Materjalid ei tohi kahjustada inimese tervist ega keskkonda, nad peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. · 1824 aastast on pärit portlandtsemendi patent ja see on inglase Aspindi nimel. Tsement sai oma nime maakonna kohaselt, kus Aspdin töötas. Portlandtsement on tänaseni tähtsaim sideaine. Viimaseid aastakümneid iseloomustavad ehitusmaterjalide arengus järgmised arengutendentsid: · Jätkub ca. pool sajandit tagasi alanud monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng. · On välja töötatud uusi efektiivseid raudbetooni liike (raudbetoonkoorikud,kiudbetoon) · Üha enam kasutatakse ehitusel alumiiniumi ja tema sulameid. · Töötatakse välja üha suurema tugevusega teraste liike. · Massiliselt on hakatud kasutama plastmasse. · Toodetakse üha kergemaid sooja- ja heli isolatsiooni materjale. · Eestis on edukalt arendatud põlevkivituhk-sideainete tehnoloogiat.
22 Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. ÕÕNESPANEELIDEST VAHELAED Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamataraudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid- kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks.
ette näha pidevad 30-50 mm paksused sarrustatud rõhtvuugid või 100-150 mm kõrgused sarrutatud betoonvööd ümber kogu hoome. Postvundamendid · Karkasshoonete postid ja sambad toetatakse sammastele. · Kergete ja keldrita hoonete puhul on vahel mõistlik kasutada postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna. · Monteeritavate r/b sammaste puhul kasutatakse r/b kannvundamente. · Laotavate või valatavate r/b sammaste postvundamendid valmistatakse r/b- st monteeritavatena või monoliitsena. Kivi,-puit- ja terasposte võib toetada nii monteeritavatele, kui ka monoliitsetele vundamentidele. Postide ankurdamiseks kasutatakse viimasel ajal enamasti poltühendusi. Postvundamendi ehitamine eramule on väikese töömahuga. Vaivundamendid
Ehitusmaterjalide tootmine, millest samuti suur osa toimub Virumaal, vähenes 1990. aastate algul kiiresti, põhjuseks aastail 19891994 aset leidnud ehitusmahtude rohkem kui neljakordne vähenemine. Kodumaise ehitustegevuse sesoonsus, idaturu äralangemine ning osaliselt aegunud tehnoloogia põhjustas monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide, seinamaterjalide, pehmete katusematerjalide ning ehitustelliste müügi järsku vähenemist. Renoveerimis- ja remonditööde osatähtsuse suurenemise tõttu kasvas viimistlus-, isolatsiooni-, põranda- ja katusekattematerjalide nõudlus. Olulisemateks toodeteks on selles tööstusharus kujunenud tsement, põletatud savist katusekivid ja tellised ning kergplokid. Samuti on Eestis väga populaarseks saanud betoon.
kinnitamine . Konstruktsioonide montaa peab toimuma isiku juhtimisel , kellel on selleks vastav tehniline ettevalmistus, luba ja väljaõpe. Montaai lubatakse ainult peale ehitise aluste, vundamentide ja teiste aluskonstruksioonde ja tariraudade kõrguse ja asendi kontrollimist ning vundamenditaaguste täitmist.Konstruktsioonide montaail on tuleb pidada silmas montaai õiget järjekorda , mis tagab monteeritavate osade püsivuse, geomeetrilise muutumatuse ning liitekohtade tugevuse kõikide montaai staadiumites
kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti. Enamik kollektoreid säilitab 100% tootlikkuse 2530 aastaks. Erinevatest element-osadest kohapeal katusesse monteeritavate seadmete parameetrid püsivad muutumatuna 5060 aastat. Kollektorid ei "kustu" päevapealt, nende tootlikkus võib hakata langema tasakesi. Päikeseküttesüsteemist saadava soojuse hind on konkurentsivõimeline teistest energiaallikatest saadava soojuse hinnaga. Solaarküttesüsteem on täisautomaatne, mis teeb tema kasutamise mugavaks. Hoolduskuludes tuleb pisut kulutada pumba ja automaatika tööshoidmiseks.
MONTAAZ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED 1)ehituskestus lüheneb 2)detailide valmistamine tehases on lihtsam kui ehitusplatsil DETAILIDE MÕÕTMED 1)transpordi probleemid 2)tõste-ja haarde seadmete võimalused 3)hooneteüksluisus TEHASES ON OTSTARBEKAS TOOTA UNIVERSAALSEID DETAILE (et saaks kasutada erinevatel objektidel) JA DETAILID EI TOHIKS OLLA LIIALT SUURETE MÕÕTMETEGA. MEHHANISMID 1)kraanad 2)tõstukid 3)treilerid VAJALIK KÕRGE KVALIFIKATSIOONIGA EHITUSTÖÖLINE *TRANSPORT EHITUSEL HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JALAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 1)25-30% ehituse üldmaksumusest 2) kuni 40% ehituse töömahukusest EHITUSES NÕUAB SPETSIAALTRANSPORTI 1)paneeliveokid 2)autobetoonsegistid ja betooniveokid 3)treilerid OLULINE SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEED AUTOTRANSPORT PÕHILINE 70% 1.TEED VASTAVALT TEE KATEGOORIATELE VALITAKSE TEE TEHNILISED PARAMEETRID AUTOTEE NORMAALPROFIIL 1)sõidutee = sõidutee laius 2)sõidutee + teeperv = muldkeha lai...
protokoll lisatakse ehitustööde päeviku kolmele eksemplarile ning antakse igale koosolekust osavõtjale. 3. Kaetud tööde aktid Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (nt. hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ja vuugid, raudbetooni armatuur jne.). Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks. Keerukamatel juhtudel on soovitav lisada
Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · nõuded hüdroisolatsiooni paigaldamisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: samott-tellis ja betoonist müürikivi · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 24 1. Monteeritavate silluste paigaldamine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · kandva müüritise silluste ja voodrisilluste paigaldamine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Betoonitöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Vastus peab sisaldama:
Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · nõuded hüdroisolatsiooni paigaldamisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: samott-tellis ja betoonist müürikivi · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 24 1. Monteeritavate silluste paigaldamine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · kandva müüritise silluste ja voodrisilluste paigaldamine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Betoonitöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Vastus peab sisaldama:
Monteeritava RB puudused: · Sarrusvarraste omavaheline ühendamine · Monteeritavad elemendid piiravad võimalusi võrkudeks või karkassideks projekteerimisel Võib lisanduda ka sarruse puhastamine (kui sarrus · Monteeritavate detailide omavaheline ühendamine roostetanud, õline, porine jne) ja jätkamine (jämedamate on tülikas sirgete sarrusvarraste puhul) Vormide ettevalmistamine: · Esineb ühendusosade korrosiooni oht Vormid tuleb puhastada (käsitsi või mehaaniliselt) külge
ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piiravad arhitekti võimalusi projekteerimisel; monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas; esineb ühendusosade korrosiooni oht; terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 4. Monteeritavate raudbetoondetailide tootmisprotsess: toormaterjalide vastuvõtt ja ladustamine; sarruse valmistamine; betoonisegu valmistamine; toodete vormimine; toodete kivistamine; toodete vormist vabastamine; tehniline kontroll ja toodete markeerimine; valmistoodangu ladustamine. 5
vorme), • monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), • talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 7. Kirjelda raudbetoonist seinapaneele. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on
Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste järjepidevat ning paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti. Enamik kollektoreid säilitab 100% tootlikkuse 2530 aastaks. Erinevatest element-osadest kohapeal katusesse monteeritavate seadmete parameetrid püsivad muutumatuna 5060 aastat. Kollektorid ei "kustu" päevapealt, nende tootlikkus võib hakata langema märkamatult. Päikeseküttesüsteemist saadava soojuse hind on konkurentsivõimeline teistest energiaallikatest saadava soojuse hinnaga. Päikeseküttesüsteemis soojendatud vee hind on soodsam elektriga soojendatud veest samadel sooja tarbevee temperatuuridel (45-55ºC). Solaarküttesüsteem on täisautomaatne, mis teeb tema kasutamise mugavaks
Haaratsid on varustatud paneeli alt läbipandavate ohutuskettidega. Kui tõstetav paneel on raskem, tuleb kasutada teisi tõsteabivahendeid. Raskemaid ja pikemaid kui 11 m paneele tuleks tõsta kahe kraanaga.. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 9 of 19 Monteeritavate raudbetoonplaatide eriliigid: Koorikplaadid - soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajadusel vähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid - kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks.
Konstruktsioonide montaaz -On industrialiseeritud ehitustöö. Mida kõrgem on monteeritavate konstruktsioonide tehaseline valmidus seda vähem vajatakse ehitusplatsil tööd ja aega ehituse monteerimiseks. Mitmesuguste ehitiste püstitamisel on montaaz põhitöö mis avaldab otsest mõju ehitise valmimise tähtajale. Konstruktsioonide montaaz on komlekstöö. Mis koosneb trantspordi, ettevalmistus ja montaazitöödest. Trantsporditöö On konstruktsioonide kohalevedu kas koheseks monteerimiseks või ladustamiseks laoplatsile.
transporditakse vajalikku kohta. Raudbetoon on suhtelisel uus materjal, aga juba kujunenud üheks tähtsaimaks. Ta koosneb suures ulatuses lihtsatest ja odavatest materjalidest, ta ei põle ja ei kõdune, tugev. Puuduseks on suur kaal ja suhteline haprus. Miks on monteeritavad head? Ehituskestvus lüheneb kivistumise aja arvelt, tehases kvaliteet kõrgem, raketised tehases olemas, talvetingimustes segavad vähem ehitamist. Monteeritavate puudused? Piiravad võimalusi projekteerimisel. Detailide omavaheline ühendamine tülikas. Ühendusosade korrosioonioht. Peamised raudbetoondetailide tüübid. Vundamendiblokid, seinablokid, seinapaneelid, talad, sambad, vahepaneelid, trepid, torud, kõnniteeplaadid, äärekivid. Lisaks tehakse raudteeliipreid, teepaneeele, sildade detaile.
1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D
23. Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vundamendi tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. (konspektides sellest vähe juttu) Vundamentide materjalidena kasutati paekivi, betooni, kivikbetooni, raudbetooni, silikaatbetooni, keraamilisi telliseid ja pinnasbetooni. Lintvundamendid ehitati paneel,- suurplokk- ja tellishoonete kandvate seinte alla pideva lindina. Peamiselt kasutati monteeritavaid lintvundamente, sest nõukogude ajal soositi monteeritavate elementidega ehitamist. Peamisteks probleemideks vanade vundamentide puhul on nende ebaühtlane vajumine. Seda võib olla põhjustanud otsene inimese poolt põhjustatud asjaolud (Hoone kõrvale tehakse vundamendist sügavamaid kaeveid; vigased aluse uuringud; vead koormuste määramisel jne). Põhjused võivad olla ka looduse poolt tekitatud (hüdrogeoloogiliste tingimuste s.o pinnasevete olukorra muutumine; hoone lähedusse istutatud puude juurestike mõjud jne).
Ristlõike parameetrid A=7,81 cm2 i=2,71cm y=372/2,71=138 Arvutame varda nõtkekandevõime Nb,Rd=(A fy)/1,1 ¯y=/[(A x fy)/E]=138/3,14(235/210000)=1,46 Nõtkeklassiks on a. Valime tabelist nõtketeguri y=0,38 Nb,Rd=(0,38x7,81x235x100)/1,1=63,4 kN Kandevõime on tagatud. 3.3. Tõmbevöö dimensioneerimine NSd=567,5 kN Vajalik ristlõikepindala Avaj=(Nx1,1)/ fy=567,5x1,1/235=26,6 cm2 Sobivaks profiiliks on profiil 100x100x8. 3.4. Sõrestiku monteeritavate elementide ühendused. Transpordi kaalutlustel on katusesõrestik mõistlik teha kahest monteeritavast osast. Ülemine osa kinnitatakse omavahel sidelappide ja poltidega, alumine osa lehtterasest tõmbeelementidega. 3.4.1. Alumise osa kinnitust tuleb kontrollida tõmbele, poltide lõikele ja keevise lõikele. Kontroll tõmbele Avaj=(Nx1,1)/ fy=549,1x1,1/235=25,7 cm2 Valin lehtterase paksusega 20mm ja laiusega 150mm. Keevise konstrueerimine lw=Fsd/(a fw,rd)=549,1/(5x208)=528mm
• materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme), • monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), • talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 8.3. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: • toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine,
Temperatuuri muutumisel raudbetoon ei lagune, sest betoon ja teras paisuvad ühepalju. Raudbetoon on tulepüsiv materjal saavutatav on tema kahetunnine ja pikemgi tulepüsivus (Otsman, 1976: 29). Tänapäevases mõistes monteeritavat raudbetooni hakati kasutama 20. Sajandi alguses. Sellest ajast võib tuua kolm ajaloolist täiustust raudbetooni kasutuses, mis on radikaalselt mõjutanud tänaste ehitiste arhitektuuri. Need on õhukeseseinaliste raudbetoonkoorikute ja tehases toodetud monteeritavate raudbetoonelementide kasutuselevõtt ning raudbetoonelementide eelpingestamine (Otsman, 1976: 29). Eriti hoogustas elementehitust eelpingestatud, suureavaliste kandeelementide laialdasem kasutuselevõtt pärast Teist maailmasõda. Eelpingestamise mõte on viia veel mitte tööolukorras olev element juba eelnevalt surutud seisundisse või anda talle ekstsentrilise surve korral eelkõverus, mis tööolukorras kompenseerib kasutuskoormuse
ette antud Betoonipere: betooni koostiste kogum, mille kohta on kindlaks tehtud ja dokumenteeritud betooni asjakohaste omaduste vahelised usaldusväärsed seosed Täitematerjal: betoonis kasutamiseks sobiv teraline mineraalmaterjal. Täitematerjal võib olla looduslik, tehislik või taaskasutatav, valmistatud varem konstruktsioonis kasutatud materjalist. 3. Millele spetsifitseerib nõuded standard 206-1 ja millistele betoonidele see ei rakendu Antud standard rakendub monoliitsete ja monteeritavate konstruktsioonide ning hoonete ja rajatiste betoonelementide valmistamisel kasutatavale betoonile. Betoon võib olla platsi-, kauba- või tehases betoonelementide tarbeks valmistatud betoon. Antud standard spetsifitseerib nõuded: betooni lähtematerjalidele, betoonisegu ja kivistunud betooni omadustele ning nende vastavuse tõestamisele betooni koostisele esitatavatele piirangutele betooni omaduste spetsifitseerimisele betoonisegu tarnimisele
väliseinaelementide montaaz 1013,3 m2 33 Vahe- ja katuslaed 332 Betoontarindid Talade montaaz autokraanaga 94,4 m3 Õõnespaneelide 220 mm montaaz koos monolitiseerimisega 1375,2 m2 Tasanduvalu betooniga C20/25 PUMiga (5m3) 29 m3 Lamedad plaadid ja monoliitsed osad monteeritavate r/b lagede juures pinnaga alla 5 m2 PUMiga (5 m3) 4,6 m3 333 Metalltarindid POK tala koos montaaziga 2 tk Armatuuri paigaldamine 280 kg 34 Trepielemendid 345 Treppide elemendid R/B monteeritavad trepimarssid autokraanaga 3 tk
*monteeritavatele detilidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), 1 *talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, *on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: *monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, *monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), *esineb ühendusosade korrosiooni oht, *terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 8.3. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: *toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, *sarruse valmistamine,
- sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata - sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) - sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile - sarrused rühmitatakse tüübi järgi; võrksarrus varbsarrus (kalasaba-, sile jne) - eraldi näidatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms. - sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel 83 Plaatimine Selgitus: Käsitleb Plaatimist keraamiliste ja looduskivist plaatidega koos paigaldussegude ja liimide, alusvõrkude jm tarvikutega; põrandate plaatimist käsitletakse jaotises 84; fassaadide plaatvoodreid jaotises 82. Arvestusühikud:
Joonis 7.24 Poltideta metalltellingud kuni 40 m kõrguste seinte ladumiseks 32 Joonis 7.25 Poltideta metalltellingu detaile: a riivide ühendus postiga, b posti tugiking, c posti jätk, d tellingu ankurdus seina külge, e riiv, f - laudisekilp 33 7.9 Materjalide transport Kivikonstruktsioonide püstitamise transpordioperatsioonid on seinamaterjalide, monteeritavate konstruktsioonide ja detailide vedamine, nende mahalaadimine ehitusplatsil ja etteandmine töökohale; suurplokkide, monteeritavate raudbetoon-, kipsräbu- ja teiste konstruktsioonide ja detailide tõstmine ning paigaldamine projektasendisse; akna- ja ukseplokkide, mitmesuguste valmis- ja pooltoodete etteandmine konteinerites; inventaar-töölavade tõstmine ja allalaskmine; tühjade punkrite, kastide ja aluste allalaskmine; abitööd objekti laos.
(valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks. 1 2. Metallide korrosioon Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast
kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti. Enamik kollektoreid säilitab 100% tootlikkuse 2530 aastaks. Erinevatest elementosadest kohapeal katusesse monteeritavate seadmete parameetrid püsivad muutumatuna 5060 aastat. Kollektorid ei "kustu" päevapealt, nende tootlikkus võib hakata langema tasakesi. Päikeseküttesüsteemist saadava soojuse hind on konkurentsivõimeline teistest energiaallikatest saadava soojuse hinnaga. Päikeseenergiat kasutatakse põhiliselt rikastes arenenud riikides, kuna vastavad seadmed on küllaltki kallid ja keerulised. Ka päikeseenergia kasutamine laieneb kiirelt nagu tuuleenergia kasutaminegi
Silluste tõstmisel kraana või muu tõsteseadmega kasutada linttroppe. linttroppe. Et vä vältida ohtlike lõikejõudude tekkimist plokkides, peavad kergbetoonist sillused olema toetatud müümüüritisele ritisele otstest > 250 mm. Pikkade silluste juures võib tekkida vajadus tugipinna pikkust veelgiveelgi suurendada. Keelatud on monteeritavate kergbetoonsilluste lü lühemaks saagimine, aukude puurimine ja soonte freesimine sillustesse ning muul viisil viisil silluse ristlõike muutmine. 45 Kergbetoon talasillused Kui ava laius on L≥ L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma ≥ 250 mm. müürile
• materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme), • monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne) • talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas
esile olulisi temperatuuripingeid; − hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. Sõltuvalt konstruktsiooni valmistamisest liigitatakse raudbetoon järgnevalt: − monoliitne raudbetoon, mis valmistatakse konstruktsiooni tulevases kasutuskohas; − monteeritav raudbetoon, mis valmistatakse tehases, polügonil või ka ehitusplatsil ja mon- teeritakse peale valmistamist ehitisse; − monteeritav-monoliitne (kombineeritud) raudbetoon, mis saadakse monteeritavate ele- mentide kasutamisel monoliitse raudbetooni koosseisus. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 3 2 Raudbetooni kasutusalad Raudbetoon on 100 aasta vältel olnud üheks põhilisemaks ehituskonstruktsiooni materjaliks. Ajalooliselt edestavad raudbetooni oma levikult kivikonstruktsioonid, millede kasutamine al- gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku-
Platsile paigaldatakse kuivkäimlad ning ajutine septik, mille puhastamine toimub 2 korda kuus. 2.6 Liikluskorraldus objektil Objektile on ettenähtud 2 väravat. Värav nr. 1 asub soojakute ja ehitatava hoone vahel, see on peamine sissepääsuvärav objektile. Samuti väikesed autod kasutavad seda materjalide toomiseks /äraviimiseks. Värav nr. 2 on hoone idapoolt, see on väljasõiduvärav objektile. Monteeritavate elementidega veokid tulevad mööda Rakvere tänavat ning pööravad objektile värava nr. 1 kaudu. Selleks reguleerija ajutiselt peatab liikluse Rakvere tänaval, maksimaalselt kaheks minutiks. Tühjad veokid sõidavad välja objektilt väravast nr. 2. 2.7 Kraana Liebherr LTM 1050 50t Objekti põhiliseks montaazi kraanaks on Liebherr LTM 1050 50t. Kraana töötsoon, ohutsoon ja nende graafilised arvutused on näidatud joonisel ,,EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN".
1 = red F = 1,0 25,08 Märkus. Summades on arvestatud seinte tegelikku arvu. Monteeritavate raudbetoon vahelagede puhul võetakse eksperthinnanguna v1 = 0,65 ja v2 = 0,35. Toome põikseinte koormuste lõpliku jaotuse tegurid tabelis 1.2 Tabel 1.2 Sei Tel Põikseinte Põikseinte l j-1 + l j M= na g vahekaugu vahekaugu = lv 0,35M F 0,65F J 2
I pr. jaotus 12 kaevetööd 121 kasvupinnase eemaldamine 122 pinnakaeve TÖÖLIIGI KLASSFIKAATOR jaotab ehituse täiendavalt tööliikidest, mida on 1-9. 1 raketisetööd (lahtivõetavate bet. raketiste ettevalmistus, ülespanek, lammutust) Sisemine jaotus on raketise tüüpide järgi siia ei kuulu piisavad liigeskonstruktsioonid. 2 sarruse ja bet. tööd (armeerimine, tsemenditööd, betoneerimine, betoni segu valmistamine) 3 metallitööd (terase, ploki jm rauatöid, kuid mitte monteeritavate teraskonstr. seotud töid) 4 müüri-, krohvi-, ja plaatimistööd Lk 11 esimene pool 5 monteeritavate elem. tööd (materjalist sõltumatult, elemendiks on vundamendi plokid, vahepaneele, ei loeta uksi, aknaid, telliseid) 6 puidutööd ja plaatimistööd (v. a. Monteeritavad puidutööd) Siia kuuluvad ka kipsplaatide paigaldamine 7 soojus- ja isolatsioonitööd 8 hüdroisolatsioonitööd 9 muud tööd (klaasimine, looduskivitööd, maalritööd) Nt
talvetingimused segavad ehitamist vähem on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on tülikas esineb ühendusosade korrosiooni oht terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra 30. Raudbetoondetailide põhitüübid vundamendiplokid, seinaplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid
Ehitusteaves ET-1 0111-0320 ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses" 12.4 Liikluskorraldus Montaazikraana tee on rajatud kulgema ümber hoone perimeetri. Kraana tõstepositsioonidelt sooritavaid töid on kraanal keelatud tõsta üle piirdetarindi ja aia. Ümber hoone perimeetri kulgeb ka väiketõstemehhanismide tee, mis teeb ehitusmaterjalide transpordiks vajalikud tõsted korrustele. Monteeritavate elementide veokid liiguvad ühesuunaliselt ümber hoone perimeetri. Ehitusplatsile tuleb üles seada viidad ja märgid liikluskorralduse ja kiiruse kohta. Ehitusplatsil liikuvate sõidukite kiirus peab vastama ehitusplatsil liiklemise korraga määratud sõidukiirusega. Tagurdavat sõidukit peab juhendama selleks määratud tööline. 37 12.5 Objektivalve
spetsifikatsioonile Sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata Sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) Sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile Sarrused rühmitatakse tüübi järgi: võrksarrus, varbsarrus (kalasaba-, sile jne) Eraldi näitatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms Sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel Kohtbetoneerimistööd Mahtude arvutamisel tuleb aluseks võtta projektlahendis toodud betoon- ja raudbetoontarindite mõõtmed Betooni mõõdetakse kuupmeetrites tarindite nimimõõtmete järgi ilma vähem kui 1 m2 pinnaga või vähem ki 0,2 m3 mahuga avasid maha arvestamata
Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Vaivundamentide ehitamisel on väga oluline jälgida, et vaiade löömisel pinnasesse saavutatakse projektis ette nähtud vaste (vajum cm 10 löögi kohta 10 m kõrguselt vasara raskusega 1 tonn). Vundamentide aluskihiks kasutatakse kruusa või killustikku paksusega 100 ... 150 mm, niiskele savipinnasele monteeritavate vundamentide alla betooni paksusega 200 ... 300 mm. Vanade majade probleemid Eesti paljud talumajad on ehitatud ilma vundamendita. Seina nurkadesse ja pikemate seinte puhul ka vahekohtadesse on paigutatud suuremad maakivid. Arvata võib, et sellised aluskivid on talvel külmaga mõnevõrra kerkivad, kuid palkmaju sellised külmakerked ei kahjusta. Probleemiks on siin kohal väikeste kividega ääristatud põranda selv, kust tungib läbi külm ja
vuukide tõttu on vundamendi kui terviku jäikus ja tugevus väiksemad kui monoliitse konstruktsiooni puhul. Monteeritava vundamendi suurema maksumuse põhjuseks on reeglina suurem transpordi kaugus, tehase ehitamiseks vajalikud investeeringud ning tavaliselt suurem armatuuri vajadus. Sageli tulevadmonteeritavad elemendid armeerida lähtudes mitte elemendile ehituse koosseisus mõjuvatest koormustest, vaid transpordil ja montaazil esinevatest koormustest. Ka on monteeritavate elementide nomenklatuur paratamatult nii mõõtmete kui ka kandevõime poolest piiratud ning seepärast on enamasti vundament teatud määral üledimensioneeritud. Arvutusviisi poolest võib eristada tavaliste ehituste, peamiselt staatiliste koormuste vastuvõtmiseks ettenähtud vundamente ja dünaamiliste koormustega masinate vundamente. 24. Vundamentide projekterrimine (kas norme ka) Vundamendi projekteerimise üldised põhimõtted Põhinõuded vundamendile ja nende täitmise tagamine
tuleb seda arvesse võtta. (4) Mõne materjali mahukaal sõltub oluliselt niiskusesisaldusest. Selliste materjalide jaoks on lisas A antud normatiivsete suuruste muutumise piirid sõltuvalt niiskusesisaldusest. 1.4.2 Ehituskonstruktsiooni omakaal Põrandad, seinad, vaheseinad (1) Vaheseinte omakaalu võib arvestada ühtlaselt jaotatud koormusena. (2) Soojakao või konstruktsiooni omakaalu vähendamiseks mõeldud tühimikke konstruktsioonis võib võtta arvesse. (3) Tehases valmistatavate monteeritavate vahelaedetailide (talad, paneelid) omakaal määratakse tootja andmete põhjal. Kui betoonplaadi paksus kõigub võrreldes nimipaksusega üle ± 5% , tuleb seda alaliskoormuse määramisel arvesse võtta (vt. EPN-ENV 1.1). (4) Müüritise kaalu arvestamisel tuleb arvestada ka mördi kaalu. Katusekonstruktsioon (5) Katuse omakaalu määramisel lähtutakse lähtutakse komponent- materjalide kaalust ja geomeetriast (andmed tavaliselt tootjalt). ...
(d) Jäite olemasolul -5 ºC (e) Tuule ja jäite koostoimel -5 ºC. (f) Maksimaaltemperatuur +40ºC (g) Aasta keskmine temperatuur +5 ºC 2.3 MUUD KOORMUSED 2.3.1 Ehitus- ja hoolduskoormused /Construction and maintenance loads/ Õhuliinide mastid tuleb kontrollida arvutuslikele koormustele, mis vastavad projekti erinõuetega sätestatud paigaldusviisile, võttes arvesse tõmbetrossi poolt põhjustatud tõmmet, monteeritavate juhtmete ja trosside kaalu ning iso- laatorite, paigaldusvahendite ja montööri kaalu. Ehitus- ja hoolduskoormused on sätestatud standardis ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 17 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 2.3.2 Avariikoormused /security loads/ Et anda miinimumnõuded mastide väände- ja liinisuunalisele tugevusele, on
· materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme), · monteeritavatele detilidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), · talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, · on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: · monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, · monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), · esineb ühendusosade korrosiooni oht, · terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra 38. Raudbetoondetailide valmistamise meetodid- nimeta ja kirjelda Raudbetoontooteid valmistatakse tehastes. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: · toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine,
koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud; üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid; töötatakse välja üha tugevamaid teraste liike; massiliselt on hakatud kasutama ehitusmaterjalide tootmises plastmasse; toodetakse üha kergemaid sooja- ja heli-isolatsioonimaterjale; bituumenite kasutamine on uuenenud, see on tõstnud
*materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme), *monteeritavatele detilidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), *talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, *on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: *monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, *monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), *esineb ühendusosade korrosiooni oht, *terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 28. Raudbetoondetailide valmistamise meetodid 8.3. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest:
amplituud 0,1... 1 mm. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid on: pindvibraator kujutab endast vibreerivat plaati, mida lohistatakse üle betooni pinna ja ta tihendab betooni pealispinnalt, mõjudes kuni 20 cm sügavuseni, käsutatakse õhemate kihtide korral; Q sügav-vibraator kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse ja seda käsutatakse massiivsemate konstruktsioonide tihendamiseks; O vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi ja seda käsutatakse tehastes monteeritavate detailide tihendamiseks, vorm asub vibreeriva platvormi peal. Vähemal määral käsutatakse veel järgmisi betooni tihendamise viise: vibrovaltsimise puhul antakse betoonile vibreerimise ajal veel lisasurve; O vibrovakumeerimisel imetakse vibreerimise ajal betoonist õhku ja osa vett välja ja betoon tuleb märksa tihedam; Q tsentrifuugimisega võib vormida torusid ja teisi õõnesdetaile; Q tampimine on kõige algelisem tihendamise viis jäikade betoonide puhul.
Liigliikuvuste arv selgub tavaliselt mehhanismi kinemaatiliselt skeemilt. Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelas olevate kin.paaride klassi niipalju, kui on liigseondeid. [Näited loengul]. Liigseondite puudumist ja liigliikuvuste võimaliku olemasolu kontrollimiseks kasutatakse ka mõttelise eksperimendi (montaazi) meetodit. Mõttelise eksperimendi (montaazi) idee - kontrollida, kas mehhanismi on võimalik monteerida nii, et tema detailid ei deformeeruks ja monteeritavate elementide teljed oleksid paralleelsed. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid Struktuuri sünteesi all mõeldakse mehhanismi struktuuri projekteerimist, kus määratakse kindlaks lülide ja kin.paaride arv, iseloom ning nende vastastikune asetus. Ühtlasi valitakse kinnislüli. Sünteesil kasutatakse struktuurigruppide ladestamise meetodit. Struktuurigruppideks (Assuri gruppideks) nim. avatud ahelaid, mille vabadusaste
vorme), 05.05.2014 · monteeritavatele detilidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), · talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, · on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: · monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, · monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), · esineb ühendusosade korrosiooni oht, · terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 37. Raudbetoondetailide valmistamise meetodid- nimeta ja kirjelda- · Raudbetoontooteid valmistatakse tehastes. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest:
- sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata - sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) - sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile - sarrused rühmitatakse tüübi järgi; võrksarrus varbsarrus (kalasaba-, sile jne) - eraldi näidatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms. - sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel 83 Plaatimine Selgitus: Käsitleb Plaatimist keraamiliste ja looduskivist plaatidega koos paigaldussegude ja liimide, alusvõrkude jm tarvikutega; põrandate plaatimist käsitletakse jaotises 84; fassaadide plaatvoodreid jaotises 82. Arvestusühikud:
(aluskiht, pealmine kiht ja lisakiht, kusjuures lisakiht ei tohi olla pikalt ühe paanina vaid paani laiuste juppidena keevitatud). 6.9 Kaetud tööde aktid osa ehituse dokumentatsioonist. Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu näiteks hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ning vuugid ja raudbetooni armatuur, kõik vundamenditööd, enamik ladumistöid, eritööd jne.Tagajärgedeks võivad olla vajumised, külmasillad, läbijooksud, ehitise ekspluatatsiooniaja lühenemine ja muud vähem või rohkem ebameeldivad nähtused. Kõigi nende ehitusvigade hilisem likvideerimine on äärmiselt vaevarikas ning kulukas, mõnikord ka lausa teostamatu. Paljude teadlike tellijate poolt on töövõtulepingu lisaga
annaabi.ee 
