraktiivsuse hinnang - Makrokeskkonna analüüs PESTLE
toote kvaliteet ja maksimaalne naturaalse liha sisaldus vorstis. Samuti propageeritakse eestimaise liha kasutamist oma toodetes ning ei kasutata toorainena kondilihamassi. ELA liikmed lisavad oma toodetele märgi Aus Kaup. 2006.aasta käive üle 100 miljonit krooni. Alustati Lätti eksportimist. 2007.aasta märtsis valmis AS Nõo Lihatööstuse juurdeehitus, mis on üle kahe korra suurem, praegusele 2400 m² tuli juurde 3017 m².Ettevõtte 2008. aasta käive oli juba 191 miljonit krooni, millest eksport Lätti moodustas 15%. 2009. aasta plaanid on seotud laienemisega eelkõige lähiturgudele (Läti, Leedu ja Soome) ning turuosa kasvatamisega Eestis. Selleks töötatakse välja uusi ja uudseid tooteid ning tehnoloogiat. Nõo Lihavürsti tooted on ka laktoosivabad ning sobivad seega hästi nendele, kes ei kannata piimasuhkrut. Nõo Lihavürst on AS Nõo Lihatööstuse kaubamärk. "Vürst" seostub hea ja kallima toidu valikuga, küllusliku söömaajaga ja peenema maitsega
................................................ 5 3.2.Mikrokeskkonna analüüs............................................................................................................5 3.3 Tarnijad/koostööpartnerid:..........................................................................................................5 4. SWOT-ANALÜÜS...........................................................................................................................6 1.TOODE/TEENUS, TURG JA KONKURENTS............................................................................... 7 5.1.Toode/teenus...............................................................................................................................7 5.2.Turusituatsioon ja arengutrendid................................................................................................ 7 5.3.Turu analüüs................................................................................................................
ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel. · Mastaabiefekt - suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et olla konkurentsi-võimeline. · Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsük-leid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Michael Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus: · Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel - Sageli on see viiest jõust kõige olulisem ja tugevam. Võtmeküsimus: Kui agressiivselt kasutavad haru ettevõtteid erinevaid konkurentsirelvi oma turupositsiooni ja majandustulemuste parandamiseks?
EESTI MAJANDUSE OLUKORRAST 1900 1918. a. Majanduse üldiseloomustus Majanduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid: · mineraalide töötlemine · toiduainetööstus · puidutööstus Perioodil 1900 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda. Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu) Kolmandal kohal oli metallitööstus. Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest. Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust. Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. Vahetult enne sõda ehitati laevatehase
2003 20,75 115 6300 Kas keskmise nominaalpalga kasv 2002.aastal võrreldes 2001.aastaga on: C A-90% B-9,1% C-10% Kas keskmine nominaalpalk 2003.aastal on: C A-7606 kr B-6320,75 kr C-7245 kr D-7590 kr Kas tarbijahinnaindeksi väärtus 2002.aastal on C A- 105 B-95 C- 110 Kas keskmine reaalpalga kasv 2003.aastal võrreldes 2001.aastaga on B A- 0,2 % B- 5 % C- 15% Turumajandus Hindade kujunemise turul määrab müüjatevahelisne konkurents. Turgude uurimisel pääratakse suurt tähelepanu majandusharu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu
suhted (relationships) võrgustikud (networks) vastasmõju (interaction) (Christian Grönroos, Evert Gummesson jt) Organisatsioonide (ettevõtete) vahelised suhted Klassikaline arusaam -- eraettevõtjad on (eelkõige) konkurendid. Bengtsson jt (2000) eristavad nelja tüüpi suhteid: · kooseksisteerimine (pole majanduslikke, on infovahetus- ja sotsiaalsed suhted); · koostöö (on sagedased majanduslikud, ka infovahetuse ja sotsiaalsed suhted); · konkurents (on paremini iseloomustatav kui nullsumma mäng); · kooperents (co-opetition) mis on tänapäevale üha iseloomulikum suund. Ettevõtte positsioneerimine turul Positsioneerimise eeldus on klientide vajaduste tundmine ehk sellekohase informatsiooni valdamine ja kasutamine. Turuinformatsiooni neli olulisimat aspekti: · turgude üldine areng (kasvab, kahaneb, on stabiilne vms); · tarbijate vajaduste areng (muutuste suunad, kiirus ja ulatus); · konkurentsi areng (NB
tootmise madal kapitaliseerituse tase. Maailmapanga riikide ettevõtluskeskkonna võrdlev analüüs ,,Doing Business 2012" paigutab Eesti 183 riigi hulgas 24. kohale ja regionaalset konkurentsi silmas pidades oleme Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõrgel 8. kohal. 2011. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 15,97 miljardit eurot, mis tähendab aastast kasvu 7,6%. Kasvu vedas eelkõige töötlev tööstus, mida toetas kaupade tugev eksport, suurima mõjuga oli elektroonika ja seadmete tootmine ja eksport. Perioodil 2004- 2010 kasvas tööviljakus aastas keskmiselt 3%, 2010. aastal 6,3% võrreldes eelneva aastaga. Euroopa Liidu riikide hulgas edestas tootlikkuse kasvukiiruselt Eestit ainult Leedu. Ettevõtlussektori kogukasum oli 2,8 miljardit eurot, mis on 40% suurem kui aasta varem. Ettevõtete tootlikkuse näitajad jooksevhindades on puhta lisandväärtuse alusel kasvanud 2011. aastal nii hõivatu kui töötunni kohta.
..............................................................................................................48 1 EASi pöördumine Eesti on täna turismisihtkohana tuntum kui viis aastat tagasi. Tuntuse tõusule on kaasa aidanud nii liitumine Euroopa Liiduga kui ka Eesti riigi järjest tulemuslikum tegutsemine enese tutvustamisel olulistel sihtturgudel. Eesti suguse väikese ja suhteliselt uue turismiriigi jaoks ei ole konkureerimine tuntumate turismiriikidega olnud kerge. Riik reisisihtkohana ei tähenda turistile üksnes territooriumi ja vaatamisväärsusi. Olulise osa turismiriigi mainest moodustavad kohalikud turismiettevõtted, mille tegevuse eesmärgiks on külalisele sobiva turismitoote arendamine ja vahendamine. Iseäranis välisturgudele suunatud turismiarenduses on tugev riigipoolne partnerlus turismiettevõtjale olulise tähtsusega.
.................................19 5.TURU OLUKORD.....................................................................................................................21 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD............................................................................................21 KIRJANDUS.................................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tekkinud ettevõtete vahel üha tihedam konkurents. Konkureeritakse erinevatel tasanditel: nii turuosa, tootmisressursside kui ka muude tingimuste osas, mis on arenguks hädavajalikud. Majanduslikus võtmes on konkurents edasiviiv jõud, mis suunab ettevõtteid pidevalt uuenema, arenema ning tegutsema vastavalt hetkelisele turu olukorrale. Eesti Konjunktuuriinstituut on kirjeldanud ettevõtte konkurentsivõimet kui kompleksvõimet, mille alusel saab hinnata ettevõtte arengu jätkusuutlikkust, edukust ja tulemuslikkust.
mõju vähendamise (kõrvaldamise) võimaluste selgitamine. Sellega tegelevad töö- psühholoogia (tööprotsessi psüühilised mõjud) ja tööfüsioloogia (tööprotsessi mõju Eristada tuleb töötaja töö tulemusega otseselt mitteseotud tasusid -- nt kasumi inimkehale, sh ergonoomika). OLULISI PIIRANGUID SEAB TÖÖÕIGUS! suurusest sõltuv kasumiosa, staazi- jm taolised tasud. Töötingimuste optimeerimine peab lähtuma konkreetsest tootmis- või teenindus- Ülim printsiip on ÕIGLUS, aga see on mittemõõdetav subjektiivne kategooria. protsessist, kuid saab välja tuua kolm peamist võimalust: Reegel: tasu peab vastama tööpanuse väärtusele, mille töötaja ettevõttes loob.
analüüsivale küsimusele. Need on: · Tarneahela koosseis, ettevõtete suurus, kasumlikkus ja läbirääkimisvõim · Tarneahela ettevõtete konkurentide arv ning selle mõju nende osalusele · Kaubavoogu geograafiline ja ajaline kirjeldus · Tarneahela ettevõtete omavaheline koostöö · Veloplus OÜ iseloomustus ja selle suhted tarnijate ja klientidega · Veloplus OÜ tarnijate valiku alused · Veloplus OÜ konkurentsieelised ning konkurents tarneahela sees · Veloplus OÜ logistikastrateegia ja tarneahela nõudlus · Nõudluse dünaamika mõju ulatumine tarneahela alguse lülidele · Jalgrataste tarneahela tegutsemismudeli analüüs 3 1. TARNEAHELA KOOSSEIS, ETTEVÕTETE SUURUS, KASUMLIKKUS JA LÄBIRÄÄKIMISVÕIM Jalgrataste tarneael saab alguse jalgratta tootjatest, kes tulevad igal hooajal välja uute jalgratta mudelitega
positsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel. Mastaabiefekt - suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et olla konkurentsivõimeline. Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel. Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. - Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama
Rakveres realiseeritakse ca 65% Eestimaa sigadest ning ligi 50% veistest. Rakvere Lihakombinaadis ja tütarettevõtetes töötab kokku ca 1200 inimest, neist ligikaudu 900 Rakveres. Ollakse ühed suurimad tööandjad Lääne-Viru maakonnas. Rakvere ekspordib oma toodangut Venemaast Angolani, tooteid võib leida lisaks Saksamaalt, Poolast, Taanist, Rootsist, Soomest, Ukrainast, Moldaaviast, Kreekast, Itaaliast, Valgevenest, Lätist ja Leedust. Eksport moodustab käibest ca 30%. 4.1 Ajalugu 1890. aastal alustas Rakveres tööd esimene linna tapamaja. 1905. aastal avati uus ja nõuetele vastav tapamaja. 1944. aastal ühendati Baumani ja Schenkeli vorstitööstus ning asutati Rakvere Lihakombinaat. 1963. aastal ühendati Rakvere Lihakombinaadiga Kohtla-Järve ja Narva Lihakombinaadid. 1990. aastal valmis Rakveres uus, Euroopa tasemele vastava tehnoloogiaga,
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v
o Sellega peaks riik tegelema! · Kolm võimalikku lahendust o Vabaturumajanduses otsustab turg, milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada Pooldajad usuvad, et sellest piisab, riik ei tohi sekkuda! Ajalugu on näidanud, et see ei toimi o Käsumajandus Riik määrab, mida toodetakse, millise hinna ja kujuga jne Negatiivsed küljed: konkurents puudub, kannatab kvaliteet; riiklik efektiivsus puudub, ei arvesta erinevates kohtades oleva erinevate tingimustega o Segamajandus Kaudne kulutamine, eelarvelised kulutused, sotsiaalsed garantiid, riik mõjutab turgu, aga ei valitse selle üle; kui toimub kukkumine, on see pehme ja taastumine kergem Tootmistegurid e ressursid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
