Välismaale elama, õppima ning tööle on mugavam minna. Eestis on remonditud palju koole ning lastel on koolis parem õppida. Ka muid kultuuriasutusi on korda tehtud. Eestis ei ole ju veel kõik nii euroopalik nagu mujal, näiteks Soome on vägagi euroopalik. Seal on käibel juba eurod ning kõigil selle üle ka hea meel. Eestisse ja ka teistesse Euroopa riikidesse rändab palju immigrante, kellele meeldib Euroopa elu rohkem kui nende endi oma. Kuid euroopalikuks muutumisel ei tohiks Eesti unustada oma kultuuri ning peaks säilitama oma identiteedi, nagu see on oluline ka igas teises riigis. Euroopa on väga suur. Me keegi ei tea, kus algavad ja kus lõppevad Euroopa piirid. See piir on muutuv ja kokkuleppeline. Nagu ütleb meie uus president Toomas Hendrik Ilves: «Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb meie endi euroopalikkus.» Geograafiliselt hõlmab Euroopa vaid väikest poolsaart Aasia hiigelmandri lääneosas. Sinna kuulub päris palju riike ning see on omamoodi tore
ei jää neid selleks aega, neil pidi olema suur tahtejõud, et sellise koormusega hakkama saada ja ma arvan, et isiklikus elus olid nad edukamad, sest nad said noorena palju kogemusi tehes ise tööd ja nähes vaeva, et hakkama saada, mitte nad paljud noored, kellele ema teeb kõik ette-taha ära, koristab tuba ja pühib ka siis suu pudrust puhtaks, kui nooruk on täisealine. Kahjuks jäi mu isa jutt pooleli selles kohas, mis sain nendest neiudest edasi, kas nad läksid kõrgharidust omandama või mitte. Tänapäeval on kõrghariduse omandamine noorele hädavajalik, kui tahetaks saada tulutoovat töökohta. Kuid kahjuks on riigi poolt tasutud õppelaenuga kohti vähe ja konkurss sinna on suur, enamasti tuleb arvestada õppelaenu võtmisega. Haridus võiks olla taskukohasem, ma saan aru, et riik on läinud sellisele poliitikale, et meie riiki oleks vaja rohkem kutseharidusega inimesi, aga nad
Inimesed võiksid õppima olla heatahtlikud või vähemalt prrovida. Inimesed võiksid elda nii et nad unistavad nii nagu elaksid nad terve elu aga teeks tegusi nii nagu sureksid juba homme. Me võiks õppida rohkem usaldama teineteist. Sest mõttega sa suhtled inimesega kui sa ei taha et ta teaks sinust midagi sellist.See ei ole juba sõprus see on miski muud. Inimesed peaksid õppima oma elu analüüsima ja vahepeal stopp ka ütlema et mõelda Kas ma elan ikka head elu? Kas mul on tõelisi sõpru keda ma võin usaldada? Kui ei oel siis milles on probleem kas minus endas või miskis muus? Tavaliselt on probleem meis endis. Sõprus tähendab lähedust ja vastastikust atraktiivsust. Tõeline sõber paremini kui keegi teine mõistab meie meeleolu, emotsioone,oskab jagada meiega rõõmu ja kurbust, näidata kaastunnet ja tuge rasketel aegadel. Reeglid ja õigusaktid, mis
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne)
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis,
Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus. Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Ma naeran enda üle. Ma naeran Sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Naer on miski, mis avab südamed ja paneb mõtlema, kui palju on elu väärt. Naeratus on alati hea, sest see avab inimese lihtsa sisemaailma. Palju parem on unustada ja naeratada, kui mäletada ja olla kurb. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. Naera õnnes, naera valus, naer on iluduse alus! Naerata, sest naeratus rajab teed ka kättesaamatusse südamesse. Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Naeratus on hetk , mil kõik tundub nii perfektne .. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle.
ladina keeles värsis satiiri. Nad pidid jälgima inimesi: mis on hea ja mis on halb, mis neile ei meeldi. Niimoodi õppisid nad inimese omadusi jälgima ja teda karakteriseerima. Nende silm avanes. Ja kui sa panid selle kõik murdeeas värssi, siis kasvasid koos sellega ning õppisid inimest nägema ja mõistma. Loomulikult peab olema delikaatne panema inimest pingutama selles, mis teda huvitab. Sest kui ala on vale, ei vii pingutamine inimest kuigi kaugele. Aga kui ala on õige, siis peabki olema väga raske. Ma küll ei mäleta, et kerged ained oleksid mulle jätnud mingi sügava mulje. Ma ei kujuta ette, et ilma pingutuseta saaks, aga kui pingutusele ei järgne naudingut, võib pingutus vastikuks muutuda. Pedagoogiline tarkus peitubki selles, kuidas saavutada, et pingutusele järgneks nauding.
teineteist. Meie vajdused objektiviseeruvad, võtavad vormi. Maailm on selline, nagu ta on, sest meie oma subjektiivsete soovide-tahtmistega, oleme ehitanud klassid, raamatud ja pliiatsid. Kuid need asjad, objektid hakkavad ka meie subjektiivseid tahtmisi mõjutama. Kui me näeme midagi, siis me kas tahame seda, ihaleme, või mitte. Tarbimine ei ole subjektide vaba hõljum objektiivses maailmas, vaid need tarbekaubate inimestevaheline suhe on dialektiline, me olme nendest mõjutatud. Miller: "Tarbimine on protsess, mille abil ühiskond kohandab oma välimist kuju ja arendab ennast kui sotsiaalset subjekti. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust
USUVABADUS EESTIS Eesti Vabariigi Põhiseaduse, mis on vastu võetud kahekümne kaheksandal juunil tuhande üheksasaja üheksakümne teisel aastal, paragrahv nelikümmend ütleb, et : igaühel on usuvabadus; kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba; riigikirikut ei ole; igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Vaadates usuvabaduse ajalugu Eestis tundub, et umbes aastani tuhat kakssada kehtis siin usuvabadus, tuhat kakssada kakskümmend seitse kuni tuhat üheksasada kaheksateist oli riigiusuks ristiusk, tuhat üheksasada kakskümmend kuni tuhat üheksasada nelikümmend taastati usuvabadus, tuhat üheksasada nelikümmend kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üks kiusati uskusid taga, tuhande üheksasaja üheksakümne teise aasta põhiseadusega kehtestati jällegi usuvabadus, mis lõpeb kahe tuhande teisel aastal vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse
käivad ennustajate ja teiste nõidadesarnaste isikute juures, kuulevad varakult, mis nendega toimuma hakkab, ja elavad selle teadmisega kogu elu. Tuleb korralkult õppida, et oleks loota tasuvat töökohta, olles hea inimene ja aidates teisi, on võimalik saada ka vastuabi. Mu maakodu, koht kus praegu olen, asub Koidukülas Tamsalu vallas. Kuid nii ma tegingi ja praegu on nii hea siin käia ja aeg maha võtta, lapseootel olles ju linnaelu kära ja müra kõige meeldivamad pole. Sõbrad ja perekond imestasid, kui kuulsid, et sellise otsuse langetasin, kõigil oli peas mõte ,,vaesed lapsed", sest igaühele oli teada, kui pingul mu närvid olid. Kohe pärast lõpetamist läksin tööle ühte pealinna kooli, sain endale oma klassi, mis oli täis armsaid naerusuiseid lapsi, hakkasin neid kohe armastama, nende kurvastuseks pidin juba pooleteise aasta pärast lahkuma, kuna jäin ootama oma teist last.
liikluses õigesti käituda. Alustades kõige lihtsamatest tõdedest nagu õiges kohas tee ületamine ja helkuri kandmine pimedal ajal, tuleks samal ajal püüda last mõistma panna, et need ei ole lihtsalt reeglid, vaid nende eiramisel võivad olla vägagi kurvad tagajärjed. Autoga sõites tuleks kindlasti alati kinnitada turvavöö. Enda elu päästmiseks peab seda muidugi tegema igaüks, aga eekuju mõttes on see minu arvates eriti oluline suuremate lastega sõites, sest nendest saavad tõenäoliselt varsti samuti autojuhid ja kui enda venemadki reegleid ei järgi, siis mõtleb laps, miks tema peaks seda tegema. Üks väga lihtne vahend elu kindlustamiseks on helkur. Kõige tähtsam on see muidugi talvel, pimedal ajal, aga helkurit peaks kandma igaüks ja alati. Ka suveööd muutuvad lõpuks pimedaks ja piisab ka ühest autost külavaheteel, et seal liikuva inimese elu ohtu seada. Ei ole ju raske kanda taskus üht väikest helkurit, et see vajadusel välja võtta
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
ajalooliselt : inimene tuli just maailma sooviga ennast kehtestada alles hiljem me näeme, et instinktid suruti maha ja algas julmuse talitsemine eluterve moraal oli tema jaoks eluinstinktile põhinev see mõjutas ka, kuidas nietzsche käsitles keelt ja mõtlemist. ta pidas ka keelt võimutahte suhtes teisejärguliseks. nietzsche : tegu on kõik. nõrgad vajavad keelt, tugevad tegutsevad. nietzsche loogika sisaldab varasemate aegadega võrreldes selgelt uusi jooni. teda huvitab ka inimese tungide maailm. ta eeldab et just tungide abil on inimesel võimalik ennast kehtestada maailmas. sest maailmas kehtivad tungid. paljud kunstilisesteetilised põhimõtted on saanud nietzschelt mõjutusi. marksistliku taustaga theodor adorno on tugevalt nietzsche mõjutustega. 20s tõi avalikku kultuuri kõikjale massid. sellist masside hulka pole kunagi kultuurisfääris varemalt olla. aga kui teile ei meeldi idiepop siis saate ka väga hästi kasutada
Eestluse elujõu allikad 24-ndal veebruaril 2008-ndal aastal saab Eesti Vabariik 90 aastaseks. Eesti Vabariigi sünniaastaks peetakse aastat 1918. Sel aastal kuulutati Eesti esimest korda iseseisvaks . Mis siis on Eesti Vabariigi pikaealisuse saladus ? Ma arvan, et eelkõige eestlaste tahtejõud olla iseseisev rahvas. Kellele meeldiks elada teise riigi rõhumise all ? Ma arvan, et Eesti Vabariigi tekkepõhjuseks on ka tugev eestluse tunne ühiskonnas. Defineerin natuke oma nägemust eestlusest. Eestlus, see on omapära, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajand
Üks minu lemmikuid kunstiliike on filmikunst. See on midagi, milleta ma ei saaks täisväärtuslikult elada. Film on kunstiteos, millel on tihti vähe ühist argise tegelikkusega. Kuid just see muudabki filmi nii huvitavaks ja vaadatavaks. Kui kõik filmid räägiksid inimeste igapäevaelust, siis ei oleks nende vaatajaskond kindlasti nii suur. Selles igapäevases ühiskonnas peab olema midagi, mis teeb selle talutavaks. Ja just filmide vaatamine aitab unustada mõneks ajaks mured, ning kogeda midagi uut. Muidugi ei saa väita, et kõik inimesed nii arvavad. Inimeste eelistused on erinevad. Näiteks vaatavad mõned ainult õudusfilme, teised jälle romantilisi komöödiaid. See valdkond on väga lai. Kuid meid kõiki filmihuvilisi ühendab soov kogeda midagi uut. Samas on ka inimesi, kes ei arva filmidest midagi, ning eelistavad hoopis teatrit, mida võib samuti pidada kunstiks. Ma pole ise küll eriti teatrit külastanud, kuid ma
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
Kalevipoeg ,,Kalevipoeg" on meie rahvuseepos, milleta ei saaks rahvus eksisteeridagi. Teos on andnud meile palju osavalt seotud regivärsilisi ridu, kuid ka väljendeid igapäevasesse suhtlus- ja kirjakeelde. See on just see raamat, mis peaks olema igale eestlasele oluline. Meie teame ,,Kalevipoja" autorina Fr. R. Kreutzwaldi, kuid enamus sisust on rahva pärimused. Kuigi antud teos on koostatud ja avaldatud ligi poole sajandi eest, avaldab see mõju ka tänapäeval igale eestlasele, sest kõik need jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab kindlasti mõne koha, kus saab end samastada mõne tegelasega, kas või iseloomujoonte põhjal. ,,Kalevipoeg" on teos, mis annab meile peale emotsioonide ka sõnavara. Väljendeid ja tsiteeringuid, mida kasutavad inimesed oma tekstide ilmestamiseks. Kes ei teaks kuulsat eepose algusrida
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav
60ndate puhangust on kirjutatud palju, see on algmudel, et selgitada popmuusika ja kultuuri toimet. Räpmuusikat peeti vabastavaks väljenduseks. 90ndatel see muutus, sest räpmuusika muutus. Muusikale omistatakse palju vasakliberaalseid ideid. Popmuusika sidumine poliitiliste ideedega ei ole päris adekvaatne. Attali „Müra“ Siin on mitmed vastuolud. Sellest vikipeediast ülevaade. See mis teda huvitab on müra mõiste, see kuidas toimub ühiskonnas müra ja vägivalla kanaliseerimine, teatud kanalitesse suunamine. Müra on kaose ja ennustamatuse hetk, üleminekufaas, ta näeb seda kuidas müra on põhimõtteliselt ajalooliste muutuste piirjoontel märgatav, muusika ennustab ette protsesse, mis tekivad ühiskonnas. Klassikalises muusikas on müra suuresti likvideeritud. Klassikalises muusikas on need juba alla surutud aga Attali ütleb, et müra võimalus on kultuuris koguaeg olemas.
Deleuze - võimul on püüd valitseda teiste tahete üle. Võimutahte määra on võimalik kindlaks määrata. On neid kellel on jõudu maailmas (isandad) ja neid kellel ei ole. Jõu hulk on erinev ja ei jagune ühtlaselt. (kvantiteet) (N. Orjamoraal) Olulisem on hoopis jõutoimesuund: aktiivne (sisemised tungid/tasakaal) või reaktiivne (suunatud väljapoole ja allub temast tugevamatele jõududele). Nt orjad ei ela päriselt vaid reageerivad (sellele elule) nendest tugevamatele jõududele. Reaktiivne jõud ei ole kunagi loov jõud. N. Pöördub antiik kultuuri tagasivaadates, millile oli nende loogika - nende toime aluseks ei olnud lahkus või süütunne või kannatused, vaid pigem au tunne. Orjamoraalile on ehitatud ka valgustusajastu ühiskond. Inimeste nõrkust ja abitust on peetud nt. Kristlukus moraalis headuseks. (kui seistakse silmitsi kellegi endast tugevamana...) Südametunnistus on viis kuidas takistada jõu aktiivset kasutamist ja on N
positiivseid tegureid, kuna ilma Euroopata jääks Eesti kõrvaliseks riigiks maailmas. Euroopa abiga on meil võimalik tõusta arvestatavaks riigiks Euroopas või isegi maailmas, mitte jääda Venemaa külje alla. Heade külgede all on kindlasti see, et Eesti jõuab oma arengus ülejäänud Euroopale järele. On hea, et eestlase silmaring laieneb ning me harjume teist nahavärvi inimestega. Praegu räägivad paljud mustanahalistest inimestest hirmu ja põlastusega. Samas ei tohi me unustada negatiivseid tegureid. Kindlasti on äärmiselt halb see, kui helgemad pead Eestist lahkuvad. Iga neljas noor on valmis välismaale tööle minema. Minu arvates on kõige suurem probleem Eesti rahvuse ja kultuuri hääbumine. Kaugel pole ka see aeg, kus eestlased hakkavad massiliselt muude rahvastega segunema. Me tüürime selles suunas, et Eesti keel jääb järjest vaesemaks ning äärmisel juhul üldse ära kaob. Koos eesti keele kadumisega kaovad ka eestlased.
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Abso
*massimuusikas häirib teda see, et kodanlike vormide lahjem avaldus inimesed ei saa endale õiget muusikat *häirib teda kunstiline konservatiivsus, mitte madala ja kõrge suhe *midagi korrast ära, kui inimest võetakse sõnaõigus *ei salli kunsti, mis esitab ennast väljapoole inimsuhteid *kunstiteoses eneses on sotsiaalsed suhted, mida kohe inimene endale ei teadvusta kunstoteose autonoomia on vaid illusioon *autentsuse mõiste tõeline, vastandub illusoorsele *teda huvitab kusntiteoses autentsus, sest vastandub kunstitööstusele *adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEIT- sidusust *Scönberg, immanentne sidusus *eristas kahte monmenti sidusus võib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne *ideoloogiline sidusus *Freud "me ei tea enda kohta kõike", alateadvus *ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu *sidusus peab olema kriitiline
igal aastal klassi lõpuaktusel . · Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) · I close my eyes and all i see is you . (L) · Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! · On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev,et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... · Sa oled nagu täht pimedas öös , mis annab jõudu elada . · Te näete ainult väikest tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse. Kuigi te võiksite. · Võin naerda, kuid eemale minnes nuttan. Võib tunduda, et mul on savi, aga tegelikult ei ole nii.Võin olla totaalne bitch, kuid tegelikult mitte. Võin tunduda ülbe, kuid seda ei ole. · Arvate et ma olen ülbe? Teate, omasuguseid ei sallitagi!
18.saj – 19.saj I pool suur muutuste aeg. Puudutab nii ühiskondliku ja sotsiaalmajandusliku, kui ka kunsti ja esteetika paradigmat. Oluline erinevus varasema Euroopaga: alates 18. saj lõpust on märgata väikerahvaste tähenduse kasvu kogu Euroopa kultuuriruumis. Toimib väikerahvaste enesemääratlemise protsess. Väga paljudes euroopa piirkondades hakkab edenema rahvuslik mõtteviis. Toimub Tšehhis, Ungaris, Iirimaal, Leedus, Lätis, Soomes jne. Eesti pole erand. Erinevatel rahvastel on oma rahvuslikud ärkamisajad. Ajastu, kus hakkab välja kujunema uus Euroopa kultuuriline kaart. Rahvuslikkus hakkab toimima väga tugevate ajalooliste muutuste katalüsaatori või jõuna. Erinevates Euroopa paikades on filosoofilised põhendused erinevad, kuid üks kesksemaid ja seda protsessi selgitavaid teooriaid on pärit Saksamaalt. Mõjutab selgelt ka Eestit ja rahvusliku liikumise arengut. Oluline Saksa filosoof ja mõtleja oli J.G.Herder. Kirj 18
Minu elu kutse Igaüks on saanud oma elus kutse mõnele tähtsale sündmusele ja igaüks reageerib kutsele ka erinevalt- mõni lihtsalt loeb korra seda kutset ja paneb selle kuhugi sahtlisse tolmu koguma, mõni aga loeb selle hoolikalt läbi ja pingutab selle nimel, et üritusele, kuhu ta kutsuti, ka kohale jõuda ja sellest osa saada. Inimesed otsustavad erinevalt ja see on hea. Elukutse on üks nendest kutsetest, mille igaüks elu jooksul saab. Tegelikult ei esita seda kutset elu, selle esitab endale igaüks ise. Iga inimene ka otsustab ise, millal see kutse esitada ja millal see vastu võtta. Tänapäeva maailmas on keeruline otsustada, mida oma eluga pihta hakata, sest üldine suunitlus on karjääri ja edukusse ning mõtlema peab paljudele erinevatele asjadele nagu raha, elukoht, tulevane töökoht, tulevased kolleegid...Suurim surve tuleb siiski teistelt.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest
(peamiselt Põhja-Eestis). Sõna manguma tulnud musltase keelest. On säilitanud oma emakeele. 1841. Aastal koondati kõik mustlased Laiuse hingekirja. 1941 loendati 743 paikset mustlast, 2MS säästis vaid 10% mustlastest.Pärast 2. MS tulid nö uued mustlased, kõik Venemaalt. Kõige rohkem on neid Kagu-Euroopas. Suudavad oma etnilisust hoida. Eestlased väljaspool Eestit- 19. sajand Venemaa, 20. Sajandi algus ka Põhja-Ameerikas. 2. Ms-vanaonu, kes elan läänes. Euroopa Liit. Loeng 4: eesti asustus, keeled ja piirid Keeletaeduse osa kultuurigeograafias- keel on kultuuri tähtsamaid osiseid. Enamus kultuure identifitseerivad end keele järgi. Erinevate keelkondade, murrete ja murrakute piiride asetamine ruumilisse seosesse st kaardile on olnud väga populaarne. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika ehk kuidas erinevad keeled on laienenud või hääbunud. Suur osa andmeid pärineb
Süürias suuruselt teises sadamalinnas Tartusis asub Venemaa viimane sõjaväebaas väljaspool end N.Liidu alasid, ja Venemaa jaoks strateegiliselt väga tähtis. Kanada Kuningliku Sõjaväekolledži poliitikaprofessori Hassan-Yari arvates on Süüria ainus riik regioonis, kus venelased võivad loota suuremale mõjule, samuti taotlevad venelased tugevamaid positsioone rahvusvahelises poliitikas. Süüriat toetab veel Hiina, küll ilma otsese omakasuajendita, kuid ei tasu unustada, et Hiina on Süüria üks tähtsamaid kaubanduspartnereid ning nad on teinud sinna ka olulisi investeeringuid. Pealegi on Hiina varemgi jäigalt seisnud rahvusvahelise sekkumise vastu riikide siseasjadesse. Süüria konflikti lahendamine on jällegi tõstnud esile Westfaali rahu aegadest 17. sajandil pärit riikide siseasjadesse sekkumise taunimise põhimõtete vastuolu kaasaegse rahvusvahelise ühiskonnakorraldusega, mis väärtustab inimõiguseid ja peab neid riikide õigustest olulisemaks
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
olulised. Peamiseks hääletusprotsendi mõjutajaks on riigi poliitiline kultuur – seal, kus valimas käimise traditsioon on sügavalt juurdunud, püsib osalusprotsent kõrge ka tänapäeval. 5. Erakonnad tänapäeva poliitikas 15 Kodanikud, huvid ja demokraatia 5.1 Miks on erakondi vaja? Tavaliselt mõeldakse erakondadest rääkides ainult demokraatiale. Ei maksa siiski unustada ka totalitaarset valitsemisrežiimi (Kolmas Reich, Nõukogude Liit, Hiina Rahvavabariik, Kuuba), kus ainuparteile kuulub võimumonopol. Partei on niisugusel juhul sisuliselt riigiga kokku kasvanud, kontrollides kõiki olulisemaid valitsemisfunktsioone – seadusloomet, ressursside hankimise ja jagamise poliitikat, julgeolekut ja sotsiaalseid suhteid. Demokraatlikus ühiskonnas, kus tegutseb mitmeid erakondi, on poliitikakeskkond hoopis teistsugune
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
