võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Algas 11. sajand, lõppes 12. sajandil 1122 Wormsi konkordaatiga, kus Paavst sai vaimuliku, keiser ilmaliku võimu. 9. Milline oli keskaja inimese maailmapilt? Milline roll oli religioonil keskaja elus, kultuuris, majanduses, poliitkas? Keskaja inimese eesmärk oli saada taevasse. Elu palvetamine Kultuur kunst(kirikud, jumalate kujutamine maalides, skulptuuridel) Majandus kirikule maksti raha(kirikukümnis), indulgentskirjad, peamiselt vaesus Politiika paavst sai tugeva võimu, kõik valitsejad usklikud 10. Selgita mõisteid: paavst, piiskop, preester, katedraal, puhastustuli, patt ja pärispatt, märter, indulgents, simoonia, kirikukümnis, Avignoni vangipõli. Paavst katoliku kiriku pea Piiskop koguduse ülevaataja Preester riituste läbiviija Katedraal - piiskopikirik Puhastustuli - katoliikluse järgi mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patuseid
ning lühiülevaade. 476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 86). Ülevaade Karolingide renessanssist. Skandinaavia (vt. töölehte). Bütsants (vt. töölehte).
Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10
Kirik ja vaimuelu varakeskajal Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata
Generaalstaadid: 5. mai 1789 Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17. juuni 1789 kolmas seisus lahkus. Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsamad aktid: kaotati sisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi maksustamine ja pääs riigiametitesse, talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis, kirikumaade müümine kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus. Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia, vasakpoolsed zirondiinid vabariik, ultravasakpoolsedmontanjaaridvabariik (lihtrahva huvid), jakobiinide klubi montanjaarid ja zirondiinid. Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid
1) Millised muutused toimusid Prantsusmaa usuelus seoses revolutsiooniga? V: Kaotati kirikukümnis, müüdi kiriku maid, võeti kirkute varad ära, kirikute maa anti talupoegadele ilma välia ostuta, kirikutlet võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, suleti enamus kloostreid, toimus vaimulikkonna lõhenemine, 2) Kinnita kahe näitega väidet, et Prantsusmaal vähenes revolutsiooni ajal katoliku kiriku roll. V: Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Anti korraldus maha võtta ja hävitada religioosed sümbolid
I selgitus - Vallutati monarhia sümboliks peetud Bastille kindlusvangla II selgitus - Peetakse revolutsiooni alguseks ● Asutav Kogu, mis oli III seisuse esinduskogu, võttis vastu aastatel 1789-1790 olulised otsused, mis muutis Prantsusmaa ühiskonda. Nimeta viis otsust. I otsus - kaotati seisuslikud eesõigused II otsus - võrdsustati seisuste maksustamine III otsus - võrdsustati õigusted riigiametitesse astumisel IV otsus - Talupojad vabastati teotööst V otsus - Kaotati kirikukümnis ● “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” (1789) on olnud eeskujuks tänapäeva demokraatlikele riikidele. Kirjuta välja enda valikul kaks põhimõtet ja lisa näide tänapäeva ühiskonnast. I põhimõte - Inimeste võrdõiguslikkus I näide - Inimesed on maailmas õiguste poolest võrdsed II põhimõte - Vabadus II näide - Kõik inimesed on vabad nii kaua kuni nad seadusi ei riku 1791
patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu paradiis- taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid reliikviad- pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati kardinalid- kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti kirikukümnis- kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist kirikulõhe- kiriku jagunimine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile allvateks õigeusu kirikuks
Reformatsioon ja usupuhastus Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. Usupuhastuseks nimetame ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Kirjelda lühidalt kiriku ja vaimuelu suurimaid probleeme. Järjest suurenes kapitalivajadus kirikukümnis, patukaristuskustutuskirjade müük, kiriku ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine. Millal, mille kohta ning mitu teesi naelutas Luther?
olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. 1789. aastal: · tagandati vanad võimuorganid o asemele munitsipaliteedid · kaotati aadli eesõigused · kaotati kirikukümnis · võõrandati kirikumaad · riik võttis kirikult üle inimeste sünni, abielu ja surma registreerimise 1790. aastal: · kaotati aadliseisus ning keelati aadlivappide ja tiitlite kasutamine · kaotati tollid · viidi läbi administratiivreform (riik jaotati departemangudeks, need distriktideks, nood kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis
Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK) `'Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon'' Kirikumaad (r) Aadliseisus (k) Likvideeriti kõik vanad eesõigused Seisuste ja tsunftide privileegid Seisuste maksustamine talupojad (teotöö) kirikukümnis ametite ostmine õigused riigiametitesse astumisel Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.'' Inimõigused (vabadus, omand, julgeolek). Tänapäeval aktuaalsed Vabariigi väljakuulutamine 1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut
Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuulutati kõik inimesed võrdseteks. Kõigil oli õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule rõhumise puhul. Inimese ja kodanikuõigused hakkasid levima kõikjal Euroopas. 18.saj lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia ning valitsejaks kuningas Louis XVI. Kuningakoja ülalpidamiseks kulus aga liiga palju raha ning pidev
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest.
killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad naturaalmajandus kõik vajalik valmistati oma majapidamises pärisori talupoeg, kes on ilma jäänud oma vabadusest sunnismaisus talupoeg ei tahtnud teise kohta elama asuda koormis kindlaksmääratud kohustus, mida tuli täita isanda heaks mõisategu töö mõisniku majapidamises loonusrent talupojad maksid mõisnikule osa oma saagist kirikukümnis kümnendik saagist, mis tuli maksta kirikule kaheväljasüsteem põllumaa on jagatud kaheks, pool maad on vilja all, pool puhkab § 8 Bütsants Justinanus teod, väljapaistvamad · vallutati Põhja-Aafrika ja Itaalia · lasi ehitada Hagia Sofia kiriku · lasi kokku koguda seadused § 9 Keisrivõim Patriah Bütsantsi kiriku pea mosaiik värvilistest kivikestest kokku pandud pilt ikoon pühapilt § 11 Araablased
· 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis. · Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu. · Parempoolsed- Konstitutsiooniline kuningriik · Vasakpoolsed e
4. linnuste, kirikute, teede ehitamise kohustus, ränk töö 5. teotöö suurenemine- mõispõldude harimine 6. eestlasi linnustesse elama ei võetud 7. kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalidele 8. sunduslikud sõjakäigud, maakaitse ja ründevägi 9. mõisate rajamisega tp aeti välja, nii hävis sadu ja tuhandeid põliskülasid 10. maksud: · kümnis (teravili, loomad jm toodang) · hinnus ( kindlaksmääratud suurusega natutaalandam) · kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti käsutusse · preestri ülalpidamine · teotöö e. mõisategu · vakuste pidamine ( mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale tp käest andameid koguma) · sõjalised kohustused · (maksudeks ka õlgi, lõnga heina, ehitusmaterjali, loomi) · Rahamaksu vähe, tp tavaliselt raha polnud, raha ka ebastabiilne 5. Kes olid: Adrakohtunik tegeles põgenenud talupoegadega
Bastille' kindlusvangla vallutamine 14.juulil 1789.a pani alguse Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis kestis kokku kümme aastat. Suur Prantsuse revolutsioon oli ajaloos kindlasti üks suurimaid ning tõi kaasa palju muutusi. Milliseid need olid ja kuidas mõjusid? Juba revolutsiooni alguses, 1789. Aastal 4. Augustil võeti vastu agraarseadused, millega kaotati feodaalide iskilikud õigused, talupegade isiklikud kohustused ja kirikukümnis. Veel samal aastal võeti vastu ka kirikumaade võõrandamise seadus, millega kiriku maad müüdi oksionil maha. 26.augustil 1789 võeti vastu ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mille alusel pidid kõik inimesed olema sündimisel võrdsed ja üheõiguslikud.See pani paika ka inimese õigused: õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule. Need muudatused tegid kolmanda seisuse elu tunduvalt lihtsamaks. Enam ei pidanud talupoja poeg tegema sama tööd, mis tema
rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus Maarahvas 14.-16. saj • Rahvaarvu kasv • Sisserändajad – sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine
talupoegade arvust. Lisaks said mõisnikud kodukariõiguse, mis lubas neil määrata talupoegadele ihunuhtlust. Siiski peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Peale Rootsi-Poola sõda olid kirikud küllaltki halvas seisus, kuid erandiks jäi Tallinn, millest kujunes luteriusu keskuseks. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kuna kirikuõpetajad oskasid pidada eestikeelseid jutlusi, olid nad tänuväärsed eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel
misjonärid, kelle ülesandeks oli mitte ainult kristluse kui usu levitamine, vaid ka paavsti tähtsuse tõstmine ilmaliku rahva seas. Kui suureks võis aga kujuneda paavsti ja kiriku võim keskaja ühiskonnas ning milliste meetoditega püüti kiriku tähtsust suurendada? Kuna kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon, võib oletada, et kiriku võimsus hakkas kasvama eelkõige majandusliku tõusu pärast. Peamisteks sissetulekuallikateks olid kirikukümnis ja igasugused võimalikud annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ning hiljem pääseda taevariiki. Alates 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis samuti omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut. Tundub, et keskaja inimesed olid liiga usklikud, kohati ka naiivsed, et lasid oma enda raha eest kõik oma patud kinni maksta. Kirik aga kasutas seda meelsasti ära ja leiutas üha uusi finantseerimisvõimalusi.
põhiseadust, et panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal ka rahva poliitiline aktiivus kasvas, rahvas muutus rahutuks, eriti Pariisis ja 14. juulil 1789. a vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille' kindlus. Sellega oli revolutsioon alanud. Võeti vastu hulk seadusi, mis panid aluse vana seisusliku korra lagunemisele. Kaotati seisuslikud eesõigused, võrdustati kõigi seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst ja kaotati kirikukümnis. Kiriku maad võõrandati ja pandi oksjonile.. Võrdustati õigused riigiametisse astumisel. Võeti vastu ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon'', mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Tuli usuvabadus Kaotati aadliseisus, paljud aadlid lahkusid riigist. Ka kuningas LouisXVI üritas koos oma naise Marie- Antoinette'iga maalt põgeneda, kuid ebaõnnestunult. Piiril nad tabati ja hiljem hukati.
16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta rootsi võimu P-Eesti;Poola võimu L-Eesti ja Taani võimu Soome-Eesti Vastused 1. Vana-Liivimaa-jag L-Eesti,P-Läti ja P-Eesti. 2. 4feodaal riiki:Liivi orduks,Soome-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani valdus. 3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4. Liivi ordu ja taani halvad suhted, liivi ei suutnud leppida, et P-eesti läks liivi alla. 5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap.-Vana-Liivimaa seisuste kogunemine al 1420.toimus valgas või valmaris ja
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja
Vana-Liivimaa- poliitiline-territoriaalne üksust, mis eksisteeris 13.16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck. Hinnus oli kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Mõõgavendade ordu -kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu -katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 12371562. Saksa ehk Teutooni ordu -suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190
raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldas pühenduda sõjalistele harjutustele. Feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. 3. Nimetake 3 tegurit, mis viisid paavstivõimu tugevdamisele. Kes oli varakeskaja kõige autoriteetsem paavst? · Keisrivõim nõrgenes · Tihe liit Frangi valitsejatega · Kirikukümnis · Gregorius Suur 4. Mil viisil on omavahel seotud feodaalsuhete areng ja Frangi riigi lagunemine ning Lääne-Euroopa killustatud? · Kasvas feodaalide sõltumatus. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Näiteks võisid nad mõista kohut ja koguda makse. Nii sai nendest kohalikud asevalitsejad. Läänidest sai lõpuks perekonna
· Gregorius Suur. Valitsusaeg 590-604. Korraldas roomlaste suhteid langobardidega, juhtis Rooma linna kindlustamist. Rajas kloostreid, oli kristlaste vaimne juht, edendas ristiusu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule Gregoriuse koraalile. Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane". · Kirikukümnis Karl Suure seadustatud muistne komme. Sissetulekutest 1/10 kirikule. Kogu keskaja jooskul kirikul püsiv sissetulek. · Kloostrid kujunesid eremiitide kogukondadest. · Püha Benedictuse kloostrireeglid. Benedictus Nursiast elas 5. ja 6. saj vahetusel mungana Itaalia kloostrites. Otsustas ise kloostri asutada. 529. a Monte Cassino klooster Apenniini mägedes. Peamine alandus ja distsipliin, kõigest isiklikust loobumine, kloostrit ei tohtinud vahetada.
plaanis kui kodanikuühenduste kaudu? • Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja rahvuse sünd. • Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks). • Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid. • Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita • Kaotati kirikukümnis - dîme • biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse • Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused • Kehtestati ühtne mõõdusüsteem • Kaotati gildid • Vähendati riigi sekkumist majandusellu Kirik sai prantsuse enamiku kirikuga, inimesed sai võrdsed seaduse ees, nemad said isikuvabadust, töövabadust, vabategevust. Prantsuse revlutsiooni deviis “ Vabadus, võrdsus, vendlus”.
maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud. Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused. Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid. Eestlaste kohustused: - kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang) - hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam) - kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse - preestri ülalpidamine - teotöö (e. mõisategu)- mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) - vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) - sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid
vastaste füüsiline hävitamine. 14. Jakobiinide juht= Maximilien Rebespierre. 15. Miks kutsutakse jakobiinide võimuloleku aega diktatuuriks= Riiki juhtis 12 liikmeline rahvakomitee. Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt. Kiirkorras kohtumõistmine. 16. Mida muutis Prantsuse revolutsioon= Vabariigi kehtestamine, kuningavõimu kukutamine, seisuste kaotamine, inimeste võrdus, feodaalkohustuste kaotamine, talupojast sai maaomanik, kaotati kirikukümnis, diktatuur ja terror, kümnendsüsteem, muutus mood, dokumentide hävitamine, vaimulikud abiellusid, üldine valimisõigus. Napoleoni sõdade ajastu 1793-üldine sõjaväekohustus 1. Napoleon Bonaparte= Elukutselt väejuht ja keiser. 2. Napoleoni tee võimule= 1799 korraldas riigipöörde. Valitses esialgu konsulina, hiljem lasi end keisriks kuulutada (1804). Monarhia prantsusmaal teostati- keisririik. 3. Napoleoni ümberkorraldused= seadustekogu, parandas
kuningal õigus yühistada. Rahvuskoguga liitus ka osa aadelkonnast. Revolutsiooni.... 9. Juunil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks ja alustas põhiseaduse koostamist. Hakati looma rahvuskaarti 14. Juuli 1789 vallutati Bastille'i kindlusvangla. Kuningas oli sunnitud alluma Asutavale Kogule. Üle kogu riigi toimusid munitsipaalsed revolutsioonid. Augustid 1789 kaotati seisuslikud ebaõiglused, kaotati kirikukümnis ja talupoegadel teotöö. Võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 1790 kaotati aadliseisus 1791 võetakse vastu Asutava kogu poolt põhiseadus. 1. oktoober 1791 tuli kokku Seaduslik Kogu. Seal oli kaks olulist poliitilist jõudu: manarhia pooldaja ja kuningavõimu kukutaja ehk jakobiinid. Oli ka Poliitiliselt otsustamatuid soo. 1791 juunis kuningapere põgenemiskatse. Vabariigu välja kuulutamine
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena.
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel
I moodne sõda. 48.Riik ja ühiskond Prantsuse revolutsiooni ajal 1789-1799 17.juunil 1789 kuulutas III seisuse esindus end Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused. 9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu Täidesaatev kuningas, määras ministrid, veto õigus Sõltumatu kohtuvõim
tühistada. Edasi nimetasid ennast Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. 2. Bastille'i vallutamine 14. juulil 1789. aastal vallutati Pariisis rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud kindlus 3. Kaotati seisuslikud eesõigused võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel. Talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 4. Kuninga kukutamine ja vangistamine kukutati kuningavõim, tänu millele sai võimalikuks vabariigi väljakuulutamine 5. Vabariigi väljakuulutamine kuningal ja tema pooldajatel enam riigis võimu ei ole. Miks ja millal said jakobiinid võimule, kelle vastu kasutati terrorit ja kui ulatuslik see oli? Nimeta terrori 2 põhjust?
Toimus 1210.a. Madisepäeva lahing- Sakala vanema Lembitu eestvõttel Eestimaa põhimaakondadest kokku kogutud suur malev kohtus ristisõdijate eliitväega. Lahing lõppes eestlaste kaotusega 1217.a. Lindanise lahing- 1219. aasta juunis Liivimaa ristisõja lahing, kus revalased ja harjulased ründasid Tallinas Taani kuninga väge. Pärast eestlaste edukat algust nad põgenesid Taani väe ülekaalu tõttu. Vana-Liivimaa- 13-16. saj Eesti ja Läti alad. kümnis- Ehk kirikukümnis, kogu Euroopas kirikule korjatud maks. Umbes üks kümnendik saagist. hinnus- Kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. adramaa- Talumaa, mida jõuti üles harida ühe adraga. 12-13.saj Maapäev- Toimusid Valgas ja Volmaris 15 sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine. rüütelkond- Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendus
Tekkis läänikorraldus; eestlastega sõlmiti maakonniti lepingud, kus fikseeriti eestlaste õigused ja kohustused, aja jooksul õigused aina vähenesid ja kohustused, koormised kasvasid. 14.Miks puhkes tüli Liivi ordu ja Riia piiskopkonna vahel ja kuidas see lahenes? 15.Milliseks kujunes eestlaste õiguslik olukord? Milliseid kohustusi tuli neil kanda? Nad jäid isiklikult vabadeks ehk neid ei pärisorjastatud. Kohustused: kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö, sõjalised kohustused 16.Kuidas kujunes kohalik aadel? Miks oli vaja läänistada maid vasallidele? Miks ordu aladel maid ei läänistatud? Püsivate kolooniate rajamiseks kutsusid võimud uutele aladele juurde ka teiste hulgast aadlikke, peamiselt sakslasi. Maad oli vaja läänistada, et saada juurde sõjalist jõudu. Ordu ei vajanud sõjalist abijõudu. 17.Nimeta keskaegsed linnad Eestis? Millal sai Tallinn linnaõiguse?
maaisand(aadlik, kirik) - maa omanik tal oli mõis- maaisanda suur majapidamine sinna kuulusid hooned, mets, põllumaa ja talumaa mida renditi välja talupoegadele ja siis nad kasutasid seda koormised-talupoegade kohustused maa kasutamise eest teotöö- talupoja kohustus isanda mõisa põlde harimas käia naturaalandam- maa isandale antavad karjasaadused ja põllusaadused raharent- maaisandale makstav raha kirikukümnis-andam kirikule 1/10 saagist pärisorjus- talupoja sõltuvuse vorm pärisorjus oli see kui talupojal oli sunnismaisus(ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada) ja talupoegade müümine maast lahus
piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus · Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1. puudus isiklik vabadus teda võis müüa, osta, vahetada, kinkida, pärandada jne 2
Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna
2) iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana; Kirik oli organisatsioon. Kirikusse kuulus esimene seisus ehk vaimulikud. Kirik oli püha pind ning koht kus lunastati patte. Kiriku sakramendid olid ristimine, leer, armulaud, abielu, pihtimine, vaimulike ametisse pühitsemine, viimne võidmine (7 sakramenti). Kirikud ja kloostrid olid keskaja rikkaimad asutused. Peamisteks sissetulekuallikateks olid kirikukümnis ja igasugused võimalikud annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ning hiljem pääseda taevariiki. hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis samuti omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut. Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Kõik etendused, raamatud jms põhines piiblil , kirikujutustustel. 3) selgita linnade tekkimise põhjusi. Kuidas funktsioneeris linnaühiskond? Linnade tekke põhjused: rahvaarvu kasv, põlluharimisviiside täiustumine,
pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid?
Armulaual said ilmalikud vaid leiba Armulaual said kõik nii veini kui ka leiba Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus (tsölibaat) Vallalisus vaid munkadel Kuidas kirik raha teenis: kirikukümnis (1/10 saaagist), annetused, indulgentside müük (patukustutuskirjad), simoonia (kirikuameite müük) *Gregoorius VII reformid Investituuritüli- tüli paavsti ja keisri vahel vaimulike nimetamise pärast, paavsti võit. Ketserlus- usuline väärõpetus, ida katoliku kirik heaks ei kiitnud, ketserid olid ohuks kirikuvõimule. Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks. Vaimulikud ordud: benediktlased, tsisterlased, tegevuseks palvetamine ja töötegemine
mõisarentniku koormised õigused, koormised peale kaebamine Mõisategu, 18. sajand Venemaa pärisori Õigus loonusrent, vallasvarale kirikukümnis, restitutsioonikohustused loonusrent, pearahamaks 4. Mis oli pearahamaks ? Miks tekkisid pärast selle sisse seadmist rahutused? Asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Rahutused- sest need olid liiga kuradi kõrged 5
aastal. * Vakuse kolm olulist tunnust: 1. kindel territoorium e vakupiirkond, 2. maksude tasumine – vakuõigus 3. maksude sissenõudja kostitamine maksukohuslaste poolt e vakupidu. Vakuseid kasutati 16.–17. sajandini. Termin esineb kirjalikes allikates. * Uue võimu kindlustumine maapiirkondades oli aeganõudev. Tõenäoliselt piirdus see esialgu vaid kohaliku rahva maksustamisega. Esimese koormisena kehtestati nähtavasti kirikukümnis. Hinnus – kindlaks määratud suurusega maks Kümnis- osa saagist, algselt olnud ilmselt kümnendik saagist, hiljem kasvas veerandini. Maksud määrati talude kaupa. Maksude tasumise korraldasid vakuse adratalupojad ühiselt. Algselt peeti sügiseti vakupidu, mis asendus vastavate loonustasudega. Algselt maarahval ka sõjaväekohustus. Asendus tulirelvade tulekul, kui tekkis palgaarmee, vastava maksuga. Toimis naturaalmajandus
Õiguslik seisund muutus halvemaks, sest nii Eestimaal kui ka Liivimaal anti välja ametlikud dokumendid mille järgi talupojad tunnistati pärisorjadeks(1645. Aastal). Peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Nad võisid talu pärandada ning kümnise maks oli tasakaalus talu saagiga. 6) Mõisad, nende peamine sissetulekuallikas. Eesti kui Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas talirukkis ning oder, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda
Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada. Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati Põlluharimine kolmeväljasüsteemis: nööri- e lapimaade süsteem väljasund ; kivikoristus, kiviaiad 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus: Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike õigusaktidega fikseeriti (puudub isikuvabadus, puudub relvakandmisluba)
Parlament ründas kirikupoliitikat, ei meeldinud kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes. Sekkus aktiivselt täitevvõimu tegevusse, hukati kuninga abiline Strafford. Parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul. Parlament kunnist sõltumatuks. 1641 tegelik võim parlamendi kätte. Ainult parlament võib makse koguda. Ministrid vastutavad parlamendi eest. 4jan 1642 parlament laiali. Saba parlament koos alates revolutsiooni algusest. Rahvale ei meeldinud. Kirikukümnis alles, talunikele polnud maad antud, ususallivuse rakendumist polnud. Pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt järgmistesse parlamentidesse. 1653 läbi tänu Cromwellile. Väike parlament Cromwelli parlament. Kõrvaldas need kes talle ei meeldinud. Liikmed olid valitud puritaanide koguduste poolt. Uusaadlik Tarastamine protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Puritanism inglismaa kalvinistide liikumine. Kirik tuleb puhastada igast saastast
Elu maal õp lk 52 68 JOONISTA SKEEMINA KESKAEGNE MAAOMAND. Tee tabel (kaks lahtrit): Koormise liik Milles seisnes? Teokohustus talupoeg pidi oma isanda põldu kündma, aitama põllu ja ehitustöödel, täitma voorikohustust. talupoeg pidi osa oma saagist ja rahast isandale andma. Naturaalandamid talupoeg pidi andma osa oma viljasaagist ja kariloomadest koguduskirikule. Kirikukümnis 4.ÜLESANNE Kirjuta lühikokkuvõte teemal Keskaegne linn /kasuta järgmisi kavapunkte: tekkimine, arhitektuur, juhtimine, linnakodanikud, õiguskorraldus, kaubandus/. Rooma riigi kukkumisega kadusid ka vanaaja linnad. Keskaegsed linnad tekkisid inimeste arvu kasvuga, põlluharimisviiside täiustumisega, põllumajandustoodangu kasvuga, käsitöö ja kaubanduse eraldumisest põlluharimisega, ja kaubavahetuse elavnemisega. Käsitöölised ja
läbi viima valitseja, monarh toetus ametnikkonnale, talurahvapoliitika uued külad ja talud ning uued maakoolid. WILHELM I surus läbi enda kroonimise kuningaks, PREISI KUNINGRIIGI LOOMINE ja Preisi teaduste akadeemia. *REFORMIKATSED SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI EEL Vaata TURGOTI ja NECKERIT. *AUGUSTIDEKREEDID : / Feodaalid kaotasid väljaostuta isiklikud eesõigused / Kaotati talupoegade kohustused / Kaotati kirikukümnis *,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" : / 26. august 1789 a .Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule, vastupanule. / Mõtete ja arvamuste vabadus. / Omand on püha ja puutumatu. *1790 1791. AASTATE REFORMID Haldusreformid loodi departemangud, uus kohtusüsteem, ,,rahukohus" pea institutsioon, aadliseisuse kaotamine. 91 Tsunftide kaotamine, Le Chapelier´ seadus, mis keelas kõik streigi ja töölisliikumise. *1791 AASTA KONSTITUTSIOON
Europas. Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel. Sinod-- piiskopkonna vaimulike koosolek Kirikukatsumised-- kontrolliti, kuidas kuulutatakse jumalasõna, kuidas preestrid rahvast õpetavad, millised on usuelu väärnähtused Toomkapiitel-- kõrgeim vaimulike kolleegium Missa-- pidulik jumalateenistus katoliku kirikus Suuremahulise töö maarahva harimisel ja jumalateenistustel tegid kihelkonnapreestrid. Neid aitas ülal pidada kirikukümnis, koguduseliikmete annetused ja maalapilt saadav tulu. Rahvale tuli jagada seitset sakramenti (ristimine, leeritamine, laulatus, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine) ja õpetada jumalasõna. (Meie Isa palve, 10 käsku ja "Ave Maria") Erinevate mungaordude kloostrid Eestis keskajal Tsistertslased-- liikmete sihiks tegeleda üksinduses põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega (Kärkna ja Padise kloostrid)
annaabi.ee 
