Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu lemmik õppeaine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õppeaine, loen, tundides, arvamusi, kunstiõpetus, muusika, jäta, kaane, väitega, vaatan, julgen, harida, laienenud, huvitabOli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. Tegelikult kõlab see ju kumm
Kuidas mõjutab kirjandus minu tõekspidamisi Räägitakse, et kirjandus mõjutab inimest. Ma olen selle väitega täiesti nõus, kuna olen seda ise tundnud. Mida rohkem loen, seda enam tunnen, et teiste kirjapandu parandab minu väljendusoskust või siis lihtsalt täiustab mingi valdkonna sõnavara. Kas see on kõik või suudab kirjanik ka lugeja tõekspidamisi ja maailmavaadet kuidagi mõjutada? Ma arvasin kunagi, et lugemine on lihtsalt üks igav kohustus, mis sunnitakse koolis peale igale õpilasele. Osaliselt olid sellised mõtted põhjustatud klassikaaslaste sarnastest väidetest, teisalt võis see tuleneda lihtsalt mõnest halvast lugemiskogemusest
minuvanusteliste seas. Näiteks raamat ,,Eragon", mis on minuhuviliste laadne raamat, fantaasiateos, kus lugu on talupojast kes saab draakoniisandaks. Samuti, kui lugeda praeguseid tuntuid teoseid, siis on võimalik saada praegusest ühiskonnast selgemat pilti, sest lugedes võimaldan saada mõtteid, mida praeguselt paljud inimesed talletavad. Täpselt samamoodi teen ma meedias, nimelt käin kinos, kuulan muusikat ja vaatan internetist videosi või loen artikleid. Peamine asi raamatute juures on minule see, et pakuvad huvi. Kuigi see kirg pole nii suur kui ennem oli olnud. Seda mul veel väheke alles. Nimelt väiksemana lugesin enamuselt teoseid mis olid fantaasia-, filosoofia- ja ajaloovallas. Huvi pakkusid mulle siis autorid Jules Verne , Daniel Defoe , Frank Schätzing, Hebbert George Wells , Edgar Rice Burroughs ja mõni veelgi. Nende teosed olidgi tegelikult minu elu kõige enam mõjutanud,
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9
poolt loetavate ajakirjade (LISA 2) ja lemmikraamatute (LISA 3) täielike nimekirjade tabelid. Töö on kirjutatud eeldusega, et enne uue alapunkti lugemahakkamist tutvub lugeja selles käsitletava küsimuse täpse sõnastusega, seetõttu on iga alapunkti pealkirjas välja toodud ka vastava küsimuse number ankeedis. Õpetaja Sirje Jaubile kuuluvad tänusõnad asjalike nõuannete eest kogu uurimistöö koostamise vältel. Tänan ka õpetaja Mirja Särge, kes oli lahkesti nõus oma tundides ankeetide täitmist läbi viima, ning oma ema, kelle poole sai mitmeid kordi väga erinevaid valdkondi puudutavate probleemidega pöördutud. Suurima tänu võlgneb autor siiski kõigile neile, kes küsitluse täitmisega selle uurimistöö koostamise võimalikuks tegid. 5 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED 1.1. Sihtgrupp Esimene otsus, mis tuli uurimistöö osas teha, oli sihtgrupi valik. Muidugi, parima tulemus
arusaamise keerukamaks. Samuti on tekst tumedas kirjas, kirjatähtedega, mis teeb lugemise raskemaks. 9. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Diana Liiv "Võluvitsa vägi", 2007. Pildid on teinud Reti Saks. 10 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Kutsub lugema, sest raamatu juttudele on kaasatud ka muusika. Raamatuga on kaasas ka CD, millelt laps saab kuulata muinasjuttu koos muusikaga. 3. Millest raamat räägib? Raamatus erinevad jutud erinevatel teemadel. Iga jutu lõpus on väljatoodud ka mingi muusikariist ning mida sellega teha. Muusikariist on seostatud teksti sisuga. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Jutud raamatus on arusaadavad ja õpetlikud. Kõige enam õpib laps jutukestega muusikariistu ja neid kasutama
Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aasta
juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen
4.1. Kui jah, siis täida järgnev tabel: Ajakirja nimi Kui palju aega Sa keskmiselt ühe numbri lugemisele kulutad? 1 2 3 4 5 5. Kas loed Internetist kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtteid? 1) Ei loe ei raamatuid ega sisukokkuvõtteid. 2) Raamatuid ei loe, loen ainult sisukokkuvõtteid. 3) Kui raamatut ei loe, siis loen sisukokkuvõtteid. 4) Loen sisukokkuvõtet vahel ka siis, kui raamatut lugesin. 5) Ei loe kunagi sisukokkuvõtteid, loen ainult raamatuid. 6. Milline alljärgnevatest väidetest kehtib Sinu kohustusliku kirjanduse lugemise kohta kõige paremini? 1) Loen alati kõik läbi 3) Loen väheseid 2) Loen umbes pooled 4) Ei loe ühtegi 7. Kas Sul esineb tihti probleeme kohustusliku kirjanduse kättesaamisega? 1) Jah 2) Ei 8. Kas kohustuslik kirjandus on üldiselt Sinu arvates huvitav? 1) Jah 2) Ei 9
Reputatsioon omab veebiajalehtede puhul minusilmis väga suurt tähtsust. Kolmandaks põhjuseks, miks just Postimehe veebiajaleht minujaoks kõige tähtsam infoallikaks, on aastatepikkune kogemus. Ilmselt igal inimesel on elujooksul tekkinud eelistused nii mõnegi ajalehe suhtes ning seda ka minul. Olen püüdnud ennast mitmeid kordi ümber suunata ning rohkem keskenduda ka teistele lehtedele, kuid harjumusi lõhkuda on keeruline. Seega olen Postimehele truuks jäänud. Loomulikult loen võimaluse korral Postimeest ka paberkandjal, kuid igapäev poes ei käi ning ei leia, et oleks mõttekas seda koju tellida, kui internetivahendusel tegelikult kõik kättesaadav on. Teiseks saan ma väga palju infot oma eakaaslaste käes, eriti tähtsaks infoallikaks pean oma kursusekaaslaseid. Kui juba on nii, et kursusel on mitukümmend õpilast, siis on ilmselge, et nende seas on keegi, kes teab midagi rohkem kui teised ning pole seda kade jagama. Nii see info liigub
....................................13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad.....................................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab
algatama mingit tegevust. Tarbetekstide ring on väga lai, ulatudes bussi sõiduplaanist või juhendist pangaautomaadi ekraanil kuni liikluseeskirja või rahvusvaheliste seadusteni. Suurema osa tarbetekstidega puutub inimene kokku lugeja positsioonilt, kuid mõningaid väga olulisi tarbetekste peaks oskama ka ise kirjutada. Tarbetekst erineb teistest tekstidest selle poolest, et reeglina annab ta edasi põhiliselt faktilist informatsiooni, harvemal juhul ka arvamusi ja tundeid. Tarbetekstideks saame nimetada õpikuid, käsiraamatuid, reisijuhte, teatmeteoseid, sõnaraamatuid, telefoniraamatuid, kirju, postkaarte, telegramme. 5 Oluline on osata neid koostada ja kasutada. Ega siin tegelikult midagi keerulist olegi, sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii,
meediakanalitest, näiteks Elu24-st. Elu24 on nii-öelda kollane veebiväljaanne, mis lahkab seltskonnaelu viimaseid sündmusi. Kuigi seal ilmuvate uudiste lugemine ei anna mulle palju juurde, vahest mõne jututeema seltskonnas, siis on seda ,,tõsiste" uudiste vahele hea ja kerge lugeda. Nagu kollaste väljaannete puhul tavaks, põhinevad ka Elu24 uudised kuulujuttudel, mille allikad ei pruugi alati kõige usaldusväärsemad olla. Vahel loen uudiseid ka Delfi portaalist. Selle väljaande puhul on aga ka ,,tõsiste" uudiste kvaliteet kaheldav, kuid tihti saab just sealt vajaliku teabe kõige kiiremini. Delfi portaali kasutasin viimati eesti keele loengu tarvis, et leida artikleid, kus on vigu grammatikas või sõnastuses. Delfi on tuntud ka lugejate kommentaaride arvukuse ja jaburuse poolest. Kommentaare lugedes tekib kohati tunne, et Delfi kasutajateks on peamiselt madala haridusega elus pettunud inimesed, kuid samas mõne
küsimuste jada, mis meid enim puudutab. Viiding on üks neist.2 Elo Viiding kirjutab luulet avatud lugejale: Viljandis Luuleööpäeval oma luuletusi ette kandnud Elo Viiding ütleb, et luuletaja maailmatunnetus peaks olema lugejale intrigeeriv, huvitav ja isegi veidi ärritav. Elo Viiding, mida tähendab kirjanikule võimalus oma luulet avalikult esitada? Minule on see võimalus alati tänuväärne. Vahel ehk tekib küsimus, kas seda kõike, mida ma kirjutan ja ette loen, ikka mõistetakse täpselt nii, nagu olen taotlenud. Kuid samas, kui inimesed tulevad kokku ja on huvitatud, küllap nad siis vähemalt tahavad ja püüavad mõista. Luule ilmselt mõjubki hoopis iseäralikul moel, lugeja süvitsi arusaamine ei pruugi olla sellesse vältimatult sisse kirjutatud -- ükski luuletaja ei peagi olema lõpuni arusaadav, viimseni «söödav» või paugupealt mõistetav. Mitmesuguste assotsiatsioonide jälgimine nõuabki vaeva ja tähelepanu
Kooliaja lemmiktunniks oli Kenderil matemaatika. Kender on vallaline, ta elab koos endise modelli Nastjaga ning tal on kolm last: Dominic, Nastja eelmisest suhtest ning nende ühised pojad Adrian ja Patrick. Kirjanik on töötanud reklaamibüroodes ja pidanud loenguid reklaamialalistel teemadel. Ta on üks portaali osta.ee loojatest. Lapsepõlvest on unustamatu mulje jätnud "Kolm musketäri" ja "Purpurpunaste pilvede maa". Kenderile meeldib Amy Winehouse´i ja Lauryn Hill´i muusika. Oma lõbuks meeldib mehele natuke kangi tõsta. Eestis imetleb ta Indrek Pertelsoni. Kender ei tea ühtegi teist meest, kes oleks teda sirgetel kätel üles tõstnud. Talle ei meeldi oma mustandeid käsitsi kirjutada, vaid teeb seda ainult raaliga. Kõige rohkem tahaks Kender reisida Veenusele. Ta unistab armastusest ning kõige rohkem tunneb mees puudust viitsimisest ja motivatsioonist. Kenderile meeldib valetada ja võrrelda kirjandust filmiga.
Maie Remmel (1940) on Eesti teadusloolane (uurinud Karl Ernst von Beari) ja luuletaja(luulekogu: Polüfooniline karneval 1985, Laulud laugudetagused 1982 ja Äng ja arm 2001). Maie Remmeli raamat anti välja Argo kirjastuse poolt 2007. aasta alguses. Raamatutäispikkuseks on 222 lehekülge (sellest 8 lehte lisasid ja 8 lehte kasutatud kirjandust). Raamaton illustreeritud suure hulga pildimaterjaliga, mis muudab selle raamatu igati atraktiivseks.Antud raamatu autor on Muinas-Eestile lähenenud teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse,nagu ta seda isegi mainib. M. Remmel üritab kummutada vanu paradigmasid, mis Muinas-Eestit puudutavad. Raamatu üheks eesmärgiks on aeroarheoloogia tutvustamine ja levitamine.Ta üritab rääkida asjadest, millest pole loodusesse selget märki jäänud ehk siismegaliitehitistest ja nende olemasolust Eestis.Teisalt püüab autor uurida, kuidas rajati tee vanema kiviaja matemaatilisest pihumudelitest uuema kiviaja muinasobservatooriumideni. Ta omistab Karj
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus
magustoitu või morssi. Kõik lapsed sõid lõunat. Koolis oli kohustuslik kanda koolivormi. Poisid kandsid viigipükse, nööppluusi ja pintsakut. Tüdrukud kandsid seelikut ja pluusi. Vahetusjalatsiteks olid sandaalid või kingad. Tennised olid keelatud, sest need higistasid. Õpikuid kanti ranitsates või portfellides. Õpikud ümbritseti jõupaberiga. Kirjutati sulepeaga vihikutesse. Istuti kahekohaliste klapplaudade taga. Minu isale meeldisid muusika, tööõpetus ja ajalugu, sest need olid kerged ained. Ta laulis ka kooli kooris. Seevastu ei meeldinud isale reaalained, sest nende selgeks saamiseks pidi rohkem vaeva nägema. Selle asemel oleks isa meelsamini teiste poistega väljas palli tagunud. Vahetunnid kestsid kümme minutit. Selle aja sees mängiti palli ja jalutati ringis. Suitsetamine oli keelatud ja sellest keelust keegi üle ei astunud. Koolis peeti palju erinevaid üritusi. Suured päevad olid jõulupeod, kevadpeod ja
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"............................................... Sissejuhatus. Mina tegin
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk KP-21 Isabel Kangur Vladimir Nabokov Referaat Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 3 Elulugu ....................................................................................................................... 4 Looming ..................................................................................................................... 5 Lolita .......................................................................................................................... 6 Teised teosed ............................................................................................................. 6 Kasutatud allikad ..............................................................................
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
Arvo Valtoni juurde ja sõnab kätt andes valjul, põriseval häälel: "Tere-tere, tore näha, et MEHED ka veel elus on!" Eks selles olnud sorts torget teiste pihta, kes nii "mehed" ei ole, aga samal ajal ka siirast tunnustust. Valtoni elukäik on olnud keeruline, kohati väga raske. Kirjanikuamet oli ENSV-s võitleja amet niikuinii, juba olemuslikult. Noid tüütuid aparaaditruid urgitsejaid ja kroonukirjanikke esines puhtal kujul ikka üsna vähe. Poliitiliselt Aga Valton ei jäta praegugi ta on valinud paljudele üsna ebameeldiva teema. Ajab soome-ugri asja. Sest sellal, kui meie siin kirjandusest räägime, majanduskriisi käes piinleme ja lähiajaloo hõõguvate süte paistel oma identiteeti üritame kokku kruvida, surevad nemad sääl lihtsalt välja. Osalt paratamatult, järjekindlalt, väikerahva sisemise programmi toel, teisalt ühe uue suure monstrumriigi teadliku poliitika tagajärjel. Kui
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 Elulugu.......................................................................................................................................3 Looming.....................................................................................................................................4 Teose iseloomustus.....................................................................................................................5 Janela Kirjutab........................................................................................................................5 Üksainus.................................................................................................................................5 Kokkuvõte.............................................................................
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITMEID ARVUSTUSI, RAAMATUTUTVUSTUSI NIN
· Vaata, millele juba väljaotsitud tekstid viitavad! Otsi nende põhjal kirjandust edasi! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 7 Erinevad eesmärgid, erinevad lugemisstiilid FUNKTSIONAALNE LUGEMINE, EHK KAS SA OSKAD LUGEDA? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 8 Akadeemiline lugemine · AL ei ole lugemine täht-tähelt ega algusest lõpuni, st. see on valikuline · Valiku määrab eesmärk miks ma loen? · 3 põhistiili: Sirvimine, et saada üldmuljet (Millest on tekstis juttu?) "Skännimine", et leida vajalikke fakte, tõendusmaterjali (Milline on immigrantide osakaal Sveitsis?) Mõtestamine e. kriitline lugemine (räägime edaspidistes loengutes) YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 9 3
raamatukogust "Muhv, Kingpool ja 257 Sammalhabeme" (2004) "Muhv, Kingpool ja 65 Sammalhabeme" (2005) "Muhv, Kingpool ja 66 Sammalhabeme" (2006) 4.7. Oma kogemus Ma soovitan lastele lugeda ,,Sipsikut". Nad hakkavad kogema palju positiivseid emotsioone. Ma olin 8 aastat vana, kui esimest korda sai selle raamatuga tuttavaks. Koolis ma lugesin ,,Naksitralle" eesti kirjanduse tundides. Ma lugesin selle raamatu mitu korda eesti ja vene keeles ning mitu korda vaatasin multifilmi. Mulle meeldis väga see, et kunstnik joonistas tegelasi täpselt sellistena, millistena mina neid endale ette kujutasin. Ma mäletan, et kui ma olin väike, üks kord sõitsid Tallinna Raekoja platsil ringi populaarse Eno Raua lasteraamatu tegelased naksitrallid spetsiaalselt Nukuteatri etenduseks ehitatud kummalise autoga, see oli vaga huvitav. See raamat jätis väga positiivset ja lahket muljet
Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel. See tähendab, et ta põhimõtteliselt kirjutab enda mõtteid otse välja ja ei kaalu palju, et kas nii on ikka õige j
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia IDEAALNE RAAMATUKOGU Essee Tartu 2013 Järgnevas tekstis püüan teile luua võimalikult selge pildi, milline näeks välja minu unistuste raamatukogu eeldades, et kõik on võimalik ja vahendeid selleks on piiramatult. Olles seisukohal, et raamatukogu enda teenus kui selline on hetkel minu kui tavakasutaja jaoks Eestis üsna heal tasemel, keskendun oma kirjutises rohkem raamatukogu välisele küljele. Leian, et muuta tuleks pigem teenuse pakendit ja võimalusel ka lisada muid, esmapilgul raamatukoguga mitte seotud teenuseid, et meelitada raamatukokku rohkem inimesi, kuna arvan, et kui nad juba seal on siis on lihtne neid lugema panna. Pealegi arvan, et raamatukogu enda teenus areneb iseenesest paremuse poole vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Raamatukogu peaks olema inimeste jaoks kohtumispaik, koht, kuhu kogunetakse peale tööd, et puhata ja lõõgastuda. Seega üritan luua selle jaoks vastava õhk
........................................17 2 SISSEJUHATUS Pidime suvevaheajal lugema ühe kohustusliku kirjanduse, mille kohta tuli ka referaat koostada. Mina lugesin Iris Murdochi kirjutatud raamatut ,,Must prints". Juba algul tundus see raamat mulle väga huvitav ja põnev,aga osutus väga raskeks. Keerulised sõnad ja laused. Raamatu ülesehitus oli ka kuidagi ebatavalisem kui harjund olen. Nimelt peategelane väidab, et loen tema kirjutatud raamatut. Peategelane, aga on meessoost, kuid tegelik autor naissoost. See ajas algul väga segadusse. Kui olin lugemisega lõpule jõudnus ja arvasin, et olen kõigest aru saand, siis avastain, et lugeda on veel vaja järelsõna, kus raamatu peategelased rääkisid asjadest nii nagu nende arvates oli olnud. Kõik rääkisid eri juttu. Seega jäi mulle see väga segaseks. Tihti pöördub minategelane lugejate poole ja niiöelda vestleb lugejaga.Tegelased suhtlesid tihti
ennast vähegi rohkem kodus tundsid. Lõpuks ta sattus Maya poisi Sethi juurde ja satanistid ostustasid teda aidata. Nad korraldasid ohverduse ja ohverdasid sinise karvase jänese, mille Ann oli ostnud oma vastsündinud vennale, pannes selle põlema. See kõik juhtus tollel peol, kus Ann ennast esimest korda elus täis jõi ja oma süütuse Maya kutile Sethile kaotas. 7 Oma arvamus Selle raamatu kohta tekib mul kohe palju vastakaid arvamusi. Esiteks meeldivad mulle kohutavalt sellist stiili noortele mõeldud raamatud. Mulle meeldis selle raamatu juures väga selle lugu. See oli äärmiselt haarav ja ma ei suutnud raamatut isegi kooli-tundides käest ära panna. Kui raamat lõpuks läbi sai, tundsin ma küll kergendust, kuid olin siiski õnnetu, et ei saa seda enam nautida. Ma samastusin peategelasega väga, kuid muidugi mitte nii dramaatiliselt. Ma suutsin teda mingil määral väga ilusti mõista
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12
annaabi.ee 
