Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega. Kuna ma õpin kaubandust, mis eeldab väga palju suhtlemist väga erinevate inimestega, ja seda igapäevaselt, siis on hea teada ja osata märgata erinevaid suhtlemise aspekte. Siia kuuluvad nii kuulamine kui eneseväljenduse oskus. Kui me alustame suhtlemist võõra inimesega, siis on ülioluline esmamulje. Hiljem on esmakohtumisel saadud muljet väga raske muuta. Suhtlema hakkamise esimeseks etapiks on kontakti võtmine teise osapoolega. Kui me siseneme kellegi teise territooriumile on oluline, et me ei tormaks uisapäisa teise territooriumile, ehk oluline on koputada ning kindlasti tuleb oodata ,et meid sisse kutsutakse. Samuti tuleb tähelepanelik olla, et "Tere!" ei jääks nö ukse vahele
ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtlemine on informatsiooni vahetus, kuid mitte ainult. Suhtlemise kestel
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu
Tartu Kutsehardiuskeskus ….. …… MINA SUHTLEJANA Eneseanalüüs Tartu 2014 Suhtlemine on elutähtis osa iga inimese elust. Nii ka minul, sest ilma suhtlemiseta poleks ma oma eluga nii kaugele jõudnud. Silmast silma suhtlen igapäevaselt oma vanemate, koolikaaslaste ning lähedaste sõprade ja sõbrannadega. Kuna aga inimesi mu umber on rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku. Siinkohal tulevad appi internetiajastul loodud sotsiaalmeedia veebilehed nagu
vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti
Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja sõbralikud,aga mõnikord mõtlesin,et kas see on siiski ikkagi see,mida mina tahan.Ma olen
Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapäevaelu praktilisi vajadusi ja samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all
· helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine. Mihkel Nurm on öelnud, et hea suhtlemise võti asub tegelikult aktiivses kuulamises.
tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda selliste inimestega kes saavad sellest aru, ei lähe vihaseks ja oskavad vastata samaga. Elu ei ole alati roosiline ja ette on tulnud sellised momente kus olin teadlikult olnud sarkastiline, teades, et see aitab mul oma eesmärki saavutada. Üliharva, aga on juhtunud. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga väljaöeldud sõna pärast. Tihtipeale olen uute inimestega suheldes kinnine ja tagasihoidlik. Mõndade inimestega suheldes jääbki see tagasihoidlikkus kumama, kuid mõndade inimestega koosolles kaob see aja möödudes. Inimestega suheldes püüan alati olla positiivne. Positiivne mõtlemine on minu jaoks väga oluline osa igapäeva elust. Arvan, et inimene kel on hea enesetunne, tekitab ka teistel juuresolijatel hea enesetunde.
Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked e. mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot nn. ,,seedima" e. läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovin end paremini mõistetavaks teha. Juhtub ka olukordi, kus vastatakse jaatavalt, kuigi mõte jäi ikkagi segaseks. Mõned
tunne sealt kedagi. Siit tekibki võõrastele tunne, et olen vaikne ja kohati üleoleva olekuga. Selle negatiivse omadusega tegelen pidevalt, et mitte jätta halba esmamuljet. Pigem ma jälgin võõras seltskonnas pikemalt teisi, et mis inimestega tegu on ja kui olen leidnud endale sobiliku inimese kellega juttu ajada, siis asun asja kallale. Oma elus on mul olnud palju muutusi ja palju võõras keskkonnas olemist. Samas see on mulle kasuks tulnud, sest tunnen, et minu kohanemisvõime võõras keskkonnas on väga kiire. Kui on samade huvidega inimesi, siis suudan väga kiirelt kontakti luua. Pigem olen muidugi kuulaja tüüp ja tahes-tahtmata hindan inimesi nende vestlemise sisukust teistega. Suhtlemisstiililt olen pigem ennastkehtestav. Kõnetoon on mul selge ja tugev, kohati võib-olla liiga range. Teistele võib tunduda,et ma üritan domineerida oma jutuga. Eks tõsisemast suhtlemisstiilist jääbki teistle mulje minu tõsisest esmamuljest
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
tekkiv suhtlusringkond, kes mängib kursusekaaslaste kõrval tähtsat rolli vaadete ja väärtushinnangute kujunemisel. Need väärtushinnangud, tegevusmallid ja normid moodustavad põhiliselt minu teabevälja spetsialiseeritud kihi (S kihi), mis on fundamentaalsest kihist veidi suurem. Dimensioonide lõikes on minu spetsialiseeritud kihis võrdselt teadmisi ja tegevusjuhiseid, veidi vähem väärtusi. Paljud mind ümbritsevad teabeallikad on koondunud internetti. Näiteks käib operatiivne suhtlemine peamiselt interneti kaudu. Postkastina kasutan Gmaili kontot. Sellelt saadan ja sinna laekuvad nii ametlikud kui ka mitteametlikud kirjad. Tihti saan/saadan vajalikke dokumente, pilte, muusika- või videofaile. Erinevate meilinimistute ehk listide kaudu tuleb huvipakkuvatel teemadel ka palju reklaamilaadset teavet. Pikema ja mitteametlikuma jutu rääkimiseks sõprade ja tuttavatega kasutan MSN Messengeri, mille abil saab samuti huvipakkuvaid faile vahetada
ennast kontrollida. Klienditeenindajana oled sa samuti ettevõtte nägu ja tegu, nagu seda on iga töötaja olgu selleks sekretäri või juhi amet. Klienditeenindaja tööks on minu arvates vajalikud isikuomadused nagu näiteks koostöövõime, kohanemisvõime, kohuse- ja vastutustundlikus, korrektsus, usaldusväärsus, kindlasti väga hea stressitaluvus, osata säilitada enesekontroll, suhtlusoskus jne. Hea klienditeenindaja peab oskama suhelda. Suhtlemine on see millest ei saa hoiduda teeninduse juures, sest on kliente, kes soovivad suhelda rohkem, kui mõni teine klient. Minule meeldis klientidega suhelda. Kõige toredam oli alati siis suhtlus, kui mõni klient viskas natukene nalja ning rääkis pikemalt, mitte ei lugenud menüüst ette mida soovib ja seal juures unustada öelda aitäh. Selline asi tihti solvas mind. Suheldes klientidega tuleks jälgida oma hääletooni, et see oleks meeldiv, rahulik ja sõbralik ka
siis teen ise sama, endalegi märkamatult. b.) Pilkkontakt- olen üpris kindel oma pilguga, vähemalt arvan seda, sest tavaliselt on teised need, kes pööravad pilgu ära, samuti on mul vahest komme ,, filmida" inimesi ehk siis jälgida ja seda üpris püsivalt, see on samuti asi, mis on enesele märkamatu, kuid kui märkan võib vahel olla teisel inimesel üpris ebamugav. Kui keegi minu kallal pilguga sedasi ringi käib, tunnen end sama moodi ning see on üsna häiriv. c.) Distants- olen üpris selline inimene kellele meeldib inimestega väikese distantsi tagant suhelda, ja mulle on ka öeldud, et mul on komme läheneda inimestele vahel isegi ebamugavalt lähedale, enamasti võetakse seda kui nalja või inimesed on minu puhul sellega harjunud. Teen seda teadlikult, kuid seda vaid inimeste puhul, kellega olen avatud ja tunnen kindlalt. Enda puhul, ei meeldi mulle absoluutselt, kui mulle
kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt.
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
struktuuri skeemi. I faas ajend, tõuge tegutsemiseks II faas tegevusliku situatsiooni täpsustamine indiviidi poolt III faas tegevus ise IV faas tegevuse lõpule viimine, otste sõlmimine Juhul kui ajend tegevuseks pole veel kadunud ning tegevust lõpetada on vara, pöördub indiviid tagasi II faasi juurde: täpsustab uuesti situatsiooni, mis on juba muutunud tema eelneva tegevuse tõttu ning seejärel liigub jällegi III faasi tegevuse juurde jne. Subjekti suhtlemine ei ole midagi muud kui spetsiifiline käitumisakt. Suhtlemisakti faasid on: I faas suunatus partnerile (sellele kes mingil põhjusel saab tähelepanu ja eelseisva tegevuse objektiks) II faas partneri psüühiline peegeldus (partneri tajumine) kuna ta on tegevuse situatsioonis peamine III faas tegevus seisneb partneri informeerimises millestki ja vastuseks saadava informatsiooni vastuvõtmisest IV faas partnerist välja lülitumine (suhtlemise lõpetamine), juhul kui kontakti ajendid
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
edukamad meeskonnad on väheliikmetega meeskonnad: liikmete arv jääb 2 kuni 25 inimese piiresse, aga ma ei usu seda sellepärast, et kõik edukamad meeskonnad on suured nagu Apple või Samsung. Aga, kui inimene tahab rajada eduka meeskonda, siis on vaja teada eduka meeskonna tunnused mis on : konkreetsed eesmärgid ja selged sihid, asjatundlikud otsused ja võime nende otsuste järgi kiiresti tegutseda, vaba suhtlemine ja kiire ning täpne teabevahetus meeskonna liikmete vahel, tugev ja tõhus juhtmine, mida iseloomustab meeskonna liikmete oskuste tasakaalustamine ja üksteise täiendamisele suunamine ning oskuste arengut soodustavata tingimuste kujundamine. Minu meeles kõige olulisem meeskonna töös on jagada rolled meeskonnas, et niimodi ei võiks olla et kõik inimesed meeskonnas on juhid, kui juht on üks ta peab ka olema hea organiserija kuna kõik meeskonnatöö ta peab organiseerima
sotsiaalametis peresotsiaaltöötaja, siis olen taotlenud sotsiaaltoetust Kohtla-Järve sotsiaalametist, ning olnud vabatahtlikuna tööl Kiikla lastekodus. Selle lühikese aja sees, mil olin vabatahtlik Kiikla lastekodus, sain aru, et erivajadustega inimesed on ala, mis mind huvitab. Mulle meeldib tegeleda erivajadustega inimestega. Eriti hästi saan ma, millegi pärast läbi paremini endast tükk maad vanemate inimestega, ma lihtsalt tunnen end seal seltskonnas vabamalt, kui enda vanuste seas. Nüüd kui ma olen olnud Kohtla-Nõmme Lastekodus laste- ja noorte praktikal ajavahemikus 13.04.2015-8.05.2015, tean, et nii paljude võõraste lastega töö siiski mulle ei sobi. Sellepärast, et kui ma tahaks teha kõike õigesti ja peaks reeglitest kinni, peab mulle kõik ette ja taha punaseks tegema, ehk siis ette näitama, mida ei tohi teha ja mida tohib. Inimesed küll õpivad vigadest, kuigi leidub ka neid, nagu olen mina, kes
.................... Hinnatav (näiteks nr 1):...............1................ Hindamine skaalal: 1 - ei, 2 - pigem ei, 3 - pigem jah, 4 jah Max võimalik: 112 punkti (4*28) Hinnang kujuneb vastavalt: Hinne 5 100-112 punkti, hinne 4 78-99 punkti, hinne 3 56-77 punkti, hinne 2 55 ja vähem punkte Etapp Lühikirjeldus Jrk SKAALA Hinnatava käitumise kirjeldus 1234 I. Ümberlülitumine 1 X Lõpetab eelneva tegevuse 2 X Pöördub nii keha kui pilguga kl poole II. Ps kont. loomine MV suhtlemine (oluline kogu protsessis) 3 X Pilk on suunatud kliendile 4 X Alustab teenindamisega, tervitab 5 X Kogu kehaga on pöördunud kl poole 6 X On veidi kummardunud kl poole 7 X Liigutused, poos jm on kl sünkroonsed 8 X Parakeel on emotsionaalselt toetav 9 X Arvestab kl mugava suhtlemise tsooniga V suhtlemine 10 X Teretus toetav 11 X Pöördub, küsib, loob kontakti III. Põhiteadete vah. Näiteks: vajaduste väljaselgit.-ne; 12 X Esitab avatud küsimusi, täpsustab
Iseseisev töö Kuusisto, S. ( 2000) Pimedate planeet. Tallinn: Tänapäev 1. Raamat räägib meessoost isikust, nimega Stephen, kellel on nägemispuue. 2. Seda raamatut lugedes, saab teada, miks võib tekkida nägemispuue ( nagu antud tegelasel) ning miks oli viiekümnendatel ja kuuekümnendatel palju lapsi sündinud nägemispuudega. Raamat räägib nägemispuudega inimesest, kes nägi ja orienteerus põhiliselt varjude, valguse abil. Samuti ka tema elust- lapsepõlvest, kooliajast, probleemidest, esimesest armastusest, konfliktidest ,seiklustest ja suhtlemisest teistega. Ta on väga avatud suhtleja, tema suhtlusringkonnas on nii tavainimesi kui ka tähtsaid inimesi ja teadlasi. Vaatamata sellele, et tal on nägemispuue, lõpetab ta edukalt Ülikooli. Tal oli häbi tunnistada ühiskonnale, et ta on puudega, näiteks ei kasutanud ta pikemat aega pimedate jaoks mõeldud k
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest
Näiteks emaga tegime me peegli ees koos keeleharjutusi, et hoidsime sõrmi keele vastas ja üritasime errri N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg põristada. Mulle ei meeldinud lasteaias eriti käia, kuigi sellegipoolest suhtlesin väheste lastega. Nimelt ma valisin endale sobivaid suhtluskaaslasi. Eriti meeldis mulle poistega mängida ja just autodega. 1.1 Toetavaid tegureid: Lasteaed- Mind koolitati välja kooliks. Suhtlemine ja tarkused olid paranenud ajapikku. Ainult vanu sõpru ma koolis enam ei kohanud. Turvatunne ja osaline vanemate(sugulased) hoolitsuse olemasolu Logopeediline abi lasteaias, ja emaga tehtud harjutused, mida logopeed käskis kodus palju harjutada. Raske oli, aga hakkama sai. Noorema õe sünd- Kui ma sain 3 aastaseks sündis meie perre minu keskmine õde, keda ma alguses väga armastasin ja hoidsin. 1.2 Ohu tegureid:
Tundub, nagu neil oleks nii palju öelda, samas ei ütle nad otseselt midagi tähtsat, mis kellegile kasulik või huvitav oleks. Sellest tulenevalt pole neil aega ka teisi inimesi kuulata. „Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. (...) Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased.“ (McKay, Davis, Fanning 1995) Seetõttu ei suhtuta neisse just kõige paremini. Ka mina hoian sellistest inimestest parema meelega veidi eemale, kuna selline suhtlemine on minu jaoks vaimselt lausa kurnav. Vaikimine ei ole samas aga kindlasti ainuõige ja ülim lahendus kõigele. Pigem on see kunst, mida tuleb õppida õigel ajal ja õiges kohas kasutama. Näiteks on öelnud Niiberg (2011), „vaikides võib jätta endast targa ja aruka mulje.“ Mis on tõsi, kui inimesel midagi öelda ei ole, siis on enamasti parem üldse vaikida. Samas, vestlustes või olukordades, mille eesmärk ongi oma arvamust ja
või mõnd osadena tarnitud eset kokku paneb? Üldjuhul loeb ta instruktsiooni vaid siis, kui vaist osutus ekslikuks. Tihti ei mõista ega hinda üks sugupool teise asjassesuhtumist ning see viib pahameele ja möödarääkimisteni, mis võivad koosmõjuliselt üle kanduda omavaheliste suhete teistesse elementidesse ning tuua kaasa tundepuhanguid või segadusseajavaid allhoovusi. Juba Aristotelese päevilt on teada, et suhtlemine kannab nii loogilist kui ka emotionaalset laengut. Mehed saavad suurepäraselt hakkama selge sõnumi edastamisega, samas võivad ükskõiksusest teise inimese tundeid riivata. Mitte kellelegi ei meeldi, kui tema tunded müksu saavad, kuid naised on selles osas, mida võiksime nimetada kõrgendatud emotionaalseks tundlikkuseks, meestest haavatavamad." 3 TÖÖSUHTED ON SAMUTI LÄHISUHTED Suhtlemine on esmane eeltingimus lahenduste leidmiseks nii kodus kui ka töises keskkonnas.
sellega ka äärmusese. Mul on üks tuttav, kunagi käis suhtlemise koolitusel. Nüüd käib asi temaga umbes niimoodi, et kui ma ütlen talle, et palun pane see laptop kinni. Siis ta vastab, et kas sa mõtled seda laptopi, mis asub õpetaja laual. Seda ikka. Kas ma pean ainult kaane sulgema või pean ma päris kinni panema? Ja nii lõpmatult. Ärge minge nende tehnikatega liiale! Peegeldamise koha pealt ültes Mark, et ma ajasin ta päris segadusse. Ehk Marki jaoks muutus suhtlemine raskeks. Tegelikult me kasutame neid tehnikaid täiesti alateadlikult kogu aeg. Kaja. Mida sa tegid nädalavahetusel? Sporti tegin. Sportisid? Mis sporti sa tegid? Jooksin. Jooksid? Pikka maad? Ei, lühikest. Lühikest? Kas sul oli tunne, et ma sind kuulasin? Panite tähele, mis ma tegin? Ma kordasin kogu aeg. Ja kui ma oleks seda niisama jutu käigus teinud, enne kui teie tähelepanu sellele juhtinud, et see on tehnika, siis oleks see tundunud täiesti loomulik. Paus.
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 Mina kui suhtleja Analüütiline töö Juhendaja: Lektor Tiiu Kamdron Pärnu 2011 Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel. Suhtlemisel on palju erinevaid tasemeid, eesmärke ning igal indiviidil on selles valdkonnas oma tugevused, nõrkused, võimalused ning ohud. Kommunikeerudes enda ümber olevate inimestega, loodetakse ikka, et vastaks samaga, kuid enne kõike tuleks end ise jälgida ning mõelda, milline olen mina, kui suhtleja. Järgnevalt analüüsin enda isiklikke suhtlemisoskusi, nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Minu, kui
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS....................................................................