Ooper tööleht (0)

                                           Ooper
Täida lüngad!
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab  endas kirjanduse (süžee), näitekunsti, kujutava 
kunsti (lavadekoratsioonid, kostüümid ), tantsu ja muusika. Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja 
enamasti instrumentaalmuusika saatel. Seega  väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik 
ja tegelaste karakter.
Selgita mõisted!
LIBRETO - ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma
PARTITUUR - heliteose kõigi partiide kohastikune  üleskirjutus
AVAMÄNG - lavalise tegevuseta sissejuhatus AARIA - orkestrisaatega solisti laul ooperis
RETSITATIIV - jutustav kõnelaul ANSAMBEL - mitme tegelase üheaegne laul
KOOR - etendab tavaliselt rahvast, annab  tegevusele kirjelduse, kommenteerib seda
OPERA SERIA – tõsine ooper OPERA BUFFA – koomiline ooper
PROLOOG - lavalise tegevusega sissejuhatus EPILOOG - järelselgitus pärast viimast vaatust
Ooperi ajaloost
Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Firenzes.
Esimeseks ooperiks maailmas oli 1597. aastal Firenzes lavastatud „Daphnet“. Selle ooperi 
autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus „ooper“ võeti  kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati 


mõistet muusikaline draama. Esimeste ooperite  etendused toimusid esialgu õukondades. Avalikke
ooperiteatreid  hakati ehitama 17ndal sajandil,  esimene ooperiteater rajati 1637.a. Veneetsias. 
Ooperi „isaks“ peetakse heliloojat Claudio  Monteverdit. Oopereid on läbi aegade kirjutanud 
järgmised heliloojad: Giuseppe Verdi, Franz  Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig
van Beethoven, Alessandro Scarlatti, Jean- Baptiste Lully, Henry Purcell, Georg Friedrich 
Händel, Richard Wagner, Gioachino Rossini Maailmakuulsad ooperid on: (autor ja teos) 
Claudio Monteverdi “Orfeus”
Georg Friedrich Händel, “Julius Caesar”, “Herxes”
Wolfgang Amadeus Mozart, “Figaro pulm”,  “Võluflööt”
Gioacchino Rossini, “Sevilla habemeajaja”
Richard Wagner, “Lendav hollandlane”
Mihhail Glinka, “Ruslan ja Ludmilla”
Modest Mussorgski, “Boriss Godunov”
Pjotr Tšaikovski, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand”
Georges Bizet, “Carmen”
Giuseppe Verdi, “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida”
Giacomo Puccini, “Boheem”, “Tosca”, “Madame 
Butterfly”
Maailmakuulsaid ooperilauljaid: Miliza Korjus 
(1908-1980), Janet Baker (1906-1975), Birgit  Nilsson, Montserrat Caballe´,                                 


Enrico Caruso (1873-1921), Luciano Pavarotti,  Jose Carreras                                            
Kuulsaid ooperidirigente: Arturo Toscanini (1867- 1957), Wilhelm Furtwängler (1886-1954), Herbert
von Karajan (1908-1989)