Gotfried Wilhelm
Leibniz
Info
• Sündinud 1 juuli 1646
• Suri 14 november 1716
• Saksamaalt pärit valgustaja / filosoof /
matemaatik
Vaated
• Kiitis heaks kõikide teiste filosoofide mõtteid
• Vaated muutusid korduvalt
• Proovis jõuda süsteemini mis lepitaks vastuolud ja
püüaks arvesse võtta kõik tegelikkuse asjaolud
• Teadmiste tõesust ei taga ilmsus, vaid loogiline tõestus
• Jumal lõi maailma kui parima olemasolevatest
maailmatest
• Jumal on tunnetuse täiuslik teostus , pole inimestele
teostatav
• Ruum ja aeg on subjektiivsed
Teosed
• „Arutlus Metafüüsikast“
Räägib Jumalast, tema tähtsusest jne
• „Monadoloogia“
Räägib monaadidest, vaimne ühik millest koosneb
reaalsus , Jumal on perfektne monaad, Tema filosoofia
lühikokkuvõte
Leht „Monadoloogiast“
Varia
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
carmen1205
Õppematerjali autor
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus
füüsik ja filosoof ühes isikus. Friedrich Suur on nimetanud teda "omaette Akadeemiaks". Ta kavandas mõistelise keele, mis põhineb formaalsel arvutusel ja on rakendatav kõikjal, sisust sõltumata, mistõttu Leibnizit võib pidada üheks nüüdisaja matemaatilise loogika esiisaks. Leibnizi filosoofia keskmeks on metafüüsilise probleemistiku lahendamine monaadi mõiste varal. Elulugu Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 21.juunil 1646 aastal. Tema isa oli Leipzigi ülikooli moraaliprofessor. Kui Gottfriedi ristiti ja vaimulik maimukese kätele võttis, oli lapsuke pea tõstnud ja silmad avanud. Poisikese isa nägi selles ennet ning oma märkmetes ennustas pojale imeliste asjade kordasaatmist. Kahjuks tema silmad seda ei näinud, sest ta suri varakult. Üliõpilaspõlves kaotas Leibniz ka ema. Gottfried oli viieteistkümneaastane, kui ta pärast mõneaastast aktiivset
inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29. arendas välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse (enne Newtonit).30. tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose.Oli tujukas ja mõistuslik inimene
keel, mille abil saaks lahendada kõiki inimestevahelisi väitlusi. Luua reeglid, mis teeksid võimalikuks lahkarvamuste lahendamise lihtsate arvutuste abil- ,,Otsustuste kalkulatsioon'' See ideaalne keel oleks üldine, ühtne, selge mõtlemise keel. Vaba loomuliku keele ebamäärasusest ja mitmetähenduslikkusest. Leibnizi metafüüsika Leibniz on filosoofia ajaloo üks kuulsamaid süsteemi ehitajaid. Leibnizi arengule on avaldanud suurt mõju Descartes. Leibniz püüdis Descarte ja Spinoza vaadete metafüüsilist piiratust ületada dünaamilise maailmapildiga, mis põhineb kujutlusel ,,monaadidest" Monaaditeooria on üks kuulsamaid terviksüsteeme filosoofias, tegelikkuse üldliigendus, selle idee on esitatud artiklis ,,Monadoloogia". See on näide kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofiline spekulatsioon. ,,Monaad"- vähim vaimne alge, millest koosneb maailm. Nad on ,,metafüüsilised
Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism
extensa (ulatuv asi). Neid ühendab jumal (n.-ö. matemaatikust kõiketeadja). Descartes'i dualistliku maailmavaate taga on seega monism. Descartes kindlustas Platonist alguse saanud teadmise KINDLUSE (ingliskeeles CERTAINTY) uskumust. Ilya Prigogine (1917 2003) aga kirjutas koos prantslannast filosoofi Isabelle Stengersiga raamatu ,,The End of Certainty" (,,Kindluse lõpp"), milles teadmise kindlus on kahtluse alla pandud isegi täppisteadustes (matemaatilises loodusteaduses). GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ (1646-1716) Ratsionalist. LEIBNIZI MONAADIDE TEOORIA Peateos ,,Monadoloogia". Leibnizi filosoofia keskne mõiste on MONAAD. Monaadid on iseseisvalt eksisteerivad vaimsed substantsid. Nende vahel puudub vastastikune toime. Leibniz: ,,Monaadidel ei ole aknaid ...". Uskus, et kogu maailm on ette ennustatav. Leibniz jõudis selles usus jumalani. Jumal on monaadide monaad, annab nendevahelise kooskõla. Monaadid on kehatud, hinge sarnased algühikud, mis on jagamatud ja reaalsed. Monaad
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus
surma viidi tema põrm Pariisi Panthéoni. Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes seisnes selles,et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu Prantsusmaal. Saksa valgustus lähtus enamasti pietismist luterlikus kirikus kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Saksa tähtsam valgustajaskond Gottfried Wilhelm Leibniz: Saksa filosoof ja matemaatik. Veenas Peeter I Teaduste Akadeemia asutamiseks. Tema vaadete lähtekohaks oli kujultus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on universumi peegeldus. Tema arust oli kõige krooniks Jumal. 1. Juuli, 1646 14. November, 1716 Christian Thomasius:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid