Sest kui räägitakse millegist, mis käib minu enda kohta ja on mulle isiklikult huvi pakkuv, kaheldakse ja kontrollitakse öeldut, hoolimata sellest kui kogenud või mis staatusega seda fakti öelnud inimene on. Kontrastiprintsiip - mõjutab seda kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust kui teine asi on esimesest Vastastikkus Vastastiku reegel ,, Anna ja sulle antakse" põhineb inmeste kohuse- ja süütundel - võlgnevustundel, mille järel väike minu teene vastandub suure teenega teise inimese poolt.Nt. Krishnade annetus, kus nad andsid enne raha kerjamist inimestele lilli, komme vms. Kingituseks, vastutasuks said aga kopsakaid annetusi oma kogudusele. ,,Quid Pro Quo".Näiteks sõdur, kelle käsuks oli vange võtta. tungis vaenlase alale ja hakkas vaenlast juba pantvangi võtma, kuid siis pakkus vaenlane sõdurile pooleksmurtud leiva juppi, mille järel sõdur jättis vaenlase rahule ja naases tühjade kätega baasi.Kõige huvitavam fakt
Sest kui räägitakse millegist, mis käib minu enda kohta ja on mulle isiklikult huvi pakkuv, kaheldakse ja kontrollitakse öeldut, hoolimata sellest kui kogenud või mis staatusega seda fakti öelnud inimene on. Kontrastiprintsiip - mõjutab seda kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust – kui teine asi on esimesest Vastastikkus Vastastiku reegel „ Anna ja sulle antakse” – põhineb inmeste kohuse- ja süütundel - võlgnevustundel, mille järel väike minu teene vastandub suure teenega teise inimese poolt.Nt. Krishnade annetus, kus nad andsid enne raha kerjamist inimestele lilli, komme vms. Kingituseks, vastutasuks said aga kopsakaid annetusi oma kogudusele. „Quid Pro Quo”.Näiteks sõdur, kelle käsuks oli vange võtta. tungis vaenlase alale ja hakkas vaenlast juba pantvangi võtma, kuid siis pakkus vaenlane sõdurile pooleksmurtud leiva juppi, mille järel sõdur jättis vaenlase rahule ja naases tühjade kätega baasi
...............................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 MÕJUSTAMISRELVAD.............................................................................................4 Klõps, vurr .................................................................................................................4 Panustamine otsetee kaudu.........................................................................................5 Ärakasutajad...............................................................................................................6 Duditsu....................................................................................................................6 2. VASTASTIKKUS......................................................................................................8 Kaitse...................
......................................... 2 1.Eessõna..............................................................................................................................................3 2. Mõjutamise põhitõed........................................................................................................................4 2.1 Vastastikkus................................................................................................................................4 2.2 Kohustumine ja järjekindlus.......................................................................................................5 2.3 Sotsiaalse tõenduse printsiip.......................................................................................................6 2.4 Meeldivus................................................................................................................................... 6 2.5 Autoriteetsus...................................................................
Robert B. Cialdini Süstemaatilised mõjutamisekspertid: 1) Müügiinimesed. 2) Annetusekogujad. 3) Reklaamitootajad. 4) Teised. - Osalusvaatus - uurimismeetod, mille puhul uurijast saab midagi spioonitaolist. Kuigi elukutselised mõjustajad kasutavad nõustumise saavutamiseks tuhandeid erinevaid taktikaid, võib enamiku neist paigutada peamisse kategooriasse: 1) Vastastikkus. 2) Kohustumine ja järekindlus (järelpidevus). 3) Sotsiaalne tõendus. 4) Meeldivus. 5) Autoriteetsus. 6) Nappus. 1 Mõjustamisrelvad - Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised käitumismustrid paljude erinevate liikide puhul. Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras.
inimestel. Nii inimestel kui loomadel vallandab need automaatsed käitumismustrid enasmasti ainult üks tunnus kogu asjasse puutuvast informatsioonist. See tunnus, mida nimetatakse vallandajatunnuseks, võib sageli osutuda väga kasulikuks, võimaldades indiviidil valida sobiva tegutsemissuuna, ilma et ta peaks hoolikalt ja läbinisti analüüsima kogu ülejäänud informatsiooni, mis antud situatsioonis leidub. (Cialdini 2005:19) Lähtume otsetee reeglist siis, kui ekspert meile midagi soovitab. Pikemalt mõtlemata kiidame heaks selle inimese väited ja juhised, sest me eeldame, et ta on oma ala asjatundja ja me eeldame, et see asi on ka hea. Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõelda, analüüsida ja alles siis teha oma järeldused- kas nõustuda või mitte. On inimesi, kes teavad väga hästi, kus automaatse mõjustamise relvad peidus on ja kasutavad neid pidevalt ja oskuslikult oma tahtmise saamiseks
Ratsionaalsus on: Sotsiaalne vorm; Otsustamise protsessi omadus; Langetatud otsuse omadus. Kaks vaadet heuristikute ratsionaalsusele Kammitsetud ratsionaalsus Ökoloogiline ratsionaalsus Inimeste ratsionaalsus on alati piiratud kasutatava Heuristikus on talletunud mingi informatsiooni, aja ja kognitiivsete ressursside keskkonna seaduspärasus nappuse poolt Heuristikud aitavad ressursse säästa, Sobivas keskkonnas on heuristik kuid alati täpsuse arvelt igati ratsionaalne Heuristik ei garanteeri ratsionaalset otsust, kuid on sobivale ülesandele rakendades väga töökindel. Otsuse langetamisel tuginetakse sagely varasematele kogemustele hüpoteesid tuginevad sageduse hindamisele. Heuristikute ratsionaalsus sõltub keskkonnast. Heuristik võib olla otstarbekas.
Sotsiaalse tõenduse printsiip tähendab seda, et kui inimesed peavad otsustama, mida mingis olukorras uskuda või kuidas käituda, toetuvad nad olulisel määral sellele, mida teised inimesed selles olukorras usuvad või teevad. Nii laste kui täiskasvanute puhul on tõestatud tugevaid jäljendusmisefekte, mis toimivad nii erinevates valdkondades nagu ostuotsused, heategevusele annetamine ja foobiatest paranemine. Sotsiaalse tõenduse printsiipi saab kasutada selleks, et kedagi mingi palvega nõustuma panna, teatades talle, et paljud teised inimesed (mida rohkem, seda parem) on sellega juba nõustunud. (Cialdini 2005: 169) Lisaks sellele kaldume eeskuju võtma neist, kes on meie endaga srnased. Televisoonis kasutatakse viimasel ajal järjest tihedamini ,,tavalisi inimesi tänavalt", kes avaldavad oma arvamust. See tekitab meile pildi, et teised meie sarnased (tavalised inimesed) kasutavad mingeid
tuua kasumit. ● Kauplemise printsiip: algselt hind suurem, ütlen ei. Hinda alandatakse tunduvalt. Kuna hinda alandati nii palju siis tekib nö kohustus asi osta, sest ollakse kauplemisfaasis/tehing tundub mõistlikum ja tehtavam. ● Järeleandmine ei toimi kui vastupalve on liiga suur või ebarealistlik, nt ka uskumuste või väärtuste kokkupõrke tõttu. Kohustumine ja järjekindlus. ● Inimestel on soov olla ja näida järjekindlad enda käitumistes, hoiakutes jne – see kinnitab usaldusväärsust. ● Järjekindlus on adaptiivne käitumine – on kasulik ja annab mõtlemiseks nö kiirteid. Igapäeva elus on lihtsam teha valikuid ja otsuseid kui lähtuda samadest printsiipidest. Sotsiaalne suhtlus on lihtsam,saab teiste käitumisi ette ennustada. ● Thomas Moriarty eksperiment. Rannas lavastatud vargus
Kasutatakse: Evolutsiooniliselt väljakujunenud allumise teooriat Vastutusest loobumise (sh. määramatuse vähendamise) printsiipi 5.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada automaatset allumisele kalduvust · Ratsionaalsusel põhinev analüüsi autoriteetsuse tunnuste osas · Kriitiline suhtumine ekspertust näitavate argumentide osas · Autoriteedi egoistlike motiivide analüüs VI Nappuse (Scarcity) reegel 6.1 Toetub: · frustratsiooni loomisele · riskide vältimisele Näiteks. Suhete alguses suureneb partneri meeldivus siis, kui tekib "kättesaamatuse" mulje 6.2 Konkreetsete tehnikate näited: · "piiratud koguse ja aja" tehnikad · "konkureeriva ostja" tehnika · "piiratud info" tehnika Kasutatakse: Reaktiivsuse (psühholoogilise vastulöögi) teooriat Prospektide teooriat
Eksperiment seisnes selles, et ülikoolis oli koopiamasina järjekord ning lasti ühel tudengitest küsida eelseisjatelt kahte moodi, esiteks "kas ma võin koopiamasinat kasutada. Mul on vaja teha vaid viis lehte" või "Kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on kiire" ..teisele variandile tuldi vastu 94%, esimesele 60% . 2. Milliste sotsiaalse mõju printsiipide heaks näiteks on kalad? a. Nappuse printsiip b. Võistlusprintsiip 3. Kas (1) ,,jalg lävepakul" ja (2) ,,uksega näkku" strateegiate puhul palujaks peab olema üks ja sama isik või mitte? Kui ei siis miks ja kui jah, siis miks ? a. (1) ei pea olema sama inimene, kuna see efekt või mõju hakkab toimima pikema aja jooksul. b. (2) Peab olema küll, sest kui ühele isikule on ,,uksega näkku" löödud, mingisuguse palve peale, siis peaks just seesama isik esitama uue palve, kuid
põhjus ära. Kui ei ole põhjust, pole muud valikut kui muuta hoiakut. Ebakõla võib tekitada: - õigustamine - kas on olemas põhjus millega inimene suudab õigustada oma käitumist mis pole kooskõlas tema käitumisega. Kui suudab põhjendada, siis hoiakud ei muutu. - valikuvabadus kui inimest sunnitakse tegema midagi mis ei ole kooskõlas tema isiklike hoiuakutega, siis suudab ta tegu seletada ja dissonantsi ei teki. - panustamine, seotus tugevam hoiak mõjutab rohkem inimese mina-pilti ja suurem on ka dissonantsi efekt. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Tugevad inimesed oma hoiakute osas moonutavad ja ignoreerivad. Kas reklaamid töötavad? Veenmise kaksikprotsessi mudel (Dual-Route models of persuasion). Sellel kaks alammudelit: - väljatöötamise tõenäosuse mudel - heuristilis-süstemaatiline mudel Sisu sarnane, rõhuasetused erinevad.
Näitab, et laps oskab opereerida sellega, kuidas suhted toimivad Kokkuvõte lapseea seotusest (M.Ijzendoorn): -Side kaitsva vanema ja järglase vahel on universaalne nähtus. -65% lastest turvaliselt kiindunud, 20% vältivad ja 10% ambivalentsed (ärevad) -Kiindumusmustrite järjepidevus ja teatud seaduspäradest lähtuv mitte-järjepidevus toimib üle inimese eluea. Teatud sündmused võivad kiindumusstiili muuta 2. Täiskasvanuea seotus Seotus täiskasvanueas. - Hazan, Shaver (1987): “romantiline armastus on seotusprotsess (kiindumise protsess), mida erinevad inimesed kogevad veidi erinevalt, sest neil on taustaks erinevad seotusmälestused (attachment histories)”. - Emotsionaalne side, mis tekib täiskasvanute romantilises suhtes, on osaliselt sama motivatsioonilise süsteemi funktsioon, mis imikutelgi. Sarnasused nende vahel: - mõlemad tunnevad end turvaliselt, kui teine on lähedal ja reageeriv
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
väiksem soov reisida, väiksem soov puutuda kokku ohtude ja füüsilise jõuga. Antud tunnused takistavad naise vastuvõtmist mitmetele tööaladele, mis soodustab nende muutumist "meeste ametiteks". Sellised elukutsed on näiteks juhataja, ehitaja, insener, autojuht, lendur ja politseinik. 6. Nimeta ja kirjelda vähemalt kaks Cialdini poolt formuleeritud mõjustamistehnikatest. Robert Cialdini (2000) 6 mõjustamise viisi: Vastastikkus (Reciprocity)/ Järjepidevus (Consistency)/ Sotsiaalne tõendus (Social proof)/ Meeldivus (Liking)/ Autoriteetsus (Authority)/ Nappus (Scarcity) Sotsiaalse tõenduse (Social proof) reegel: Toetub: matkimisele/ informatsioonilisele konformsusele/ sotsiaalse õppimise protsessile Sarnaselt reageerimine loob partnerites meeldivuse normi. Konkreetsete tehnikate näited: enamuse arvamuse loomise tehnika/ määramatuse loomise tehnika / "tavalise inimese arvamuse" tehnika Kasutatakse: Mudeli käitumise omandamise printsiipi/ Ärevuse vähendamise printsiipi
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
käitumine) – sõnal oli mõju siis kui oli olemas olukord kus oli vaja teist aidata. Keskkond peab olema relevantne, muidu aktivatsioonid ei toimu. - Ebasoovitava käitumsie ülevõtmise vastu saab immuniseerida pakkudes tugevat käitumise alternatiivi. Nt alkoholi tarvitamine on kasulikum kui narkootikumide tarvitamine siis inimene leiab et tal on käitumisjuhend olemas. o Hea kasutada laste puhul Emotsionaalne ülekanne - Seose tugevust mõjutavad seotus määr ja ulatus ning emotsiooni kvaliteet - Fisbach – emotsioonidega seotus = funktsioon eesmärgist ja viisist o Sõltuvalt eesmärgist, võib üks ja sama tegevus olla tajutud erinevalt o Mitte ainult emotsioonide ulatus ei loe vaid ka emotsiooni kvaliteet – ideaalsed eesmärgid on personaalselt kõrgema kvaliteediga, sotsiaalsed normid on madalama kvaliteediga
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse vastu ning meie ühise ka
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus
KI I vormel: · Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus! · Maksiim tegevuse aluseks olev reegel. · Universaliseerimistest : kas saan vastuoluvabalt tahta, et kõik toimiks selle maksiimi järgi? Ratsionaalsus ja moraal · Ratsionaalne isik on oma otsustes järjekindel , s.t ta teeb sama otsuse kõigil sarnastel juhtudel, tegemata meelevaldseid erandeid. · Järjekindlus nõuab, et allutakse universaliseerimisprintsiibile. Võltslubaduse andmine · Maksiim: Olles kitsikuses, annan võltslubaduse. · Kas saan tahta, et ka teised võivad anda võltslubadusi, k.a mulle endale? · Ei, järelikult universaliseerimistest kummutas maksiimi. · Loe ka: "Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada", Akadeemia 12/2004 Probleem universaliseerimistestiga · Võime üldreeglile lisada täpsustusi ja seda universaliseerida.
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks Allikas: Hayes, N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED. Kirjastus Külim 1) Rolli mõiste ja tähtsus. Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega ja loomulikult mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle. 2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid. Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame teistega suheldes. Sotsiaalsed rollid on: 1. Pikaajalised rollid: hõlmavad perekonnasuhteid tütar, poeg, lapsevanem, elukaaslane. 2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused nad esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. (NT: Meditsiiniõe rolli saab mängida koos ke
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kui
inimesed ise mõtlevad. Mingi asi pole hea mitte sellepärast, et me seda soovime, vaid me soovime seda sellepärast, et see on meile hea. Näiteks: obj. head kõrge elatustase, autonoomia, valuvaba olek. halvad Valu, nälg, viletsus. Martha Nussbaum hea elu kohta Pikk eluiga, hea tervis, toitumus, eluase, seksuaalne rahuldus, liikuvus, naudingud, valu vältimine, viie meele kasutamine, mõtlemine, kujutlemine, seotus ümbritsevate asjadega ja inimestega, ettekujutuse loomine sellest, mis on hea, oma elu planeerimine, intiimsed ja ühiskondlikud suhted, osavõtt kogu looduse elust, naer, mäng ja meelelahutus, omaenda elu elamine, omaenda keskkonnas ja kontekstis. Metaeetika Hume ning ta fakti-väärtuse probleem Igas moraalisüsteemis on ta märganud, et autor järgib mõnda aega tavalist arutlusviisi (ning teeb kindlaks Jumala olemise või esitab tähelepanekuid inimlike asjade kohta) kuni ühel hetkel
Üks olulisi mõjutajaid on see, kas abivajajat tajutakse haigena või purjus. Haigeid aidatakse enam. "Kas nad tahavad et neid aidataks" Inimesed on nt teadlikud ka sellest, et abistamine võib teisele kalliks maksma minna. Seetõttu ei ole inimesed eriti valmis mingit teenet vastu võtma, kui nad tajuvad, et ei suuda sellele millegagi vastata. Seetõttu ei jää suhe enam võrdseks, läheb tasakaalust välja. Kui me aga võtame vastu teene, millele me ei suuda vääriliselt vastata, siis see vähendab meie enesehinnangut. Lähisuhete puhul sellised teene- teene vastu abistamised aga ei kehti. Agressiooni seletavad bioloogilised teooriad Agressioon on füüsiline või verbaalne käitumine, mille eesmärgiks on teise inimese kahjustamine. Agressiooni bioloogilised alused: Instinktide teooria: Nt Freud ja K. Lorenz - mõlematele on omane see, et agressiivne energia on
Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (Tähtaeg 11.09.14) 1. Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast? 2. Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub? Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja kooskõlas loodusega.
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimi
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimi
Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsus
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmi
olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Igas usus esinevad kindlad komponendid, nt rituaal, doktriin, emotsioon. Sallimatus: nii mõnigi kirik on lõhenenud homoabielude keelustamise peestritele tõttu. Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism. LOODUSUSUNDID: loodust nähakse vaimsena animism, animatism. Ühtekuuluvustunne loodusega totemism. Läbiv põhimõte on, et võta nii palju kui vajad! Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi. Tolstoi ütles, et ilma usuta ei saa olla tõelist moraali! Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest.
See seadus sisaldab käesoleva momendi tegelikkuslikku vastuvõtmist. Me võtame ennast, teisi, jooksvaid sündmusi vastu mitte kui meile tekitatud jäika vastupanu. See nõuab ergast ja laia teadlikkuse seisu, nõuab momendi omaks võtmist ja konstruktiivset ärakasutamist. Komistuskivid saavad trepiastmeteks ja probleemid kogemusteks. Kõik teenib meie paremat mina kui me oskame seda õigesti kasutada. Anonüümsete Alkohoolikute ja veel 12 astme programmi poolt kasutatud kirgas palve peegeldab seda seadust. "Jumal kingi mulle selgust vastu võtta asju, mida ma ei saa muuta, julgust, et muuta asju, mida suudan ja tarkust nende vahel vahet teha." See palve on toodud Buddha kirjutistest. 30. Andestamise seadus. See seadus töötab koos teistega arvestamisega ja nägemisega, et kõik on armastus, nii võidakse tunda ülevat võrdseks saamise tunnet. Vana "hammas hamba vastu "energia hoiab inimese vibratsiooni astme väga madalal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
