Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõisted looduskaitse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ökosüsteem, mitmekesisus, kooslus, soodne, toimivad, liigikaitse, loodusharidus, loodusvarad, kooslused, maastik, natura, võõrliik, koridor, toitumis, üro, unesco, lisas, elurikkus, elusorganismide, kahane, hüved, toetavad, aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad, kohaks, teadvustamiseks, ideest, maavarad, muldäikeseenergiaärandkooslusLooduskaitseseadus: Mis on looduskaitseseaduse eesmärk? 1) looduse kaitsmine, selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Elupaiga ja liigi soodne seisund seaduse mõistes? (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
Allikas: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesti-looduse-kaitse-aastal-2015 Looduskaitseseadus: Mis on looduskaitseseaduse eesmärk? 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Elupaiga ja liigi soodne seisund seaduse mõistes? (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
Elupaikade killustumine - pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väiksemaks elupaigalaiguks. Suureneb elupaigalaikude arv ning väheneb üksikute elupaigalaikude pindala. Kooslus - eri liiki organismide eluskooslus, mis asustab ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis. Õkosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Koosluse/ökosüsteemi vastupanuvõime ehk taluvus - “kaugus”, kuhu kooslus tõugatakse mingi häirimise tagajärjel tema tasakaaluolekust. Koosluse/ökosüsteemi taastuvus - häirimiseelsesse olekusse naasmise kiirus häiringu järel. Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile. Ökojalajälge ja
suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. Tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Mitmekesisus, looduse kaitse Mõisted: Elurikkuse globaalsed mustrid Elurikkuse tulipunktid - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondades.
selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest hävitustöö ja ökosüsteemide rikkumise eest. Ent nendib, et inimmõju on tänapäeva looduses paratamatult igal pool olemas ning suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. 2) Looduskaitse eetilised alused Soulé järgi. 1. Elurikkus e looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. 2. Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerulus peavad säilima. Eelmise punkti edasiarendusena rõhutab see postulaat, et liikide paljud kõige huvitavamad ja väärtuslikumad omadused avalduvad ükses looduslikus keskkonnas. 3. evolutsioon peab jätkuma. Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimise ja elurikkuse suurenemiseni. 4
koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. -teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid Kolm eesmärki: 1. dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2. uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3. töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus. Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3
1996/97 Esimene LK bio kursus TÜs, hiljem rakenduslik loomaökoloogia TÜs. Nüüdseks LK Bio loegud kolmes ülikoolis. 12. Mis eristab LKBio-d – varasemast looduskaitse käsitusest? Lkb selts, kitsamate erialade teke, raamatud, ajakirjad, lõimumine teiste valdkondadega – inimese poole 13. Seletage lahti „Evolutsiooniline vaatemäng ökoloogilisel vaatelaval, kus inimesel on oluline roll mängida“. 2 SLAID 1. Kuidas on loodurikkus/bioloogiline mitmekesisus defineeritud? Bioloogiline mitmekesisus on kõige elava summa – kogu elava maailma rikkus ja varieeruvus. Bioloogiline mitmekesisus tähendab • mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; •see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Mida mõistetakse loodusrikkuse hierarhilise struktuuri all? Mis komponentidest see koosneb? EKSAM
töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Bioloogiline mitmekesisus on evolutsiooniliste ja ökoloogiliste protsesside tulemus.
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust.
Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsioon - metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2) Taksonoomiline mitmekesisus - liigiline
Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktsed vajadused. KÕIK EI OLE VÕIMALIK! ● Lähteolukord määrab ökoloogilised võimalused ● Majanduslikud piirangud ● Ajalised/ajaloolised piirangud ● Sotsiaalsed piirangud
Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Puudub üldine keskkonnaalane raamseadus. Mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse printsiipide ebakohane inkorporeerimine Eesti õiguskorda. Adekvaatsete tsiviilvastutuse skeemide puudumine. Seadusandluse fragmenteeritus. Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid selle õiguse kasutamist võib seadusega reguleerida (§ 31). Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on õigus vabalt liikuda, kuid seda õigust võib looduskeskkonna kaitse huvides seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama
keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüheõigus: Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. ÕIGUS – osa saada. LOODUSEST JA SELLE HÜVEDEST! KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada. VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada. Igaüheõigus- Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust /RMK/
Merekaitseala paremaks kavandamiseks peab kaitseala loomisel arvesse võtma asukohale iseloomulikke liike, elupaiku ja ökosüsteeme ning samuti nende kõigi laiemat jaotust (Sobel & Dahlgren, 2004). Hoolimata suurusest ja mõningate eranditega, on merekaitsealadel täheldatud funktsionaalsete organismirühmade tiheduse, biomassi, individuaalse suuruse ja mitmekesisuse kasvu. Uringud näitavad, et koosluste mitmekesisus ja organismide keskmine suurus kaitsealade sees on 20-30% suurem kui aladel, mis ei ole kaitse all. Organismide tihedus on nendel aladel umbes kaks korda ning biomass isegi kuni 3 korda suurem. Sellised tulemused on suhteliselt täpsed hoolimata võimalikest vigadest erinevates uurimustes (Halpern, 2003). Aspektid, millest merekaitsealasid luues lähtutakse, jagunevad peamiselt kolmeks: bioloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed. Käesolevas töös on rohkem tähelepanu
graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp nurm – (kirj. mõiste) – karjamaa, viljapõld (rohustu peam. Kõrrelised) vain – (kirj. mõiste) – elamute ümbrus Rohumaade üldine jaotus (lähtudes erinevatest printsiipidest) 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: •looduslikud (pool-looduslikud) – säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) •parandatud – väetatud, külvatud heinaseemet jne
uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks: 0 1.liikide väljasuremise peatamiseks, 1 2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, 2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985): ·Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida ·Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima ·Evolutsioon peab jätkuma ·Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus 9 10Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol
9 lk 4. Väljasuremisohus olevate liikide omadused ……………………………….. 10 lk KOKKUVÕTE …………………………………………………………...... 10 lk KASUTATUD ALLIKAD ………………………………………………… 11 lk Loodusel on tohutu majanduslik, esteetiline ja eetiline väärtus. Selle hoidmine eeldab, et kõik elurikkuse komponendid – ökosüsteemid, kooslused, liigid, populatsioonid ja geneetiline muutlikkus – säilivad heas seisundis. Kõigi nende osiste puhul võib algne ohustatus viia lõpuks välja täieliku hävinguni, kuid eduka looduskaitsetööga on võimalik neid ka alal hoida. Kooslused võivad kahjustada, väheneda pindalalt või kaotada oma väärtuse inimeste jaoks, kuid niikaua, kui kõik selle algupärased liigid on veel alles, säilib koosluse taastumise ~1~ võimalus
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu m
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu me
............................................................................................. 14 Kaitstavad looduse üksikobjektid . .............................................................................................................................................................. 19 Liigikaitse . .......................................................................................................................................................................................................................... 24 Kaitstavad taimed ja seened .................................................................................................................................................
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
kohaliku geenifondi säilimine; punase raamatu liikide kaitse; jahiloomade ja kalade toitumis-, puhke ja paljunemispaikade taganemine; kohalike liikide elujõuliste asurkondade säilitamine; kaitsealade loodus on õppuritele ja teadlastele tähtis uurimisobjekt ning loovinimestele inspiratsiooni allikas; inimestele sissetuleku võimaldamine; säästa tulevastele põlvedele elamiskõlbulik elupaik, sh joogivesi ja toit, ravimtaimed, taastuvad energiaallikad ja loodusvarad. 25. Milliseid looduskaitseväärtusi hoitakse looduses? Millised väärtused on trumbiks kaitsealade loomisel? Looduskaitseväärtus on objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava looduskaitseobjekti kaitse põhjenduseks. Nendeks võivad olla liigid, kooslused ja maastikud. Trumbiks on erinevad väärtuslikud liigid, maastiku iseärasused ja unikaalsused, huvitavad ja haruldased liikide kooslused elupaikades. 26. Milliseid ülesandeid täidavad rahvusvahelised lepped?
kohaliku geenifondi säilimine; punase raamatu liikide kaitse; jahiloomade ja kalade toitumis-, puhke ja paljunemispaikade taganemine; kohalike liikide elujõuliste asurkondade säilitamine; kaitsealade loodus on õppuritele ja teadlastele tähtis uurimisobjekt ning loovinimestele inspiratsiooni allikas; inimestele sissetuleku võimaldamine; säästa tulevastele põlvedele elamiskõlbulik elupaik, sh joogivesi ja toit, ravimtaimed, taastuvad energiaallikad ja loodusvarad. 26. Milliseid looduskaitseväärtusi hoitakse looduses? Millised väärtused on trumbiks kaitsealade loomisel? Looduskaitseväärtus on objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava looduskaitseobjekti kaitse põhjenduseks. Nendeks võivad olla liigid, kooslused ja maastikud. Trumbiks on erinevad väärtuslikud liigid, maastiku iseärasused ja unikaalsused, huvitavad ja haruldased liikide kooslused elupaikades. 27. Milliseid ülesandeid täidavad rahvusvahelised lepped?
WWF( maailma looduskaitse fond) Greenpeace, ELF, JUCN (maailma looduskaitse liit) 21. Mis on traditsiooniline looduskaitse ja milliseid meetmeid varem enamasti kasutati? Looduskaitse põhimõtted (19 20 saj. algus), mille alusel võeti kaitse alla üksikuid loodusobjekte. ( puud, taimed, mäed, künkad, astangud) Aastatega jõuti aga arusaamadele, et kaitsta tuleks hoopis looduslikke elupaiku, et säiliks looduslik kooslus. 22. Miks toimus laienemine looduskaitselt keskkonnakaitseks? Tooge näited Laienemine toimus, sest me võime ju kaitsta üksikuid alasid, kuid samas suudavad tehased ja muud reostavad ning keskkonda kahjustavad tegurid hävitada selle, mida me kaitsta üritame. Seega tuleb kaitsta loodust tervikuna, muidu ei ole mõtet. NT: 1. Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu-ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seaduste liigitus: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiSjt Valdkondlikud seadused keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega. SEADUS Vastuvõtmine millal riigikogus läbis kolmanda lugemise Jõustumine millal tekkis seaduse jõud (eRT) Muudatused millal, milliste seadustega
Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala
suhteline hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega). Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas, raske või eetiliselt lubamatu. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Nt indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Liik looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud.
annaabi.ee 
