Keemia praktikum nr2: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus (0)

1 Hindamata

Sissejuhatus.
Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.
Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites.
Gaaside lahustuvus
Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid.
Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal
kus, 1.1
CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3
p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm
kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant).
Lahuste kontsentratsioon
Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus ) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni või sisalduse väljendusviisid on järgmised:
Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%):
Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses
1.2
Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi
1.3
Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose
1.4
Molaarne kontsentratsioon (CM)
Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes dm3 (ühes liitris) lahuses.
1.5
Lahustunud aine massi saab leida
1.6
Molaalsus (Cm)
Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis
1.7
Moolimurd (CX)
Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis
1.8
Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide moolide arvud
1.9
ppm (parts per million)
ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskkonnakeemias.
Normaalne kontsentratsioon (Cn)
Praeguseks vananenud mõiste, kuid leiab sageli kasutamist analüütilises keemias. Näitab lahustunud aine ekvivalentide (van. vaal) arvu ühes liitris lahuses
kus, 1.10
1.11
Ekvivalentmass (Eaine) on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni.
Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon
HCl + NaOH → NaCl + H2O
Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt:
ehk
millest
kus 1.12
VNaOH – NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt)
CM NaOH – NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l
VHCl – HCl lahuse täpne maht ml (pipeti maht).
Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega.
Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni.
Tabel 1.1. Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C
Suhtelise vea leidmine:
Es =
100% 1.13
Lahuse massi leidmine:
1.14
1.15
Keskmine molaarsus :
1.16
kus, 1.17
ρ antud/otsitav tihedus
ρ1 sellest väiksem tihedus tabelis
ρ2 sellest suurem tihedus tabelis
C% otsitav/antud massiprotsent
C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1
C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2
Tabel 1.2. Soolhappelahuse tihedused sõltuvalt HCl protsendilisest sisaldusest lahuses.

Eksperimentaalne töö

Eksperimentaalne töö 1.
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Töö ülesanne ja eesmärk.
Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust , kasutades nende erinevat lahustuvust.

Töövahendid.
Kaalud, kuiv keeduklaas , klaaspulk , lehter , kooniline kolb , mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter , filterpaber.
2.1.3 Kasutatavad ained.
Naatriumkloriid segus liivaga (segu A).

Kasutatud uurimis - ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
Kuiva keeduklaasi kaaluti 5...9 g liiva ja soola segu (A) täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega.
Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtriti läbi sama filtri koonilisse kolbi.
Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Mõõtesilindrisse lisati nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks 250 cm3.
Areomeetriga mõõdeti lahuse tihedus.
Katsetulemused :
Liiva ja soola segu m = 7,67 g
Lahuse tihedus ρ = 1,009 g/cm3
C% = 1,50%
Kasutades valemi 1.4 arvutati mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass ning NaCl protsendiline sisaldus (valem 1.2) liiva ja soola segus:
Tegelik NaCl sisaldus oli 50%
Leiti suhtelise vea (valem 1.13):
Es =
100%= 2%
(Kodutöö)
Arvutada NaCl sisalduse lahuses järgmiste konsentratsiooni väljendusviisidena:

Molaarsus (valem 1.5)
2.)Molaalsus (valem 1.7)

Moolimurd (valem 1.8)
MH2O=18g/mol
4.) Normaalsus
(valem 1.15)
(valem 1.11)
(valem 1.10)
Järeldus.
Tegelik NaCl sisalduse protsent liiva ja soola segus on 50% (segu A).
Katsetulemusel saadi NaCl sisalduseks 49%. Suhteline viga Es = 2%.
Eksperimentaalselt saadud NaCl sisaldus soola ja liiva segus erineb väga vähe tegelikust sisaldusest. Seetõttu võib lugeda katse õnnestunuks.
2.2 Eksperimentaalne töö 2.
Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine.

Töö ülesanne ja eesmärk.
Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega.

Kasutatavad ained.
Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff).

Töövahendid.
Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk.

Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
Mõõtesilindriga mõõdeti 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ning lisati vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb suleti korgiga ja lahus segati.
Saadud soolhappest tehti viiekordne lahjendus.
Pipeteeriti koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisati 2-3 tilka fenoolftaleiini lahust. Bürett täideti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitriti ühe tilga täpsusega kuni roosa värvus püsima jäi. Tiitrimist korrati 3 korda.
Arvutati tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon.
Arvutati valmistatud soollhappelahuse molaarne kontsentratsioon ja massiprotsent.
Katseandmed:
Valmistatava lahuse massiprotsent C% = 1,8%
Valmistatava lahuse tihedus
= 1,0073 g/mol
Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3
Konts. soolhappe massiprotsent C% = 36,0%
Vaja on võtta konts. hapet Vlahus = 4,27 ml
Vaja on võtta vett Vvesi = 96,73 ml
CM NaOH = 0,1004 M
Katsetulemused tiitrimisel:
V1 NaOH = 10,96 ml
V2 NaOH = 11,03 ml
V3 NaOH = 10,31 ml
Leiti soolhape lahuse molaarsus iga katse jaoks kasutades valemit 1.12 ja korrutades veel viiega , kuna tehti viiekordset lahjendust:
Leiti keskmine molaarsus:
Leiti lahuse teoreetiline molaarsus (valem 1.5):
Suhteline viga (valem 1.13):
Kodutöö:
Arvutada vee ja happe kogus, mida lahuse valmistamiseks on vaja:
Antud: C% = 1,8%
C%konts = 36,0%
ρkonts = 1,179g/cm3

Valmistava lahuse tihedus (valem 1.17):

Valmistatava lahuse mass:

Aine mass valmistatavas lahuses:

Konts. lahuse mass, mida on vaja võtta lahuse valmistamiseks:

Konts. lahuse maht, mida on vaja võtta lahuse valmistamiseks:

Vee maht; mida on vaja võtta lahuse valmistamiseks:
Järeldus.
Töö eesmärk oli lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ning kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Katses arvutatud soolhappe lahuse molaarsus on 0,5441M, tegelik molaarsus on aga 0,4959M, seega arvutuste suhteline viga on 9,7% . Ebatäpsused võivad tuleneda täpsusvigadest NaOH mahu mõõtmisel tiitrimise jooksul.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 5 allalaadimist

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #1

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #2

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #3

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #4

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #5

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #6

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #7

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #8

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #9

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #10

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #11

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #12

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #13

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Natalia_N Õppematerjali autor

Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus. Täielik protokoll; arvestatud
1. Sissejuhatus.
2. Eksperimentaalne töö (katsete tulemused ja arvutused)
Järeldus.

Keemia alused Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Täielik protokoll huse naoh lahustunud aine massiprotsent molaarsus

Sarnased õppematerjalid

docx

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH →NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1:1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: n(HCl)=n(NaOH) ehk V(HCl)*CM (HCl)=V(NaOH)*CM(NaOH) V ( NaOH )∗C M (NaOH ) C M ( HCl )= mol/l V (HCl) Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest

Keemia

doc

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamilised püsivad süsteemid. Kolloidlahused- erinevalt tõelistest lahustest on need heterogeensed(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti- mittevesilahuste korral ai

Keemia alused

docx

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

mlahusti mlahus - mNaCl 0, 253 kg - 0, 004 kg 0, 249 kg Moolimurd mlahusti 249 g nlahusti = = = 13,83 mol M H 2O 18 g / mol naine 0, 0707 mol 0, 0707 mol Cx = = = = 0, 005 naine + nlahusti 0, 0707 mol + 13,83 mol 13,9007 mol Normaalsus Toimub reaktsioon NaCl + H 2O NaOH + HCl Naatriumkloriid on suhtes ühe vesinikuga. Järgnvate tehetega leian lahuse normaalse kontsentratsiooni. M 58,5 ENaCl = NaCl = = 58,5 ( g / g - ekv ) 1 1 m 4,138 nNaCl = NaCl = = 0, 0707 g - ekv ENaCl 58,5 nNaCl 0, 0707 g - ekv Cn = = = 0, 2828 Vlahus 0, 25 dm3 Tihedus

Keemia

docx

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast

Keemia alused

doc

Keemia aluste praktikum - LABORATOORNE TÖÖ 2 - Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C, lähedased tihedused ja massiprotsendid. Arvutatakse otsitav massiprotsent (massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses): C

Keemia alused

odt

Keemia alused praktikum nr 2

Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerin lahuse. Selleks valmistan valge lindiga filterpaberist kurdfiltri, asetan selle klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. Asetan lehtri koos filterpaberiga statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutu

Keemia alused

doc

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

Töö ülesandeks oli valmistada lahus kontsentreeritud happe lahusest, lahjendada lahust ning määrata kontsentratsiooni tiitrimisega. Sissejuhatus Konsetratsiooni määramine tiitrimisega: Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH  NaCl + H2O. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit. Siin töös kasutatakse fenoolftaleiini, mis muutub NaOH lahuses punaseks. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet ning lisatakse indikaator kolbi pidevalt segades NaOH lahuse värvuse muutumiseni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml ja 100 ml), mõõtekolb (100

Keemia

docx

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist fil

Keemia alused

Rohkem sarnaseid