· Lõhiperioodi kahjum: · P< ATC, min. MC=MR · Q1, ATC1, AVC1, p1, · Kahjum p1 B E ATC1 · Lõpetatakse kui VC kõver on igal tootmistasemel ülalpool D-kõverat või AR-Kõverat Pakkumiskõvera puudumine · Monopoli S-kõvera puudumine · Joonis 9.5 · TKF-i pakkumiskõver oli MC-kõver ülalpoool lõikumist AVC kõveraga ja opt. Q, kus Mc=MR. · Monopoli MR ja P ei ole võrdsed · Monopolil MR ja P ei ole võrdsed · Monopolil võib kasumit maximeeriv kogus jääda samaks (MC ja MR lõikepunkt), kuigi D-kõver on nihkunud. · Joonisel 9.5 punkt A, opt. Kogus Qe, erinevad hinnad- pe ja p1e · Optimaalsel kogusel võib ollla mitu hinda seega koguse ja hinna vahel ei ole kindlat seost ning monopolil ei ole pakkumiskõverat ehk kõverat, mis esitaks seda kogust, mida monopol sooviks igal kindlal hinnatasemel pakkuda. Pikkk periood ja kasumi max
Monopolistlik konkurents, Monopol, Duopol, Oligopol. Mis on monopolistlik konkurents? Ettevõtjaid on palju. Tooted/teenused on eristatavad. Uusi tulijaid ei takista. Võime hindu mõjutada, kuid mitte täielikult. On kõige tavapärasem konkurentsivorm. Mis on monopol? Monopol on turg, kus esineb ainult üks müüja. Toode on ainulaadne. Uute inimeste turule tulek on peaaegu võimatu. Monopolil on õigus hinda mõjutada. Esineb patent ehk on seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat. Konkurentsi ei esine. Mis on duopol? On kaks konkureerivat fimat. Tooted on sarnased. Näiteks ,,Tere’’ ja ,,Alma’’ Mis on oligopol? Ettevõtjaid on vähe. 3-5 suurfirmat. Võimalus hinda mõjutada. Uutele tulijatele tehakse takistusi, esinevad piirangud.
Veel üheks monopoli efektiivsuse negatiivseks pooleks on konkurentsi puudumine. Konkurentsi puudumine ei stimuleeri ettevõtteid uuendustegevusele. Monopol on seejuures uuenduste suhtes vähem vastuvõtlik. Kõikidel teistel turutüüpidel esineb konkurents, kas siis vähesel või suurel määral, mis tähendab, et nad peavad olema uuenduslikud, et konkurentsis püsida. Kuigi monopoolses turusüsteemis konkurents puudub, aitavad kerged (õnnestunud) uuendused kindlustada monopolil oma positsioone turul. Näiteks Indian Railways (IR) ei panusta uute ja paremate rongide ehitamisele, kui saab sõita olemasolevate pea 14000 rongiga. (Ukessays, 2017) Ressursside kasutamine On teada, et täieliku konkurentsi turul jaotuvad ressursid vastavalt Pareto-efektiivse jaotuse järgi (kättesaadavate tootlike ressursside kõige efektiivsem kombinatsioon). Monopoli korral selline ressursside jaotus ei ole täidetud.
Majandusteadlased on suhteid kasumi ja ettevõtete läbimüügi vahel uurinud kõrge kontsentratsiooniga (st mittetäieliku konkurentsi) turgudel. Järelduste seas kohtame ka arvamust, et kõrge kontsentratsiooniastmega turg võib olla eduka uuenduse või mastaabisäästu tagajärg ja selle tulemusel tootmiskulud vähenevad. Seega võib see vahel olla majanduse arenguks ka hea variant. Monopol Turuvormi, kus on ainult üks turgu täielikult kontrolliv hüvise müüja, nimetatakse monopoliks. Monopolil on järgmised tunnused: - Turul on vaid üks müüa ehk hüvise pakkuja ning firma ongi nagu terve tootmisharu. - Pakutavale hüvisele asenduskaubad puuduvad ning ükski teine firma identsed tooteid ei paku, st konkurentsi selles segmendis ei ole. Ostjad on sunnitud maksma monopoli määratud hinda. - Eksisteerivad tõkked turule sisenemiseks ning võimalikud konkurendid sinna ei pääse. Täielik monopol (nagu paljuski ka täiskonkurents) on tänapäeval üsna haruldane. Veelgi
TKF-i toodangu nõudlus on täiesti mitteelastne MKF toodab diferentseeritud toodangut 5. Pika perioodi tasakaalupunktis on MKF-i toodangu hind: Väiksem nii MC-st kui ka ATC-st Suurem kui ATC ja võrdne MC Suurem kui MC ja võrdne ATC-ga Suurem nii MC-st kui ka ATC-st 6. Kui firmadel õnnestub moodustada püsiv kartell, siis võib oodata, et hind ja toodang on samad mis: TKF-l Monopolil MKF-l Harus, mille moodustavad 4 firmat 7. Joonisel kujutatud MKF: p MC ATC D MR 0 q Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 MC
Selle teooria loojateks peetakse USA majandusteadlast Edward Chamberlini ja tema inglise kolleegi Joan Robinsoni, kes mõlemad formuleerisid oma töö 1930. aastatel. Teooria kohaselt töötavad müüjad üksteisest sõltumatult ja neil on võimalik oma toodangu hinda vähesel määral mõjutada. Edukas olemiseks peab ettevõte suutma teiste seast silma paista. Monopolistliku konkurentsi korral kontrollib ettevõte hinda allpool nõudluskõverat, turujõudu on müüjal vähem kui monopolil. Konkurentsis püsimiseks on tähtsad tootearendus ja reklaam, majandusteadlased on aga suurte reklaamkulude suhtes lahkarvamusel: ühed peavad seda ebavajalikuks, kuna nii võidakse tarbijaid eksitada, teiste arvates võimaldab reklaam teha ostjatel paremaid valikuid. Lühiperioodil võib firmal olla kasum, kahjum kui ka nullkasum. Kui on võimalik katta kõik muutuvkulud ja osa püsikuludest, siis jätkab ettevõte kahjumiga tootmist.
Antud kaubal ei tohi olla mingeid lähedasi asendajaid. Monopolid müüvad elektri- ja soojusenergiat, vett, postmarke ja teisi kaupu ning teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. Monopoli puhul kaob firma ja majandusharu vaheline erinevus, seega on firma nõudluskõver (ühiktulukõver) ühtlasi majandusharu nõudluskõver. Monopoli piirtulu kõver (MC) langeb nõudluskõverast (D) kaks korda kiiremini. Monopoli kõige tähtsam tunnus oleks sisenemisbarjääri olemasolu uutele firmadele. Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust: 1. Kogutulu miinus kogukulu 2. Piirtulu võrdub piirkuluga Hinnakujundaja on firma, mis omab teatavat mõju oma toodangu hinna üle Kuna monopol võib valida hinda, on monopol hinnakujundaja. Reegel: kui hind katab keskmise muutuvkulu, jätkab firma tegevust. Kui ei, siis lõpetab monopol ajutiselt tegevuse. Hinnadiskriminatsioon on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga
Üksiku tootja seisukohast on konkurents pigem segav, sest palju lihtsam on tegutseda monopolistina. Ei pea muretsema konkurentide pärast ja tarbijatelt saab küsida seda hinda, mis maksimeeriks kasumit. Tarbijad aga tahaksid sisseoste teha täieliku konkurentsiga turul, sest neil on võimalus võimalikult odavalt soovitud kaup soetada. Täieliku konkurentsiga turul on hind kõige madalam, monopolistlikult konkureerival turul makstakse kõrgemat hinda. Kuigi õnneks alati ei lubata monopolil tegutseda vastavalt oma tahtmisele ja selliseid turgusid reguleeritakse konkurentsiseadustega. Valitsus näiteks kehtestab hinnapiirid, et löök tarbija rahakotile ei toimuks, nagu siis, kui monopol saaks ise otsustada hinna üle. üks äärmuslik juhtum on diskrimineeriv monopolist, kes müüb oma kaupa tarbijatele erineva hinnaga nii, et kõik maksavad maksimaalset hinda. Sellist olukorda saab näha oksjonil, kus tarbija maksab kõrgeimat maksimaalset hinda
ainult siis, kui tal ei tule arvestada ka potensiaalsete konkurentidega. Seega võib öelda, et turumajanduses täielike monopole praktiliselt ei eksisteeri. Kui turul on ainult 1 pakkuja siis ta võib määrata turuhinna. Tarbijad otsustavad, kui palju nad tahavad selle hinnaga osta. Kui monopol tunneb turunõudlust võib ta sealt valida endale kõige sobivama turuhinna. Seega ka monopoli võim turu üle ei ole täielik. Monopolil on eeldus kujuneda ebaefektiivseks. Tootmise seisukohalt konkurentsi puudus ei sunni tehnikaprogressi kiirendama, mis puhul ettevõte ei karda konkurentsi: 1) Kui riik annab tootmise ainult ühele ettevõttele. 2) Konkurentsi mõjutab asukoht nt maavarad TOOTMISTEGURITE TURG ( TOOJÕUD, KAPITAL,MAAVARAD) Tootmistegurite turgu iseloomustavad paljude müüjate olemasolu. Loomulikult on ka erandeid nt: spetsiaalsete võimete ja unikaalsete inimeste teenete müüjad. REKLAAM
SEMINAR 4 KONKURENTS Täieliku konkurentsi turg : Nõudlus = piirtulu= keskmine tulu= turuhind Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? Vastus: AR = D = MR = turuhind Täielikult konkureeriva firma piirtulu: MR = AR = p = D Kui MC > MR , siis firma ei maksimeeri oma kasumit Kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogukuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit kui aga p > ATC, siis ka majanduslikku kasumit. Monopolil: a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver Hinnadiskriminatsiooni on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Monopoolselt konkureeriva firma pika perioodi lõpu olukorda kirjeldavad keskmine kulukõver ATC = aq2 bq + c ja nõudluskõver p = -dq + e. Lahendus aq2 bq + c = -dq + e. MONOPOLI KOGUKULU, KOGUTULU JA KASUMI LEIDMINE:
tarbijad on seni aktsepteerinud. Esineda võivad ka seadusandlikud barjäärid nagu patent ja paljundamispiirangud, mis oligopoli tekitavad võis seda säilitavad. 4. Monopol Monopoli puhul valitseb turgu ainult üks tootja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida ning kasum maksimaalne. Monopol aga hinnakujundaja – ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Monopol on turu struktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Monopolil on mitu tekkepõhjust: 1. Mastaabiökonoomia ehk –sääst. Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu toodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma (keskmised kogukulud toodanguühikule kahanevad tootmismahu kasvades). Näiteks: kaks bussifirmat samal liinil ei tasu ennas ära. 2.
18 SULGEMISHIND sulgemispunktis majanduskahjum = püsikuludega TFC sulgemishind Psulgemis = AVC MONOPOLISTLIKU KONKURENTSI TURG MKF on teatud piires hinnakujundaja, palju väikeseid ev-id, diferentseeritud toodang, firmamärk, suured reklaamikulud, sisenemisbarjäärid madalad. Nõudluskõver negatiivse tõusuga, kuid laugem, kui monopolil., nõudlus elastsem, kui monopolil. Pakkumiskõver puudub. Piirtulukõver MC neg tõusuga ja asub allpool nõudluskõverat. LR ei saa majanduskasumit vaid normaalkasumit MKF toodab TKF-st kõrgema keskmise kulu ja hinnaga. Toodab kogust mille ATC pole min. suurendab heaolukahju. SR (lühiperioodil) võib täielikult konkureeriv firma MKF teenida majanduskasumit (TR > TC) olla kasumilävel, kus TR=TC teenida majanduskahjumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel et majanduskahjum < TFC)
hakkab ületama piirtulu. Keskmine ühikukasum võrdub hinna või keskmise tulu ja keskmise kogukulu vahega. Monopol ei müü oma toodet maksimaalse hinnaga, vaid hinnaga, millega kaasneb maksimaalne kasum. Lühiperioodil jätkab monopol oma tegevust, kui kogutulu katab keskmised muutuvkulud, vastasel juhul lõpetab monopol ajutiselt oma tegevuse. Kasumit maksimeeriva koguse hind ei leita MC=MR punktist, vaid see leitakse nõudluskõveralt. Monopolil puudub pakkumiskõver, sest hinna ja koguse vahel pole ühest seost ehk pole ühtset kõverat, mis kajastaks kogust, mida monopol sooviks ja tahaks igal hinnatasemel pakkuda. Monopolil pole suurt tähtsust lühi- ja pikal perioodil, sest uute firmade juurdetulek on takistatud. Pikal perioodil on monopoli eesmärgiks leida kasumit maksimeeriv tootmismaht. Lühiperioodil majanduskasumit saav monopol võib pikal perioodil püüda om aksumit suurendada, muutes firma
Kartellide moodustamine on keelatud kuid siiski sõlmitakse kartellilepinguid. Üheks tuntumaks rahvusvaheliseks kartelliks on naftat eksportivate riikide kartell OPEC. 4 Monopol Sellist turustruktuuri, kus on ainult üks turgu täielikult kontrolliv hüvise müüja nimetatakse monopoliks. Täielik monopol on tänapäeval üsna haruldane. Üsna harvad on ka juhud, kus monopolil õnnestub oma turul pikka aega tegutseda. Siiski on olukordi, kus monopolid on kujunenud praegusaja turumajanduse tingimustes. Nad toimivad seaduse kaitse all ning üsna tõhusalt. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid. Monopoli tunnused: · Turul on üks müüja ehk üks hüvise pakkuja ning firma ongi nagu üks terve tootmisharu. · Pakutavale hüvisele asendus kaubad puudvad. Ükski teine firma samasugust toodet ei paku.
9) uus ajaarvamine Kristuse sünnist · Kapitalism majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine · Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspool oma piire. Emamaast väljapoole jäänud alasid nimetatakse kolooniateks · Monopol on majanduslik seisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopolil puudub konkurents, mistõttu saab ta oma toote või teenuse eest küsida kõrget hinda · Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, mille korral kolitakse maalt linna. Uusajal tähendati selle all seda, et tööstuse areng tõi kaasa uued töökohad, mis asusid linnas ning inimsed kolisid linnadesse, et saada tööd. Kes ei mahtunud, kolisid linna äärde ning linnad laienesid.
Turuosad on firmadel väike, turg on eri firmade vahel ära jaotunud. Firmad on suhteliselt sõltumatud. Lühiperioodi kasum Firmal on võim oma toodangu hinna üle Demand kõver on suhteliselt elastne (nõudluskõver) võrreldes monopoliga (on olemas asenduskaubad). D-kõver (nõudluskõver) seda elastsem (laugem), mida rohkem on konkureerivaid firmasid ja mida vähem on toodang diferentseeritud. Puudub pakkumiskõver, nagu monopolil. Kasumit maksimeeriv kogus o MR=MC ja MR
AVC (hind ületav muutuvkulusid, nii saab osa püsikuludest tasutud).
Antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest Kas monopol lõpetab tegevuse, kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud? Ilmselt tuleb sellele vähemalt mõtlema hakata Monopoli toodangu nõudluskõver on alati: Negatiivse tõusuga Kui monopol toodab kogus, mis on suurem sellest kogusest, mille MR = MC, siis: Võib toodangu mahu vähendamine vastata küll firma huvidele, paraku mitte ühiskonna huvidele Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust: Piirkulu peab võrduma piirtuluga või tulude - kulude vahe maksimeerimine Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu? Majanduskasumit Pikal perioodil maksimeerib monopol oma kasumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub: Piirtuluga Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 5 krooni/tükk ja kümnenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu
b) hind võrdub piirkuluga; c) piirkulu võrdub piirtuluga; d) hind võrdub piirtuluga. Seminar 5 Monopol (9-10 õppenädal) 1. Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu ? kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogutuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit, kui aga p>ATC, siis majanduslikku kasumit 2. Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon? Tooge näiteid. 3. Monopolil a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver; d) kõik eelnev on õige. 4. Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 3 krooni ja piirkulu on 2 krooni. Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: a) jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks; b) alandama tooteühiku hinda ja jätma tootmismahu samaks; c) tõstma hinda ja jätma tootmismahu samaks; d) tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu; e) alandama hinda ja suurendama tootmismahtu. 5
4. Viienda ühiku piirtulu- 20 5. Kahjumi suurus- 20 MC=TC/TP Mittetäielik struktuur · Mittetäielik konkurents on valdav tootmisharus, · kus firmal on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. · Monopol on mittetäieliku konkurentsi äärmuslik vorm · Mittetäielik konkurents toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside ebaefektiivse kasutamise Monopol · M turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma · Monopolil on mitu tekkepõhjust · 1.Mastaabiökonoomia e sääst · Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, · kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga · Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma · 2.Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teise firmade pääsu tootmisharru
KONKUREERIV ETTEVÕTE MKF EI VÕRDU MONOPOL! uute ettevõtete tootmisharru sisenemine on pikal perioodil märkimisväärsete barjäärideta MKF-id valmistavad diferentseeritud toodangut, so ühe ettevõte toodang erineb teatud määral teistest sarnasel toodangul on iseärasusi, mille alusel tarbija neid üksteisest eristab keskmine kogutulu ATR (nõudluskõver D) ja piirtulu MR kõverad on MKF-il elastsemad(laugemad) kui monopolil konkurets baseerub mitte ainult hinnakonkurentsil vaid esineb hinnaväline konkurents hinnakonkurentsi puhul konkureerivad ettevõtted teineteisega ainult toote hinna alusel hinnavälise konkurentsi puhul võistlevad ettevõtted teineteisega tootearenduse (innovatsiooni), reklaami, pakendi, kaubamärgi (brändi) jne osas Lühiperioodil SR võib monopolistlikult konkureeriv firma MKF teenida majanduskasumit (TR > TC) olla kasumilävel (TR = TC)
1) valitsus võib nõuda, et monopoolne firma jaguneks väiksemateks sõltumatuteks ettevõteteks, lootes nii tekitada konkurentsi (kasutatakse rohkem USA-s, kust saigi alguse monopolivastane võitlus); 2) monopoolne firma jäetakse küll lõhkumata, kuid püütakse kontrollida nende käitumist otsene kontroll hindade ja seeläbi ka kasumi üle (kasutatakse rohkem Euroopas, seda põhjusel, et monopolil on ka üks eelis TOOTA SUUREMAS MASTAABIS VÄIKSEMATE KESKMISTE KULUTUSTEGA). 20 6. RAHVUSLIKU KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE, MAJANDUSKASV 6.1 ÜHISKONNAS LOODUD VÄÄRTUSTE MÕÕTMINE Ühiskonna rikkust võib mõõta kolmest aspektist lähtuvalt: 1. aluseks võetakse kõigis majandusharudes loodud kogutoodang; 2. lähtutakse kulutustest, mis tehakse kaupade ja teenuste ostmisel; 3
lisateenustest. Toodangul on lähedased asendajad võid valida teisi sarnaseid tooteid. Samas on jällegi hinnakujundajad: kesklinna juuksurisalongid kallimad, äärelinna omad odavamad. On ka sisenemisbarjäär. Iga firma turuosa on suhteliselt väike, kuid firmad on üksteise suhtes sõltumatud igal firmal on välja kujunenud oma turu osa. Nõudluskõver ka negtiivse tõusuga, MR < P (MR väiksem hinnast). Graafiline skeem täpselt samasugune nagu monopolil. Monopolistliku turu ettevõttele iseloomulik see, et pikal perioodil ei ole tal majanduskasumit (majaduskasum null), sest turukaitse tõkked on nõrgad ja konkurents on suur. Kui firmadel oleks pikal perioodil kasum, tuleks firmasid juurde ja hind hakkab alla minema firmade kasum väheneb. Vt. Joonis 7.4. ATC sama keskmise kuluga. Iseloomulikud suured reklaamikulud (täieliku konkurentsi turul reklaami pole, kuna toodang samasugune), mida on vaja toodangu iseärasuste väljatoomiseks.
inflatsioonitempost. Kui inflatsioon tõuseb üle majanduse arengut stimuleeriva piiri, siis tuleb teda pidurdada. Majanduse arengut stimuleerivaks inflatsioonitempoks loetakse 2-4%-list aasta keskmist hinnatõusu. 12.1 Turu puudulikus, valitsuse käitumine selle korral Turu puudulikkuseks nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist. 1. konkurentsi ebatäiuslikkus, s.t. monopoolse tootmise olemasolu (monopolil liiga kõrge hind); 2. välismõjude olemasolu (n.o. majandustegevusega kaasnevad kõrvalmõjud, N.: looduse saastamine); 3. ühiskaupade ebapiisav pakkumine turul (n.o. kaubad, mida tarbitakse ühiselt ja jaotatakse ilma turu vahenduseta, N.: tervishoid, kultuur, riigikaitse, politsei). Kuna turusüsteem on puudulik, peetakse vältimatuks valitsusepoolset sekkumist majandusse. Valitsuse funktsioonid majanduses on: 1. Seadusliku tausta loomine majandustegevuseks N
4. Turg muutub atraktiivseks neile tootjatele, kes varem seda hüvist ei pakkunud. 5. Turupakkumine suureneb ja turuhind langeb. 6. Kui turuhind võrdub tükikuluga, uusi pakkujaid ei lisandu ja turg tasakaalustub. 2.MONOPOL 1 pakkuja, puudvad teised pakkujad. Täielikuks monopoliks veel: 1) peab puuduma eksport, import; 2) peavad puuduma asenduskaubad. Monopol püüab kätte saada maksimaalset hinda. (5. Loeng joonis 2). Monopol saab hinna tõsta nõudluskõverani. Monopolil on tihti kasulikum toota vähem, see võimaldab hinda veel tõsta. Tootab vähe, tarbija saab kahju, suureneb tööpuudus. Monopol üsna kahjulik. Kunstlik monopol riik seab piirangud. Loomulik monopol hävitada ei saa. Ükski monopol pole igavene, kõik tootjad vahetatakse välja. Monopoli puhul peab olema ÜKS pakkuja. Monopoolne tootja maksimeerib kasumi kehtestades piirkulust (ja piirtulust) kõrgema hinna.
Erinevalt täieliku konkurentsiga turul tegutsevast ettevõttest võib monopol saada kasumit ka pikal perioodil, kuna konkurentide turuletulek on tõkestatud (sisenemisbarjäärid kõrged) ning seega võib õnnestuda turgu pikaajalisest valitseda. Kuna monopol ei tooda pikal perioodil minimaalse keskmise kuluga, on ressursside kasutamine monopoolse turu korral ebaefektiivne. Lisaks kaasneb monopolidega heaolukaotus, kuna hinnad kehtestatakse kõrgemale kui on tootmise piirkulu (p˃MC). Kuna monopolil on võim hüvise hinna üle, võivad monopolid rakendada hinnadiskrimineerimist, mille korral müüakse erinevatele tarbijatele toodetavat hüvist erineva hinnaga või müüakse erinevaid hüvisekoguseid erineva hinnaga. 30 Vaba konkurents vs monopol: Teooria kohaselt toob konkurentsi tekitamine monopoolsel turul endaga kaasa hindade languse, hüviste pakutava koguse suurenemise ning monopolisti kasumi kadumise
NÕUDLUS on ELASTNE, kui hind alaneb, on MR positiivne ja TR kasvab NÕUDLUS on MITTEELASTNE, kui hind alaneb, on MR negatiivne ja TR väheneb MONOPOL on HINNAKUJUNDAJA MONOPOLI OPTIMAALSE KOGUSE korral: 1. TR ja TC vahe = maksimaalne 2. MR = MC 9 Mare Randveer, TTÜ LÜHIPERIOODI KAHJUMI korral on mõtet tootmist jätkata, kui tooteühiku hind katab keskmise muutuvkulu Monopolil ei ole pakkumiskõverat HINNADISKRIMINATSIOON: toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamine erinevate kaubakoguste eest, kusjuures need erinevused pole seotud ei toote tootmis- ega transpordikulude erinevustega HINNADISKRIMINATSIOONI LIIGID: 1. Täielik hinnadiskriminatsioon 2. Mittetäielik hinnadiskriminatsioon II MONOPOLISTLIK KONKURENTS MONOPOLISTLIK KONKURENTSITURU (MKT) TEOORIA ALUSEPANIJAD: EDWARD CHAMBERLIN (USA) JOAN ROBINSON (INGLISMAA)
kaubakogusele (või tootmistegurite hulgale) · turu tasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil · turu vaba toimimise üldine seaduspärasus turu võime saavutada nõudmise ja pakkumise tasakaal · turuhind rahas väljendatud turuosaliste hinnang konkreetse hüvise kasulikkusele ja tootmiskuludele · turujõud ettevõtte võime mõjutada tasakaaluhinda; suurim turujõud on monopolil, turujõud puudub täielikult konkureerival ettevõttel · turumajandus majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on `nähtamatu käsi` · turundus turukeskne õpetus, mõtteviis ja filosoofia, samuti eeltoodul põhinev ettevõtte turule suunatud tegevus.
pakutavale kaubakogusele (või tootmistegurite hulgale) turu tasakaal - tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil turu vaba toimimise üldine seaduspärasus - turu võime saavutada nõudmise ja pakkumise tasakaal turuhind - rahas väljendatud turuosaliste hinnang konkreetse hüvise kasulikkusele ja tootmiskuludele turujõud - ettevõtte võime mõjutada tasakaaluhinda; suurim turujõud on monopolil, turujõud puudub täielikult konkureerival ettevõttel turumajandus - majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on `nähtamatu käsi` turundus - turukeskne õpetus, mõtteviis ja filosoofia, samuti eeltoodul põhinev ettevõtte turule suunatud tegevus. turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest
Eesti esimene rahvuslik krediidiühistu (KRÜ) oli Tartu Eesti Laenuühistu, mille edukas tegevus aitas kujundada terve Eesti rahvusliku krediidiasutuste võrgu. KRÜ kõrgperiood oli aastatel 1907-1914. 1919. a moodustatud Eesti Pank oli 1921. a-ks omandanud mõjuvaima koha, talle järgnesid aktsiapangad. KRÜ-de arv hakkas vähenema. Praegune Eesti Pank on 1919. a loodud panga õigusjärglane. Pärast II maailmasõda tekkis Eestis riigi monopolil põhinev pangasüsteem. Peale keskpanga olid tootmisharude (tööstus, ehitus, põllumajandus jne) pangad, mis teenindasid juriidilisi isikuid. Füüsiliste isikute vaba raha koondamiseks asutati hoiukassad. Esimene kommertspank NSVL panganduses oli Tartu Kommertspank, mis asutati 1988. 1990. taasasutati keskpangana Eesti Pank. KESKPANK Majandusteoorias ja praktikas mõistetakse pangasüsteemi all riigi krediidiasutuste tegevuse korraldust.
Üks selline mäng on esitatud ka joonisel 37, kus on Parkin´ile (2003) tuginedes kujutatud mängupuu (ing k game tree). Analüüsitakse monopoli käitumist oma toodangule hinna määramisel olukorras, kus turule sisenemine teiste firmade poolt on vaba. Mängu esimeses etapis määrab ja reklaamib tarbijatele oma toodangu hinda monopol, teisel etapil otsustab võimalik turule siseneja, kas on otstarbekas siseneda või mitte. Monopolil on võimalik määrata esiteks selline hind, mis maksimeeriks tema kasumi, mis on juhul, kui keegi turule ei sisene, 100 ühikut. Kui aga siseneb konkurent, kes hakkab sarnaseid tooteid pakkuma odavamalt, tähendab monopoolne hind aga kahjumit -50 ühikut. Kas konkurent siseneb? Kui monopol on määranud monopoolse hinna, siis on konkurendil igal juhul otstarbekas siseneda, sest 90 > 0. Seega on monopoolse hinna
8 Nullkasum ja majanduslik kahjum Joonise esimene pool iseloomustab olukorda kui monopolist saab nullkasumit. Sellisel juhul on kasumit maksimeeriva tootmismahu juures hind ja keskmised kulud võrdsed (mõlemad 7 krooni). Joonise teine osa iseloomustab majanduslikku kahjumit. Sellisel juhul on kasumit maksimeeriva tootmismahu juures keskmised kulud 8 krooni ja hind 7 krooni. Saadakse majanduslikku kahjumit 3 krooni. Monopoli pakkumiskõver Erinevalt täielikult konkureerivast ettevõttest, monopolil pakkumiskõverat ei ole. Pakkumiskõver iseloomustab pakutavat kogust iga hinnataseme juures. Täielikult konkureerivas tööstusharus toob nõudluse muutumine kaasa iga ettevõtte liikumise mööda oma piirkulu kõverat. Muutus nõudluses monopolile toob samuti kaasa hinna ja koguse muutumise, ent monopol ei liigu mööda oma pakkumiskõverat. Selle asemel valib monopolist hoopis uue hinna ja koguse kombinatsiooni, mis maksimeerib kasumi, olemasoleva kulukõvera juures
Joonise esimene pool iseloomustab olukorda kui monopolist saab nullkasumit. Sellisel juhul on kasumit maksimeeriva tootmismahu juures hind ja keskmised kulud võrdsed (mõlemad 7 krooni). Joonise teine osa iseloomustab majanduslikku kahjumit. Sellisel juhul on kasumit maksimeeriva tootmismahu juures keskmised kulud 8 krooni ja hind 7 krooni. Saadakse majanduslikku kahjumit 3 krooni. 8.2.2 Monopoli pakkumiskõver Erinevalt täielikult konkureerivast ettevõttest, monopolil pakkumiskõverat ei ole. Pakkumiskõver iseloomustab pakutavat kogust iga hinnataseme juures. Täielikult konkureerivas tööstusharus toob nõudluse muutumine kaasa iga ettevõtte liikumise mööda oma piirkulu kõverat. Muutus nõudluses monopolile toob samuti kaasa hinna ja koguse muutumise, ent monopol ei liigu mööda oma pakkumiskõverat. Selle asemel valib monopolist hoopis uue hinna ja koguse kombinatsiooni, mis maksimeerib kasumi, olemasoleva kulukõvera juures
annaabi.ee 
