Alkeenid, alküünid ja areenid (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Fenoolid, alküünid, areenid

Alküünid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kolmiksidet. (nomenklatuuris -üün lõpp) Üldvalem CnH2n-2 etüün Keemilised omadused: 1) Põlemine 2C2H2 + 5O2 -> 2H2O + 4CO2 2) Astub liitumisreaktsiooni + Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 ­ CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik Kasutamine: etüün- keemiatööstuses lähteainena, gaasikeevitusleek, Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud kuuluvad tsükliliste ühendite hulk, neil on iseloomulik kinnine süsiniku ahel. Üldvalem CnH2n-6 benseen C6H6 Keemilise omadused benseeni näitel: 1) Põlemine

Keemia

1

docx

Keemia- alkeenid, alküünid, amiinid

Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. Etüün e. Atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Terpeenid- lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid. Neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga: limoneen(sidruni koor), karoteen(porgandi värvaine) Amiin- ammoniaagi (NH3) derivaat, kus vesiniku aatomi asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiine leidub looduses, enamikel amiinidel on ebameeldiv lõhn. Hüdraatimine-veega liitumine (CH2=CH2+H2O->CH3-CH2-OH tekib alkohol) (alkaanide puhul) (CHCH+H2O->CH3CHO) (alküünide puhul) Hüdrogeenimine-vesinikuga liitumine

Keemia

1

doc

Alküünid ja alkeenid

Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. küllastunud ühend (e. alkaan) - C aatomite vahel on ainult ühekordsed sidemed, kõik vabad sidemed on küllastunud H-ga küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.Kolmikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Alküülimine on alküülrühmaga asenduse teostamine. Fenoolid (ka hüdroksüareenid) on aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit on seotud hüdroksüülrühmaga. Hüdraatimine on keemiline liitumisreaktsioon veega. Dehüdrogeenimine on vesiniku eraldumine keemili

Keemia

2

docx

Alkeenid, Alküünid

Sissehingamisel tekitab narkoosi. Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine?- Hüdraatimine ­ alkeeni liitmine veega Hüdrogeenimine ­ alkeeni liitmine vesinikuga Nitreerimine - kui benseeni molekuli üks vesiniku aatom asendatakse nitrorühmaga. Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ­ ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2 Alküünid ­ ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kolmiksidet. Nt: -C=C- / CH=CH Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatsed süsivesinikud kujutatakse alati kinnise ehk tsüklilise süsinikuahelana. Ehk Graafiliselt. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri.

Keemia

1

docx

Alküünid, alkeenid

vitamiin, kuid ta ei ole värviline.Karoteen annab porgandile iseloomuliku värvuse.Looduslik kautsuk sisaldab samuti 1.alkeen-küllastumata süsivesinikud,mille molekulides on süsinik kaksiksidemeid, kuna kaksiksidemed on seal üksteisest aatomite vahel kaksikside.Alküünid-küllastumata lahutatud,siis sel põhjusel on kautsuk ka värvusetu.5.Alkeenide süsisvesinik,mille molekulides on süsinik aatomite vahel füüsikalised omadused. Alkeenide füüsikalised omadused nende kolmikside.-side-P-orbitaali katuumisel tekkinud ühise homoloogilises reas muutuvad samamoodi nagu ka elektronpaari jaotumist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavad alkaanidel.Eteen,propeen ja buteen on toatemperatuuril

Keemia

1

docx

Alkaanid, alkeenid, alküünid ja muud

Alkaanid on süsivesinikud, milles on üksiksidemed(CnH2n+2). Alkeenid on kaksiksidemega küllastumata süsivesinikud(CnH2n). Alküünid on kolmiksidemega ühendid(CnH2n-2). Isomeerid on ained, millel on ühesugune molekulvalem, kuid erinev struktuur ja omadused. Monomeer on üksiklüli, millest tekib polümeer. Polümeerisatsioon on polümeeri teke monomeeridest. Fünktsionaalne rühm on aatom või aatomite rühm, mis määrab aine omadused. Radikaal on vaba elektroniga osakesed; reaktsiooni võimelised. Nukleofiil on vaba või osaliselt vaba elektronpaariga negatiivselt laetud osake. Elektrofiil on tühja või osaliselt täitmata orbitaaliga positiivselt laetud osake. 

Keemia

1

rtf

Alkaanid, alkeenid, alküünid

Alkoholid H H H H H-C-H H-C-OH H-C-C-OH H H H H metaan metanool etanool Alkoholid sisaldavad O ja H ühendit! Ei tohi sisaldada kaksiksidet. Alkaan Radikaal Alkohol R-OH CnH2n+2 CnH2n+1 CnH2n+1OH n= 1 Ch4 Ch3 Ch3OH n=2 C2H6 C2H5 C2H5OH n=3 C3H8 C3H7 C3H7OH jne Radikaali iseloomustab poolik side (võib tekkida pürolüüsi käigus), seal on 1 vesiniku võrra vähem kui alkaanis. Kui aga radikaalile lisada OH saab alkoholi. Alkaanide oksüdeerumisel on võimalik saada vastavaid alkohole. Alkoholid ise oksüdeeruvad ise ka edasi. Pohmelli põhjus on alkoholi oksüdatsiooniproduktid, mis ladestuvad organismi. 2 süsinikuga aldehüüdi mürgistus ongi pohm. Pohm lõppeb .... Alkohol imendub Co2ga koos kergemini!

Keemia

5

docx

Alkeenid ja alküünid

Alkeenid ja alküünid Kaksiksidemega süsivesikuid nimetatakse alkeenideks ning kolmiksidemega süsivesikuid alküünideks. Kõige lihtsam alkaan on eteen ning kõige lihtsam etüün. C2H4 ­ eteen C2H2 ­ etüün Tähtsamad vinüülpolümeerid a) Polüetüleen (PE) Mis on polüetüleen? Polüetüleen on poolkristallilise struktuuriga kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100C-140C. Kus seda kasutakse? Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju toidu (pagaritoodete, puuviljade) pakendamisel. Kõrgtihedast polüetüleenist

Keemia

Lisainfo

Kommentaarid (1)