Selles arendab autor filosoofiat materiaalsuse, liikumise ja kehade vastupanuvõime kohta. Ühtlasi sisaldab teemana ka Jumala rolli universumis, kes kajastub absoluutse ideaalsusena, kuigi vastandudes mõnedele usulistele tõekspidamistele. 1695. aastast 1705. aastani tegeles Leibniz Inglise valgustusfilosoofi John Locke´i teosele pika arvustuse loomisega. Kahjuks ilmus too teos inspiratsiooni andnud filosoofi surma tõttu ligi 60 a hiljem. 1714 ilmunus ,,Monadoloogia", mis on õpetus monaadidest ehk reaalsuse algelementidest. Seda võib pidada tema filosoofia lühikokkuvõteks. Teose teooriast järeldub teiste seas, et maailm koosneb nn monaadidest, kõik eksisteerib piisava põhjusega ning kõik ratsionaalsem ehk reaalsem on parem vähem reaalsest. 1676. a kohtus Leibniz ka suure, saksa ratsionalistist filosoofi, Spinozaga ja seetõttu on mõningaid kahtlusi tema põhimõtete originaalsuses. Kuigi Gottfried imetles tema aru, ei nõustunud
· Vaated muutusid korduvalt · Proovis jõuda süsteemini mis lepitaks vastuolud ja püüaks arvesse võtta kõik tegelikkuse asjaolud · Teadmiste tõesust ei taga ilmsus, vaid loogiline tõestus · Jumal lõi maailma kui parima olemasolevatest maailmatest · Jumal on tunnetuse täiuslik teostus, pole inimestele teostatav · Ruum ja aeg on subjektiivsed Teosed · ,,Arutlus Metafüüsikast" Räägib Jumalast, tema tähtsusest jne · ,,Monadoloogia" Räägib monaadidest, vaimne ühik millest koosneb reaalsus, Jumal on perfektne monaad, Tema filosoofia lühikokkuvõte Leht ,,Monadoloogiast" Varia · ,,Avastas" sarnaseid asju nagu Isaac Newton · Tal on famousbirthday.com leht · On olemas küpsise-firma Leibniz Küsimused · Kui vanaks elas? · Kellest enamasti rääkis oma töödes? · Millest rääkis ,,Monadoloogia"?
k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja LEIBNIZ - filosoof & matemaatik, lähtekohaks kujutlus monaadidest(looduse vaimsed alged), kõige krooniks - Jumal, riigivõim, töö meeldivaks(laulud, kõnelused, ühised söömaajad), maailma rahvaste harmoonia, teadus peab tooma prakt. kasu J.G von HERDER - filosoof, kirjanik, progressi idee(humaansus), vastikustunne sõdade vastu, taunis kangelaste kummardamist, patriotism & õiglustunne, piibli uurimine C. von WOLFF - ratsionalist, terve mõistuse filosoofia, inimene - enesearmastaja, aga peab armastama teisi, ateismi vastu, ettevõtlikkus
ESSEE Gottfried Wilhem Leibnizi Teksti põhjal Autori põhiväide, et maailm eksiteerib Jumala armu põhjal lihtsubstsantidest ehk monaadidest ja liitsubstantsidest ehk kehadest. Lihtsubstants on kaaluta ja osadeta mass. Ning neid on lõputul hulgal. Liitsubstants on aga keha koos oma monaadiga (hingega, vaimuga). Kui elussubstants on tekkinud, ei saa enam monaad kehast lahkuda ennem kui saabub nö. Surm. Pärast surma on monaad uuesti lihtsubstants. Loomad on oma monaadidega lihtsate monaadide seisundis, kellel ei täheldata tõdede järelduste tegemist. Neid lihtsaid monaade kutsutakse hingedeks. Aga need kes
Sellest ta järeldab, et ühtegi asja ei saa täiuslikult kirjeldada, kui see kirjeldus ei sisalda kõiki selle objekti tekkepõhjusi ja selle objekti olemasolust tingitud sündmusi. Praktiliselt tähendab see seda, et iga objekti täiuslik kirjeldus peaks olema ühtlasi terve maailma kirjeldus, sest mingitpidi on kõik asjad omavahel põhjuslikult seotud. Kujutlusest, et iga asja täiuslik kirjeldus on ühtlasi kogu maailma kirjeldus tekib Leibnizi kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade
ideedele. Levellerid-vasakpoolne liikumine, kelle põhiseisukohaks oli, et kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõigil on õigus maale,sest see on üldine vara Diegrid-Juhiks oli Gerrard Winstaney. Asus kaaskondlastega ülesse harima jääkmaad luues kehvikute koloonia. Olid rahulikud ja täitsid seadusi. Independid-põhilised toetajad olid ohvitserid SAKSAMAA Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)- uus filosoofia Oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on väga palju. Kõige krooniks on jumal. Matemaatikuna avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks oli riigivõim. Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Tähtis oli ka teadlaste jõupingutuste ühendamine Christian Thomasius(1655-1728)- kõlblusfilosoof Oli valgustaja, kes arvas, et filosoofia peab olema üldarusaadav ja tooma praktilist kasu. Rõhutas hariduse andmist õpetuse asemel
Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli SPENER. G.W.LEIBINZ oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu inversumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu. Eesmärgiks oli küllus, sest selle tingimustes tahavad kõik inimesedtöötada. Suurt tähelepanu pööras ta ka teaduse arendamise probleemidele. Ta arvas, et teadus peab tooma
Gottfried Wilhelm Leibniz`i monaadi teooria Kujutlusest, et iga asja täiuslik kirjeldus on ühtlasi kogu maailma kirjeldus tekib Leibnizi kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade
.................................................................................................... 2 Leibnizi elulugu ...................................................................................................................... 4 2 Gottfried Wilhelm Leibniz Maailm koosneb loendamatutest üksikhingedest ehk monaadidest. Igale monaadidel kuulub tajumaailm, mis on ainult tema oma. Subjekt ja objekt langevad temas kokku, ta on eneseküllane. See aga, et need monaadid on omavahel kooskõlas nagu paljud iseseisvad hääled orkestris, eeldab, et Jumal lõi nad algusest peale nii, et nende vahel oleks harmoonia.1 Leibnizil on oluline koht maailma matemaatika ja filosoofia ajaloos. Ta on andnud olulise panuse füüsika ja tehnoloogia ning ka bioloogia, meditsiini, geoloogia,
aastaks oli Diderot teinud illegaalselt 28 köidet. 6.Peatükk SAKSA VALGUSTUS Saksa valgustatuse eripära- saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine, nagu Prantsusmaal oli. Saksamaal lähtus see pietismist(e vagadus+ kõigi kristlaste võrdsus e jumalakartus), ei taodeldud ühiskonnakorra muutmist vaid selle täiustamist usu abil. Nad nõudsid, et tavaline usklik loeks iga päev Piiblit. Gottfried Wilhelm Leibniz- uus filosoofia Lähtekohaks oli kujutlus monaadidest( looduse vaimsed alged, mida on lõputult, iga monaad on ka kogu universumi peegeldus.). Kõige krooniks on jumal, kes pidi maailma loomisel lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Ta (olles matemaatik) avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas riigivõimu. Pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist, lõppeesmärk oli maailma harmoonia. Veel
· D. Diderot etendas väga tähtsat roli valgustusideede levikus. Andis välja Encyclopedie 17 tekstiköidet 1751-1766, millele järgnes 11 köidet illustratsioone, viimane neist avaldatud 1772. aastal. Oluline oli Encyclopedia puhul see, et siin käsitleti teaduse ja ühiskonna mõisteid süstemaatiliselt uue ideoloogia seisukohtade järgi. ( Prantsusmaa ) · G. W. Libnize filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. ( Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universiumi peegeldus. ) Matemaatikuna avastas Newtonist sõltumatuna diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Arvas, et teadus peab eelkõige tooma praktilist kasu. ( Saksamaa ) · C. Von Wolff ehitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetaksegi ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Thomasiuse eeskujul avaldas ta tööd saksa
G. W. Leibniz kolmas ratsionalist. 1646-1718 ,, puhkusest nürimeelsuseni on vaid üks samm ,, -Koguaeg tuleb millegagi tegeleda, hakkad puhkama muutub nüriks Tema ratsionalism, peetakse see tõttu, et rääkis kahesugustest tõdedest. On olemas mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud. Ja on fakti tõed, mis on juhuslikud. Esindab filosoofilist pluralismi. On palju algeid, tema algeteks on monaadid, Maailm koosneb monaadidest. Nimetas neid looduse vaimseteks algeteks, hinge taolised üksused, monadoloogia- õpetus monoloogiast. PREFORMISM pre ehk millegi ees olev Isiksus on olemas juba lootena, isiksus algab eostumise momendist, mitte sünni momendist. Thomas More 1478 1535 inglise utopist ,, utoopia ,, ,,utoopia saarel on kõik õnnelikud ,, Muretu helge tulevik, pole selles ühiskonnas ühtegi muret. VALGUSTUS IDEOLOOGIA Kant, saksa klassik 1724- 1804 võttis valgustuse mõiste kasutusele.
i s on harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. *arvates et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise ni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt mber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte (nt ilma inertsiseadust sõnastamata). "tunnen, järelikult olen olemas" Rääkis, et maailm koosneb monaadidest. On olemas kahte tüüpi tõdesid 1) mõistuse tõed 2) faktilised tõed. Isiksus tekib eostamise hetkel eetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses Juudid ei ole kuskil kaitstud, et tuleb luua juudi rahvusriik, kus ei ole antisemitismi.
Iseloomulikud jooned: · vaimne vabadus · usk vaatluste ja katsetega saadud · katoliku kiriku kriitika teadmistesse · progressi teke · ratsionalism · võrdõiguslikus ja sallivuse idee Inglise valgustajateks olid John Locke ja David Hume. Saksamaal Immanuel Kant. Gottfried Wilhelm Leibnizi uus filosoofia- vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest- looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks riigivõim. Eesmärgiks küllus ja maailma rahvaste harmoonia. Christian von Wolff- ratsionalist, esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded. Valgustatud absolutism. Kodanlike ettevõtlikkus. Töö
aastal). 3 6. Saksa valgustus saksa valgustajad polnud sedavõrd kirikuvaenulikud nagu Pr omad; ideoloogia lähtus pietismist-luterliku kirikus kujunenud vool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust; P taotles ühiskonnakorralduse täiustamist usu abil, mitte selle muutmist; Gottfried Wilhelm Leibniz-saksa filosoof ja matemaatik. vaated lähtusid monaadidest-looduse vaimsed alged. riigivõim oluline, pidas vajalikuks saksa ühendamist, lõpptulemuseks kogu maailma rahvaste harmoonia. arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. 1700 asutas Preisi Teaduste Akadeemia; Christian von Wolff- ratsionalist, töö oluline, valgustatud absolutism, ettevõtlikkus; Johann Gottfried von Herder-saksa filosoof, luuletaja, folklorist. pooldas progressi ideed->kõrgem seisund humaansus. sõdade vastane. 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil
kujunevat vooli, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli Philipp Jakob Spener (1635-1705) ja silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727) . Francke toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid taotlesid ühiskonnakorra täiustamist usu abil. 3.1. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest, mis on looduse vaimsed alged , mida on lõputult palju. Kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Tähtis koht oli ka Jumalal. Matemaatikuna avastas Leibniz Isaac Newtonist sõltumatult diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Ühiskondliku ja majandusliku arengu suunajaks pidas Leibniz riigivõimu, arvates , et just riigi abil saab parandada töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Eesmärgiks pidi olema küllus ja kõigipoolne rahulolu
mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu Prantsusmaal. Saksa valgustus lähtus enamasti pietismist luterlikus kirikus kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Saksa tähtsam valgustajaskond Gottfried Wilhelm Leibniz: Saksa filosoof ja matemaatik. Veenas Peeter I Teaduste Akadeemia asutamiseks. Tema vaadete lähtekohaks oli kujultus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on universumi peegeldus. Tema arust oli kõige krooniks Jumal. 1. Juuli, 1646 14. November, 1716 Christian Thomasius: Ta oli valgustaja, kes arvas, et filosoofia peab olema olema kõigile arusaadav ja tooma praktilist kasu. Valgustamise kõige tähtsam ülesanne tema arust oli hariduse andmine
kalkulatsioon'' See ideaalne keel oleks üldine, ühtne, selge mõtlemise keel. Vaba loomuliku keele ebamäärasusest ja mitmetähenduslikkusest. Leibnizi metafüüsika Leibniz on filosoofia ajaloo üks kuulsamaid süsteemi ehitajaid. Leibnizi arengule on avaldanud suurt mõju Descartes. Leibniz püüdis Descarte ja Spinoza vaadete metafüüsilist piiratust ületada dünaamilise maailmapildiga, mis põhineb kujutlusel ,,monaadidest" Monaaditeooria on üks kuulsamaid terviksüsteeme filosoofias, tegelikkuse üldliigendus, selle idee on esitatud artiklis ,,Monadoloogia". See on näide kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofiline spekulatsioon. ,,Monaad"- vähim vaimne alge, millest koosneb maailm. Nad on ,,metafüüsilised punktid", tajumisvõimelised olemisüksused. Monaadid on jagamatud vaimsed alged, neid on ääretult palju
Spenser, ning silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke. Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz.Tema vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monad on ka kogu universumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga ei olnud maailma loomisel vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu.Leibniz arvas, et just riigi abiga saab parandada töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Rahva valgustamiseks kavandas suur filosoof
Tema lõi aluse võimude lahususele. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Leibnizi arvates ei olnud mõistuse- ja faktitõdesid küllaldaselt eristatud seega ta kirjeldas nad ise uuesti lahti. Mõistusetõed on nt geomeetria ja aritmeetika väited. Leibnizi arusaama järgi taanduvad
Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära · Eripära Prantsusmaaga võrreldes: o Ei olnud vaenulikud kiriku vastu o Ei eitanud niimoodi usku · Pietismis luterliku kiriku sees kujunenud vool, mis pööras tähelepanu vagadusele ja võrdusele Saksa valgustusideoloogia lähtus sellest o Rajajad Spener ja Francke · Gorrfried Wilhelm Leibniz: - uus filosoofia o Vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest (looduse vaimsed alged, universumi peegeldus) o Kõige krooniks on Jumal o Avastas diferentsiaal ja integraalarvutuse (sõltumatult Newtonist) o Arvas ,et riigi abil saab parandada kõike o Töö pidi meeldiv olema o Arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu o Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist (tegi seltse jne) · Christian von Wolff ratsionalist o Esitas terve mõistuse filosoofia
E. uudsus seisnes selles, et see käsitles tähestiku järjekorras teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja ideede seisukohalt, andes nendele hinnanguid. Saksa valgustuse eripära-S. mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine. S V. lähtus pietismist-mis pööras tähelep. vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli P.J. Spener. Gottfried Wilhelm Leibnz-uus filosoofia Ta oli filosoof ja matemaatik. Ta vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest ehk looduse vaimsetest algetest. Ühiskonna arengu suunajaks pidas riigivõimu. Ta arvas, et riigi abil saab parandada töötajate olukorda ja hoolitseda vaeste eest. Rahva valgustamiseks korraldas ta kolektiivseid söömaaegu. Ta pidas vajalikuks Saksam. Ühendamist. Lõppeesmärgiks oli maailma rahvaste harmoonia. Ta arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist. C
õiguslikele institutsioonidele ning ideedele. 6 Saksamaa. Kuna Saksamaal oli usk südamelähedam ei hakanud valgustusideed nõnda kibedalt kiriku ja usumaailma võimalusi. Ideoloogias oli tähtsal kohal pietism mis õhutas kristlikku armastust ja vagaduse tähtust. Saksa filosoofi ja matemaatiku Gottfried Wilhelm Leibnizi (1646-1716) vaadete lähtekohaks oli kujutus monaadidest. Matemaatikuna avastas ta Isaac Newtonist sõltumatult diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Leibniz pidas riigivõimu väga suureks majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks. Tema arvates oleks riik saanud parandada töötajate olukorda, samal ajal hoolitsedes ka vaeste eest. Samuti oli tal selline arvamus, et piisab ainult poolest päevast töö tegemisest, mida saadab laul ja õpetlikud kõnelused. Tema meelistegevus oli
vähem selgesti. Igal monaadil on tegelikkuse suhtes oma vaatenurk. Igal monaadil on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Osad monaadid tunnetavad koguni maailma ennast. Leibniz tahab säilitada substantsi mõiste sõltumatuse. Iga monaad väljendab tervet maailma. Igale monaadile on omane pertseptsioon ja püüdlus. Kõik monaadid tajuvad. Monaadide muutumised ei ole juhuslikud. Kõik muutused määrab eranditu determinism. Hierarhia kõige kõrgem monaad on Jumal. Erinevalt teistest monaadidest on Jumal lõpmatu. On olemas vaid vaimsed põhisubstantsid. Iga monaadi ja tema käitumise taga on Jumal. Iga sisemise muutuse aluseks on tema eelnev seisund. "On lihtne järeldada, et kõigi hingede terviku peab moodustama Jumala linn, see on kõige täiuslikuma valitseja kõige täiuslikum riik." JOHN LOCKE- MÕISTUS ON SÜNDIDES PUHAS TAHVEL Mis on meie mõistuse sisu- ideede- päritolu? Kogemust; sellel põhineb kogu meie teadmine ja sellest lõppkokkuvõttes kõik tuleneb
ja usu eitamine. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist- luterliku kiriku sees kujunenud voolust,mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdeust. Pietismi rajaja oli Philip Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Gottfried Wilhelm Libnz (1646-1716) oli filosoof ja matemaatik,kelle vaadate lähtkohaks on kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged,mida on lõputult palju,kusjuures iga moonad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu. Suurt tähelepanu pööras ta teaduse arendamise probleemidele. Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Saksa filosoof,kirjanik ja folklorist. Temast kujunes kultuuriajaloolane ja teoreetik. H pooldas progressi ideed, mille järgi ühsikonna kõrgeim seisund on humanism
Kõik, mis on tekkinud, on ürgmõtete koopiad. Inimhing on jumalanäoline ja sel on kolm võimet: mälu (memoria); tunnetus(intelligentia); armastus (amor). Inimene on loodud jumalat kui kõrgemat väärtust armastav. Nimetab kolme tõetasandit: igavesed jumalast ehk ideed; asjade (niivõrd tõesed, kui palju langeb kokku jumalikega); mõtlemise ja väidete (..... kui palju langeb kokku asjade tõega). Mis on tõde - üksnes vaimus arvatav õigsus. 2. G.W. Leibnitz ja tema õpetus monaadidest Universaalne õpetlane omal ajal, akadeemia omaette. Skolastik ja antiikfilosoofiat tundis hästi, tõlkis Platoni teoseid. 20-selt doktorikraad juuras. 29 arendas diferentsiaalja integraalarvutuse. Newtoniga kanakene. Lei mõistatuslik. Suurem osa mõtteid sündis kirjavahetuse teel. Üle 15 000 kirja. Suur unistus ühendada kõik kristlikud kirikud üheks Issanda kirikuks. Unistas Euroopa kristlike riikide ühendusest. Metropoliit diplomaatide seltsis. Suur panus filosoofia ajaloos
silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke. Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz.Tema vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monad on ka kogu universumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga ei olnud maailma loomisel vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu.Leibniz arvas, et just riigi abiga saab parandada töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Rahva valgustamiseks kavandas suur
selle täiustamist Humanism - inimesekesksus Rahvuse tähtsustamine Suurem rõhk haridusel Pietism luterliku kiriku sees kujunenud vool., mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener, silmapaistev liider Francke. Gottfried Wilhelm Leibniz uus filosoofia Filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks kujutlus monaadidest looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunaja riigivõim. Eesmärgiks oli küllus. Rahva valgustamiseks kavandas kollektiivseid söömaaegu. Pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist. Lõppeesmärk maailmarahvaste harmoonia. Suurt tähelepanu pööras teaduse arendamise probleemidele. Teadus peab tooma praktilist kasu
Ta oli äärmuslik ratsionalist- rääkis puhtast mõistusest. Inglid ei ole mitte midagi muud kui inimese hallunisatsioonid. G.W.LEIBNIZ- seoses mitmekülgsusega nimetatakse ka Saka Aristoteleseks, kuna tegeles paljude asjadega. Puhkuseks nürimeelsuseni on vaid üks samm. Leiutas arvutusmasina, tegeles seadusandlusega, oli diplomaat Prantsuse õukonnas. Oli väljapaistev organisaator. Oli 1700 Preisi Teaduste Akateemia esimene president. Keskne termin- algeks on monaad, maailm koosneb monaadidest. Monaadi all mõistis looduse vaimseid algeid, mida on palju- pluralistlik käsitlus. Preformism- eelformeerumine- isiksus formuleerub mitte sünni momendist vaid eostamise momendist. Ka loode on isiksus. Rõhutab mõistst- on olemas mõistuse tõendid, need on paratamatud tõendis, juhuslikud on fakti tõendid. SAKSA KLASSIKALINE FILOSOOFIA Uus-aja õpetused, püüdsid ühendada empirismi ja ratsionalismi, eriti just I.KANT (1724-1804).
,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult 1 samm, koguaeg tuleb tegeleda millegagi". Ta oli andekas leidur (kaevanduse pumba leiutas). Koostas mitmed reformi kavad (maksusüsteemi, kindlustusseltside), väljapaistev organisaator (Preisi teadusteakadeemia rajaja ja esimene president). Jõudis tegeleda ka astroloogiaga (koostas horoskoope), sakslastele iseloomulik joon oli tal ka töökus. Tema vaated: Ta rääkis seda, et maailm koosneb monaadidest (alge e. omamoodi vaimsed üksused) monadoloogia. Monas e. üksus. Ta mütleb looduse vaimne alge teatud määral mõjutatud Platoni ideedest. Monade on palju, nad on igavesed ja jagamatud. Ta rääkis et on kahte tüüpi tõdesid: 1)mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud, objektiivsed 2) faktilised tõed need on juhuslikud, kogemuste baasil. Preformism e. millegi ees olema. Leibnizi jaoks isiksus ei teki mitte inimese sünniga vaid isiksus eksisteerib juba lootena
t. Jumal võib põhimõtteliselt eksisteerida, siis järelikult see tähendab, et Jumal eksisteerib paratamatult. Edasi järeldas Spinoza, et on ainult üks substants ja see substants on Jumal, Jumal- Loodus (panteism). Keha ja vaim on Spinoza järgi vaid kaks erinevat viisi rääkimiseks ühest ja samast asjast. Gottfried Wilhelm LEIBNIZ (1646 - 1716). Püüdis näidata, et teaduslik maailmavaade on ühitatav teoloogide Jumalaga. Maailm koosneb lõpmatust arvust monaadidest: hinge-tüüpi substantsidest. (Substants on miski, mis on võimeline eksisteerima iseseisvalt.) Monaad on igavene tervik, jagamatu ja hävimatu. Monaadid ei mõjuta üksteist, nende sees toimuv on määratud selle hinge enese sisemise dünaamikaga. Jumala tahtel toimuvad monaadides sisemised muutused, mis kajastavad iga monaadi ümbruses toimuvat: predetermineeritud harmoonia. Küllaldase aluse printsiip: igal asjal peab olema mingi põhjus.
eelkäijaks. kujutlust ei sega mingisugune "ähmasus". See on monaad, mis esindab maailma igas suhtes · Samuti unistas ta Euroopa kristlike riikide täiuslikult Jumal. ühendusest. · Jumal · Ta oli suurilma inimene, kes liikus diplomaatilistes · Erinevalt teistest monaadidest on Jumal lõputu. ringkondades ja nautis eriti sinivereliste daamide · Jumalas väljendub see, mille poole piiratud seltskonda. monaadid ebatäiuslikult iga üks omal viisid püüdlevad. · Metafüüsika · Tegelikkus on tervikuna vahetult Tema juures. · Tema õpetuse tuumaks on MONAADI mõiste
annaabi.ee 
