Aitab teadusliku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. 11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia, et informatsiooni luua, kasutada, edastada, säilitada ja hävitada. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab? Infoühiskond on ühiskond, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud/peidetud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs informatsioonile ehk teabele.
Hetkel kõige aktuaalsemad uurimissuunad: Inimese-arvuti interaktsioon Grupitöö vahendid (tarkvara) Semantiline veeb Kasutajasõbralik infokeskkond Viisid, kuidas inimesed loovad, kasutavad ja otsivad informatsiooni Infoteaduse peamised tegevussuunad Klassika, millega tegeletakse: juurdepääs informatsioonile infoarhitektuur infokorraldus infootsing infoühiskond teadmiste/teadmuse esitus ja seletused. Valdkonnad: arvutiteaduse kognitiivteaduse kommunikatsiooni juhtimise äri õiguse raamatukogunduse arhiivinduse museoloogia matemaatika filosoofia poliitika jt sotsiaalteadusi 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? Infoteadus on noor teadus (1958), mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja
kogusega. Dokumendihaldus aitab asutusel: - maandada asutuse tegevusega seotud riske - kontrollida asutuse tegevuste vastavust õigusaktide nõuetele - kaitsta asutuse teaberessursse - näidata asutustel oma tegevuste läbipaistvust Teabel on asutuse jaoks konkreetne väärtus ja selle puudumine või kaotsiminek põhjustab tegevuse takerdumist ja rahas mõõdetavaid kahjusid 12. Mida kujutab endast dokumendi elukäigu kontseptsioon? Loomine dokumendi kavandi koostamine, dokumendifaili salvestamine, dokumendi allkirjastamine, jt Saamine dokumendi tervikluse kontroll, dokumendi konventeerimine sobivasse vormingusse, jt Registeerimine liigitusüksuse valimine, liigitusüksuse avamine ja säilitustähtaja omistamine, juurdepääsupiirangu seadmine, jt Hoidmine ja kasutamine
huve 11. Mis on dokumendihaldus ja miks ta on asutusele vajalik? asjaajamise käigus dokumentidega teostatavad toimingud, millega tagatakse nende autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus · kontrollida asutuse tegevuste vastavust õigusaktide nõuetele · kaitsta asutuse teaberessursse · näidata asutustel oma tegevuste läbipaistvust · maandada asutuse tegevusega seotud riske 12. Mida kujutab endast dokumendi elukäigu kontseptsioon? Loomine dokumendi kavandi koostamine, dokumendifaili salvestamine, dokumendi allkirjastamine, jt Saamine dokumendi tervikluse kontroll, dokumendi konventeerimine sobivasse vormingusse, jt Registreerimine liigitusüksuse valimine, liigitusüksuse avamine ja säilitustähtaja omistamine, juurdepääsupiirangu seadmine, jt Hoidmine ja kasutamine arhivaalide loetelu pidamine, säilivuse kontroll, kasutamise järgimine, jt
uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse, mitmeid olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemide lahendamisest. 1980ndada aastad- Keskendumine kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. 1990ndatest kuni tänapäevani- Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika, käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks, üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses, inforamatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed. Teadmusjuhtimise temaatika. Infokäitumise ja infopädevuse aktuaalsus. Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika. 7. Infoteaduse põhiküsimused.
seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tööstusühiskonna puhul peetakse tähtsamaks tööstustootmist ja tootmisvõimsust, postindustriaalses ühiskonnas aga teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tööstusajastul oli eesmärgiks võimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetõttu hinnati ka riike selle järgi, mitu tonni sütt ja rauda või mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti. Postindustriaalset ühiskonda kirjeldavad aga sellised näitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus. Kui tööstusühiskond vajas rohkesti konveieritöölisi, siis
töötingimuste halvenemisega. Need hoiakud on tingitud hirmust selle ees, et suurenev konkurents odava tööjõuga riikidega avaldab kohalikele tootjatele ja töötajatele liiga tugevat survet, mistõttu võidakse täielikult või osaliselt sulgeda kohalikke ettevõtteid või viia tootmine välismaale. Kuigi see kartus ei ole midagi uut, tundub seda suurendavat Hiina ja India kiire ilmumine maailmaturule. Eelkõige infotehnoloogia laialdane kasutamine on muutnud piire kaubeldava ja mittekaubeldava vahel. Globaliseerumisega seotud probleemide asjakohast lahendamist võib käsitada osana dünaamiliste majanduste ees seisvatest laiematest poliitilistest probleemidest, st kuidas tulla toime majanduses toimuvate struktuurimuutustega. Globaliseerumisest kasu saamiseks tuleb kohaneda, sest tootmist mõjutavad tegurid, nagu investeerimiskapital, liiguvad tegevustelt ja ettevõtetelt, mis ei suuda
Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada vajaduste või meediakasutuse motiivide teket ühiskondlikust ja psühholoogilisest kontekstist lähtuvalt (meediakas üks viis vajaduste rahuldamiseks); 5) McQuail võttis kokku kaasaegse tasude ja tarvete kontseptsiooni peamised o Rosengreen (1974) kontseptsioon Maslow vajaduste hierarhiale tuginedes; 7) Philip Palmgreen (1984) oodatava h teooria. . . . . Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid
juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ). Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis.
juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ). Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis.
ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtudes ühiskondliku korralduse tasanditest, millel kommunikatsioon aset leiab. Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema
Rahvusvahelise äri ristteel tugevas EL-is Eesti majandus paistab Euroopas endiselt silma dünaamilisuse ning väljapaistvate majandusarengu näitajatega. Põhjapoolsete EL liikmete jaoks on Eesti transiitsõlm Kesk-Euroopa turgudele ja läänepoolsete EL liikmete jaoks sild kiirelt arenevale Loode-Venemaale. Toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku sektoriga Eesti avalik sektor on orienteeritud ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Riik kasutab sotsiaalmajanduslikke väljakutseid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Võtmeväljakutsetele vastamiseks suudetakse koostööd teha poliitikavaldkondadega üleselt, kaasates ka valitsusväliseid partnereid. [2] Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, omades samas
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid
2. Eesti Majandus lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele
Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia) äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng AJASTU AGRAAR-AJASTU INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenused majandus- loomakasvatus, tekstiilitööstus, : info töötlemine, harud metsandus, metallurgia, edastamine, turu- kalandus, masinatööstus jms uuringud,biotehnoloog jahindus ia
Piiratud ökoloogilise nisiga liigid ja/või oskamatus vältida riskide kõrvaldamist kui nisid kaovad. Pandad on ohus, kuna nende toiduvajadus on paindumatu ja nende toiduallikas pilliroog väheneb. Kui pandad sööksid erinevat toitu ja elaksid erinevas kliimas, oleks neid rohkem säilinud. Kui niss muutub peab ka elanikkond muutuma, et ellu jääda. Elanikkond võib tervikuna muutuda või jaguneda diferentseeritud elanikkonnaks. Informatsiooni olulisuse kasvamine, infotehnoloogia ja infokeskkonna areng on loonud ökoloogilise lähenemise LISile ja teistele elukutsetele ning haridusprogrammidele LISi traditsioonilises nisis (nt. digitaalrmtk.) ja uutes nisides (nt. infojuhtimine). Mida peab LIS haridus tegema, et ellu jääda? Ellujäämine elukutselise hariduses tähendab teadmiste baasi, vahendite, lähenemiste, kogemuste ja väärtuste jätkumist mingis vormis. Haridusprogrammide
protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide edasiarendamine. Loeng 2: Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Õpi otsi vali vii ellu (omanda, teosta, käivita, säilita). Kirjeldage innovatsiooniprotsessi eri faase ning edu orientiire. 2 Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase, tooge näiteid. Toote elutsükli mudel kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva firma müügi vahel. Iga turule toodud toode läbib kindlaid faase. Nendeks faasideks on juurutus-, kasvu-, küpsus-, ja langusfaas. Selline arengu iseloom võimaldab välja töötada igale faasile sobivaid üldisi turundusmeetmeid. See mudel aitab määrata turul oleva sortimendi uuendamise vajadust
grupid rakendavad tehnoloogilisi vahendeid, et levitada sümbolilist sisu suurtele, heterogeensetele ja .hajutatud auditooriumidele Massikommunikatsioon kui protsess ei ole sama, mis massimeedia. Masskomm on vabatahtlik, seda .kujundavad kultuur, eluviis Arenevast tehnoloogiast hoolimata püsib massikommunikatsiooni nähtus kindlalt massimeedia institutsiooni raames. Meediainstitutsioonid on seesmiselt liigendatud vastavalt tehnoloogia .(tüübile(trükkimine, film, televisioon) ja ka selle siseselt(üleriigiline vs kohalik press Massimeedia institutsioon põhitegevus on sümbolise sisu loomine ja levitamine. Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik. .Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik. Meedia on korraga vaba ja võimutu :Meedia peamised tunnusjooned on järgmised
Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis. Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest: · Valgustusajastu (u 1680-1780)- endisest kõrgema väärtuse saab haridus, mõistus, kahtlemine · Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele · Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus · Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi. (Mõtete süstematiseerimisel võib Sulle abiks olla tabel lk 15)
osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist. Kui uuritakse majandust ja tehnoloogiat, kasutatakse mõisteid tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond. Sotsiaalset võrdsust ja õiglust analüüsitakse heaoluriigi mõiste varal. Sotsiaalfilosoofid tarvitavad mõisteid modernsus ja postmodernsus, seades sellega tähelepanu keskmesse väärtused, maailmatunnetuse ja inimsuhted. 3 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 1. Tööstusühiksonnast teadusühiskonda 1.1 Tööstusühiskonna põhijooned
moderniseerumine Jätkusuutlikkus põhineb kahel valikul: koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine või passiivne alistumine – loodustingimuste arvestamine nt. elukeskkonna loomisel võetakse arvesse kliimast ja asupaigast tulenevaid tegureid, luuakse loodusega kooskõlas olevad sotsiaalsed normid (tarbeesemed, elamud) • vastandumine loodusele, looduse valitsemine – looduse valitsemine on inimese vabaduse eelduseks. Kastatakse ära uudset tehnoloogia ja teadmisi: jõgede ümberpööramine, geenivaramud ja kloonimine, jm. Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Keskkonnaprobleemide omapära: Enamasti pöördumatud; ulatuslikud ajas
erinevates alasüsteemides, sest massimeedia vahendab oma sisus nii majanduse, poliitika, hariduse kui ka õiguse olulisemaid teemasid. Ajakirjandus kui sotsiaalne süsteem Meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses, seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (M. Rühl) Blöbaum (1994): ajakirjanike spetsialiseerudes eristus ajakirjandus spetsiifilise sotsiaalse süsteemina ning kujunesid kirjutamata ja kirjutatud kokkulepped selle kohta, millised on ajakirjanike töö põhimõtted (sh eetikakoodeksi loomine, uudisväärtuse kriteeriumidest lähtumine jms). Massimeedia ülesandeks on vähendada maailma komplekssust: esitada infot süsteemsel viisil, osutada asjade ja nähtuste omavahelistele seostele, st vallata suurt pilti. (Rühl 1992) Rühli tabel: maailma komplekssuse redutseerimise mehhanismid
Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada, need ei too raha sisse. Vaesus. SKT- sisemajanduse kogu toodang. On euroopa tuum ja euroopa perifeeria. SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta
- *Põllumajandusühiskond: hõimud jäid paikseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid, hiljem käsitöö ja kaubandus. (India, Tai, Etioopia) Haridus pole oluline, olulised on oskused põllumajanduses ja käsitöös. *Tööstusühiskond: teaduse ja tehnika areng (aurumasin), rahakapitali ja tööjõu olemasolu, suurema osa tööst tegid ära masinad. (Hiina) Hariduse ja oskuste tähtsus on tasakaalus, peab tundma masinaid. *Teenindus- ja infoühiskond: elektro- ja arvutitehnika areng, tööviljakuse tõus ja tootmiskulude alandamine, tööjõu vabanemine, inimeste tööaja lühenemine, teadusuuringud, infotöötlus. (Eesti, USA) Haridusel suur osakaal, oskus suhelda. 2. Miks tähendas eraomanduse kehtestumine pööret Euroopa põllumajanduses? - Tänu sellele, et talupojad said talud päriseks osta, hakkas täiustuma ka põllumajandustehnika ja toodang kasvas. Talupoegadel oli, mille nimel pingutada. 3
põhineb töö tulemuste omastamisel; • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: • Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu • Alahindab mitte - majanduslike huvide rolli • Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism) • Nn “Suur” teooria, empiiriliselt võimatu testida Emile Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus:
- Peamised töötegijad töölised - Peamine töövorm masinatöö - Töögraafik sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis turumajandus - Levinuim riigivorm parlamentaarne monarhia/vabariik - Valitsuse roll riigi julgeolek,sots.hoolekassa - Perevorm väikepere · Demokraatlik ühiskond ühiskond, kus võimuinsitutsioonid annavad regulaarselt aru parlamendis. · Infoühiskond ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus. · Postindustriaalne ühiskond ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris. · Agraarühiskond ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega. · Teadmusühiskond ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises
mis pärast 11. septembrit 2001.a painab suurt osa maailmast, nakkushaiguste levik, katastroofilised loodusõnnetused ja elutähtsate süsteemide1 suurenev haavatavus ning sellega seotud hädaolukorrad. Paljud maailmaosad seisavad silmitsi joogivee puudusega, suurlinnade teke suurendab nende haavatavust õnnetuste osas ning elanikkonna liikumine toob ka suurel hulgal rahvast traditsiooniliselt kõrge riskiga piirkonda (Dynes 1998). Tänapäeva ühiskonda võime kirjeldada ka kui infotehnoloogia ühiskonda. Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav - hankiv, tootev, talletav, levitav ühiskond. Infoühiskond on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused.
hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kiru klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab rohkesti haritud spetsialiste erinevalt tööstusühiskonnale, mis enim vajas konveieritöölisi. Kujunes välja keskklass, kes olid kõrge kvalifikatsiooniga, kindla ning suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridust, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. 20. sajandi keskpaiku inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Eriline roll progressis,
7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused kõrgklass: · Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. · Tinglikult: `vana raha kõrgklass' (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja `uue raha kõrgklass' (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: · Enamus rahvastikust, mitmekesisus · ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), "manageride revolutsioon" struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. · Hariduse ekspansioon töölisklass: · Kahanev trend · Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised · Keskklassistumise tees affluent worker (jõukas tööline) alamklass: · Marginaalsed ja tõrjutud
Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
