Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on Elukindlustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elukindlustus, kindlustuse, sihtgrupp, kindlustusselts, lühikirjeldus, koguda, lähedased, ootamatult, kindlustusperiood, õnnetust, taganeda, swedbank, insurancetöövõimetus, invaliidsus. Kahjukindlustuses kindlustatakse isiku vara ja kindlustatavad 1 riskid on tavalised tulekahju, loodusjõud (torm, rahe, maalihe, üleujutus), veeavariid, murvargus, vandalism, muu ootamatu risk ja kulud. Riskihindamine on riski teadvustamine ja määratlemine, ning nende kaardistamine. Riski hindamine tehakse selleks, et · määrata kindlustuse õiglane ja mõistlik hind · püüda vältida olukorda, kus sooviavaldaja püüab rikastuda kinslustusandja kulul · jälgida, et eeldatav kahju, mille alusel arvutatakse hinnad, oleks vastavuses tegelikku kahjuga · kindlustada võimalikult palju sooviavaldajat, suurendada firma kasumit · hoiduda ebameeldiva reputatsiooni · määrata edasikindlustamisvajadus ja maht 5. Kindlustustoodete müük (olemus ja põhimõtte)
Riski suurus sõltub konkreetsest ettevõttest. Riigi ja kohalike omavalitsuste võlakirjad on üldjuhul riskivabamad võrreldes tegemist alustava ettevõttega. Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Tuletisväärtpaberite väärtus sõltub üldjuhul tuletisväärtpaberi aluseks oleva vara (alusvara) hinna muutumisest. INVESTEERIMISRISKIGA ELUKINDLUSTUS Investeerimisriskiga elukindlustusleping erineb oluliselt traditsioonilisest kindlustusest ja sarnaneb oma põhiolemuselt investeerimistootele. Investeerimisriskiga elukindlustuses on ühendatud investeerimine ja elukindlustus. Vahe tavapärase investeerimisega on see, et klient ei saa väärtpaberite omanikuks, vaid omandab kindlustuslepingu. Väärtpaberite omanikuks on elukindlustusselts. Investeerimist läbi investeerimisriskiga elukindlustuse on õigus pakkuda
Kinkeleping. Kinkeleping on üks levinumaid võõrandamislepingu liike praktikas. Näiteks, kui üks isik tahab teisele isikule üle anda tasuta eseme ja sellega seotud omandiõiguse on üheks võimaluseks kinkelepingu sõlmimine. Kinkeleping on ühekülgselt kohustav võlaõiguslik leping1, mida tihti sõlmitakse isikute vahel moraalsetel kaalutlustel, mis ajaga võivad muutuda. Näiteks on kinkelepingu sõlmimise aluseks tihtipeale kinkija ja kingisaaja lähedased suhted, tänulikkus teatud tegevuse eest jne. Kuna kinkeleping toob endaga kaasa tihti moraalseid kohustusi, tuleb lepingut täita lähtuvalt eetilistest tõekspidamisest. Kinkelepingu puhul on tegemist võlasuhtega, kus üks isik kohustub teist isikut ilma vastutasuta oma varast rikastama, see tähendab kinkelepingu alusel kohustub üks isik andma teisele isikule vastutasuta üle eseme ja sellega seotud omandiõiguse.
rahapoliitika teostamise · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) vahendid (3)? · Kohustuslik reserv ( keskpankade kohustuslikud reservid) Rahapakkumise tegurid Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Leida järgmistele mõistetele Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral seletused toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule (vt Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse http://www.eksl.ee/sonaraamat. välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi php): vms puhul
'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54
'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54
Reklaamimaks Teede-tänavate sulg. maks Parkimistasu KULUD Haridus, tervishoid, kultuur, keskkonnakaitse, majandus 34. Finantssüsteemi ülesehitus 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) 2) Finantstooted 35. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju Väärtpaberivahendajad asutused, mis tegelevad väärtpaberite vahendamisega 6 36. Tagatisfond - krediidiasutusse hoiustatud vahendid on tagatud ühe hoiustaja kohta kuni 100 000 euro ulatuses 37
finantseerimisvormina. Pangad pakuvad akreditiive juriidilistele isikutele, kes tegelevad väliskaubandusega, kuid neid võib kasutada ka riigisiseste arvelduste puhul. Akreditiiv on maksja palvel ja juhisel ostja panga (akreditiivi avaja) poolt võetud kohustus tasuda müüjale lähetatud kauba eest eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on müüja poolt teatud aja jooksul täidetud. 60. Akreditiiviarvelduse olemus 61. Mõisted Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul. Kindlustusagent Esindab ühe kindlustusandja huve. Teavitada klienti kindlustuslepingu võimalikest variantidest. Kliendil ei ole võrdlusi teistelt pakkutjatelt.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping............
36. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Krediidasutuste tuludest moodustavad suurima osa Intressid ja kuludest moodustavad suurima osa Halduskulud. 39. Investeerimisasutuste liigitus
Elukindlustus - Elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.. Kindlustuse liik, mis tagab kindlustatu surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule ja/või võimaldab sääste koguda Isikukindlustus kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teat. aja üleelamise, teat. elujuhtumi vms. puhul 18 Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. Kindlustusandja isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 35. Finantsasutuste liigitused ja selgitused • Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) • Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võideti aega tarbimiseks
1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi tö
Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud Vaikiva seltsingu leping Võlakohustuse tekkimise alused Võlakohustus võib tekkida: lepingust,
Eriti kiirenes hindade tõus majanduskasvu tipus, kui ka nõudlus kaupade järele kasvas ning ka palgakasv oli kiire. 2008. aastal kasvasid tarbijahinnad Eestis üle 10%. Inflatsioon on viimastel kuudel seoses kütuste odavnemisega ja toidu hinnatõusu pidurdumisega kiirelt alanenud. Oktoobris kahanes hinnatõus septembri 2,1 protsendilt 1,5 protsendini, viimati oli inflatsioon nii madal 2010. aasta alguses. 69. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule. Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud
sotsiaalkindlustus siis, kui seadus kohustab tööandjat või töötajat maksma sotsiaalkindlustusmakse; 2) vabatahtlik siis, kui isik ise valib, kas ta soovib end kindlustada või mitte. Sotsiaalkindlustust võivad teostada: 1) riik, 2) tööandja, mille korral tööandja sihtotstarbeliselt akumuleerib vajalikke ressursse, 3) mitmesugused kutseorganisatsioonid, nt loomingulised liidud, ametiühingud jne. 1.3. Eluriskide kaitse sotsiaalkindlustuse ja tavalise kindlustuse kaudu. Nii erakindlustuses kui sotsiaalkindlustuses eksisteerib hoolitsus üksikisiku tuleviku eest. Lisaks isiku enda hoolitsusele on samuti võimalik hoolitsus kolmanda isiku kasuks. Hüvitist on mõlema kindlustuse korral õigus nõuda siis, kui saabub ettenähtud kindlustusjuhtum. Erakindlustuses kehtib ainult erandjuhul kindlustuskohustus, nt liikluskindlustus. Sotsiaalkindlustuses on kindlustuskohustus domineeriv. Kindlustusvahekord erakindlustuses on
maksud rikkamatele/abirahad vaesematele Stabiliseerimine – fiskaalpoliitiliste otsustega nõudluse mõjutamine, eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo tagamiseks 8 25. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused Riigieelarve – riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada 26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Eelarve defitsiit – kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk – tulud ületavad kulusid Sissetulekud – maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük Väljaminekud – kulude vähendamine 27. Riiklikud maksud Eestis Üksikisiku tulumaks 58% Maamaks 100% nn ressursimaks ehk loodusvara kasutamisõiguse tasu (põlevkivitööstus,
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohu
Maksevõime- on mõõt, mis näitab sinu suutlikkus oma võlga maksta. Kreeditorid soovivad teada, millised on sinu sissetulekuallikad, kui palju sa teenid ja kas sul on mudiu finantskohustusi. Vara- Mida rohkem on vara(raha pangakontol, investeeringud, väärtpaberid), seda kergem on sul maksta oma kohustusi. Laenuandjad võivad samuti paluda, et kasutaksid om avara laenu tagatisena. Käendaja-isik, kes tagab sinuaenu tagasimaksmise, kui sa seda ei suuda. Kindlustuspreemia- Hind, mimda inimesed kindlustuse eest maksavad. Tuntumad: -liikluskindlustus(autojuhi vastustuskindlustus) -sõidukindlustus(varakindlustus) -elukindlustusi sõlmitud vähem -Tervisekindlusute ja pensionikindlustuse on osalised Eestis korraldanud riik -Ravikindlustus- ja sotsiaalmaksu võetakse maksudena tööandjalt, arvestades töötaja palga suurust, kui võib ennast ka täiendavalt kindlustusfirmades kindlustada. Kahjukindlustus- kõik kindlustusliigid, kus tekkinud kahju on võimalik rahaliselt hinnata
müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu 15 sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest.” SEMINAR III RKTKo 3-2-1-76-07 tüüptingimuste kontrolli eeldused, üllatuslikud autovõtmed Asjaolud: Citygraaf OÜ (hageja) hagi Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu kindlustushüvitise 278 800 krooni ja viivise saamiseks. Hansa Liising Eesti ja hageja sõlmisid sõiduauto liisingulepingu, samal päeval sõlmisid hageja ja kostja sõiduauto kindlustamiseks kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu osadeks olid kindlustuse üldtingimused ja sõidukindlustuse üldtingimused. Auto varastati ja võtmed taskust ka. Hagejale teatas kostjale kindlustusjuhtumist
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
õigustatud huve. Maakler valmistas vastava lepingupõhja ette ning pooled kirjutasid sellele alla. Peale lepingu sõlmimist maksis Ants Tiiule maakleri tasu, summas 5000 eurot. Eellepingusse kirjutati sisse tingimus, mille kohaselt kohustusi rikkunud lepingu pool on kohustatud maksma leppetrahvi summas 5000 eurot. Eellepingu kohaselt tuli notariaalne võõrandamisleping sõlmida 10. detsembril 2012 kell 12 notar Carli juures. Ootamatult teatas 10. detsembri hommikul Ants, et ta on saanud parema pakkumise, summas 50 000 eurot ning seetõttu ta notari juurde ei tule. Kuna Borissil oli soov osta endale korter Tammsaare teele, siis ostiski Boriss 5. märtsil 2012 endale korteri Tammsaare teele (maja nr 23). Korter oli täpselt samasugune, nagu Antsule kuuluv korter. Korteri eest tasus Boriss aga 57 000 eurot. Soolaleiva peol rääkis Boriss oma korteriostu saagast. Sõbrad naersid juttu kuulates
amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (TuMS § 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa. (TuMS § 20 lg 4) TuMS § 20 lg-tes 1–4 ning §-des 201 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja - hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lg- s 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga. (TuMS § 20 lg 5) 23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. (TuMS § 201)
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....
VÕLAÕIGUS Võlg võlgnemine ehk kohustus Kohustus tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg
sümbolraha (dekreetraha; kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha) arveldusraha (elektrooniline raha). 2. Raha funktsioonid · maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. · väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. 3. Rahasüsteemide ajalugu Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Selleks sai paberraha. Kuna aga erinevalt kuld- ja hõberahadest paberraha mingit väärtust ei sisaldanud, vajas see lisagarantiid. Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks. Suletud süsteemil ei ole mingit seost teiste süsteemidega, raha ei saa vahetada. Avatud süsteemid on tänapäeval enamus rahasüsteemid
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhte
laenata · Teenindus o arveldused o tehingud väärtpaberitega Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse liigid · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustatakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur · kindlustusvahendus kindlustusagen ja maakler, kes tegelevad kindlustuse vahendamisega Kindlustuse vormid o vabatahtlik o kohustuslik ilma selleta ei saa, nt autokindlustus o sundkindlustus - haigekassa Risk on kindlustatav Kindlustatav sündmus peab olema juhuslik Riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema liigikaudselt kalkuleeritavad
hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule. 29. Kahju hüvitamise piiramine Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Seadusega võib sätestada kahju tekitanud isiku vastutuse piirsuuruse või kahjuhüvitise kindla suuruse. 30. Kõrvalkohustused, käendus, käendaja tagasinõue, garantii, käsiraha Kõrvalkohustusteks on eelkõige: käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; käsiraha andmisest tulenevad kohustused; leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
annaabi.ee 
