Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MINA TEENINDAJANA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaia, teder, silmside, valitseda, empaatiline, kuulaja, fourth, ehteid, meikImikuiga Koostaja:Külli Stroo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imikuiga on esimene periood. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel.
Hinnang maaelu olukorrale http://www.agri.ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text styles Väga hea 7 1 Second level Pigem hea 185 19 Third level Pigem halb 534 56 Fourth level Fifth level Väga halb 163 17 Ei oska 69 7 öelda Madalama sissetulekuga inimesed Äsja avaldatud rahvaloenduse eeldavad, et maaelu parem maine andmetel on Järvamaa elanike arv parandaks ka nende elu võrreldes 2000. aastaga kukkunud 21,22 protsenti.
küngas. Teiste pühajärvede ametlikud nimed on nüüd: Kaali Saaremaal, Leegu Tartumaal, Matsimäe Pühajärv Järvamaal, Parika järv Viljandimaal, Pühamäe Laijärv ja Väikejärv Harjumaal. PÜHAJÄRV Click to edit Master text styles Lendavatest Pühajärvedest Second level kauneim asub Otepää lähedal. Third level Vanarahvas kõneleb, et Pühajärv Fourth level Fifth level lennanud oma kohale kaugelt. Kohisev ja välgunooli pilduv järve pilv seisnud kolm päeva madalal maa kohal. Kui keegi öelnud, et pilv kohiseb nagu meie püha tammik, sadanud see maha ja saanud järveks. Püha tammik jäi järve põhjakaldale ning järve asemel olnud mägedest said saared. Teist laadi lood jutustavad aga hiidnaisest või Lindast, kelle viis
Suitsetamine Liigne alkoholitarbimine Narkootikumide tarvitamine Vähene liikumine ja istuv eluviis Ebatervislik toitumine Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Stress kui haigus Stress muutub haiguslikuks kui ta on pikaaegne
Ta näitas, et kääritamist põhjustavad pärmid ja et pärmid saavad kasvada ka ilma hapnikuta anaeroobselt. Charles CagniardLatour näitas, et õlus ja veinis olevad pärmirakud on globulaarsed kehad suurusega 7 m ning nad jagunevad pungumise teel. Veinipärmi kasutuselevõtt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veinipärmi kasutuselevõtt Veinipärm koosneb seenelistest mikroorganismidest, kelle paljuliigiline rass on pikkade aegade jooksul kohanenud käärimistegevuseks veinimahlas. Pagari ja õllepärmi seened ei ole selleks kohanenud ja seetõttu ei saa neid ka veini valmistamisel kasutada. Ehtne veinipärm väljastatakse kuivpakendis, vedelikuna klaasampullides või
kätte saanud ning vastamise kuupäeva. Enne e-mailide välja saatmist kontrollin õigekirja ning viisakat keelekasutust. E-mailide alla panen lisaks firma kontaktandmetele ka oma nime ning ametinimetuse. ÕIGE: Lugupidamisega: Eveli Dolganova Mets1 oks 2, Eesti Tel: +372 33 66 666 Faks: +372 44 66 77 [email protected] www.sdelaisam.ee VALE: TERVITADES ANNIKA! TEL. 56333222 KLIENDIGA SUHTELMINE! Loon silmside, naeratan ja tervitan klienti alati esimesena Kui olen hetkel hõivatud, siis annan kliendile mõista kas pilgu, peanoogutuse või naeratusega, et olen teda märganud Esimese tervituse ütlen alati eesti keeles, kliendi vastuse järel valin edaspidiseks temale sobiva keele oma keeleoskuse piires Olen alati valmis klienti teenindama. Olen siin külalise jaoks, mitte vastupidi. Klienti teenindades mõtlen: kuidas saab, mitte kuidas ei saa, pakun alati lahendusi ja võimalusi .
tööülesande efektiivsemaks muutmiseks, kui kellegil teisel. Kuidas suhtus Ford töötajate loovusse ja nende ratsionaliseerimisettepanekutesse ? Edasipüüdlike palku Click to edit Master text styles kõrgendatakse Second level Third level Võimalik viia võimetele Fourth level vastavale töökohale Fifth level Kõik töötajad on võrdsed, tiitleid võimalikult vähe Kuidas suhtus Ford oma töötajatesse, kes olid saanud tööprotsessi käigus viga ja vajasid haiglaravi? Henry Ford oli kindel, et igaüks saab ettevõttele kasu tuua. See tähendab, et töötavad võivad ka need, kes olid saanud tööprotsessi käigus viga ja vajasid haiglaravi
Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab umbes 40 meetri kõrguseks. Tavaline eluiga on 300-400 aasta. Männi tüvi on tavaliselt sirge.
Jumestamisvahendeid kasutades ei tohi unustada oma elukutset ja iga. Aastates sekretär on asjatundlikult ja kergelt jumestatult alati oma bioloogilisest vanusest noorem. Päevane jumestus peab andma sekretärile terve jume. Igasugune jumestamine peab rõhutama isikupära ja loomulikkust. Selleks, et end õigesti ja isikupäraselt meikida, tuleb leida oma nahale ja näokujule sobiv jumestamise viis. Ei tohi unustada, et päevane meik peab olema aimatav, mitte nähtav. Päevane meik ei tohi olla liigselt teatraalne. Päevase jumestamise kuldreegliks on ei tohi rõhutada korraga silmi ja suud. [1] KOKKUVÕTE Sekretäri töö on äärmiselt tänuväärne amet hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele
suhtlemine ehk kehakeel, mis ütleb sageli rohkem kui sõnad, kuna zestid, miimika jt mittesõnalised signaalid, on nagu sõnadki semantilised märgid, mis edastavad informatsiooni. Mitteverbaalsete signaalide ehk teisisõnu klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · hääletoon · poos · kõne kiirus · liikumisviis · miimika · puudutused · silmside · vahemaa suhtlevate inimeste vahel · pealiigutused · riietus, soeng, ehted, lõhn jne · seismis- ja istumisviis Klient tajub nende signaalide järgi seda, kuidas teenindaja temasse suhtub, milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne. Samamoodi saab klienditeenindaja kliendi kehakeelt ,,lugedes" mõista tema meeleolu ja valida sellest lähtuvalt õige suhtlusviis. Mida
VABADUSSÕJAS sõjakirjasaatjana DIREKTOR teatris Vanemuine 1932-1934 Perekond · Abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher- Nanderiga. · Aastal 1933 sündis neil tütar Aili. Unikaalne käsikiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiri Friedebert Tuglasele Salatsev... Kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Looming August Gailit - isikupärane ja fantaasiaküllane prosaist.
2 Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamise algusest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Formaalne ehk ametlik ehk sotsiaalne suhtlemisdistants iseloomustab ametialaseid suhteid, suhtlemist võõraste inimestega (1,2 3,5 m) Intiimne suhtlemisdistants on kuni 0,5 m ja selliselt vahemaalt suhtlevad väga lähedased inimesed. Selline vahemaa on võimalik võõramate inimeste vahel ka juhul, kui puudub silmside (näiteks täiskiilutud bussis), kuid suhtlemiste ei toimu (kontakti välditakse). Isiklik suhtlemisdistants on 0,5 1,2 m ja sellisel vahemaal toimub sõpradevaheline suhtlemine Isikutaju ehk pertseptsioon on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar).
· Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid käte ja jalgade liigutused 50 Mitteverbaalne väljendus · Psühholoogilise ruumi kasutus sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60- 120cm) · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine) · Aja kasutamine - punktuaalsus · Suhtlemise abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad 51 Üldised soovitused · Hoia silmsidet ning kasuta avatud ja osavõtlikku poosi, sõbralikku miimikat · Zestikuleeri mõõdukalt rahulikud ja ümarad liigutused, avatud peopesad · NB! Sõnum on veenev, kui verbaalne ja mitteverbaalne väljendus ühilduvad 52 Kommunikatsioonivead · Mida kavatseti öelda · Mida öeldi tegelikult · Mida kuuldi
120cm) · Zestikuleeri mõõdukalt rahulikud ja · Füüsiline kontakt haruharv nähtus ümarad liigutused, avatud peopesad (kätlemine) · Aja kasutamine - punktuaalsus · NB! Sõnum on veenev, kui verbaalne ja mitteverbaalne väljendus ühilduvad · Suhtlemise abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad 51 52 Kommunikatsioonivead Kuulamisoskuse tähtsus · Mida kavatseti öelda · Võimaldab saada adekvaatset infot, vältida · Mida öeldi tegelikult kommunikatsioonivigu · Võimaldab p probleeme mõista ja
· Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid käte ja jalgade liigutused 50 Mitteverbaalne väljendus · Psühholoogilise ruumi kasutus sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60- 120cm) · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine) · Aja kasutamine - punktuaalsus · Suhtlemise abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad 51 Üldised soovitused · Hoia silmsidet ning kasuta avatud ja osavõtlikku poosi, sõbralikku miimikat · Zestikuleeri mõõdukalt rahulikud ja ümarad liigutused, avatud peopesad · NB! Sõnum on veenev, kui verbaalne ja mitteverbaalne väljendus ühilduvad 52 Kommunikatsioonivead · Mida kavatseti öelda · Mida öeldi tegelikult · Mida kuuldi
sittugu su supipatta", "saagu sul savitsed lapsed" jm. NÄITED: http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-1024--g.mp3 Anette Raagul Koselt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/PL-0067--A1.mp3 Hindrek Tamm Jõelähtmelt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-0735--e.mp3 Kristjan Kiviloo Kuusalust Mardilaul Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TÖÖKEELD JA RITUAALSED TOIDUD Kehtis linatööde keeld (eriti Lõuna-Eestis) - linakasv ei edene; lambaniidu keeld mardipäevast kadripäevani - lambad ei edene. Keelati veel naiste lina-, villa- ja käsitööd - lambaedu kaob. Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu
On midagi öelda Väide on kontrollitav Rajaneb allikatel või eksperimentidel Teie teksti järgi peaks olema põhimõtteliselt võimalik eksperimenti korrata või väiteid allikate põhjal kontrollida Viidetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teaduslik meetod 1. 1. Probleem 2. 2. formuleeri hüpotees (uurimisküsimus) 3. 3. tee vaatlused (arhiivitöö, küsitlus vm) või eksperimendid 4. 4. organiseeri ja analüüsi tulemused 5. 5. kas tulemus kinnitab hüpoteesi? 6. 6. tee järeldused ja anna neist teada Võimalikud variandid Uurimisraport
Nordea Kontserdimaja hea teeninduse ABC 2014/2015 SISUKORD 2 PILETIKONTROLL...........................................................................4 GARDEROOB.................................................................................5 SAALITEENINDUS..........................................................................7 BAARITÖÖTAJAD...........................................................................9 BAARIABID................................................................................................. 10 KAUP..........................................................................................12 INVENTUUR................................................................................12 Saatelehed/ mahakandmine........................................................12 Riidepesuruum...........................................................................13 PESURUUMID, LAOD, TAGALAD.............................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EP ESMAMULJE, KEHAKEEL JA POSITIIVNE IMAGO Referaat Juhendaja: assistent Kai Tomasberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Esmamulje.....................................................................................................................4 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib....................................................................4 1.2. Kuidas luua head esmamuljet.................................................................................5 2. Kehakeel........................................................................................................................8 2.1. Kehakeel ja selle tähtsus......................
Suulisel suhtlemisel on tähtad nii kontakti loomine, vestluse arendamine, info andmine, küsimustele vastamine, õigete küs-te esitamine, pauside pidamine, kl. Kuulamine, soovitused, vahepalad (small talk) ja tähelepanuavaldused, kontakti lõpetamine. Küsimused suletud (jah, ei faktide täpsustamiseks, kinnituse saamiseks) ja avatud (miks, mida, missugune, kuidas, millal, kus, kes, kuhu). 2) Mitteverbaalne e kehaline (hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, seismis ja istumisviis, poos, liikuimisviis, puudutused, vahemaa, riietus, soeng, ehted, lõhn). 3) Kirjalik (sh arvuti teel) 49. Kes vastutab teeninduses suhtlemise õnnestumise eest? Teenindaja 50. Miks on teeninduses väga tähtis esmasmulje? Ainult 1 võimalus esimese mulje saamiseks, oluline selle positiivsus. Esmasmuljega endast ja oma e/v-st võib kl saada v kaotada. 51. Milline on töötaja teeninduslik väljanägemine
käsitletava teema kohta mõista võimalikke lähenevaid probleeme anda partnerile sõnum, et tema jutt on huvitav ja sellest ollakse huvitatud => Teid usaldatakse ka teinekord, peetakse heaks vestluspartneriks ja asjalikuks inimeseks Kuulamine ei tähenda vaikimist vaid vajab aktiivsust, et saavutada kuulamisega üks järgmistest tulemustest: mõista, saada aru nautida kellegi seltskonda saada mingit infot pakkuda abi või lohutust Aktiivne kuulaja kasutab järgmiseid võtteid: pühendub täielikult kuulamisele tajudes, mida partner tunneb ka siis, kui on vihane ja ärritunud sõnastab kuuldu ümber, et saada kõnelejalt tagasiside ja veenduda, et mõistab teemat sama vaatenurga alt, mis kõneleja tahab edastada ei vaidle partneriga ega paranda tema teksti esitab täpsustavaid küsimusi, kuid ei kritiseeri partneri arvamust ja väljendusviisi väldib negatiivseid emotsioone ja eelarvamusi nii oma mõtetes kui ka sõnades
Eetiliste probleemidega tegelemine on evolutsiooniline protsess, mis ei saa kunagi lõplikult valmis. Tegutsevad kaks subjekti: nõustaja ja nõustatav. Pidevalt toimub mõlema elus muutusi jne. Oma probleemidele leitakse enne lahendus, kui hakatakse kliendi omadega. Probleemiks osutub tihti ka see, et nõustaja tahab kontrollida, veenda jne. Kui teraapia üheks osaks peaks olema mõjuvõimas terapeut, siis see on mõjuvõimas, kes tunneb ennast hästi ilma, et ta tahaks teisi valitseda, juhtida, suunata. Kui teete tööd teise heatunde nimel, siis võimu ja kontrollivajadus ei nihku paigast. Kui nõustajal on isiklikud emotsionaalsed puudujäägid, siis ta pole enam objektiivne kliendi vajaduste suhtes. Eetika koodeksid on kah muutuvad, pole jäigad. 3) informeeritud nõusolek (informed consent), info edastamise õigus/kohustus Monahan (1993), Corey (2001). Annad teada, mida nõustamisprotsess endas hakkab sisaldama. See on KOHUSTUS.
või eraviisiline kohtumine või on hoopis tarvis osaleda seltskondlikel üritustel, nagu vastuvõtud, kontserdid, ballid jms. Vabadus annab õiguse valida-otsustada ja valik langebki küllalt sageli sportlikku laadi riietuse kasuks, mida on lihtsam kanda ning korras hoida. Loobumine kindlaks otstarbeks määratud rõivaist võib sageli viia tõsiste maitsevääratusteni, ka rõivaste ja lisandite vahel. Polegi nii harv näha säravaid ehteid kombineerituna teksastiilis riietega, boad impregneeritud riidest mantlil, üleõlakotti pärastlõunakostüümiga, paksu tallaga saapaid siidkleidiga jne. Oma koha on leidnud ka nn unisex-rõivad. Poisipea, unisex-püksid ja jakk, ning me polegi päris kindlad, kellega on meil tegu – naise või mehega. Veel enne Teist maailmasõda eksisteerinud inimest abistav etikett riietusküsimustes on oma kehtivuse kaotanud
Kui sõnumit ei ole vastu võtmas mitte kedagi või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud. /9/ Enimlevinenud suhtlemine toimub rääkimise ning kuulamise teel. Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise suhtlemise eeliseks on kohese tagasiside võimalikkus, samas aga puudusteks see, et inimene ei pruugi kuulata korralikult ja tähelepanelikult ning seega jätta märkamata kõige olulisema. Ka võib kuulaja sõnumist mitte aru saada või lihtsalt selle unustada. /9/ Selleks, et sõnum jõuaks võimalikult täpselt ja muutmatul kujul inimeseni, kellele ta oli mõeldud, on vaja pingutusi teha nii sõnumi saatjal kui ka vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja peab olema valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit
lugu pidav, väärtustama haridust ning õpilaste õpetamise tähtsust, peab oskama analüüsida ennast kõrvalseisja pilgu läbi ja vastavalt sellele osakama reguleerida enda käitumist. Tähtis on, et õpetaja oskaks korrektselt käituda igas olukorras. Käitumise analüüsimisel tuleb lähtuda sellest, et õpetaja on eeskuju kelle järgi õpilased ennast kujundavad. Õpetaja peab enda käitumisega jätma õpilastele mulje tugevast enesekindlusest, tahtejõust ja oskusest ennast valitseda igas olukorras. Õpetaja ei tohi kunagi välja näidata enda ebakindlust, teadmatust ning oskamatust ootamatute olukordade tekkimisel. Tundide andmisel on tähtsad kõik õpetajapoolsed liigutused nii teoreetilises-, kui praktilises töös, sellepärast peab õpetaja säilitama sisemist rahu ning pidevalt jälgima enda tegevust, sest õpilased oma tegutsemistes matkivad õpetajat ning sellest lähtuvalt
kuigi küll ilmse pahameelega, firmale võimaluse viga parandada. Vastasel juhul oleks ta ju kohe konkurendi poole pöördunud. Täna teda teavitamise eest, öeldes, et tema poolt antud informatsioon on suureks abiks puuduste ja kitsaskohtade kõrvaldamisel ja aitab firmal parandada klienditeeninduse kvaliteeti.,,Hea, et Te meile sellest koheselt teatasite, me ei teadnud, et selliseid probleeme võib ette tulla!" - selline lause tekitab helistajas tunde, et teda võetakse tõsiselt. Ole hea kuulaja Helistaja on vihane, tunneb end rõhutuna ja et teda ei mõisteta. Lase tal ennast tühjaks rääkida, las ta kaebab ja sõimab. Ole tähelepanelik kuulaja, see võib mõjutada vestluse arengut positiivses suunas, kuid samas lase esimesel sõnavalingul endast ,,mööda voolata". Jää isiklikuks Märgi üles helistaja nimi ja kõneta teda vestluse käigus nimeliselt. Seda eelkõige kõne alguses ja lõpus. Nii tunneb ta end tõsiselt võetuna. Näita üles mõistvat suhtumist
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 KLIENDITEENINDUSE ALUSED Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sisukord 1.Teeninduskultuur.........................................................................3 1.1Teeninduse kvaliteet Eestis....................................................3 1.2Miks on Eesti teeninduse kvaliteet halb?...............................4 2.Teeninduslik mõttekultuur...........................................................5 2.1Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused..........................5 3.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll.....................6 3.1Teenindaja roll........................................................................7 3.2Hoiakud ja nende kujundamine..............................................7 4.Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga ...............................................................................
Sõnumite ettevalmistamiseks on vaja samuti aega. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale, vaatamata kogu mürale. Efektiivne inimkommunikatsioon eeldab ka vastuvõtja õiget tagasidet, st vastuvõtja reaktsioon vastab saatja ootustele. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, ei tohi eeldada, et kuulaja teab, mida rääkija mõtleb või tahab, sõnum peab olema selge, sõnum peab olema sirgjooneline, sõnum peab kuulajat toetama, tuleb valida sobiv vestluspaik, mis on vaikne ega juhi kuulaja tähelepanu eemale, tuleb kanda hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduskid, tuleb vältida ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12
- Kuulamine - sõna, mis kirjeldab psühholoogilise protseduuri, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused. - Osavõttu väljendav kehahoid. - Sobilik kehakeel. - Silmside. - Väliste segajate vältimine. Jälgimispskused. - Ukseavajad. - Väikesed julgustused. - Vähesed küsimused. - Tähelepanelik vaikimine. Peegeldamisoskused. - Ümbersõnastamine.
- Õpetaja avatud käitumist. - Selget ja arusaadavat esitlust – näited, lihtsus, eakohasus. - Sotsio-kommunikatiivset stiili. - Korra saavutamise võtteid – kehtestamine. Hollandi koolkond. Interpersonaalse käitumise mudel. OTT küsimustik uurib õpetajat läbi 3 käitumistüübi: 1) Juhtiv: juhib, organiseerib, annab korraldusi, kehtestab reegleid. 2) Abistav/sõbralik: abistab, näitab üles huvitatavust, käitub sõbralik. 3) Mõistev: kuulab huviga, on empaatiline, andestab, on kaastundlik. 4) Õpilastele vabadust andev: annab õpilastele valikuid. 5) Ebakindel: õpetaja hoiab „madalt profiili“ 6) Rahulolematu: näitab üles rahulolematust. 7) Noomiv: süüdistab, väljendab ärritust ja viha, keelab, karistab. 8) Range: õpetaja „hoiab ohjad pingul“, kontrollib, hoiab klassi vaikse, on range, kehtestab reeglid ja normid. Ranged õpetajad saavutavad korra klassis, aga õpimotivatsioonile on kahjustav.
hoidumine. Lisaks vastuolude silumine. On vaja tekitada enda jaoks arusaadav tervik, milles ei ole nurki ega vastuolusid. Selleks kasutatakse kõiki kolme. Nt. kui kliendis on väga tugev vastuolu (peksab naist ja lapsi, ent samas on hoolitsev ja hell). Oma rolli mängivad kõlblusnormid, ideaalid, eelarvamused, stereotüübid, ühiskondlik- ajalooline kogemus jne. Soovitused kontakti loomiseks · Silmside · Kehakontakt (käe andmine) · Naeratus (katkestab kontrollitud mõtlemise, toob välja sisemised protsessid, lõhub negatiivseid tundeid) · Vaba kehahoiak · Hääletoon · Enda tutvustamine, kliendi nime meeldejätmine ja kasutamine · Icebreaking vestlus igapäevastel teemadel, küsida kuidas ta nõustaja juurde jõudis · Jälgida kliendi kehakeelt, kuidas tema käitub · Anda aega, kontakti loomine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK16KÕ Grete Rudenaite KLIENDITEENINDUSE KORRALDAMISE PRAKTIKA ETTEVÕTTES VILDE KAUBANDUS OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Liina Maasik Praktika juhendaja: Mirjam Ojavere Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................1 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS...........................................................2 Firma struktuur.......................................................................................2 Personali koosseisu lühitutvustus...........................................................3 Emotsionaalne intelligentsus OÜ Vilde Kaubanduses...........................3 TÖÖOHUTUS................................
Ta tunneb end tavaliselt ohvrina, kellele on liiga tehtud ning näitab oma pahameelt valjuhäälselt välja. Siinkohal võib tekkida küsimus, kas sellist klienti on üldse vaja hästi kohelda. Kindlasti on! See näitab kindlasti ametniku professionaalsust, tulla toime ka kõige raskemate inimtüüpidega. Väga oluline on, et kliendi probleem või mure tõesti huvitab ametnikku. Tuleb vältida vaidlemist või pahameele välja näitamist hoidmaks ära inimese pettumust. Suur oskus on olla empaatiline. Ametnik peab väljendama oma empaatiat andes edasi signaali, et ta mõistab ja saab probleemist aru (asetab end mõtteliselt kliendi olukorda). Seejuures tuleb vältida empaatia muutumist haletsuseks. Minu töös tuleb selliseid rakseid noori väga tihti ette, kuid võin julgelt väita, et olen sellised olukorrad edukalt üle elanud ja sealt hoopis uusi kogemusi ammutanud. Kindlasti inimese enda kogemused toetavad empaatiat; näiteks
annaabi.ee 
