rahvaliidrid? Pakuksin välja järgmise seletuse. Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne. Kui sellekohast kirjandust uurida, siis võib üsna kergelt tekkida petlik mulje, et eliit oleks nagu masside (?) poolt demokraatiast välja tõrjutud. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid rühmi, vähemus- ja huvigruppe, kusjuures rikkad ja haritud on kõikides võimuorganites esindatud veel kõige võimsamalt. Hoolimata sellest käsitletakse demokraatiata rahva enamuse lahutamatu omadusena ja osana ning iga selle liige ise mõtestab enda jaoks lahti, mis see demokraatia on, ning sel moel moodustub tervik, demos, kes ise ka määrab, mida see demokraatia siis tähendab. Väikeste osadena selle ebamäärase demokraatia hulgas on ka need täpsemad demokraatia määratlused, mille annavad
erinev ja erinevates maades kehtivad vastavalt valitsemisvormile ka vastavad seadused ja reeglid, millest selle riigi kodanikud peavad teadlikud olema ning neid täitma. Eesti jaoks ei ole vähemuse võim enamuse üle probleemiks, kuna Eesti riigis on üldjuhul enamuse võim ülekaalus. Eesti riik üldjuhul arvestab oma rahvaga ja teeb kõikvõimaliku, et rahvas oleks õnnelik. Vähemuse võim enamuse üle võib tuua kaasa mitmeid probleeme alustades rahvarahutustest ja lõpetades sõjaga. Kui vähemus otsustab ja enamus pole nõus, siis üldjuhul kisub ikka ,,sõjaks" küll, kuna enamuse arvates, see nii ei peaks/tohiks olla. Tänapäeva ühiskond siiski ei tule sellega toime, kui vähemus otsustab enamuse üle, kuid samas on inimesed ise selles süüdi. Näiteks, kui 100 inimest, nendest 20 otsustavad ühe seaduse kasuks ja teised 80 ei näita huvi üles, siis kindlasti võetakse selle vähemuse arvamust arvesse, kuna teised seda ei teinud
Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha) · Kahjumiga ettevõtete sulgemise tõttu tööpuudus · Majandus hakkas taas tõusma tänu kõrgtehnoloogia arendamisele töökohad tulevad tagasi Sisepoliitika · Probleem Iirimaa (Põhja) Usulised vastuolud katoliiklaste ja protestantide vahel o Iirlane katoliiklane (vähemus) o Inglismaa protestant Vähemus tahab Põhja-Iirimaaga ühineda · Rassilised probleemid - Sisseränne kolooniatest Välispoliitika · Kolooniate iseseisvumine Inglased kaotavad oma positsiooni, mõjuvõimu vähenemine. Kolooniate iseseisvumine läheb valutulult. · Suessi kriis Kanalit üritati enda valduses hoida. · Ühinemine Euroopa Liiduga alles 1973 aastal Prantsusmaa: Valitsemine ja sisepoliitika:
töökohaga teenib üsna palju. Kas see on demokraatia täies hiilguses? Valimistel lubab iga erakond midagi teha, et ikka neid valitaks, kuid kõik lubadused unustatakse äkki, kui võidetakse koht riigikogus. Väga mitmed probleemid, mida kodanikud on kurtnud jäävad tegemata, kuigi lubatakse, et sellega tegeletakse. Peale selle, et poliitikud ei anna endast parimat, et parandada meie riigi elu on demokraatial teine puudus. Vähemus allub enamusele. Kui toimuvad valimised, võidab see, kes saab kõige rohkem hääli, kuid mis saab nendest isikutest, kes pooldasid hoopis kedagi teist. Need inimesed peavad leppima. Sellise olukorraga võivad kaasneda isegi protestid, sellele võib järgneda kaos ja halvimal juhul riigi lagunemine. Näiteks kõige hullemad olukorrad on mitmetes Islamimaades, kus asi on väljunud kontrolli alt ning inimesed mässavad. Võimatu,
ning Eesti kodanikke ühendava riigiidentiteedi tugevnemine (RIP 2008-2013, lk 114). Õigusliku ja poliitilise integratsiooni probleemiks on mitte-eestlastest kodanike tõrjutuse tunne, seda eelkõige poliitilises sfääris, mis avaldub ka nende väheses esindatuses riigi juhtimises, ning teisalt poliitilise eliidi kohati väljendatud ebakindlus muust rahvusest inimeste poliitilise kaasatuse kasulikkuse osas (RIP 2008-2013, lk 114). See tähendab seda, et mitte-eestlased, eelkõige vene vähemus ei ole huvitatud poliitilisest elust ja tunnevad ennast välja jäetuna. Seda võib tuua üheks põhjuseks, miks on venelaste osakaal valimistel võrdlemisi madal nad lihtsalt ei näe põhjust valima minna, kui poliitika on neist võõrandunud ja ei puuduta otseselt ega isiklikult neid. Kodanikuaktiivsuse ja ühiskondlike organisatsioonide rolli ei tohiks kindlasti integratsiooniprotsessis alahinnata. Eesti- ja venekeelsete inimeste osalusaktiivsus
Dividendid(deklareeritud) $20 000 $20 000 Dividenditulu $19 000 Müüdud kaupade kulu $130 000 $40 000 Tegevuskulud $20 000 $14 000 Deebetsaldod kokku $588 000 $265 000 Kreeditsaldod kokku $588 000 A. Konsolideeritud aruannete töötabeli koostamine seisuga 31.12. 2007. Ostuanalüüs Emafirma osalus Vähemus osalus Kokku 95% 5% 100% Investeeringu 168421- soetusmaksumus 160 000 160000= 8 421 160000/95%= Omandatud omakapitali bilansiline maksumus Sid Aktsiakapital 120000*95%= 114 000 120000*5%= 6 000 Sid saldo
o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja. Bosnia sõda on läbi, jagati ära rahvuse järgi, 5 presidenti. · Makedoonia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.09.1991 Kulges veretult o Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaset ja valitsusvägede vahel. · Montenegro: o Kuulutas end iseseisvaks 03.06.2006 o Eurotsooni ei kuulu, kuid rahaühikuks on euro. · Kosovo: o 1998 algas sõda serblaste (Serbia väed) ja albaanlaste vahel (Kosovo Vabastusarmee) vahel o Serbia proovis Kosovo albaanlasi riigist välja saata o Tulemuseks olid NATO õhurünnakud Serbiale
talurahvakultuuri mõjutanud saksa valgustusfilosoofia ja Prantsuse revolutsioon, nende tulemuseks on eesti rahvuse praegusaegne eneseteadvus. Nüüdisajal saab tõelistest kunstidest ja kultuurist osa umbes 10%, ülejäänud osa rahvast saab vaid kaudselt. Seega on kunstide mõju eesti kultuurile asümmeetriline. Oluliselt avaldab eesti kultuurile mõju meedia koos oma kollase ajakirjandusega. Suur hulk eesti elanikke loeb just meelsamini kollast ajakirjandust ja vähemus keskendub tõeliselt tähtsatele uudistele. Samuti on Eesti probleemiks ingliskeelsete väljaannete tõlkimine, kuna muid keeli eriti ei osata. Siit tulenevalt tekib probleem, et rohkem teatakse just inglise keelt kõnelevates riikides toimuvast ja muudes paikades toimuv jääb tahaplaanile. Ammustest aegadest on eesti kultuuri mõjutanud ka Vene mõjusfäär. Vaen venelaste vastu on püsiv, kuna nad elavad siinsamas ega lase vanadel haavadel lõplikult paraneda
prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antwerpen, Brugge, Namur kolmest piirkonnast koosnev liitriik Põhjas asub Flandria lõunapool asuvas Valloonias Riigi idaosas on ka väike saksakeelne vähemus, kuhu kuulub 70 000 inimest Rahaühik: frank Pealinn Asub Flandria lõuna piiri ääres Elanikke: 145 900 Pindala: 32,61 km² vapp lipp kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune Lõunatorn kõige kuulsam aga Atomiumi monument Manneken Pis (Pissiv Poiss). Seal asub mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Neist olulisimad on NATO ja Euroopa Liit. Pinnamood
erinevad. vahel – mõnikord. Tule mind vahel vaatama. vahest – võib-olla. Tüdruk on vahest ära eksinud. vast – alles. Vastsündinu. Vast valminud maja. Oled sina vast imelik! õieti – õigupoolest, tegelikult. Tüli algas õieti tühjast asjast. õigesti – veatult, eksimatult. Vastand: vääralt. Lahendas ülesande õigesti. enamik – suurem osa. Enamik lapsi või laste enamik haigestus. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. enamus – arvuline ülekaal. Vastand: vähemus. Parlamendi enamus. Klassis on poiste enamus, poisid on klassis enamuses. enne (ajaline) – Enne lõunat. Kus ta enne (= varem) oli? Enne (= esmalt) mõtle, siis ütle. Enne kui koju lähete, lõpetage töö. ennem – pigem. Ennem surm kui niisugune elu. erakordne – haruldane, harukordne. Neiu erakordne ilu hämmastas kõiki. erakorraline – mittekorraline. Erakorraline meditsiin. Riigis kehtestati erakorraline seisukord. järel – Suve järel tuleb sügis. Käib mu järel nagu vari
Milline on minu unistuste valitsus? Minu unistuste valitsus peaks olema mitmekesine, valitsus ei tohiks koosneda ainult ühepoolsetest erakondadest. Valitsuse opositsioonis võiks minu arvates olla nii parem kui ka vasak poolne erakond. Muidugi ei leitaks siis alati ühtseid kokkuleppeid, kuid see annaks võimaluse muuta riiki mitmekesisemaks. Kunagi ei saa riiki juhtida ainult ühte vaatevälja järgides, tuleks kasutada ära kõiki variante ja väljavaateid. Tegelikkuses võiks olla isegi vähemus valitsus, sest see omakorda annaks jälle võimaluse arendada Eestis kõiki probleeme. Vahel tundub mulle, et riigikogu võiks koosneda 51 saadiku mandaadist ning ei oleks mitte erakondi vaid oleks ainult üksikisikud. See aitaks kaasa sellele, et poliitikud ei hääletaks erakonna mõjul, vaid nad seisaksid täienisti enda vaateväljade eest, just selle eest mida nad on oma valijatele lubanud. Ma usun, et just selline oleks kõige demokraatlikum riigikogu
laengu kuid elektri laengud. Seda nähtust nimetatakse elektriseeritud kehaks. 2.(4p) Laetud keha ümbritseb alati elektriväli, mis levib kiirusega 300 000 km/s Laetud keha läheduses on elektrivälja mõju tugevam, kehast eemaldumisel mõju nõrgeneb. 3.(2p) Positiivselt laetud keha A elektrivälja asetati neutraalne keha B.(joonis) Välja mõjul paigutuvad elektronid neutraalses kehas ümber nii, et ühes otsas tekib elektronide paljusus, teises otsas elektronide vähemus. 3.1 (2p) Näidake joonisel laengu jaotuvus kehas B. 3.2 (4p) Tehke analoogiline joonis ja näidake laengu jaotuvus neutraalses kehas , kui see asetseb negatiivselt laetud keha elektriväljas. 4. (8p) Lõpetage laused 4.1 Elektrijuhid on ained , milles on palju vabu elektrone. 4.2 Mittejuhid on ained , milles on väga vähe vabu elektrone. 4.3 Elektrolüüdid on happed , alused või soolalahused. On elektrijuhid. 4
Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa? Eestlaste muistne Vabadusvõitlus toimub 1208- 1227.aastal. Vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks kaotusega. Miks said eestlased muistses Vabadusvõitluses lüüa? Üks peamisi põhjusi oli kindlasti eestlaste vähemus. Eestlasi oli võrreldes ristisõdijatega tunduvalt vähem. Nii ristisõdijad, taanlased, kui ka rootslased said alati sõdijaid juurde tuua, kuna nende rahvaarv oli tunduvalt suurem, eestlaseid oli, aga väga vähe ning nad ei saanud teistelt riikidelt endale sõjaväge juurde tuua. Ordurüütlite vallutussõda toetas Lääne- Euroopa tähtsaim ja mõjukam jõud- Rooma katoliku kiri. Ristisõdijaid tuli iga aastaga juurde, kuna kirik lubas kõigile ristirüütlitele patukustutust
e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. h) Kehtestati Eesti vähemus rahvustele kultuur autonoomia, mille algusel moodustati juudi ja saksa kultuuri nõukogu, kes tegelased omakeelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. i) K. Pätsi diktatuuri kehtestamise järel suurenes riiklik kontroll erinevate kultuuri valdkondade üle ja piirati loomevabadust. Osad kultuuritegelased läksid majanduslikel põhjustel kaasa valitseva reziimi ülistamisega; teised loobusid protsestiks loome vabaduse piiramise vastu aktiivsete loomingulisest tegevusest. Kultuuritegelased.
6) Mõisted: · Vaikiv ajastu-puudus sõna vabadus , keelustati organisatsioonid , kontrolliti ajalehti , sõjaväe kaitse seisukord · Riigivanem-isik kes juhtis valitsust · Asundustalud/maareform-suur majapidamised asendati väiksemate taludega , kompenseeriti hästi , oli suur tähtsus talupoegadele · Vapsid-vabadus võitlejad , nende liikumised keelustati · Kultuuriautonoomia-vähemus rahvatele kultuuri arendamise võimalus 7) Iseloomusta kultuurielu maailmas kahe ilmasõja vahel (vabas vormis, 3 lauset) Esimene maailmasõja võitjad arendasid kunsti ja teadust. Eriti arendati füüsikat , arenes välja tuuma füüsika haru.USA-s tuli Broadway , dzäss ja modern tants. 8) Eesti kultuurielu kahe ilmasõja vahel nimeta olulisemad muudatused hariduses (3) Talupoja kultuurist sai kõrgkultuur. Loodi kutsekoolid, muutus tähtsamaks gümnaasium. Tartu Ülikool
ja toimuvad ka tänapäeval iga nelja aasta tagant. Võistlusaladeks olid näiteks staadionijooks, maadlus ja viievõislus. Tuleb välja, et tänapäeva olümpia pole kuigi erinev antiik olümpiast. Antiik- Roomas tekkis uus usk, ristiusk. Kuigi see oli algselt keelatud, ei takistanud see ristiusu levikut. Pärast seda, kui keiser Constantinus legaliseeris ristiusu, sai sellest kiiresti valitsev religioon. Kiiresti levis see ka teistesse Rooma linnadesse. Paganausulistest sai selge vähemus elanikonnast. Tänapäevalgi on ristiusk üks valitsevaid religioone maailmas. Seega antiikaeg on mõjutanud tänapäeva väga tugevalt. Alguse said uued teadused, meelelahutuslikud teatrid, olümpiamängude traditsioon , tekkis demokraatia ja paljudesse riikidesse levinud ristiusk.
< deiwos Siit ka ürg-indoeuroopa ülijumala nimi Dyaus. Läänemere-soome omasõnad taeva kohta: juma, ilma 2. Polüteism (kr. poly palju + theos jumal) – paljude jumalatega usund. Jumalausundite ajaloos valdav. Henoteism (kr. henos üks + theos) on vaheaste teel ainujumalausundile Näide: El – läänesemiidi taevajumal, esimene teiste jumalate seas > Jahve – judaismi ainujumal 3. Monoteism (kr. monos üksainus + theos) – ainujumalausund. Jumalausundite ajaloos vähemus. Võimalikud vaated religiooni päritolust: Leiutis – jumal on välja mõeldud Avastus – jumala olemasolu on avastatud Antu – jumalm ise on ilmutanud inimesele enda olemasolu Inimene on põhimõtteliselt Homo religiosus ehk religioosne inimene. Ei ole teada ühtegi ilma religioonita hõimu või rahvast. 99% (piltlikult öeldes) ajaloo kõikidest religioonidest on juba olemas olnud ja hävinud koos nende kandjatega, sest igal ürgaja hõimul oli ju enda usund.
Kohtusüsteem täidab ka kontrolli funktsiooni, mis peaks olema sõltumatu ning arenenud riikides on see suuresti nii. 3.Demokraatlikus riigis säilitatakse arvamuste pluralism. Repressioonid "eriarvamuste" vastu mõistetakse hukka. See sunnib ametivõime kuulama ühiskonna erinevate sektorite ja erinevate poliitiliste jõudude arvamusi. 4.Demokraatlikus riigis saate pidada miitinguid, korraldada rongkäike ja näidata oma arvamust. Eriarvamusel olev vähemus võib olla alternatiivsete eesmärkide ja nende saavutamise viiside kandja, kuid ei saa samal ajal enamust takistada. Kui enamus viib süsteemi seisma, saavad nad kuulata vähemuse häält. Kuid ühiskond ei usalda teisitimõtlejaid tavaliselt pikka aega. 5.Demokraatia loob teatud võimalused sellistele inimeste esindajatele, kes suudavad suunata riigi jõupingutusi ühiskonna probleemide lahendamiseks. Minu arvates tuleks demokraatiat
eesti aladele tulnud riigiusuks vene õigeusk. Balti erikord kindlustas tugevalt rüütelkondade võimu maapiirkondades, linnadesse rüütelkondade võim üldjuhul ei ulatunud. Eesti talurahva olukord halvenes, eriti sotsiaalne ja õiguslik, ning eesti aladel püsis pärisorjus. Ilma Balti erikorrata oleks, kas eestlased saanud pärisorjusest vabaks, või oleks läinud pärisorjus rangemaks. Kuna eestlased olid vähemus rahvus ning väga väike ning väga paljudel puudus kõrge haridus siis oleks lihtne olnud neid orjastada. Kui eestlased oleks tahtnud saada vabaks talupoja staatusest, oleks see kaasa toonud paratamatult saksastumise, kuna aadlikud ja kõrgemad võimu kandjad paljud olid saksa soost. Kuid Balti erikorra tõttu ei olnud see sunniviisiline. Kui poleks olnud Balti erikorda, siis suure tõenäosusega oleks eesti ja Liivimaa alad võetud sunniviisiliselt Venemaa alla
+ Demokraatia tagab rahvale - Üks ideoloogia vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus - Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine + Mitu ideoloogiat - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut
Vene Erakond Eestis (VEE) Vene Erakond eestis on asutatud 01.oktoober 1994. Ise peavad nad ennast 1920. aastal loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglasteks. 1996 aastal VEE'ga Vene Rahvapartei (VRP). Hiljem ühinevad nendega veel Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ) ja Konstitustioonierakond (KP). Nende praegune esimees on Stanislav Tserepanov, kes sai selle koha aastal 2002. Nende ideoloogia on vene vähemus, konservatiivne. Kodanike põhiõigused ja vabadused Tuleks vähendada kodakontsuseta inimeste arvu riigis, teiseks riigi keeleks sätestada vene keel. Samuti peaksid kõikidel olema võrdsed õigused vaatamata rahvusest, soost ja poliitilistest õigekspidamistest. Majanduspoliitika VEE seisab tarbija õiguse kaitse eest. Samuti tahetakse pensionärid ja paljulapselised pered vabastada maksudest
4% Religioon · Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. · Valdav osa venelastest on õigeusklikud. · Mitmed suuremad vähemusrahvused on valdavalt muslimid ehk moslemid Ukraina Ukraina usud Ukrainas on levinud neli usku: · Ida-õigeusk (Ukraina) · Kreeka katoliiklus · Katoliiklus · Judaism Ukraina rahvas · Ukraina elanikest moodustavad ukrainlased (77,8%) ja venelased (17,3%) · Ukrainas elavab ka teisi rahvusi- vähemus rahvastest kõige rohkem on valgevenelasi (0,6%), nende järel arvuliselt tulevad moldoovialased (0,5%) Ukraina asukoht Ukraina keel · Ukraina keel kuulub idaslaavi alagrupi slaavi keelte hulka · Ukraina keel kasutab kirillitsa kirja · Umbes 42-47 miljonit inimest räägib ukraina keelt Ukraina murded · Ukrainas on 3 põhilist murret: · Edela rühma (punane kaardil) murre · Kagu rühma (kollane kaardil) murre
ütleb. Demokraatial ning mitte-demokraatial on omad plussid ning miinused. Demokraatlikus riigis on rahvas iseseisev, neil on võrdsed demokraatlikud õigused ning majandust ei saa riik juhtida. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu, on võimalus areneda ning on lubatud ka mitu ideoloogiat, aga samas on demokraatial ka miinuseid nagu nt. bürokraatia, liigne aeglasus, äraostetavus, alati on enamuse võim vähemuse üle, vähemus jääb alla. Winston Churchill on ütelnud:" Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Mittedemokraatliku riigi plussideks on asjaolu, et karmikäeline valitsemine hoiab majanduse stabiilsena, aga see on ka ainuke suur pluss, miinusteks on inimõiguste rikkumine, demokraatliku valitsuse puudumine, sõnavabaduse puudumine, ning piiratud ettevõtlus.
· Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut Demokraatlikud liikumised: liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid DIKTATUUR Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle Alaliigid: Diktatuurid jagatakse: 1)autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte,
Aristoteles Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi 10. klass Tema elust Ta elas 384322 e.m.a Oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor. 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Platoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Tema arvates mõni asi tekib ise, mõni mitte. 1. Loomulikud on need asjad, milles end...
Mõjuvaks põhjuseks loen ka seda, et eestlased olid valmis ainult lühiajaliseks sõjaks. Nende linnused ja sõjariistad ei pidanud vastu pikaajalises sõjas. Alguses isegi suudeti vastu panna ja rootslased löödi tagasi. See kurnas kõike väljapannud eestlasi ja puudus tuli elavjõust. Muistset vabadusvõitlust poleks minu arvates suudetud võita, sest eestlased tegid niigi päris head tööd oma maa kaitsmisega, aga sõjaline ja liitlaste vähemus viis nende võiduvõimalused lootusetult alla. Vaenlasel oli olemas kõik võidu eeldused, mida nad ka ära kasutasid.
Teiseks põhjuseks oli see, et eestlased ei tunnistanud ristiusku. Eestlastel polnud piiskop Albertile vastu panna tõelist valitsejat. Seetõttu ei tulnud kõne alla, et eestlased võtavad ristiusu ise vastu ja säilitavad poliitilise iseseisvuse. Eestlasel olid ka keerulised suhteb naabritega. Liivlastega oli raske, latgalid tahtsid kättemaksta, venelased oli kord liitlased teine kord vaenlased ja puudus ka koostöö. Eestlased kaotasid vabadusevõitluse sellepärast, et ei olnud ühtust, vähemus ja samaväärset relvastust. Järeleandmised venelastele, vallutajad suutsid rahvad üksteise vastu ässitada, vastastikused sõjakäigud, ühed barbarid alistati teiste barbarite abiga.
3. Sissejuhatus 4. Riigi üldandmed 5. Kliima, loodusolud, geograafiline asend 6. Rahvastik, majandus 7. Põnevaid fakte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Guinea-Bissau, õige nimega Guinea-Bissau Vabariik on riik Lääne- Aafrikas. Ainult 14 % selle riigi elanikkonnast räägib riigi ametlikku keelt ehk portugali keelt. Põhilised religioonid on Aafrika traditsioonilised religioonid ja Islamiusk, on ka kristlaste vähemus. Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhamadjo Riigihümn: Esta é Nossa Pàtria Bem Amada Kliima, loodusolud, geograafiline asend Rannikul on Guinea-Bissau reljeef tasane, rannajoont liigestab üksnes selle keskosas paiknev Geba jõe delta. Sisemaal laiuvad Bafatà ja Gabù
USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida, ega suutnudki sõdu ära hoida!! Enamik maailma suurriike liitus sellega, sealhulgas ka Suurbritannia. Eesti liitus sellega järgmisel aastal. Kokku lisandus hiljem lepingule allakirjutatutele peaaegu poolsada riiki. Tšehhoslovakkia kriis Aprillis-Maid 1938.a teravnes olukord Tšehhoslovakkia ümber. Seal oli suur ja mõjukas sudeedisakslaste vähemus, mis oli tollal suuruselt teine rahvusgrupp peale tšehhide. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusati Tšehhoslovakkias taga, õhutas vastuolusid ka tšehhide ja slovakkide vahel jne. Sõjaliselt üsna tugev Tšehhoslovakkia oli valmis end Saksamaa eest kaitsma, kuid ootas ka appi relvaga oma liitlasi: Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude Liitu. Kriis venis läbi 1938.a suve. Sooviti sõda ära hoida. 29
Maa 190 000 290 000 100 000 Võlakirjade võlad -205 556 -150 000 55 556 Muu 54 830 54 830 Kokku 690 000 955 556 265 556 Ostuanalüüs ja hinnaerinevuse jaotus Emafirma osalus Vähemus osalus Kokku 90% 10% 100% Investeeringu 1111111- 1000000 / soetusmaksumus 1 000 000 100000= 111 111 90%= Omandatud omakapitali bilansiline maksumus 690000*90%= 621 000 690000*10%= 69 000 1111111-
5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne. 6. Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine - võetakse omaks põlisrahva kultuur, kombed, keel ja ajalookäsitlus. Neist saab osa põlisrahvusest
koobastikud, järved ja kaevused. Puud katavad karsti kiltmaad. Suvekuudel ulatub veetemperatuur 27 kraadini, Talveks langeb 12 kraadini. Selles piirkonnas on oluline tegevusharu soolatootmine, seda aurutatakse ja kogutakse soolakäitistes. Rahvas ja kultuur Sloveenia 20 273- ruutkilomeetrilisel pindalal elab pisut vähem kui 2 miljonit inimest. Rahvastiku tihedus on väiksem kui enamikus Euroopa . Etnilised vähemused. sloveenid 88 % ülejäänud on vähemus rahvad serblased 2%, horvaadid 2 %, bosnialased 1 % . itaalased, ungarlased. Sloveenia ametlikuks keeleks on sloveeni keel mõndadeks sloveeni sõnadeks on näiteks Hommikust = Dobro jutro , Palun=Prosim , Tänan= Hvala, jah= Da , ei = Ne. Usundid ja sümbolid Roomakatoliku usund on Sloveenias levinuim ( üle 83 protsendi), sellele järgnevad kristlikud ortotoksid 2 protsenti ja mõned teised. Sloveenia garanteerib igale kodanikule usuvabaduse
Digilõhe – Olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs internetile. Sotsiaalne tõrjutus – Olukord, kus vaest inimest tõrjutakse ühiskonnad, kuna ta on madalamast klassist ning halvemal elujärjel. Identiteet – Inimese või grupi enesemääratlus – vastus küsimusele „kes me oleme?“ Identiteedi aluseks on sugu, rahvus, usuline kuuluvus või sotsiaalne klass. Etniline – Väljaspool enda koduriiki elavad rahvused. Etniline vähemus – Väljaspool oma koduriiki elavad rahvused, kes on riigis kui välismaalased. Vähemus –Rühm inimesi, kellel on oma eristuv enesemääratlus ehk identiteet ja kes mingil põhjusel antud ühiskonnas madalamal positsioonil kui domineeriv ehk valitsev rühm. Integratsioon – Olukord, kus säilitavad vähemused oma kultuurilise omapära ja keele. Assimilatsioon - kaotavad etnilise vähemuse esindajad oma kultuurilise eripära ning võtavad omaks põhirahvuse kultuuri,
Tekib timokraatia, mis on austusarmastajate ja auahnete võim. Sõjaliste kangelastegude eest austuse saamiseks on vaja sõdida. Niisugune riigikord on oma naaberriikidega pidevalt sõjajalal. · Sõjakäikudelt saadud sõjasaake hakatakse endale jätma ja oma varalaegastesse koguma. Tekib oligarhia, mis tähendab rikka vähemuse võimu. Tekib isiklik vara ja kõrgeimaks väärtuseks kujuneb rikkus. Domineerib ihalev hingejagu. · Vähemus ei suuda siiski püsida võimul, vaesel enamusel õnnestub kukutada rikkad oligarhid ning kujuneb demokraatia ehk rahvavõim. Keskseteks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Domineerib ihalev hingejagu. Kerkivad esile rahva juhid ehk demagoogid. · Kui üks demagoogidest kehtestab ainuisikuvõimu, tekib türannia. Türanni hinges domineerib täielikult ihalev hingejagu. Ta ei kontrolli oma ihasid. 3. Platoni poliitiline õpetus.
kaasaegsetele konstitutsioonidele. Kristlus, mis on kujunenud peamiseks usundiks Põhja-Ameerikas ning Euroopas, pärineb samuti Rooma riigist, kus veetis oma elu ka selle keskne tegelane Jeesus Naatsaretist. Kuigi algselt kummardasid roomlased sarnaselt paljudele teistele muistsetele tsivilisatsioonidele suurt hulka erinevaid jumalaid, siis aastal 381 sai suuresti judaismil põhinevast uudis-usundist impeeriumi riigiusk. Kristlased, kes seni olid olnud põrandaalune vähemus, said endale aja möödudes äärmiselt suure mõjusfääri, mis on säilinud tänaseni. Kuigi roomlased olid üldiselt pigem kopeerijad kui loojad, on kristlus midagi just sellele riigile omast. Tänapäevane kirjanduski võlgneb paljut rooma filosoofidele, luuletajatele ning ajaloolastele. Siiani loetakse ning tõlgitakse tolleaegsete mõtlejate töid, rooma keiser Marcus Aurelius on aga leidnud korduvat tsiteerimist näiteks president Ilvese kõnedes. Ilukirjanduslike ja arutlevate
See näitab kahtlemata seda, et eesti rahvas hoiab emakeelt au sees ega luba seda mustata. Nii kaua kui on inimesi, kes hoolivad enda päritolust, rahvuskuuluvusest ja emakeelest, ei ähvarda eesti keelt hääbumise oht. Eesti keel on tugev ja mitmekesine keel, mis peidab endas erilist omapära. Võõrkeelsed väljendid ei muuda meie arusaama emakeelest armastame ja hoiame teda endiselt. Väike protsent maailma rahvastikust kõneleb eesti keelt, kuid see vähemus on samas nii suur, et suudab säilitada ja edasi kanda meie üht suurimat rikkust, emakeelt.
Kodusõja tulemusel võimule sain Olivl Cromwell. Parlamentalism- Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlament Charles I (1625-1649)ajal: Pikk ja lühike parlament. Ülem-ja alamkoda, kõik riigis kehtivad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. Parlament James I ajal: Püssirohuvandenõu, kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid kuninga ja parlamendi tülli, tüli maksude kehtestamise pärast. Parlament vabariigi ajal: vähemus esindus, püsis armee toel. Parlament Stuartite ajal: Kahe parlamendi ühendamine- ühendatud kuningriik. James I 1603-1625 Parlamendile pannakse alus -The Bill of Rights(1689)-deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad.( kuningas ei saa peatada seaduste toimet, maksude küsimus jääb parlamendile, kuningas ei saa parlamenti laiali saata) Ameerika ühendriikide sünd- Iseseisvus sõda 18.saj. 7.aastane sõda- 1756-1763:
Freidrich A. Von Hayek- vabas turumajanduses tekib spontaanselt efektiivsem süsteem kui tsenraalse planeerimise teel. Turg on kõige täiuslikum aju meie planeedil. Avaliku arvamuse mõiste kaks külge Avalikkuses esitatud arvamused Jürgen habermas: avalikkuse kujunemine Arvamusliidrid, ajakirjanikud, vaimueliit Meedia analüüs (kontentdiskursuse analüüs) Häälekas vähemus Enamike inimeste arvamus George Gallup: public opinion research Tavaline inimene, rohujuure tasand Ankeetküsitlus, valimistulemused Vaikiv enamus Enamuse arvamuse tajumine Väärkonsensus- inimesed ülehindavad üksteise arvamuste sarnasust Pluralistlik ignorantsus- inimesed peavad ennast teistest rohkem erinevaks, kui na tegelikult on Organiseeritud ja pikaajaline ! Sotsiaalsed liikumised
n-pooljuhis nn = ND; pn = ni2 / ND ja nn>>pn . Enamus- ja vähemusl/k. Lisandpooljuhi pingestamisel j jp (p-pooljuhis) või j jn (n- pooljuhis). L/k genereerimine (soojuse või kiirguse toimel) ja rekombineerumine määravad dünaamiliste protsesside kiiruse. b) pn-siire Kahe eri juhtivustüübiga pooljuhtpiirkonna kontakt samas kristallis. Metallurgiline piir. Tasakaaluline reziim, päri- ja vastupinge reziimid (diagrammid). Injektsioon vähemus-l/k sisestamine Schottky siire - pn-siirde eriliik: metall + Si. Metalli-pooljuhi kontakt võib olla nn. oomiline või alaldav. Alaldav kontakt põhineb elektronide väljumistööde erinevusel. Kuna puudub injektsioon, siis ümberlülitumisprotsessid toimuvad kiiremini. Siirde mahtuvus. Pn-siirde omadusi (piirväärtused, kuni...): Ge Si GaAs Schottky Vastupinge URmax ,V 500 12000 7000 500
edelaosas. Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast 800 000, aga ka Kreekast 600 000, Itaaliast 600 000 ja Poolast 200 000, kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD-riike
+ Demokraatia tagab rahvale ära hoida suuremad majanduslikud vabaduse ja majandusliku heaolu. langused + Arenguvõimalus + Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile + Mitu ideoloogiat valitsejale) - Demokraatia on äraostetav - Üks ideoloogia - Kuna demokraatia on enamuse - Inimõiguste rikkumine ja võim vähemuse üle, siis alati jääb demokraatlike vabaduste piiramine vähemus alla - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus - Valida saavad ka poliitikast on pikas perspektiivis mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut Suund diktatuuridele · Demokraatia langes kriisi. · Oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. · Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus.
saavad arutatud kiiremini, kuna pole liigseid segavaid jõude. Loomulikult on veel kolm ülejäänut parteid, kuid nende kohtade arv on juba liidrite omadega küllaltki väike, et me võime siiski väita, et otsustavad on kaks enim kohti omavat parteid. Samuti ei saa me sellise süsteemi tekkimises süüdistada mitte kedagi peale meie endi. Meil ei ole täielikku ühtsust oma arvamusel, kuid samuti ei ole need äärmusest äärmusesse. On kujunenud kaks selgelt juhtivat mõtteviisi ning vähemus on sunnitud alluma enamusele. On ju demokraatliku riigi üks põhimõtegi see, et valitsus tugineb enamusele. Ja kui meie oleme oma enamuse arvamusega kujundanud spetsiifilise süsteemi, siis see nii peabki olema. Keit Kallas
Selliseid situatsioone on olnud pigem vähe, ning seetõttu jääb tsensuuripuuduse kaalukauss siiski tugevalt positiivsuse poole. ,,Halvimatest parim..." Kuid mida peetakse siis demokraatia miinusteks? Kas niivõrd paindlikul valitsusvormil saab olla negatiivseid külgi? Kahjuks küll. Kui suur on aga ,,rahva võim," mida igal pool alatihti kuulutatakse? Demokraatliku süsteemi puhul on tihtipeale nii, et tugevamad võidavad ning vähemus saab oma tahtmise. Riigikogus on alati mingi osa inimesi puudu, ning nii võibki sündida asjaolu, et mõne küsimuse poolt ei hääleta mitte 101 inimest, vaid mingi osa neist. Üks negatiivsemaid külgi on veel see, et kui mõni uus seadus ongi võetud arutellu, siis selle vastuvõtmine võtab liiga kaua aega. Maksimaalne seaduse vastuvõtmisaeg on Eestis 8 aastat, ning pea 10 aasta jooksul võib ju muutuda nii mõndagi. Selleks ajaks, kui uus vajalik seadus
Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimata hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise. Peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nim. 3 päeva jooksul valitsuse ametisse. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande. Enamusvalitsus parlamendi kohtade enamus. Vähemusvalitsus valitsus, millel on parlamendis vähemus. Koalitsioonivalitsus valitsus, mis koosneb vähemalt 2 parteist. Esindab rohkem huve. Üheparteiline enamusvalitsus valitsus, mis koosneb 1 parteist, millel on parlamendis enamus. Stabiilne, kerge oma poliitikat ellu viia. Kaitseb kitsa huvigrupi huve. Üheparteiline vähemusvalitsus valitsus, mis koosneb 1 parteist, millel on parlamendis vähemus. Otsuseid on raske vastu võtta, sest toetajaid on vähe. Edukas, kui opositsioon on tülis. Valitsuse ülesanded:
põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Rahvastik Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa Rootsis on maailma üks kõrgeim oodatav eluiga. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja- Rootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteriusku. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul,
arvates on õiglane hüvitada ära langev palgatulu. Võimatu on otsustada, kumb seisukoht on objektiivselt õige. Demokraatial on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu, kuid see nõuab erinevate seisukohtade ärakuulamist ja läbiarutamist. Põlglikult ,,lehmakauplemiseks" kutsutud protsess lõpeb enamuse otsusega, mis ideaali kohaselt peaks olema nii hea kompromiss erinevate huvide vahel kui vähegi võimalik, kuid alati jääb vähemus alla. Demokraatia suurimaks tugevuseks pean siiski seda, et kodanikuõigused on põhiseadusega kaitstud ning võimud on üksteisest eraldatud.
kindel igapäevane kõnelejaskond. Iga inimese emakeel on talle armas. Võõrkeelt õppides näidatakse austust keele vastu, millest huvitutakse. Kui minna teise riiki elama, ei tule ümberasujal mõttessegi, et tolle paikkonna kodanikud peavad õppima selgeks tema keele, et ta uues keskkonnas suhelda saak on ju igati loogiline, et tema omandab selle keele, mis riigis ta asub. Esiteks peab alluma vähemus enamusele ja teiseks see on lugupidamine rahva vastu, kelle hulgas elatakse. Ka Eestis on näha kogukondade eraldumine just keelest lähtuvalt: vene keelt kõnelevad inimesed hoiavad kokku ja ka eestlased ei ole väga altid venelastega suhtlemisel. Eesti keel on küll raske, aga eestlastele tähendab väga palju, kui muulane soovib meie keelt selgeks saada või juba vähesel määral seda oskab, sest on meeltülendav,
oma tulevasest elust hetkel ei hooli, neile on oluline elada just nüüd ja täiega. Öeldakse ju küll, et kooli ajal tuleb hoolega õppida, küll pärast on aega lõbutseda. Aga kuidas siis noored peaksid käituma? Kas praegu pidutsema ja hiljem vaatama, mis neist saab, või teha hoopiski kõik selleks, et tagada endale hea tulevik, ja alles siis end lõdvaks laskma? Enamik tänapäeva noori elab oma elu mõtlematult. Kas just enamik, aga kõvasti üle poolte kindlasti. See vähemus, kes oma tulevikust hoolib, mõtleb oma tulevasele elule pidevalt. Nad õpivad hoolega, püstitavad endale eesmärke ja teevad kõik võimaliku, et lõpetaksid seal, millest unistanud on. Leidub aga ka selliseid, kes elavad üks päev korraga, lõbutsevad ja naudivad elu nii, kuis jaksavad. Nad ei hooli eriti tulevikust, teinekord küll mõtlevad, mis edasi võiks saada, aga väga oma unistuste poole ei püüdle. Millest see võib tingitud olla, et osad käituvad ühtmoodi, osad teistmoodi?
totalitaarsete diktatuuridega riikides poldud nii mõistvad. Demokraatlike riikide plussid olid, et rahvas oli iseseisev, võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused, majanduslikult piiramatu, tagas rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Valida said ka poliitikaga vähem seotud inimesed, lubatud oli mitu ideoloogiat. Miinusteks võib lugeda, et demokraatia oli äraostetav ning kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus olla. Diktatuuri plussid olid järgmised: raskes majanduslikus olukorras oli diktatuuri puhul kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla, karmikäeline võim suutis tavaliselt ära hoida suuremaid majanduslikke langusi. Tänu karmile valitsejale oli riik ühtmoodi mõtlev. Miinused olid, et kehtestati üks ideoloogia, rikuti inimõigusi ja piirati demokraatlikke vabadusi, inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus oli pikas perspektiivis pidurdatud.
Majandus 1934-1940: - Suur depressioon - majandus kriis - Paranes 1933. a suvel, kroon kurss lasti alla - Tähtsaim haru põllumajandus - Autoritaarse riigikorra aja sekkus riik liiga palju majandusse KOALITSIOON – valitsusse kuuluvate erakondade liit OPOSITSIOON – erakonnad, mis ei kuulu valitsusse Eesti kultuurielu: Kultuurkapital 1925: - Hakkas jagama stipendiumeid ja preemiaid loovisikutele - Toetas olulisi kultuuriasutusi ja –ettevõtmisi Vähemus rahvaste autonoomia 1925: - Võeti vastu seadus, mis tagas vähemusrahvaste kultuuri püsimise ja edendamise - Neil oli õigus valida oma kultuurielu juhtimiseks omavalitsuslikke asutusi, mis arutasid ja otsustasid kõiki vastava kultuuri- ja hariduselu ning noorte- ja spordiliikumus küsimusi - Tegeldi emakeelsete koolide ja rahvuslike kultuuriasustusi ERM: - ERM loodi 1909. a Tartus
annaabi.ee 
