hapnik - kaks valentsolekut 1.) kaks ksikut 2.) ks kaksik 5) Orgaanilises keemias kasutatavad valemid 1.) summaarne ehk molekulvalem 2.) klassikaline ehk tasapinnaline struktuurvalem 3.) lihtsustatud ehk lhendatud struktuurvalem 4.) ruumiline struktuurvalem 5.) nurkvalem ehk molekuli graafiline kujutis 6) Orgaaniliste ja anorganiliste ainete vrdlus. org - * peamiselt kovalentne side * madalad sulamis- ja keemistemperatuurid *halb elektrijuhtivus *vees halvasti lahustuvad * mittepolaarsetes hendites hsti lahustuvad anorg. *iooniline side *krged sulamis- ja keemistemperatuurid *hea elektrijuhtivus * vees hsti lahustuvad *mittepolaarsetes hendites halvasti lahustuvad 7) Ssiniku redoksomadused. Ssiniku aatomi o-a vi olla vahemikus -4 kuni +4. Viksemates astmetes kitub oksdeerijana. Ning suurima ssiniku o-a puhul kitub redutseerijana. Kui aste on vahemikus -4 kuni +4 siis vib kituda nii kui oksdeerija kui redutseerija. Ssisiniku o-a vrtused vivad olla peale tisarvude ka
kuut pii-elektroni. · Aromaatne ring-asendatud benseeni molekulides asendub benseeni tsükkel (on tervet tsüklit hõlmav pii-elektronide pilv. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. · Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria) · Benseenist: fenüül · Areenid on vedelikud või kristalsed, vähepolaarsed, ei lahustu vees, lahustuvad süsivesinikes, eetris jt mittepolaarsetes lahustites, suur energeetiline püsivus. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu · Narkootiline toime. · Benseeniring esineb bensoehappes (E210), aminohapetes, aspiriin, sahhariin, vanilliin · Aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, tema reageerimine algab elektrofiili ühenemisega. [elektrofiilne asendusreaktsioon] · Üle 4 benseenringi-kantserogeense toimega · Aromaatsed nitroühendid moodustuvad nitreerimireaktsiooni saadusena
.......................................... mereloomade(kalad,vaalad), taimerasvad nt ............................................................................................................................................................ Rasvade füüsikalised omadused: vees Ei lahustu ............................................................................................................................................... eetris, bensiinis ja mittepolaarsetes lahustites Lahustuvad ............................................................................................................................................. väiksem Tihedus on ................................... kui veel. Rasvade keemilised omadused: 1) Hüdrogeenimine e reageerimine vesinikuga margariine • Saadakse .....................................................
tuuma. · Fenoolid hüdroksü või polühüdroksüareenid. · Hüdrogeenimine vesiniku liitumine. · Hüdraatimine vee liitumine. 2. Alkeenide, alküünide ja areenide nomenklatuur. 3. Alkeenide, alküünide ja areenide füüsikalised omadused. · Alkeenid, alküünid on meeldiva lõhnaga, värvusetud gaasid. · Areenid on vedelikud või kristalsed ained. Ei lahustu vees, küll aga süsivesinikes, eetris ja teistes mittepolaarsetes lahustites. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. 4. Alkeenide, alküünide ja areenide esindajaid. · Eteen e. etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhnaga. Narkootilise toimega gaas, mida saadakse nafta töötlemisel ja on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaanilne aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. · Etüün e
Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke. Alkaanid on hüdrofoobsed ja vees ei lahustu Alkaanid lahustuvad mittepolaarsetes lahustites nt. Bensiin Isomeeria on nähtus, mis seisneb selles, et leidub aineid millel on sama molekuli koostis ja sama molekulmass, kuid mis on oma omadustelt erinevad. Vastavaid aineid kutsutakse isomeerideks Isomeerid on ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev molekuli ehitus. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Keemiline side 1. Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega. Moodustumise viisid: a)elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele või b)ühiste elektronpaaride tekke kaudu. Keemiliste sidemete teke aatomite ja ioonide jaoks on kasulik, sest üksikuna on nad kõrge energiaga ja ebapüsivad, ühinedes saavad nad püsivaks ja stabiilseks. 2. Elektronoktett kui aatomi väliskihis on 8 elektroni, siis moodustub elektronoktett; Termokeemilised võrrandid reaktsioonivõrrandid, milles märgitakse ära reaktsiooniga kaasnev soojuseffekt (H); Soojusefekt soojuse eraldumine või neeldumine mingi protsessi käigus; Elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes; Polaarne aine - koosneb polaaarsetest molekulidest; Mittepolaarne aine - koosneb mittepolaarsetest molekulidest; Kordne side - keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil; Iooniline side...
gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse). Aine lahustumisel ei esine keemilist reaktsiooni lahustiga, küll on vesilahuse korral oluline roll vesiniksidemete moodustumisel. Lahustamisel on põhitõde, et sarnane lahustub sarnases. Polaarsed ühendid lahustuvad üldiselt paremini polaarsetes lahustites (vesi, dimetüülsulfoksiid, N,N-dimetüülformamiid, madalamad alkoholid) ja vähepolaarsed ühendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes lahustites (eetrid, süsivesinikud). Anorgaaniliste soolade lahustamiseks on orgaanilistest lahustitest (solventidest) kõige sobivamad dimetüülsulfoksiid ja dimetüülformamiid. Kui lahustit on vaja hiljem lihtdestillatsioonil eraldada, on oluline ka lahusti lenduvus. Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või aluste vesilahuseid, kuid siin on tegemist keemilise lahustamisega kusjuures toimub keemiline reaktsioon. Lahuste liigitamine:
sidemes enda poole ühist ekektronpaari. Elektronegatiivsus suurendab tabelis alt üles ka vasakult paremale. 12. Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalli aatomite vahel. 13. Polaarne aine aine, mis koosneb polaarsetest molekulidest. Mittepolaarne aine aine, mis koosneb mittepolaarsetest molekulidest Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites. Mitte- polaarsed ained mittepolaarsetes lahustites. Molekuli polaarsus sõltub: a) sidemete polaarsusest b) sidemete paiknemisest molekulis 14. Iooniline side tekib erinimelise laenguga ioonide tõmbumisel Metall - + Mittemetall + 15. Iooniline side tekib metalli ja mitte metalli vahel. Mida vähem on metallilisi omadusi, seda suurem on elektronegatiivsus. 16. Ioonvõre moodustavad kristallvõre keskmes asuvad ioonid, mis moodustavad korrapärase ruumilise struktuuri. 17
polaarseid aatomirühmi). EE 6. köide, 1995. Nad ei saa moodustada vesiniksidemeid, sest nende molekulid on mittepolaarsed (koosnevad C-st ja H-st, võivad sisaldada ka O-d, mis pole otseselt seotud H-ga). Nt süsivesinikud, halogeeniühendid, rasvad, eetrid (praktiliselt vesiniksidemeid vee molekulidega ei anna), suurema süsinike arvuga alkoholid, karboksüülhapped (neil pikk hüdrofoobne „saba”). Hüdrofoobsed ained lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites (nt eeter, bensiin, benseen). Eelnevate aastate riigieksamite vastused, http://goo.gl/5jg4Yo, 17.02.2014. Apolaarsed ehk hüdrofoobsed aminohapped, mis ei sisalda laetud rühmi ja on seega hüdrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Need aminohapped on sageli valgu ruumilises struktuuris sisemuses, olles üksteise läheduses ja tõrjudes vett eemale. B. Lewin “Genes” V ja VI väljaanne, http://goo.gl/LM6aOH ,17.02.2014.
Lipiidid K. Port Spordibiokeemia loengumaterjal 2015 · Mittepolaarsed (s.t. hüdrofoobsed) ühendid mis lahustuvad mittepolaarsetes (s.t. mitte vees vaid n. etanoolis) lahustites · Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga molekulide rühmad: Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid
tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari ( Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused ). Keemilite elementide elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale ( kuni väärisgaasideni ). Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites Iooniline side Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Ioonsed ained ained, milles esineb valdavalt iooniline side. Kristallid Kõvad, Haprad Sulamistemp. Ja keemistemp. Kõrge Sulas olekus ja vesilahuses Hea Elektrijuht Puudub plastilisus Esineb nendes ainetes, mille elektronegatiivsuse erinevus on väga suur (leelised, liitanioone
metaksüleen 3. Para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes dimetraalselt (1,4 isomeerid). - 1,4 dimetüülbenseen e. paraksüleen Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. AROMAATSETE ÜHENDITE OMADUSED. 1. FÜÜSIKALISED OMADUSED. Areenid on vedelikud või tahked kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on väga vähe polaarsed ja seetõttu vees ei lahustu. Hästi lahustuvad süsivesinikes ja teistes mittepolaarsetes vedelikes. Areenid on ise headeks lahustideks vaikudele ja rasvadele. 2. FÜSIOLOOGILISED OMADUSED. Aromaatsed süsivesinikud on sissehingamisel narkootilise toimega, kutsuvad esile krampe või äkksurma. Kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa ja vereloomet. Nahale sattudes tekitavad põletushaavu. Mitte kõik aromaatsed ühendid pole mürgised. Benseenituum esineb bensoehappes (E210). Seda sisaldavad aspiriin, sahhariin, vanilliin. 3. KEEMILISED OMADUSED. Oksüdeerumine.
Keemiliste elementide elektronnegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale. Polaarse sideme korral tekib elektronnegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektonnegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Mittepolaarsed ained koosnevad mittepolaarsetest molekulidest, samamoodi polaarsete ainetega. Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites. Vastumärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall. kristall mis koosneb vastaslaenguga ioonidest. Kristallvõre keskmetes asuvad ioonid moodustuvad korrapärase ruumilise struktuuri- ioonililise kristallvõte ehk ioonvõre. Ioonide vahel kristallvõres esineb iooniline side ehk ioonne side. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nim iooniliseks sidemeks.
maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kasutatud arvutusvalemeid: Lineaarne interpoleerimine. Massiprotsendi leidmine (%). Valem: , kus ρ- mõõdetud C % 2 C %1 C % C % ( 1 ) tihedus 1 2 1 - ρ 1- sellest väiksem tihedus antud tabelis
Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Lahustumissoojus- soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus: gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal .
Alkeenide füüsikalised omadused Alkeenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad: rea kolm esimest liiget on toatemperatuuril gaasid, järgmised vedelikud ja alates C18H36 tahked. Sulamistemperatuurid ja keemistemperatuurid suurenevad homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Alkeenid on värvuseta, reeglina lõhnata, õhuga enam-vähem üheraskused, vees vähelahustuvad, küll aga orgaanilistes lahustites (mittepolaarsetes lahustites) hästi lahustuvad, narkootilise toimega orgaanilised ained. 7 Alkeenide isomeeria Aatomite paigutus molekulis ja nendevahelised keemilised sidemed määravad ära aine ehituse ehk struktuuri. Seega igal ainel on olemas oma kindel struktuur, millest sõltuvad ka aine omadused. Kui
haloonid - süsivesinike broomiühendid vinüülhalogeniidid vinüülühendid, kus alkeeni molekulis üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni või halogeenide aatomitega 2) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused Ühe benseeniringiga areenid on veest kergemad vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on vähepolaarsed, seega ka vees mittelahustuvad ained, eetrites ja teistes mittepolaarsetes lahustites hästi lahustuvad. Aromaatsed süsivesinikud on narkootilise toimega ja mürgised ained. Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Pidev kokkupuude areenidega kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeelundeid. 3) Amfetamiini toime, mõju ja kahjulikkus
Vastastikmõju tõttu alkaanid vees kui polaarses aines ei lahustu. Ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu, nimetatakse hüdroboobseteks ehk vett tõrjuvateks aineteks, nt.õli. Hüdrofiilseteks ehk vee-lembesteks nimetatakse selliseid aineid, millel esineb vastastikmõju veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja vees lahustuvad. Alkaanid lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites (teised süsivesinikud või nende segud). lkaanide aurud ja gaasilised alkaanid on kergesti süttivad, plahvatusohtlikud ja narkootilise toimega,kahjustades närvisüsteemi ja mõjudes suurtes kogustes isegi surmavalt. Nahaga kokkupuutes mõjuvad alkaanid ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkatte kahjustusi. Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tõsta?
Vastastikmju tttu alkaanid vees kui polaarses aines ei lahustu. Ained, millel puudub veega vastastikmju, puudub vime moodustada vesiniksidemeid, veega ei mrgu ja vees ei lahustu, nimetatakse hdroboobseteks ehk vett trjuvateks aineteks, nt.li. Hdrofiilseteks ehk vee-lembesteks nimetatakse selliseid aineid, millel esineb vastastikmju veega, esineb vime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees mrguvad ja vees lahustuvad. Alkaanid lahustuvad hsti mittepolaarsetes lahustites (teised ssivesinikud vi nende segud). lkaanide aurud ja gaasilised alkaanid on kergesti sttivad, plahvatusohtlikud ja narkootilise toimega,kahjustades nrvissteemi ja mjudes suurtes kogustes isegi surmavalt. Nahaga kokkupuutes mjuvad alkaanid rritavalt ja loomadele tekitavad karvkatte kahjustusi. 4.) Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tsta?
Vastastikmõju tõttu alkaanid vees kui polaarses aines ei lahustu. Ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu, nimetatakse hüdroboobseteks ehk vett tõrjuvateks aineteks, nt.õli. Hüdrofiilseteks ehk vee-lembesteks nimetatakse selliseid aineid, millel esineb vastastikmõju veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja vees lahustuvad. Alkaanid lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites (teised süsivesinikud või nende segud). lkaanide aurud ja gaasilised alkaanid on kergesti süttivad, plahvatusohtlikud ja narkootilise toimega,kahjustades närvisüsteemi ja mõjudes suurtes kogustes isegi surmavalt. Nahaga kokkupuutes mõjuvad alkaanid ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkatte kahjustusi. Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tõsta?
jääb vette puistatud väävel vee peale ujuma, vees ei lahustu. Lahustub mittepolaarsetes lahustites ,sulamistemp 1130C Reageerib metallidega 2Na + S à Na2S
· Isoamüülalkohol-
· Kaaliumpermanganaat- KmnO4
· Tetraklorometaan: CCl4
· Triklorometaan: CHCl3
· Naatriumnitrit: NaNO2
· Tolueen:
· m + mm = iooniline side
mm + mm = kov polaarne side
mm = kov mittepolaarne
· Lahustumine:
· Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites
mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites
väga polaarsed ained EI lahustu nõrgalt polaarsetes lahustites
· süsivesinikud ja mittepolaarsed ühendid vees EI lahustu
· vees lahustumist soodustavad OH, -NH2, ja COOH rühmad (molekuli hüdrofiilsed osad)
kui hüdrofiilne osa
lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades
kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. Hüdrofiilsed ained- millel tugev vastastikmõju veega. Nad märguvad veega, lahustuvad või punduvad vees. Nt väikese süsinike arvuga alkoholid, karboksüülhapped, amiinid jt. Hüdrofoobsed ained- millel puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega reageeri veega. Nt , süsivesinikud, eetrid, rasvad, surema süsinike arvuga alkoholid ja karboksüülhapped , halogeenühendid jt. Hüdrofoobsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites (eeter, benseen, bensiin). Pindaktiised ained sisaldavad pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset rühma. Teatud määral lahustuvaid pindaktiivseid aineid kasutatakse pesemisvahendites ehk detergentidena. Molaarmass- on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid.
1. Sissejuhatus. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM k h p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm
sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 _ MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl _ 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O _ HCl + HClO (HOCl)(hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid
• Dehüdrogeenimine –Vesiniku äravõtmine. Tekib π-side. CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 Areenid • Aromaatsed ühendid • Benseen- üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine πelektronide pilv. Benseenimolekuli struktuur on aromaatne struktuur. • Näited Omadused • Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. • Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. • Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul äkksurm. Pidev kokkupuude kahjustab närvisüsteemi, ärritavad nahka. Keemilised omadused • aromaatne ring (tuum) on suhtelisel püsiv ja keemiliselt vastupidav (näiteks oksüdeerijate suhtes). Tüüpiline reaktsioon aromaatsele
riikides endiselt seda veel kasutatakse? 10) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele 11) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidel 1.Ühe benseeniringiga areenid on veest kergemad vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on vähepolaarsed, seega ka vees mittelahustuvad ained, eetrites ja teistes mittepolaarsetes lahustites hästi lahustuvad. Lisaks lahustab benseen veel hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. Aromaatsed süsivesinikud on narkootilise toimega ja mürgised ained. Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Pidev
Kui Vaikse Ookeani põhjas kujuneks soolakihi paksuseks umbes 100 meetrit. Kõige soolasem on Surnumeri 240g/l. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet. Hüpokloorishappes on kloori oksüdatsiooniaste I. See on väga nõrk hape, kuid samas ebapüsiv ja väga tugev oksüdeerija. Viimane on tingitud asjaolust, et lagunemisel tekib hüpokloorishappest vesinikkloriid ja atomaarne hapnik
Alkadieenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liiget eteen, propeen ja buteen on toatemperatuuril gaasid. Alates penteenist on vedelikud ja süsinku arvust 18 (C 18H36) tahked ained. Seega molekulmassi suurenedes, kasvavad ka nende sulamis- ja keemistemperatuurid. Alkadieenid on värvuseta, reeglina lõhnata, õhuga enam-vähem üheraskused, vees vähelahustuvad, küll aga orgaanilistes lahustites (mittepolaarsetes lahustites) hästi lahustuvad, narkootilise toimega orgaanilised ained. 7 Alkadieenide keemilised omadused Alkeenide keemilised omadused sõltuvad nende ehitusest. Kahe süsiniku aatomi vahelist kaksiksidet vaadeldakse kui alkeenide tunnusrühma, millest on tingitud ka neile vastavad omadused. Selliseid aatomeid või aatomite
· Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: 1) gaas-gaas (õhk); 2) gaas- vedelik (soodavesi-CO2 vees); 3) gaas-tahke (H2 pallaadiumis); 4) vedelik-vedelik (etanool vees); 5) tahke-vedelik (NaCl vees); 6) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn). 33. Lahustumise põhireeglid · Sarnane lahustub sarnases e ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes ning mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. 34. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? · Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis. See näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. · On olemas küllastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. 35. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi?
Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiksidemed. Rasvad lagunevad CO2 ja veeks. Rasvad lagunevad ehk rääsuvad ehk oksüdeeruvad mikroorganisimide kaasabil. (kaamelitel salvestatakse energia küüru rasvas ja rasvade lagunemisel saab kaamel vett ja energiat).
elektrivoolu Kahesugused dielektrikud (molekulid) o mittepolaarsed (positiivsete ja negatiivsete laengute massikeskmed langevad kokku) o Polaarsed (omavad elektrilist oma dipoolmomenti) Kui elektriväli puudub, siis on dipoolmomentide summa null. Välises elektriväljas dielektriku summaarne dipoolmoment saab nullist erinevaks, mille kohta öeldakse, et molekul polariseerub. Mittepolaarsetes dielektrikutes laengud nihkuvad elektroonne polarisatsioon, polaarsetes molekulides on orientatsiooniline polarisaatsioon. 2.2. Polarisatsioonivektor ja laengud 1 n P= pci (C/m3) V i =1 Isotroopne dielektrik omadused muutuvad kõigis suundades ühte moodi P = 0 E dielektriline vastuvõtlikkus Senjett-dielektrikud ained, mille korral eelnev võrdeline seos ei kehti
tugevamad on ioon-dipool interaktsioonid. 38. Kuidas tekivad Londoni jõud? Selgitage nende sõltuvust aatomi polariseeritavusest ning molekuli kujust ja suurusest. Elektrontiheduse jaotus molekulis pole staatiline, pidevalt toimub elektrontiheduse fluktuatsioone; ühes või teises molekuli osas on eleketrontihedus suurem või väiksem keskmisest. Kui 2 mittepolaarset molekuli satuvad kokku, siis nende dipoolmomendid kooskõlastuvad (+,-). See tekitab ka mittepolaarsetes molekulides ajutusi dipoolmomente. Ühe molekuli ajutine dipool tekitab (indutseerib) teises molekulis energeetiliselt soodsa dipooli. Kahe mittepolaare molekuli vaheline energia sõltub molekulide polariseeritavusest ja molekulidevahelisest kaugusest r. 1.Mida suurem on elektronide arv molekulis, seda suurem on dispersiooni interaktsioon. 2.Sfäärilise sümmeetriaga molekulides on interaktsioon nõrgem kui analoogilistes mittesfäärilistes molekulides. 3.Kõik molekulid, nii
tekivadki inimesel gaasid ja muud soolevaevused. 14. Millist konkreetset rolli omavad lipiidid inimese ainevahetuses? Mis on sinu arvates eriti oluline spordi jaoks? Milliseid lipiide kehas mõjutab sport kõige rohkem? Põhjenda! LIPIIDID ehk RASVAD. Hormoonid, mis reguleerivad keha ainevahetust, kuuluvad oma keemiliselt loomuselt lipiidide hulka. Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, kuid on vees praktiliselt lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümbruses. Inimese keha massist moodustavad nad normaalse keha koostise korral 17-30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16%. Kehaline aktiivsus tagab selle, et küllastunud rasvhappeid kasutatakse.
H CH3 O H 8 8. Mentool ja kolesterool on mõlemad küll alkoholid, kuid tuleb tähele panna nende süsivesinikosa erinevat suurust. Seepärast on nende sulamistemperatuurid vastavalt 43 °C ja 149 °C. Mentool lahustub vees suhteliselt vähe, kuid lahustub hästi alkoholis. Kolesterool ei lahustu vees ega alkoholis. Küll aga lahustuvad mõlemad mittepolaarsetes lahustites nagu eeter, süsivesinikud jt. 9. Etüleenglükool ehk etaan-1,2-diool ja glütserool ehk propaan-1,2,3-triool on mitmehüdroksüül- sed alkoholid, mis võimaldab neil moodustada arvukalt vesiniksidemeid vee molekulidega ja seetõttu seguneda veega (lahustuda) igas vahekorras. 10. Glütserool ja äädikhape segunevad veega igas vahekorras, seepärast kihti ei moodusta. Tsükloheksaan ning bensiin on süsivesinikud, seega veest kergemad ja asuvad ülemises kihis.
Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1
Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1
Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub NH 3 + H 2O D NH4OH Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse kristallisatsiooniks (sademe SO 2 + H 2O D H2SO3 tekkeks) Sarnane lahustub sarnases! Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) 5.1 5.2 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001
väike. Iga süsteem, kus vabaenergia väheneb, on spontaanne, sest see viib stabiilsema süsteemi tekkimiseni.[3] Olenevalt lahuse tüübist (polaarne ja mittepolaarne) saab mitselle jagada kolmeks: monomeerseteks, polümeerseteks ja pöördmitsellideks. Polaarsetes lahustes moodustuvad mitsellid, kus hüdrofiilsed "pead" jäävad lahusega kontakti ning hüdrofoobsed "sabad" on suunatud mitselli sisemusse. Selliseid mitselle nimetatakse monomeerseteks. Mittepolaarsetes lahustes moodustuvad pöördmitsellid. Sel juhul hüdrofoobsed "sabad" jäävad moodustumisel väljapoole ning hüdrofiilsed "sabad" sissepoole. Polümeersete mitsellide puhul koosneb nende ehitus plokk- või pook-kopolümeeridest.[8] 8!!!!!! 9!!!!!!!!!! 7) 1. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus [1] Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul
Alkeenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liiget eteen, propeen ja buteen on toatemperatuuril gaasid. Alates penteenist on vedelikud ja süsinku arvust 18 (C18H36) tahked ained. Seega molekulmassi suurenedes, kasvavad ka nende sulamis- ja keemistemperatuurid. Alkeenid on värvuseta, reeglina lõhnata, õhuga enam-vähem üheraskused, vees vähelahustuvad, küll aga orgaanilistes lahustites (mittepolaarsetes lahustites) hästi lahustuvad, narkootilise toimega orgaanilised ained. ALKEENIDE KEEMILISED OMADUSED Alkeenide keemilised omadused sõltuvad nende ehitusest. Kahe süsiniku aatomi vahelist kaksiksidet vaadeldakse kui alkeenide tunnusrühma, millest on tingitud ka neile vastavad omadused. Selliseid aatomeid või aatomite rühmi, mis määravad ära antud aineklassi omadused, nimetatakse funktsionaalseteks rühmadeks.
· gaas-gaas (ohk) · gaas-vedelik (soodavesi -CO2 vees) · gaas-tahke (H2 pallaadiumis) · vedelik-vedelik (etanool vees) · tahke-vedelik (NaCl vees) · tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 16. Lahustumise põhireeglid (õppimiseks vihje ,,sarnane lahustub sarnases" pikemalt lahti kirjutada). Ioonvorega ja polaarsed uhendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees) mittepolaarsed uhendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, susiniktetrakloriidis CCl4) Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasutatakse moisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. · Paremini lahustuvad uksteises sarnased ained. Naiteks benseen ja vesi lahustuvad uksteises vaga vahesel maaral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul. · See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest molemad on
(fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul võib see lõppeda ka äkksurmaga. Pidev kokkupuude kahjustav närvisüsteemi. Aromaatsed süsivesinikud mõjuvad ärritavalt ka nahale.
(fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul võib see lõppeda ka äkksurmaga. Pidev kokkupuude kahjustav närvisüsteemi. Aromaatsed süsivesinikud mõjuvad ärritavalt ka nahale.
(fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul võib see lõppeda ka äkksurmaga. Pidev kokkupuude kahjustav närvisüsteemi. Aromaatsed süsivesinikud mõjuvad ärritavalt ka nahale.
lahusesse lahustada. Teatavatel tingimustel on siiski võimalik küllastuspunkti ületada. Enamiku lahuste lahustuvus paraneb kõrgemal temperatuuril. Lahustuvus küllastastanud lahuse kontsentratsioon. Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Üldreegelid lahustuvus: *Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees) *Mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) ·Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. 35. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? Iseloomusta lühidalt! Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: *küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub *küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul
5-18%-ni. Valkude energeetiline roll on seejuures eriti silmapaistev neil juhtudel, kus lihaste süsivesikute varud vahetult pikaajalise kehalise töö eel on mingil põhjusel (ebaadekvaatne toitumine) väikesed. Valkude kasutamine energiaallikana organismi normaalse funktsioneerimise tagamiseks suureneb ka nälgimise ajal. Lipiidid – Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, kuid on vees praktiliselt lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite 4 Maris Kallus KKS 2010 ümbruses. Inimese keha massist moodustavad lipiidid normaalse keha koostise korral 17-
ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral alati vesi. Lahusti lahustamis- omadused sõltuvad: 1) lahusti molekulide polaarsusest; 2) lahustatava aine struktuurist. Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes ja nõrgalt polaarsetes enamasti org. ained. o Vedelate lahuste iseloomustamine (kontsentratsioonid, küllastamata, küllastatud ja üleküllastatud lahused) Lahuseid iseloomustatakse nende koostisega. Tähtsaim suurus kontsentratsioon. Lahuse kontsentratsioon võib kuni küllastumiskontsentratsioonini muutuda. 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus, nn %-kontsentratsioon) (C%) lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses.
mida on lahuses rohkem (massi- või mahuprotsentides) ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral alati vesi. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1) lahusti molekulide polaarsusest; 2) lahustatava aine struktuurist. Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanilised ained. Vedelaid lahuseid iseloomustatakse nende koostisega. Tähtsaim suurus kontsentratsioon. Lahuse kontsentratsioon võib kuni küllastumiskontsentratsioonini muutuda. 1) Massiprotsent (C%) lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 2) Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus) (CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses
Pikaajalistel kehalisel pingutusel võib nende osakaal organismi üldises energiakulus küündida 5-18%-ni. Valkude energeetiline roll on seejuures eriti silmapaistev neil juhtudel, kus lihaste süsivesikute varud vahetult pikaajalise kehalise töö eel on mingil põhjusel väikesed. Valkude kasutamine energiaallikana organismi normaalse funktsioneerimise tagamiseks suureneb ka nälgimise ajal. Lipiidid - Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, kuid on vees praktiliselt lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümbruses. Inimese keha massist moodustavad lipiidid normaalse keha koostise korral 17-30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16% *Rasvadel Energia väärtus - 1g = 9 kcal *iseloomustab hüdrofoobsus -puudud vastasmõju veega -ei märgu ega lahustu vees -ei saa moodustada vesiniksidemeid
annaabi.ee 
