Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde............................................................................................
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on
Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde."
pragmaatiliseks usuks.” Kanti arvates lähtub inimene sellisest pragmaatilisest usust vaid erandjuhul. Pragmatismi seisukohalt lähtuvad aga inimesed alati vaid oma uskumustest ning selle asemel, et vastandada teadmist mitteteadmisele, tuleb vastandada hoopis usku kahtlusele. Pragmatistlik meetod Pragmatistlik meetod on James’i sõnul “meetod metafüüsiliste vaidluste lahendamiseks, mis muidu võiksid kesta lõpmatuseni” (James, Pragmatism, lk 36). Iga teooria või uskumuse puhul uurib pragmatist, milline oleks erinevus, kui ta lähtuks oma tegevuses ühest, mitte aga teisest (või kolmandast) teooriast või uskumusest. Kui ei saa kindlaks teha mingit praktilist erinevust, siis tähendavad alternatiivid sisuliselt ühte ja sama ning vaidlus on mõttetu. Iga tõsine vaidlus peab olema seotud mingi praktilise tulemusega – kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede
MIS ON FI... 4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti
,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõtekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria. Pragmatismi tõeteooria tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Abinõu meie mõtteviisis, võimaldab ideid omaks võtta ja rakendada. Kriteeriumiks on praktika. Tõe koherentsiteooria tõde kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega? Vastus: Ontoloogiline tõeteooria Epistemoloogiline lähenemine - Tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole rakendatav
pragmatismi uuendaja esiisaks võib kindlasti ka ära märkida Richard Rorty. Rorty oli see mees, kes üritas inimesi pragmatismist uut moodi mõtlema panna, öeldes, et asju tuleb vaadelda sellisena nagu nad on, realistlikult mõeldes. Samas väidab mees, et ta mõistab ainult tõde, mis on teoreetiliselt korrektne. Koostatud referaadis annan ülevaate pragmatismi mõistest, pragmatismi tõeteooriast ning kirjeldan ka pragmatismi uuest voolus, mille nimeks on neopragmatism ehk uus pragmatism. Töös annan ka lühikese ülevaate pragmatismi esiisadest eluloost- 1 MIS ON PRAGMATISM? Pragmatism on ainus Ameerikas sündinud suur filosoofiavool. See tõesti vastabki mitmes mõttes üldisele ettekujutusele ameeriklaste pragmaatilisest mõtteviisist. Alustades juba nimetusest pragma, mis tähendab kreeka keeles tegutsemist, tegu (samast juurest on pärit sõnad praktika, praktiline ). Niisiis lähtuvad pragmatistid elulähedasest eeldusest ning inimelu alus on tegutsemine
McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Kass on katusel on tõene tõepoolest siis, kui mõni kass on katusel. Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega
kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1. teadmine kui tuttav olek (isiklik kogemus) 2. teadmine, kui oskus midagi teha 3. teadmine, kui teatud informatsiooni omamine ->võivad olla ka uskumuse liik ( kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused ei ole teadmised) ->saab olla ainult tõene ->peab olema alati põhejendatud Traditsiooniline definitsioon teadmisele Teadmine, kui põhjendatud tõene uskumus. 1. On teatud uskumuste liik, kõik teadmised on uskumused, kuid kõik uskumused pole teadmised. NB! Ei ole alati seotud religiooniga. 2. Teadmine saab olla ainult tõene, ei ole teadmist, mis on väär. 3. Teadmine peab olema alati põhjendatud. Pime usk ei saa olla teadmine. Kas teadmised saavad eksisteerida väljaspool inimest? Jah. Teaduslik teadmine ja argiteadmine -> Argiteadmine on tähelepanek, mis võib kehtida, aga ei pruugi.
1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali- fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu). 2)Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5? 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite
On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. ESTEETIKA -- Noorim filosoofia haru on. Filosoofiline õpetus ilust
omavahel seotud organisatsioonideks. Selle deklareeritud eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27.Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus? Õigluse kuldreegel-võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28.Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? 29.Mida väidab tõe koherentsiteooria? Koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 30.Mis on tunnetus? Tunnetus on protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31.Mis on teadmine? Teadmine-on põhjendatud tõene uskumus. 32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33
juurde, ideede maailm on tõeline. Meeleline maailm- me näeme sedaja saame käega katsuda, kogeme pidevalt muutumist, tekkimist ja hävimist. Siin maailmas on ideede varjud. Mitte tõene maailm on meid ümbritsev maailm. 4. Iseloomusta skemaatiliselt teaduslikku tunnetamist. Probleem(huvi)- oletus(hüpotees)- Teooria (leiad lahenduse) Teooria kontroll (vajadusel vees oletus jne) 5. Iseloomusta tõe korrespodentsiteooriat. Too näited. Tõesed on väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. (lumi on valge…) On ka absoluutne tõde (aristotelese teooria). Tõene ongi tõene. See teooria ei luba musta valgeks rääkida 6. Kirjuta sõna "teadmine" kolm tähendust. 1) Tuttavolek kellegagi või millegagi (N: ma tean, mis on hambavalu) 2)Oskan midagi teha (Ma tean, kuidas pannkooke valmistatakse) 3)Teatud info omamine (Ma tean, et päike tõuseb idast) 7. Mis on aprioorsed teadmised? Teadmine, mis ei pärine kogemusest vaid mõistusest enesest
Kahtlus on skeptiku püsiv seisund. 10. Stoiline inimene - `eluraskustes vankumatu, kindlameelne'. Epikuurlane naudingutele pühendunu, luksusejanuline, meelas, õgardlik 11. Sokraatiline meetod - küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. 12. Platon soovitas kasutada ideeõpetust 13. Mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida 14. Küllaldase aluse reegel - Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15. Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 16. Mittevasturääkivuse reegel - Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17. Välistatud kolmanda reegel - Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole 18. Loogikareeglite järgimisega/eiramisega kaasneb 19. Eksistentsialism irratsionaalne sound, mis tekkis pärast I MS-i Saksamaal. Inimene
erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi: eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi. pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas. marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud. poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga. neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia
selgeks; kirgastumine, õndsus; rõõm nägemisest, kuidas asjad on omavahel seotud; mõistmise ja mõtestamise rõõm; mõtlemine on mõnus ( H. Runnel) Isegi kui filosoofia on „kasutu“, ei tähenda see „väärtusetust“ ega „mõttetust“. Filosoofiaga tegeletakse tema enda pärast. Filosoofia on ka omakasupüüdmatu tõe otsing. 11.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Mõistet analüüsitakse ning leitakse tema kirjeldamiseks sobivad väited. Väited võivad olla tarvilikud, piisvad, või mõlemad korraga. X on Y piisav tingimus: kui X, siis Y. X on Y tarvilik tingimus: Y ainult juhul, kui X. X võib olla Y piisav, kuid mitte tarvilik tingimus ning vastupidi. Samuti X võib olla Y tarvilik ja piisav tingimus. Tõde I? 12.Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3) 1. Teooria tõest endast 2. Teooria tõe kriteeriumist 3. Teooria sõna „tõene“ tähendusest 13.Millele omistatakse tõesust?
Kui teil on olemas tõene idee ükskõik millest, on lugu sellega lõpetatud. Teil on see olemas; te teate; te olete teostanud oma mõtlemissaatuse. Te olete seal, kus mentaalselt peaksite olema; te olete kuuletunud oma kategoorilisele imperatiivile; ning teie ratsionaalse saatuse kõrg- [1703]hetkele ei tarvitse järgneda muud midagi. Epistemoloogiliselt olete stabiilses tasakaalus. Teisalt esitab aga pragmatism oma tavalise küsimuse. "Kui eeldame, et mingi idee või uskumus on tõsi," kõlab see, "siis milliseid konkreetseid erinevusi põhjustab selle tõsiolek ükskõik kelle tegelikus elus? Kuidas see tõde realiseeritakse? Millised kogemused oleksid erinevad neist, mida saadaks siis, kui see uskumus oleks väär? Lühidalt, mis on tõe praktiline väärtus kogemuslikus väljendusviisis?" Hetkel, mil pragmatism selle küsimuse esitab, koidab ka vastus: Tõesed ideed on need, mida
iseloomulike küsitavustega ja keerdsõlmedega.Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3) Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. Tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega. Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. Filosoofi huvitab – tõe/suse loomus. Tõe tegijad on erinevad 1 vastused, teooriad, lähenemised. Pakutud on mitmeid nn tõe kriteeriume: - Sotsiaalsed: nt tava, traditsioon, autoriteet. - Vahetule
Epikuurlane on tänapäeva tähenduses elupõletaja. 11. Sokraatiline meetod on suunata inimesi nii, et nad tuleksid vastates ise tõeni. Efekt on, et inimene areneb. 12. Platon soovitas: sunniviisiliselt omandamisel ei jää teadmine meelde. Tuleb rajada huvile ning lisada mängulisi elemente. On asjalik. 13. Mateeria on kõik meeleliselt tajutav ja mehaaniliste aparaatidega kindlaks tehtav. 14. Küllaldase aluse reegel: väited peavad olema põhjendatud. 15. Välistatud kolmanda reegel: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei või. 16. Mittevasturääkivuse reegel: kaks teineteist välistavat lauset ei saa ühteaegu olla tõesed. 17. Samasuse reegel: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Loogikareeglite järgimine: · Võimaldab paremat üksteise mõistmist · Suudame teha mõistlike otsuseid
küsimustega. Radikaalne-üldistav tunnetus on ülepea võimatu.. Materialism:olev on tervenisti materiaalne, meeleline, oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Monism: on ainult üks printsiip(vaim või mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine. Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest.(Hume: mingite nähtuste kordumine pole veel kinnitus, et tegemist on põhjuslikkusega, ei sobi teadusliku teadmise põhjendamiseks). Verifikatsionism-
Konstruktiivne (kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega)-radikaalne(kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu) Pragmatism- piirdugem filosoofilste väidete hindamisel praktilise kasuga kogukonnale. 16. Teadmise 3 mõistet: tuttavolek, oskus, teadmine, et. Filosoofias keskendutakse viimasele. Teadmine ei vastanda ennast üksned teadmatuse mõistele, vai ka arvamusele. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 17. Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada.
järele) = tõuge filosoofilisteks küsimusteks. Sokrates filosofeerimine algab teadmisest, et ma ei tea Filosoofia kui teadus teadmiste ja väidete süstemaatiline seos. ...kui fundamentaalteadus põhjuste, aluste, tingimuste, eelduste teadus. Oärib empiirilise kui niisuguse põhjuste, aluste, tingimuste järele, mis ise polegi enam empiirilised. ... kui universaalteadus käsitleb maailma TERVIKLIKULT. ... kui mõistuteadus taotleb, et väited oleksid mõistuspärased ... kui kriitiline teadus seab küsimuse alla kogu meie kogemusmaailma(ideoloogiakriitika, religioonikriitika jne) Filosoofia määratlusi: (PLATON: "Filosoofid on need, kes suudavad haarata seda , mis on enesele alati sama. Nad alati armastavad seda teadmist, mis ilmutab neile midagi olemisest; olemist, mida ei muuda ei tekkimine ega kadumine. Pürivad nad siis nõnda olemise enese
valetan." on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt; aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele! Midagi on tõene siis, kui ta vastab reaalsele olukorrale või faktile maailmas, KUID: 1) on olemas palju nn üldteada moraalitõdesid, millel aga puudub ,,moraali-fakt". 2) võrrelda saab ainult asju ühes kategoorias - väited ja reaalsus seda ei ole. 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Midagi on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Väiteid võrreldakse niisiis omaenda kategoorias, mitte reaalsusega, tõesuse kindlakstegemisel aitavad nii aprioorsed kui empiirilised väited. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?
.. kui ,,tõeline" tähendab näidis, eeskujulik, ehtne (tõeline armastus, kommunist, isiksus, luuletaja jms) 3. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele. Tõesus seisneb väite (otsustuse) ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Kolm ,,tõde" vastavusteooriast: .. ajalooliselt kõige vanem teooria .. kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. .. kõige tunnustatuim tõeteooria Etteheited: ..Kuidas näidata vastavust? Väited ja maailm kuuluvad erinevatesse kategooriatesse, st neid ei saa võrrelda. .. Moraalitõdedel pole moraalifakte, millega saaksid moraalitõed vastavuses olla .. aprioorsete tõdede probleem (nt 2+3=5), me ei ta milles seisneb vastavus tegelikkusega. 4. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega.
Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm?
mõtlema ja selle käigus ta areneb. 12. Platon soovitas kasutada vaba tahte meetodit. Õppetöö peaks rajama õpilase huvile, kasutada tuleks palju mängulisi elemente. Tema soovitus oli asjalik. 13. Mateeria- materjal, millest mingi substants koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama ainega füüsikalises mõttes. 14. Küllaldase aluse reegel- väited peavad olema põhjendatud, peab olema ära näidatud, mille alusel üht või teist väidetakse. 15. Välistatud kolmanda reegel- tõene on kas väide või selle eitus, kolmandat võimalust olla ei tohi. 16. Mittevasturääkivuse reegel- kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 17. Samasuse reegel- ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Kui ei tunne loogikareegleid võime teistele segadust tekitada, meist ei saada üheti aru, meid
muutuuatult on. Meid ümbritsev, meeltega tunnetatav muutuv maailm ainult näib, paistab kuidagi. Seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes tunnetab seda, mis päriselt on,teab, kuidas inimesed peavad elama. Filosoofia on niisiis midagi praktilist: maailma olemisest saab teada, kuidas korraldada ühiskonda ja elu. Järeldus: ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. 17. Ühiskonna hüvanguks: Marksism ja pragmatism Teha ühiskonna elu paremaks. Meie elu hüvanguks. Paljud ,,praktilised" filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et ,,õigluse", ,,vabaduse" jmt mõistete selgitamine on ühiskonnale kasulik. 18. Karl Marx (1818-1883) ,,Filosoofid on maailma mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." 19. Filosoofia on mõjutanud maailma J.-J.Rousseau (1712-1778) ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni. I
haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“ 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene
On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. Loogika -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. Esteetika -- Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust
vasta nad tõele, sest ühe puhul me saame teada vaid algallika, teise puhul aga knnitust faktile. Tõe saame teada vaid fakte kriitiliselt uurides ehk korrates eksperimenti vms. 7. Sellist küsimust tuleb esitada, kuna ei eksisteeri täiesti puhtaid ja õildais allikaid pole olemas. ,,Kriitiline ratsionalism" seisneb teiste ning enda teooriaid ja oletusi kritiseerimises.Teadmine on aga vaid oletus, sest on peaaegu võimatu olla mingis väites või faktis täielikult kindel ning me lihtsalt oletame, et teatud väide on tõene. 8. Kuna kõige veenvam õigustus teadmisele on autoriteetne allikas, kuidd me ei saa kunagi kindel olla kui autoriteetne see tegelikult on. Kuna muidu ohustaks see tõe objektiivset käsitlust ja kriitikas selle suhtes. Sest kui sügavale me ka ei tükiks ei leia me autoriteeti kelle väljapakutud väidet ei saaks kritiseerida. 9
Lugema selle mõttega, et mis Peirce jaoks on kultuuriline õigustus siin (ajaloo puhul). Ameerikas kordub sama loogika, mis oli Euroopas. Ta rajab sinna uue legi- ja identieeti otsingu seal (siantislik). Teaduse legitiimsus kandub üle uue filosoofia identieedile. Sionistlik nõrgeneb. Populaarartiklid. Mõistis ennast loogikuna laias mõttes. Seda artiklit peetakse pragmatismi kui filosoofia suuna manifestiks – põhisuund on selgelt ja lihtsalt arusaadaval viisil esitatud. Pragmatism sai tuttavaks William Jamesi kaudu küll. Hakkab ennast pragmatitsismiks kutsuma. Artikli esimene osa on „The Fixation of Belief“. Tõdede fikseerimine tõlkes. On neli moodust, kuidas saab tõdesid fikseerida: kangekaelsuse meetod, autoriteedi meetod, a priori/aprioorsuse meetod, teaduse meetod. Ajalooline kujunemine, üksikindiviid läbib need meetodid järjest. A priori on metafüüsika meetod, s. t. see seostub traditsioonilise filosoofia identieediga (klassikaline teadusemõiste)
Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 2. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) 2. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus, on kooskõlas väita, et 2. igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega. Ratsionalismi seisukoht on, et 2. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis 2. me näeksime teda veel pool aastat Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige
eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 2. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) 2. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus, on kooskõlas väita, et 2. igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega. Ratsionalismi seisukoht on, et 2. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis 2. me näeksime teda veel pool aastat Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
