Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu õpikeskkondade kirjeldamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpikeskkond, teades, õppimisel, põhilisteks, kohtadeks, sisustus, akustika, omavahelised, tuleta, harmoonia, tunned, valdavad, emotsioonid, õpikogemus, mugavalt, sobivat, äratada, meetodeid, ettepanekuid................28 2. 10 Õpilaste hinded................................................................................... 28 Kokkuvõte..................................................................................................... 30 Kasutatud materjalid.................................................................................... 31 Lisa1.......................................................................................................... 32 Küsimustik: Õpimotivatsioon ja õpikeskkond................................................32 3 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida Haljala- ja Võhma Gümnaasiumi õpilaste hinnanguid oma koolile. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks põnev ja väljakutsuv. See teema on praegu aktuaalne haridus maastikul. Töös on esitatud Võhma Gümnaasiumi õpilaste arvamused, mida saab võrrelda Haljala Gümnaasiumi õpilaste arvamusega. Selle alusel
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on mõlemale harj. ühised. Ühiselemente suudab inim. tajuda vaid siis, kui tal on varasemad teadmised ja oskused. Pos. ja neg. ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistust nim. negatiivseks ülekandeks.(kalade tunnused delfiin ja vaal ei ole kalad) Varasemate teadmiste ja oskuste korrektset rakendamist nim. pos. ülekandeks Mudelid ülekannet soodust. vahendina. Ülesanne kulgeb õppimisel hõlpsamini kui aidata õpilasel näha vajalikku identsust või sarnasust. 1. Mudel lihtsustab alati tegelikkust. (mudelit ei õpita pähe) 2. Kui õpilasel on juba oma mudel ei vaja ta õpetaja poolt pakutavat. 3. Põhimõttelisi mudeleid tutvustada kohe vastava teema esituse alguses. Unustamine. Selleks et pingutust nõudnud probleemi näha uues valguses tuleb see mõneks ajaks unustada. Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist.
Stress, mis on seotud kooliga. Kui on palju õppida Kooli stress on see, mis tekitab mingil hetkel liigse koormuse tõttu ja tekitab tahtmise enam mitte kooli minna. Tunne, et sul on koolist täiega kõrini. Kooli päevad muutuvad pikaks ja talumatuks liigse koormuse tagajärg koolis Paha tuju ja väsimus stress, mida tekitab kool ja kui õpilased on stressis õppimise pärast Palju pinget nii õppimisel kui ka õpetajatelt.Kiusamine. kui inimene ei jaksa enam koolis õppida ja motivatsioon kaob See kui tööd kuhjuvad, hinded on halvad ja kõik ajab närvi. stress, mis on tekkinud kooliga seoses nagu aja puudus koduyööde pärast, liigne stress hinnete pärast Koolis käimisest tingitud stress ehk negatiivne suhtumine ja mõtlemisviis koolist ja sellega seonduvast. Kool piinab ja västitab 33 LISA 3
järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja
õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine. J. Dewey õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu.
Saavutanud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähendusetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. 19. Millist kahte põhilist algoritmi rakendatakse programmõppes? Õppeprotsessi algoritmiliste mudelite loomine: 1) Jadaprogrammina ülesehitatud õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos. Programmeeritud õpikutes paigutatakse materjali annuse ehk kaadri õppimisel oodatav õige vastus nii, et see ei oleks vastamisel õpilase vaateväljas, vaid näiteks lehe pöördel. Ka algsed õpimasinad olid nii konstrueeritud, et õpilane sai õiget vastust näha alles siis, kui ta oli oma vastuse andnud. 2) Hargprogramm esitab õppematerjali annustena, mille õppimise tulemusena omandavad õpilased kompleksseid teadmisi ja oskusi,
väljaspool ning igat sorti probleemide lahendamist või võimaliku lahenduse pakkumist. Koolis tuleb tegelda kõige rohkem õpilaste probleemidega. Neile tuleb leida lahendusi, lisaks tuleb välja töötada koos vastava sotsiaalvõrgustikuga meetmeid, mis aitaksid ennetada noorte probleeme, nagu koolikohustuse eiramist ja muid sellega kaasnevaid muresid. Koolisisesed suhted jagunevad järgmiselt on õpilaste omavahelised, õpetaja ja õpilaste või õpetajate omavahelised suhted. Koolivälised suhted on aga koostöö korraldamine kohaliku omavalitsusorganitega, lastekaitse, politsei jne erinevate asutustega. Siia kuulub kindlasti ka perega suhtlemine. Koolis on sotsiaalpedagoog tugiisikuks/psühholoogiks/nõustajaks õpilastele, kuid sageli ka lapsevanematele ja õpetajatele. Nagu eelpool mainitud võib kooli sotsiaalpedagoogi amet olla psühholoogiaga väga tihedalt seotud
Parimaid õpitulemusi saadakse siis, kui pärast esmakordset materjali meeldejätmist harjutatakse seda veel umbes pool sellest ajast, mis kulus esmaseks meeldejätmiseks. Pikem üleõppimine ei õigusta nähtud vaeva. Jaotatud ajas õppimine – õppematerjali harjutatakse pikema aja jooksul. Jaotatud ajas õppimine annab tavaliselt paremaid tulemusi. Seetõttu toimub ka õppeainete traditsiooniline õpetamine enamasti pikema aja jooksul mõne õppetunniga nädalas. 6) Ülekande piiratus õppimisel (E. Thorndike’i uurimused). Thorndike uuris praktika iseloomu. Et harjutamise käigus oskused täiustuksid, tuleb õpilast tasustada selektiivselt, kinnitades neid tegevusi, mis viivad soovitud käitumisele lähemale. Nii välditakse olemasoleva, sageli ebakorrektse toimimisviisi kinnistumist ja aidatakse õpilasel kujndada õige tegevusviis. 7) Vormimine komplekssete oskuste kujundamise printsiibina (B. Skinner). Toetudes
Pikaajalise mälu käsitlemine assotsiatiivsetelt ja konstruktivistlikelt positsioonidelt. Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestud pikaajalises mälus. Meeldajäetav talletub pikaajalises mälus lühiajalisuses mälu aktiivsuse tulemusena. Võimalik on see vähemalt kahel viisi. 1)korrata vajalikku infot kuni meeldejäämisena või 2)teadlik meeldejätmine, töödeldes uut infot vanade teadmiste valgusel. 7. Üldistamine ja ülekanne õppimisel. Ülekannet soodustavad võtted Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne
orientatsioonide tähenduses). Eduootuse kujunemine Amesi kolmekomponendilise õpimotivatsiooni mudeli valguses. (12.1) Ülesande-ja valdamisorjentatsiooniga õpilasi iseloomustab soov teada saada Amesi õpimotivatsiooni mudeli kohaselt sõltuvad õpilaste eesmärgiorientatsioonid klassi õpikeskkonnast, mida kujundavad õpilastele antavate õppeülesannete iseloom, hindamise ja tasustamise praktika ning õpilaste autonoomia õppimisel. Muidugi oleneb kõigi nimetatud faktorite toime sellest, kuidas tajub õpilane ise õppetöös toimuvat. 3. Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena. Millised on põhitegurid selle mudeli järgi, mis kujundavad õpilase õpitahte koolis? (11.1) N. Featheri mudel eduootus korda väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtte
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Kalduvad omaks võtma olemasoleva tausta. Nende taju ja arvamusi mõjutavad tugevasti teised inimesed. Konfliktsituatsioonides püüavad nad lähtuda enam oponendi kui iseenda taustast, milles nad olukorda näevad. Nad jäävad inimestega kokku ja seet meeldivad nad inimestele rohkem. Neid peetakse südamlikeks, tähelepanelikeks ja taktitundelisteks. Väljast sõltuvatel on eeliseid sotsiaalset tundlikkust ning suhtlemisoskusi eeldavates olukordades. Samas õppimisel iseloomustab neid passiivsus õppimisel, pealtvaataja mentaliteet ja kalduvus ülesannete lahendamisel vahetult tajutavatest detailidest. Väljast sõltumatud (e analüütilise tunnetusstiiliga) isikud seevastu tajuvad hõlpsamini tervikute komponente ja on arutluselt analüütilisemad (e suudavad analüüsida). Nemad rakendavad tajuväljale oma korrastuse. Nad ei lase endid ümbritsevate inimeste survest mõjutada ja jäävad oma arvamuse juurde
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
sügisel. Tunnid toimuvad üldjuhul õppetöö ajal, st, et kokkulepe on eesti keele õpetajaga, kelle tunnist õpilane saab minna logopeedi juurde. Siin toimib tõesti väga hästi kahe õpetajavaheline koostöö, mille eesmärgiks on aidata last. Õpiabirühm see on abiks õpiraskustega õpilastele. Meie koolis on igas klassis õpilasi, kes osalevad õpiabi rühma töös ja sinna on nad asunud üldjuhul aineõpetajate soovitusel, sest ilmnenud on probleeme õppimisel, mis avalduvad halbades hinnetes tunnistusel. Ettepaneku õpilase rühma suunamiseks teeb kooli direktorile HEV õpilaste õppe koordinaator, õpiabitundi suunamisel anname sellest teavet ka lapsevanemale ning küsime tema nõusolekut. Kui alles mõni aasta tagasi tuli seadusest tulenevalt õpiabirühma nimekiri 9
tulemata, on oluline roll kasvu- ja õpikeskkonnal. Tihti on raske armastada ja äratada sümpaatiat andekate laste vastu. Tegelikkuses on valdavaks arusaam, et andekad on nii võimekad, et suudavad aidata end ise. Inimesed hindavad andekate saavutusi ühiskonna hüvanguks, kuid samas ei taheta tunniÕstada nende suuri intellektuaalseid võimeid. Sageli ei taheta tunjistada andekate vajadusi vastava koolihariduse ja õpikeskkonnas järele. Võimetekohane õpikeskkond võib lihtsustada andekuse arengut ja tagada lapse koolimeeldivuse. Individuaalne õppekava on dokument, mille koostamine ja rakendamine peaks tagama erivajadusega lapse edu koolis. Õppekava koostamisel on osalised klassijuhataja, aineõpetajad, lapsevanemad, koolijuht ja spetsialistid. Õpilase vajadusi arvestades võib individuaalne kava olla kavaid ühes-kahes õppeaines. Haridusteoreetikud 20
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
Levinum on siiski demo., mis võimaldab: anda teavet lühikese aja jooksul, sööstab aega, annab hea esialgse ettekujutuse, sobib igale vanusele, hea teatud momentide esiletoomiseks. Tuleb jälgida, et kõik õpilased näeksid olilne on demonstreerija asukoht. Element peab olema selline, mida õpilased on võimelised saavutama. Kindlasti küsida, kas saadi ülesandest aru arendada diskussiooni. Nii demol kui hilisemal õppimisel kasutada tervik kui osameetodit. Demonstratsioon koos seletamisega seletus alates teisest korrast. Õpilaste valmisolek uue info vastuvõtuks ühte harjutust võiks tuunis demonstreerida kuni 6 korda. Peab jätma aega ka õpilastele, treener ei tohiks tegevusest vaimustusse sattuda (ise ees taielda), muidu õpilased kaotavad tähelepanu - igavlevad. Õpilased peavad saama võimaluse harjutust koheselt reprodutseerida ehk korrata. 5
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
19 7.3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme? Joonis 3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme? Jooniselt võib välja lugeda, et enamustele õpilastele (29 tüdrukule ja 20 poisile) valmistab õppimine probleeme vahetevahel. Üldse ei valmista koolitöö probleeme 9 tüdrukule ja 8 poisile. Vähestele valmistab õppimine probleeme väga tihti (1 poisile ja 2 tüdrukule) ning alati on õppimisel raskusi 2 tüdrukul. 20 7.4. Mis võiks õpilaste koolistressi vähendada? Joonis 4. Mis võiks õpilaste koolistressi vähendada? Uurisin õpilastelt, kuidas võiks nende arvates koolistressi vähendada. 26 poissi ja 28 tüdrukut arvasid, et koju võiks anda vähem õppimist. Seda, et õpetaja võiks olla kannatlik ja tolerantne arvavad 9 poissi ja 17 tüdrukut
Läbisin edukalt koolituse ,,Avalik esinemine". Need viis tundi mis ma seal veetsin, ei tundunudki nii igavad ja tüütud, vaid ma arendasin ennast, sain uusi teadmisi ja mis kõige tähtsam, sain igasuguseid nippe, et saada parimaks. Seega olen täielikult ette valmistunud finaalvõistluseks. Mis ka ei juhtuks, mina ei kahetse midagi. Kui võidame, lähen õnnelikult Itaaliasse, kui ei võida, lähen pea püsti koju, teades et kõik läbielatu oli täis rõõmu ja positiivsust. Ettevõtjana on mind kõvasti aidanud minu majanduse õpetaja Neidi. Ma olen tänulik et ta alati õpetab ja abistab kui vaja. Ettevõtjana oleks minu nägemus just selline- ole ise aktiivne, naerata, loo müüv idee ja küll hakkama saad. Ma tean et õpilasfirma pole pooltki nii keeruline, kui suurfirmad, aga minul on algteadmised ja üsnagi suur põhi all. Ettevõtja olla on mõnus, kuid raske ülesanne
oma isaga ja 81 protsenti koos oma emaga. Kahel kolmandikul on kodudes peretülid, 42 protsendi laste kodudes toimuvad aeg-ajalt joomingud. Vaid iga kolmanda lapse emal ja viienda lapse isal on lapse jaoks alati aega. Õpilased ise peavad oma suurimaks probleemiks õppimisraskusi ja halbu hindeid (68 protsenti). Oluliste probleemide hulka liigituvad õpilaste hinnangul suhteprobleemid, milleks on konfliktsed suhted õpetajatega, teiste pereliikmetega, klassikaaslastega. Ka vanemate omavahelised konfliktid kuuluvad sellesse probleemide rühma. Õpilased ise ei oska sageli ennast riskirühmaks pidada - kui tugiisikute arvates on oht koolist välja langeda 63 protsendil õpi- ja käitumisraskustega noorel, siis õpilastest tunneb koolist väljakukkumise ohtu 44 protsenti. Põhilisteks komistuskivideks, kust algab mahajäämus õppimises ja klassikordamine, on matemaatika ja keeled. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut korraldas selle aasta jaanuaris-veebruaris 150 Eesti
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Sellesse seltskonda kuulusid nii Makedoonia Aleksander kui Rooma riigi keiser Karl Suur. Ehkki valimite suurus minevikust on väike ning ei paku vasakukäeliste täpse suhtarvu väljaselgitamiseks just piisavalt andmeid, on selge, et vasakukäelisust esines juba sadu tuhandeid aastaid tagasi. (Forte, 2009) 8 9 1 VASAKUKÄELISED KOOLIS JA IGAPÄEVA ELUS Vasakukäeliste laste jaoks on vajalik õpikeskkond ette valmistada (Tallinna Ülikool, 2015). Vasakukäelisus ei ole takistuseks edukaks toimetulekuks koolis, kui lapse tugevaid ja nõrku külgi on märgatud ja nende arendamist teadlikult suunatud. Vasakukäelisele lapsele tuleb anda rohkem aega kirjutamisoskuse ja vilumuse, kääridega lõikamise, heegeldamise omandamiseks algklassides. (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015) Vasakukäelised inimesed tulevad paremakäelistest paremini toime ülesannetega, mis nõuavad
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
(Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
annaabi.ee 
