Hüdrofoobsus ja fraktsioneeriv destillatsioon (0)

Hüdrofoobsus ja fraktsioneeriv destillatsioon
Viljandi 2014
Hüdrofoobsus
Hüdrofoobsuseks nimetatakse mingi aine omadust, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning seepärast aine ei märgu ega lahustu vedelikus . See tähendab, et aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja ka teatud orgaanilised ained (molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi).
EE 6. köide, 1995.
Nad ei saa moodustada vesiniksidemeid, sest nende molekulid on mittepolaarsed (koosnevad C-st ja H-st, võivad sisaldada ka O-d, mis pole otseselt seotud H-ga). Nt süsivesinikud, halogeeniühendid, rasvad, eetrid (praktiliselt vesiniksidemeid vee molekulidega ei anna), suurema süsinike arvuga alkoholid, karboksüülhapped (neil pikk hüdrofoobne „saba”). Hüdrofoobsed ained lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites (nt eeter , bensiin, benseen).
Eelnevate aastate riigieksamite vastused, http://goo.gl/5jg4Yo , 17.02.2014.
Apolaarsed ehk  hüdrofoobsed aminohapped , mis ei sisalda laetud rühmi ja on seega hüdrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Need aminohapped on sageli valgu ruumilises struktuuris sisemuses, olles üksteise läheduses ja tõrjudes vett eemale.
B. Lewin “Genes” V ja VI väljaanne, http://goo.gl/LM6aOH ,17.02.2014.
Molekulide erinevad struktuuriosad (süsivesinikahelad, funktsionaalsed rühmad jne) võivad põhjustada aine hüdrofiilsust voi hüdrofoobsust.
M. Saar, GAG 2011, http://goo.gl/YZmS0C , 17.02.2014.
Fraktsioneeriv destillatsioon
Fraksioneeriv destilatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Komponentide keemistemperatuuride liiga väikesel erinevusel ei õnnestu segu lahutada lihtdestillatsiooni abil. Seepärast kasutatakse väga läheste keemistemperatuuridega ainete lahutamiseks täiustatud fraktsioneerimistehnikat mida nimetatakse rektifatsiooniks.
R. J. Forbes, http://goo.gl/CH4b7s , 17.04.2014.
Fraksioeerival destilatsioon on eraldamise meetodit vedelate segude keemias. Fraktsionaalsel destilleerimisel kuumutatakse näiteks alkoholi, kuid kasutatakse ka peale alkoholi tootmisele ka kütuste tootmiseks( nafta ).
Fraktionierte Destillation, http://www.uni-protokolle.de/Lexikon/Fraktionierte_Destillation.html ,  17.04.2014.
Absolut , alkohoolsete jookide kaubamärk, mis kuulub Rootsi riigiettevõttele V&S Vin & Spirit AB. Absoluti nime all toodetavad alkoholjoogid tõi 1879 turule Rootsi ettevõtja Lars Olsson Smith, kelle leiutatud uus destilleerimismeetod – rektifikatsioon ehk fraktsioneeriv destillatsioon – võimaldas valmistada väga puhast alkoholi. 1970. a-te lõpul muutis V&S Vin & Spirit AB toote esialgse nime „Absolut Vodkaks”.Alates 2004. a-st on Absoluti nime all müüdavate jookide valmistajad kuulunud maailma kolme juhtiva alkoholitootja hulka.
Tea kirjastus 2008, http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=340 , 17.02.2014.
bibliograafiliste kirjete loend:
1)Raamat
Eesti Entsüklopeedia, kõide 6, 1995
2)Erinevate riigieksamite vastused, http://goo.gl/5jg4Yo
3)B. Lewin “Genes” V ja VI väljaanne, http://goo.gl/LM6aOH
4)M. Saar, GAG 2011, http://goo.gl/YZmS0C
5)R. J. Forbes, http://goo.gl/CH4b7s ,
6)Fraktionierte Destillation, http://www.uni-protokolle.de/Lexikon/Fraktionierte_Destillation.html ,
7)Tea kirjastus 2008, http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=340