Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu tervis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sport, riietumine, hommikusöök, muudan, tervisesport, kusagilt, valuta, suhkurt, mineraale, paljas, riietuma, magada, igalühel, hommikul, alustama, rämpstoit, regulaarne, söömine, lõunasöök, õhtusöökLühidalt jutustav kirjand inimese õpetusest Meie esimene suur peatükk oli "Tervis" ja nendes alapeatükkides õppisime lühidalt kehalist ehk füüsilist tervist, vaimset tervist ja sotsialset tervist. Füüsiline tervis on valdkond,mida tavaliselt peetakse tervise põhiliseks näitajaks. Kui Sul on on hea olla ehk Sul ei valuta kuskilt, Sul ei ole luid katki, temperatuur 36-37 kraadi vahel, siis peetakse meid terveks. Sinu kehalist tervist saad tugevdavad näiteks sportimine ja tervislik toitumine. Sul võib olla ka mõni füüsiline puue. Näiteks Sa oled küürakas. Siis ei saa küll hästi sportida aga tervislikult saab toituda ikka :). Vaimne tervis on seotud mõtlemisega ja sealt edasi ka kogu organismiga. Näiteks sõltub inimese enesetunne meeleoluga
......................................................4 4.1. Mitmekülgne toitumine.................................................5 4.2. Tasakaalustatud toitumine...........................................5 4.3. Mõõdukus....................................................................5 4.4 Vastavus vajadusele.....................................................5 5. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök................................................5 5.1. Hommikusöök..............................................................5 7 5.2. Lõunasöök...................................................................5 5.3. Õhtusöök.....................................................................6 6.Minu ühe päeva menüü..........................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................
Juhtubki see, et nälja kustutamiseks haarab ta kiire piruka või mõne puuvilja. Õhtusöögi ajaks on aga nälg nõnda suur, et süüakse liiga palju. Erikul tuleks hakkata tasakaalustatult ja regulaarselt toituma. See tähendab, tervislik toitumine eeldab, et söögikordi päevas on viis, millest kaks on kerged vahepalad. Harvad toidukorrad tingivad suurte koguste söömist ja sellest tuleneva ülekaalu. Kahe toidukorra vahele ei tohiks jääda rohkem kui 3 tundi. Esimene põhireegel: hommikusöök peab jääma ajavahemikku 7.00-8.30. hommikusöögist peab inimene saama olulise osa toidu süsivesikutest. Toidusüsivesikutest peab inimene saama 50-60 % päevasest toiduenergiast. Inimorganism on nii korraldatud, et normaalne/tervislik on see, et põhiosa toidusüsivesikuid saadakse hommiku- ja lõunasöögiga ja üsna kaaluka osa 4
Söö mõnuga 6 käsku. 1) Loo söömiseks sobiv keskkond. 2) Söömise juures ei tohi kedagi arvustada. 3) Vali taldrikule 5 värvi. 4) Söö regulaarselt. 5) Pea meeles, et toidus oleks põhilised toiduained. 6) Ole ettevaatlik süsivesikutega. 4 7 päeva näidismenüü 1. päev 2. päev 3. päev 4. päev Hommikusöök: Hommikusöök: Hommikusöök: Hommikusöök: kaerahelbepuder neljaviljapuder võiga sõrnikud omlett tomatiga võiga keefir hapukoorega juustuvõileib maksapasteedi õun kalavõileib kohv võileib tomatiga kohv kohv banaan
Füüsiline tegevus Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine on üks inimesele lood
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toitumisharjumuste
7 ESMASPÄEV ,,Sööme terveks!'' 07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase nädala plaani tutvustamine. 08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis: Räägitakse lastele laulmise ja muusika tähtsusest ja seda tervislikust aspektist lähtudes. Arutletakse lastega, millised toidud on tervislikud. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse koos lastelaulu ,,Hiiretips''. 09.00-10.30 : Tegelused õues, kus lapsed saavad mänguväljakutel iseseisvalt õpetaja silma all mängida. 10.30-11.30 : Mäng 1. Ollakse mänguruumis. Õpetajad küsivad lastelt, kus võiks kasvada erinevad puu- ja juurviljad ning ka marjad, mis meie tervisele head ning seoses sellega toimub ka mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?''. 11.30-12.00 : Lõunasöök
1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha
Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust), liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) Püramiidi tipp suhkur, moos, mesi, maiustused, magusad karastus- ja mahlajoogid HOMMIKUSÖÖGI TÄHTSUS · Hommikusöök peaks olema liitsüsivesikuterikas, mis kindlustaks normaalse veresuhkru taseme organismis ja ajutegevuses, mis on otseselt seotud erksuse ja meeldejätmisvõimega. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Seega on tähtis, et hommikusöögiks süüakse putrusid, täisteratooteid ning aed ja puuvilju. Taldrikureegel: · Pool taldrikust täidetakse taimse toiduga, milleks sobib toores salat, riivitud
kudedele, nii noortel kui täiskasvanuil. Noortel on liikumisaktiivsuse pideva vähenemise tulemuseks tervise nõrgenemine, sagenevad külmetushaigused, väheneb organismi kehaline töövõime, nõrgenevad südame ja vereringe töö, muutuvad vereomadused, väheneb lihasjõu areng. Täiskasvanuil lisanduvad mitmed haigused, mida tänapäeval tsivilisatsioonihaigustena tuntakse. Jalak, E. (2007). ,,Liikumisharrastuse olulisus ja vajalikkus". Liikumine ja sport. Tervisesport on inimese elus väga tähtsal kohal. Regulaarselt sportides me tõstame oma füüsilist võimekus, oleme tervemad ning energilisemad. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Spordi profülaktiline väärtus on organismi üldtugevdav. Tema eriline efektiivsus on ilmnenud aga südame-veresoonkonna haiguste, külmetushaiguste ja psüühikahäirete vältimisel
Seepärast on oluline igapäevaselt toituda nii, et ei tekiks vitamiinide puudujääki ning saaksime piisavalt igat liiki vitamiine. Isegi väike puudujääk võib kohe avalduda – inimesed väsivad kiiremini, keskendumine muutub raskemaks ja haigestutakse kiiremini. (2) 1.2. Mineraalid Mineraalid aitavad meie kehas kaasa kasvamisele, ainevahetusele, vereosakeste tootmisele ning närvide ja lihaste talitlusele. Tasakaalustatud toitumine peab olema selline, et sealt saaks piisavalt vajalikke mineraale. Naatrium ja kaalium, mida saab piimatoodetest ning puu- ja juurviljadest, reguleerivad organismi vedelike tasakaalu, kaltsium, mida leidub samuti piimatoodetes, tugevdab luid ja hambaid ning raud, mida saab peamiselt lihatoodetest, määrab ära vere kvaliteedi. (2) 1.3. Probiootikumid Kõik bakterid ei ole inimesele kahjulikud, osa neist on meie organismile vajalikud. Probiootikumid on bakterid, mis hoiavad seedimise korras. Probiootikumide tasakaalu võivad
südamehaigustele, sealhulgas südameinfarkt, ajuinsult, kõrgvererõhktõbi, aga ka diabeedile, podagrale, sapikivitõvele ja mõningad vähivormidele. Kehakaalu langetamine alla soovitatava piiri viib aga alakaalu tekkeni. See võib olla seotud ka söömishäiretega. 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Hommikut on kõige parem alustada klaasi värske mahlaga, hommikusöök ise võiks olla rikas süsivesikute poolest. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt
3 1. TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Tervislik oleks toituda, sellistest toiduainetest, mis tagavad organismile vajaliku energia ja kõik toitained oleks õiges omavahelises vahekorras.(4) Kindlasti tuleb kasuks sportimine ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Sport hoiab ka keha ja vaimu kauem noorena. (1) 15- 16 aastaste õpilaste teadlikkus tervislikust toitumisest on suhteliselt kõrge, kuid kahjuks minu küsitletutest toitub ainult 5% tervislikult. Tore oli uurimusest teada saada, et 90% neist õpilastest teevad aktiivselt trenni, 2-3 korda nädalas. Ülejäänud 10% tegelesid ka spordiga, kui mitte regulaarselt. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks: Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt.
Juhul, kui on tegemist väga aktiivse inimesega, sportlase või raske füüsilise tööga, võib kordajaks olla isegi 2,0-2,2 (Toitumissoovitused). Energia vajadusest arvutatakse edasi, kui palju on vaja erinevaid toitaineid nagu süsivesikud, valgud ja rasvad. Uurimuste järgi peetakse sobivaks vahekorraks 55-60% (suhkur 10%), rasvad 25-30% ning valgud 10-15%. Lõpuks on vaja kogu energiavajadus jaotada päeva peale ära ning soovitavaks päevaseks energia jaotuseks loetakse: 30% hommikusöök, 45-50% lõunasöök ning 20-25% õhtusöök. Tähtis on arvutamise juures teada ka toitainete energeetilisi väärtusi. Energeetilised väärtused 1 grammi toitaine kohta: süsivesikud 4,1 kcal; rasvad 9,3 kcal; valgud 7,1 kcal. Peale energeeriliste väärtuste on kõigil toitainetel oma lisaväärtused, millega peab samuti arvestama, mille tõttu ongi vajadused protsentuaalsetes vahemikes antud (Toitlustuse alused).
mitu päeva, kuigi vahepealsetel öödel on juba piisavalt magatud. Muidugi ei saa pidada kõiki ühekordseid või harvu unereziimi rikkumisi veel tervisele üldiselt ohtlikuks, kuid mida vähem on kõrvalekaldumisi normaalsest unereziimist, seda parem on meie igapäevane enesetunne ja töövõime. Hea enesetunde säilitamiseks on suur tähtsus ka korrapärasel söömisel. Söögiaegadest on vaja võimalikult täpselt kinni pidada. Seejuures hommikusöök ei või piirduda ainult tassi kohvi ja mõne suutäie võileivaga, nagu nii mõnedki aja- või isupuudusel sageli teevad. Hommikul tuleb süüa võrdlemisi rohkesti, sest hommikusöök annab jõutagavara päevaseks tööks, ka toimub seedimine pärast öist pikka vaheaega ja puhkust, kui magu ja sooled on tühjad, kõige paremini. Kui hommikul korralikult, kõht täis süüa, saab ka peaaju küllaldaselt toitu ja energiat ning see mõjub positiivselt päevasele kutsetööle
20. Rasedusnädalat ei tohiks ületada 300-350g. Kaaluiivet tuleks hoida toitumisega jooksvalt tasakaalus (Kaarma jt., 1992). 1.2 Raseda toidurežiim Rääkides toidurežiimist on oluline tulevasel emal süüa sagedamini (3-3,5 tunni tagant). Süüa tuleks korraga vähem, et kergendada toidu seedmist ja imendumist, mis võivad olla häiritud rasedusajale iseloomuliku seedetrakti motoorika ja sekretsiooni pidurduse tõttu. Seega on soovitav toituda 5-6 korda päevas. Hommikusöök peaks andama 30% üldisest kalorsusest, lõunasöök (30%) ja õhtusöök (20%,) nende vahele peaks jääma lõunaoode ja õhtuoode. (Kaarma jt., 1992). Töö juurde on lisatud raseda naise ühepäevase menüü näidis (vt. lisa 1). 5 1.3 Toidu keemiline koostis 1.3.1 Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma üle poole raseda üldisest energiavajadusest. Tähtis on asjaolu, et
mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkootikumid kahjustavad ja põhjustavad organismi üldist kurnatust.Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa organism energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb inimese enese sisemiste varude arvelt. Tagajärjeks on loidus, kurnatus, unehäired. KOKKUVÕTE Tervislik eluviis hõlmab kokkuvõtvalt piisavat füüsilist tegevust, tervisliku toitumist, õiget puhkust ja oskust lõdvestuda. Vajalikus koguses igapäevane liikumine ja õige toidusedel tagavad terve organismi ja seeläbi terve ja enesega rahuloleva inimese. Kindlasti on vajalik õige puhkus ning lõdvestumine. Liigsed pinged ja ületöötamine
.................................................................................. 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Laste toitumine Nii hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök on inimesele väga olulised, kuid sageli inimesed sellest kinni ei pea ja piirdutakse vähesemate söögikordadega või kiiremini ja lihtsamalt valmivate roogadega, mis ei anna inimesele piisavalt toitaineid ning sisaldavad suures koguses säilitusaineid. Sageli tuuakse selle peamiseks põhjenduseks ajanappus. Laste hea tervise ja arengu tagab tervislik toitumine, mis koosneb mitmekülgsest toidust. Seetõttu on toidu valmistamisel
Selle aja jooksul võib teie keha langeda kataboolsesse seisundisse. Teisisõnu, teie keha hakkab oma lihaskudet sööma, kui ta lülitub ümber nälgimisreziimile. Joonis 2: Söögikordade arv päevas 5 2)Kas sa sööd hommikusööki? Kui jah siis mida? Peaaegu kõik söövad hommikusööki, kõigi neljateistkümne õpilase seas oli kaks õpilast kes ei söönud hommikusööki ja oli ka üks kes sõi aegajalt. Nagu ka öeldakse, et hommikusöök on kõige tähtsam söögikord, see on ka täiesti tõsi nii et kõik kes söövad hommikust, see on neile hea. Nende hommikusöök oli saiast kanafileeni, enamasti ikkagi söödi hommikusöögiks võileiba. See, mida sa hommikul sööd või ei söö, määrab suuresti ära selle, kuidas sa ennast päeval tunned. Kas siis pidevalt näljasena, meeletu magusaisuga või hoopis täiskõhuga terve päeva jooksul. Kui tarbid hommikul korraliku hommikusöögi, mis sisaldab piisavalt nii valke,
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü
Otstarbekam oleks 6 menüüd koostada pikemaks ajaks, sest nädalamenüüd on kergem tasakaalustada kui päevamenüüd. Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestada seedetrakti rütmi ning näljatunnet, sel juhul on seedimine kõige tõhusam. Otstarbekas on süüa päeva jooksul 5 või 5 korda, iga 3-4 tunni tagant enam-vähem kindlal kellaajal. Igatahes toidukorrad peaksid olema sellised: hommikusöök, lõunasöök, oode ja õhtusöök. Hommikusöögiga soovitatakse katta üks neljandik päevasest energiavajadusest , sest enamasti on aktiivse tegevuse aeg päeva esimesel poolel ja hommikueine peab andma koolipäeva alustamiseks vajalike toitainete tagavara. Oluline on, et hommikumenüüsse kuuluks kiirelt valmistatav soe toit. Joogiks sobib eriti piim ja keefir, samuti jogurt, soojadest jookidest kakao, tee ja kohv piim ja keefir.
läbiviidud uuringutest on selgunud, et 45% õpilastest on nõrga tervisega. Siseorganite areng ei vasta laste kasvule. Mis on tervis? Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea. Tervise üle võib arutleda ja seda võib hinnata järgmiste valdkondade kaudu: · Kehaline ehk füüsiline tervis · Sotsiaalne tervis · Vaimne tervis Kehaline ehk füüsiline tervis on valdkond, mida peetakse sageli peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse harilikult haigust. Kui kusagilt ei valuta, kui ükski luu ei ole katki. Kehalist tervist tugevdavad sportimine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja 4 haigustest. Kehaline aktiivsus toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti; hoiab kontrolli all tervise riskifaktoreid, vähendades sellega degeneratiivsete haiguste ohtu tulevikus; kinnistub tervisekäitumise mudelina edukamalt varasemas lapseeas ja säilib loodetavasti edaspidises elus.(Hussar, 2002).
Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid 5 ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor- roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on: Sucanat (tuletatud ingliskeelsest sõnadeühendist sugar cane natural) - sisaldab rohkesti mineraale (kaltsium, magneesium, raud, fosfor) ja vitamiine; sucanat sisaldab looduslikult ka umbes 3% mineraalsoolasid. Sobib hästi magustoitudesse, kus suhkru maitset tahetakse rõhutada, samuti pajaroogadesse ja kastemetesse. Rapadura (ehk Panela) - on kuivatatud suhkruroo mahl, mida müüakse vahel suurte kamakatena, tihti ka peenelt jahvatatuna. Rapadura on karamellipruuni värvi ja ka karamellimaitsega. Sobib karamellistesse küpsetistesse.
SISSEJUHATUS Minu referaadi peamisteks teemadeks on minu rüht, kehatüüp ja toitumine. Need on minu jaoks olulised asjad minu elus, kuigi ma ei saa väita, et mu toitumisharjumused ideaalsed oleksid või ka muud asjad. All järgnevas vaatan enda probleeme ning räägin üldiselt toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal ajal on piht ja
(jooks, sörk, tantsimine). Seejärel tee harjutusi lihastugevuse suurendamiseks – pumpamine, raskuste tõstmine. Pingeliste liigutuste järel lõdvesta end ja tee hingamisharjutusi. Tasakaalusta oma toiduvalikuid, ära söö liiga palju ühte ja sedasama toitu! Sa ei pea loobuma hambrurgerist, krõpsudest ja jäätisest tervislikult söömise nimel. Ainult sa pead teadma, kui sageli ja kui palju neid toite süüa. Sinu keha vajab kõiki toitaineid: valku, rasva, süsivesikuid, mineraale, eriti rauda, kaltsiumi ja vitamiine (olulisemad on A-, B-, C-, D-, E- vitamiinid). Tasakaalustades oma toiduvalikuid Eestis kasutusel oleva toidupüramiidi järgi ning jälgides ostmisel tähistusi pakenditel, saad valida toidud, mis on nii maitsvad kui kasulikud. Paranda oma kehalist tublidust! Muuda oma tervisevormi! Liikumine on alati lõbusam koos teistega. Erguta oma sõpru ja vanemaid
süüa, sest siis ei saa magu piisavalt puhata. Aga ega ainult söömisega ei saa täielikku tervislikku eluviisi elada. Peab ka natuke liikuma, et üleliiksed söödud kalorid saaksid põletatud. Ja eks väike jalutuskäik looduses ei tee kellegile paha. Spordi tegemiseks on palju võimalusi . Mõtle vaid, mis sulle rohkem meeldib. Valikuid on palju, näiteks : ujumine, jooksmine, jalutamine, uisutamine, tantsimine, võitluskunstid ja neid valikuid on veel palju palju. Sport teeb figuurile head, sul on rohkem energiat. Sport on hea ka üleliigse energia ära kulutamiseks. Nii on ka väga hea pingeid maandada. Juhul, kui oled mingil alal eriti hea on võimalus minna ka erinevatele võistlustele. Nii saad uusi tutvusi ja palju huvitavaid kogemusi. Praegu sa võid mõelda, et ma ei viitsi ja ei taha, aga kunagi, ülekaalulisena, haigena hakkad sa kahetsema seda. Ja kellele ei meeldiks puuviljad ja olla sale? Sa saad endale parema elukvaliteedi
Tervislik toitumine Tervisliku toitumise info muutub koguaeg. See mis on täna õige, leiab keegi mõne päeva pärast, et see on puha vale. Ei ole olemas imetoiduaineid, tähtis on tervisliku toitumise põhimõtted. Tuleks süüa vastavalt vajadusele. Kuna organism peab saama nii elutegevuseks vajaliku energiat, kui ka vajalike toitaineid. Kindlasti tuleks hommikuti süüa, kuna hommikusöök on aluseks päeva põhitoidukorrale. Hommikut on hea alustada klaas veega ja sinna juurde süüa täistera tooteid. Et organism ei jääks ilma vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetes võiks süüa põhitoidu juurde näiteks kas köögivilju, kas siis toorsalatina, hautatud või keedetult. Kala võiks süüa 2-3 korda nädalas, kuna sealt saab organism omega 3 rasvhappeid. Rasvarohkeid toite ja magusat tarbida minimaalselt. Enamjaolt armastavad inimesed toite praadida, kuid saab ka teismoodi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 11 Krista Kämer TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISUKORD sisukord................................................................................................................................... 2 1 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL................................................................................... 4 2.1 Tervislik toitumine ......................................................................................................... 4 2.2 Toitained........................................................................................................................ 5 2.2.1 Valgud..............................................
kaunviljad ja munad. Seejärel süsivesikute rikkad toidud nagu täisteraleib ja teraviljasaadust, makaronid, riis. Proteiinid (valgud) päästavad näljast pikemaks ajaks kui süsivesiukud. Puu- ja köögiviljadel, eriti keedetud kartulil, on samuti suur küllastusjõud. 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Hommikut on kõige parem alustada klaasi värske mahlaga, hommikusöök ise võiks olla rikas süsivesikute poolest. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele..................
Müüdid toitumise kohta TL 2 Müüt: Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks. Tegelikkus: Kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooted ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikaks on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste need kõik annavad päris palju energiat. Müüt: Külmutatud köögiviljad on madala toiteväärtusega. Tegelikkus: Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed. Müüt: Punane liha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks. Tegelikkus: Rasvane liha, mis sisaldab palju
kiudainete poolest, mis on olulised kolesteroolitaseme langetamisel ja veresuhkru stabiliseerimisel. Oad säilitavad oma tervislikkuse ka konserveerituna, olles niimoodi mugavad toiduks kasutada. Valge jahu, valge saia ja valge riisi asemel tuleks eelistada täisteraleiba, muid täisterajahust tooteid ja pruuni või täisterariisi. Need on kasulikumad, kuna sisaldavad rohkem toitaineid eeskätt liitsüsivesikuid, kiudaineid, magneesiumi ja teisi mineraale ning B-vitamiine. Täisteraviljarikas toit aitab nii ravida kui ka ära hoida diabeeti, südamehaigusi ja vähki. TOIDURASVAD Paljusid haigusi seostatakse toidu liiga kõrge rasvasisaldusega, eriti küllastatud rasvade ja kolesterooliga (vähk, südamehaigused ja insult). Toidurasvast saadavad kalorid peavad päevasest kalorite hulgast moodustama 25-30%. Tervislik on niisugune toitumine, kus enamus kaloritest ja rasvadest saadakse taimsetest allikatest, sealhulgas taimsetest õlidest
annaabi.ee 
